Jahiseadus (0)

Jahiseadus
Seaduse tutvustus
Seadus sätestab jahiõiguse olemuse, reguleerib  jahimaa , jahiulukivaru ja jahisaaduste 
kasutamist ning kehtestab jahipidamise korralduse ja jahiulukite kaitse abinõud.
Käesoleva seaduse eesmärk on tagada jahiulukivaru säilitamine taastusvaruna võimalikult 
suurele  arvule isikutele.
Seaduse kohaldamine
Kaitstavate loodusobjektide piires rakendatakse jahipidamisel käesoleva seaduse nõudeid, 
kui seadus või kaitstava  loodusobjekti  kaitse- eeskiri  ei sätesta teisiti.
Jahiõigus
§ 3. Jahimaa
(1) Jahimaa on jahiuluki vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala.
(2) Jahimaa hulka ei kuulu:
1) planeeringuga määratud linna, alevi ja aleviku ning küla selgelt piiritletav 
kompaktse asustusega ala (edaspidi tiheasustusala), samuti puhke- ja virgestusala, 
kus ohutu  jahipidamine ei ole võimalik;
2) kaitseala vöönd, kus jahipidamine on seadusega või seaduse alusel kehtestatud 
õigusaktidega keelatud.
§ 7. Jahipidamisõigus ja tasu jahipidamisõiguse eest
(1) Jahipidamisõigus on füüsilise isiku õigus jahti pidada, kui tal on 
jahipidamisõigust tõendavad  dokumendid ning ta on tasunud jahipidamisõiguse tasu.
(2) Jahipidamisõiguse eest makstakse tasu kord aastas keskkonnatasude seaduse ja 
selle alusel kehtestatud õigusaktide järgi.
§ 8. Jahiaasta
 Jahiaasta on ajavahemik  1. märtsist järgmise aasta veebruari viimase päevani.
Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid
Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid on:
1.
jahitunnistus
2.
jahiluba
3.
jahist osavõtjate nimekiri
4.
suuruluki laskekatse tunnistus
5.
jahikoerapass
§ 23. Jahipidamine
« Kostab  Tõnni  kisa  ja .... Ott on pihta saanud oma  kaaslasele » -
4) jahimaal  viibimist  püssikotis või kabuuris oleva laadimata  jahitulirelvaga või 
lõastatud jahikoeraga;
(4)  Keskkonnaamet korraldab jahipidamist:
1) inimese elule või tervisele tekkiva ohu vältimiseks;
Rikkumine
§ 31. Ühisjaht
§ 48. Keskkonnale tekitatud kahju
(3) Jahist osavõtjate nimekiri peab 
 Uluki ebaseadusliku hukkamise