AS Kuressaare Veevärk (0)

1 Hindamata

AS Kuressaare
Veevärk
Ettevõttest
• AS Kuressaare Veevärk tegeleb puhta
joogiveega varustamise ja reovee
ärajuhtimisega Saare maakonnas
•
•
Ajalugu
• 29. mai 1989 ENSV Ministrite Nõukogu protokolli nr. 12 kohaselt
otsustati veemajanduse juhtimine viia tagasi omavalitsuse tasandile.
• Kuni 1981. aastani Kingissepa Rajooni Komunaalettevõte Kombinaadi
jaoskond
• Alates oktoobrist 1981 Veevarustuse ja Kanalisatsiooni
Tootmiskoondise, hilisema RE Eesti Vesi struktuurüksus juriidilise
isiku staatuseta
• 1. augustist 1994 ME Kuressaare Veevärk
• 22. oktoobrist 1996 AS Kuressaare Veevärk
•
Ettevõttest
• AS Kuressaare Veevärk on eraõiguslik aktsiaselts.
• Alates 2004.aastast on aktsionärideks Kuressaare linn ja 13 valda
aktsiate jaotumisega 2010.a. majandusaasta aruande põhjal vastavalt:
•
•
•
•
•
•
Märkus : alates 01.01.2015 on Kaarma, Lümanda ja Kärla valla asemel LääneSaare vald.
Juhtimine
• Aktsiaseltsi juhib  2liikmeline juhatus:
- Ain Saaremäel
- Aivar Sõrm
• Juhtimist korraldab, teostab järelevalvet, võtab vastu otsuseid olulistes
ning strateegiliselt tähtsates küsimustes kaheksaliikmeline nõukogu:
Ettevõttest
• Ettevõtte põhitegevusaladeks on vee ja kanalisatsiooniteenuse
pakkumine Kuressaare linnas ning Saare maakonna valdades
• Ettevõtte aktsiakapitali suurus oli 31.12.2010.a. seisuga 5 210 752 eurot.
• Ettevõtte tegevuse põhieesmärgid ja kohustused.
- Kvaliteetne joogivesi tarbija kraanis
- Tekkiva reovee ärajuhtimine reoveepuhastitele
- Vastavalt keskkonnanõuetele puhastatud heitvee juhtimine loodusesse
Ettevõttest
• VKteenuste kliente (kinnistuid) linnas 31.12.14. seisuga:
•
•
•

• VKteenuste kliente (kinnistuid)valdades 31.12.14. seisuga:
Unimäe VPJ
• Kuressaare linn ja seda ümbritsevad Kaarma valla asulad Kudjape,
Laheküla, Upa ja Sikassaare saavad puhta joogivee Unimäe
veetöötlusjaamast
• Valmis esialgsel kujul 1980 aastal, olles sel ajal üks esimesi ja
omanäolisemaid
• Kuni selle ajani toimus Kuressaare linna veega varustamine puurkaevudest
otse linna majandusjoogiveevõrku
• Unimäe veetöötlusjaam rekonstrueeriti aastatel 19951996 Taani ja Eesti
ühisprojekti raames.
• Praegusel ajal on veetöötlusjaama võimsus olenevalt aastaajast 2000 3000
m³ ööpäevas.
• Vastavalt vajadusele on võimalik vett kloreerida. Selleks kasutatakse
Na(OCL) 10% lahust.
Kullimäe VPJ
• Kuressaare linna esimese reoveepuhasti projekteerimist alustati 1985. a.
• Projekt realiseeriti ning puhasti käivitati 10. novembril 1991
• 2003.a. maikuuks oli reoveepuhastuse kompleks täienenud aeroobsete
stabilisaatorite võrra ning paigaldati muda veetustamise seadmed.
(veetustamine on vee eraldamine keemilises reaktsioonis)
• 2011.a. valmis eelmise reoveepuhasti kõrvale uus SBR tüüpi puhasti
ning rajati jäätmekäitluskompleks, mis hõlmab kogu Saare
maakonna mudatöötlust, rasvapüünisejäätmete, biolagunevate ainete
ja muude anaeroobses kääritis töödeldavate jäätmete käitlemist.
Vee ja kanalisatsiooni
jaotusvõrk
• Kuressaare linna ning LääneSaare valla Kudjape aleviku ja Laheküla,
Upa ja Sikassaare küla vee ja kanalisatsioonitorustikud moodustavad
ühtse süsteemi.
• Puhas joogivesi jõuab sellesse süsteemi Unimäe veetöötlusjaamast ning
reovesi suunatakse Kullimäel asuvasse reoveepuhastisse.
• Pumpade töö juhtimine ja veevõrgu olukorra jälgimine toimub
juhtimiskeskusest operaatori kontrolli all.
• Unimäe veepuhastusjaamaga samas hoones paikneva 2 astme
pumpadega pumbatakse puhastatud majandusjoogivees kolme
malmist magistraali kaudu linna majandusjoogiveevõrku
Vee ja kanalisatsiooni
jaotusvõrk
• AS Kuressaare Veevärk  halduses olevate ühisveetorustike kogupikkus
2014.a. seisuga on 102 km, kanalisatsiooni tänavatorustike pikkus 90
km, sademeveetorustikke on 44 km. Kanalisatsiooni pumplaid linnas
on 38 tk.
• Suuremad veetarbijad linnas on lihatöötlusettevõtted, Spad, haigla, 5
lasteaeda, 2 gümnaasiumi ja põhikool.
• Ööpäevaringne veetarbimine on olnud päeval  kella 10 ajal ligikaudu
145 kuupmeetrit tunni jooksul ning öösel minimaalsena 43
kuupmeetrit tunnis.
Tänan kuulamast !