Tori kihelkonna naiste rahvarõivad (0)

Tori kihelkonna naiste
rahvarõivad
Koostasid KristjanArtur Reek ja Nils Kristjan Kasak
Asukoht
Tori alevik asub Pärnu maakonna kirde osas ning on samanimelise valla
keskuseks.
Tori alevikku ümbritsevad järgmised Tori valla külad: Oore, Kuiaru, Selja,
Muraka, Levi, Võlli ja Randivälja.
Aleviku asutamisaastaks loetakse 1887. Juba 1909 a. oli17 puumaja ning 93
elanikku.
Tori naiste rõivad
Särk,seelik
Lambapruun pihtkuub (varasem), Kampsun(hilisem)
Torutanu (varasem), Kabimüts(hilisem)
Põll
Õlarätik
Mustad kingad
Talviste rõivastena lisaks kasutati:
Mütsi
Kasukat
Kindaid
Aksessuaarid
Kirivöö
Laia säärekirjaga villased sukad
Krae kinnitamiseks väike prees
Rinnal suurem prees
Kaelas helmed
Hõbekett või helmekee kaelarahadega
Argipäevane särk
Varasemad särgid (ennem 19.saj.) olid üldiselt kraeta
Pikkade varukatega
Valmistatud peenemast linasest riidest
Töösärgid tehti sirgete otsapandud varrukatega
Varrukas lühem kui pidusärgil(kirikusärgil)
Varrukad on ühendatud pihaosaga sirgjooneliselt täisnurga all
Pidupäeva särk
Lahtkraega
Särgipiht on tehtud valgest labasekoelisest linasest riidest
Kaunistatud valge linase niidiga
Pidulikud särgid olid kortskäistega
Tikkpistes tikandiga olid kaunistatud särgi õlalapid ning hilisematel särkidel ka
krae
Särgi kaenla alla õmmeldi nelinurksed lapid
Pidupäeva riietus
Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles
Second level Second level
Third level Third level
Fourth level Fourth level
Fifth level Fifth level
Terviklik pidupäevarüü Pidupäeva särk
Seelik
Valmistatud oli kas ostetud või mõisakangrute kootud kangast
Seelikute triibustik omandas paikkondlikke erinevusi
Pealisseelikud (piduseelikud) on kirkamad ja mitmevärvilisemad
Alusseelikuid (tööseelikud) on enamasti kahevärvilised
Värvidest domineerivad madarapunane (varasem) ja erksad punased
toonid (hilisem),
Seelikutele annavad kirevust violetsed, rohelised, kollased, roosad,
sinised ja mustad triibud
Seelikud olid villased
Näited seeliku triibustikust
Click to edit Master text styles
Click to edit Master text styles
Second level Second level
Third level Third level
Fourth level
Fifth level Fourth level
Fifth level
Violetne,tumepunane,erkpuna Heleroheline,erkpunane,must,
ne,must,valge heleja tumesinine
Pihtkuub ehk pikkkuub e. vammus
Tehti enamasti pruunist tasapindsest toimsest täisvillasest riidest
Kanti enamasti külmal ajal ja sageli veel kasuka peal
Pihtkuub e. pikkkuub oli pidurõivas
Krae otsad ahenevad ja krael on linane vooder
Tori naiste händega pikk kuube nimetatakse veel ka nöörkuueks, sest nad on
ilustatud punaste nööridega nn. kaarustega
Händega pikkkuub
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Kampsun
Villasest riidest
Veidi alla vöökohta ulatuvad
Laialdasemalt on nad kasutusele võetud alates19.saj. Keskpaigast
Vanematüübilised kampsunid olid tehtud enamasti pikk kuuega samast
materjalist
Meenutasid lõikelt ja kaunistustelt kuue ülemist osa
Naiste kampsun
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Torutanu
Tehtud valgest puuvillasest või peenest linasest riidest
Peale on tikitud valge puuvillase või siidniidiga lillkiri
Roosakaspunane siidlint on toodud kuklalt ette pealaele ja seotud lehviks
Püstisema kuju andmiseks pandi tanu kahekordse osa vahele sageli veel papp
Torutanu
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Kabimüts
Puudub polster
Kuklas on kabimütsil lai siidpael
Tori kihelkonnas ei jõudnud mütsid tanusid välja tõrjuda
Kabimüts
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Põll
Eraldi olid kiriku, eraldi igapäevased põlled
Pidupäeva põlled tehti harilikult paremast poeriidest
Igapäeva põlled aga linasest või takusest riidest
Lõikelt on põlled väga lihtsad
Tori põlled on üsna kitsad
Põlled
Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles
Second level Second level
Third level Third level
Fourth level Fourth level
Fifth level Fifth level
Vanemat tüüpi põll Uuemat tüüpi põll
Vöö
Vöö oli töö juures kohustuslikuks rõivaesemeks
Ka pulmatseremoonias oli tal täita oma roll
Vöö kandmist põhjendati nii rahvameditsiini kui mitmete maagiliste
uskumustega
Vöökirjadel olid ka nimed
Varasemad vööd olid laiemad ja kirjad selgemad ja suuremad
Uuemad vööd on peamiselt punased, kitsad ja väiksemakirjalised.
Vöö mustri näide
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Sukad
Sukad olid valgest villasest lõngast,
Säärised olid kas varrastega kootud või riidest tehtud
Alumine osa kaunistati värvilise kirjaga
Kirikindad
Kindaid ei kantud mitte ainult külma kaitseks, vaid nad olid seotud ka
mitmesuguste vanade kommetega
Neid kooti enda tarbeks, aga ka jagamiseks kosjades, pulmades ja matustel
Kirikinnastele olid kohased erinevad mustrid
Näide kirikinda mustrist
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Kasutatud kirjandus
M.Kaarma, A.Voolmaa (1981) Eesti rahvarõivad.
http://www.aai.ee/~urmas/aba/abaja1a.html
I.Manninen (1927) Eesti rahvariiete ajalugu.
TÄNAME KUULAMAST!