Mis on demokraatia (0)

Kellele: Urmas Lehtsalu
Teema: Kuidas mina tunnetan demokraatiat igapäevaelus ja kuidas saan selles osaleda (koolis,kodukohas,riigis,euroopas).
Kellelt: Ingrid Kobin(Heinala) KKP2
See on kurb, aga üha enam näen ma kuidas tõlgendatakste demokraatiat olevat nagu tarkust, mis tuleb tagumikust pähe taguda. Ja demokraatia ‘paika’ tagumine käib kumminuiaga. Kuna tegelikult on demokraatia mingisuguse suvalise grupi juhtimise reeglistik, mille puhul kõrgeima astme otsuseid teostavad kõik grupi liikmed nii, et otsuse tulemusi ei mõjuta konkreetse grupi liikme positsioon grupis. Ehk siis ei tohiks meie rahva partei hääletuse valimise tulemusi mitte mingil juhul president üle otsustada. Riiki võib pidada rohkem demokraatlikumaks, mida kergem on otsust läbi viia peale rahva enamuse ühtse arvamuse saavutamist vastavas küsimuses ja mida vähem on rahva vähemusel võimalust sellise otsuse läbiviimist põhjendamatult takistada. Riiki kus demokraatiat ei ole, otsustatakse asju veriste sõdade või isegi revolutsioonidega. Niisiis kuidas tunnetan mina demokraatiat igapäevaelus ? Kui verist sõda, kui nuiaga peksmist vastu juba tulist tagumikku, sest kuna demokraatia on valitsuse vorm, on sellest praeguse majandusliku olukorra juures üsna raske osa saada nii, et ise peksa ei saaks. Kärbitakse ju kõikjalt kus võimalik, pada sõimab katelt – aga ühed mustad on mõlemad. Minu jaoks on demokraatia minu ümber väheke teistsugune kui teiste minu klassikaaslaste jaoks. See on sellepärast, et olen kuulunud Kuressaare Linna Noortevolikogusse, käinud kaasas ja kirjutanud ning esitanud väga palju projekte Tegusate Eesti Noorte Ühinguga, olen pikki aastaid osa võtnud kooli õpilasmaleva juhatuse tööst jne jne.
Nüüd on kätte jõdnud see eluetapp, kus oleme otsustanud algust teha oma perega . Abiellusin oma armastatud pikaajalise elukaaslasega ja nüüd, läbi mingisuguse ime on ka siia demokraatiast pulbitsevasse riiki sündimas meie esiklaps.
Kuna ma ise eelmisel aastal tööl käisin, hakkan ma saama selle järgi ka emapalka. Paraku on aga poliitikud läinud nii kaugele, et hakkavad juba laste ja noorte perede rahakoti kallale minema, mis iseenesest on üsna jäle, aga kahjuks vajalik. On juba ära võetud laste koolitoetus ja plaanitakse kaotada 2-3 lapse tulumaksuvabastust. Mind see kõik lähima 6-7 aasta jooksul kindlasti ei mõjuta. Kuid mis mind hetkel kohe mõjutama võib hakata on kui nad otsustavad kärpida vanemahüvitise maksmist puudutavat küsimust. Järelikult tähendaks see minule seda, et ma peaksin peale lapse sündimist haiglast otsekohe tööle minema, et meie pere toime tuleks. Kuhu ma aga panen siis lapse? Võtan vist kaasa. Mis saab koolist? Jätan pooleli . Pean olema äärmiselt tähelepanelik, kes mida kuskil ütleb korduvate kärbete kohta. Kes mida soovitab – kes mida ei soovita kärpida.
Olgugi, et praegu on minu erakonnaeelistus Reformierakond - on ju nemad liberaalsed demokraadid – pean ma siiski otsustama oma perekonna hüvanguks. Kui Reformikad leiavad, et nende väljapakutud ja seni ideaalselt töötav vanemahüvitis tuleb kaotada, aga samas jälle Keskerakond seda toetab – pean ma valima kahjuks Keskerakonna. See ongi kogu demokraatia, kogu poliitika minu ümber – minu perekond, minu valikud , minu otsused.
Mul on ainult kahju, et väga suur osa noortest arvab, et demokraatia ehk poliitika on üks mudamaadlus ja poliitikasse lähevad vaid need, kes soovivad oma kaukat täita. Meie ühiskonnas on isegi peale noorte inimesi, kes naeruvääristavad demokraatiat ning kelle jaoks demokraatia on lausa sõimusõna. See on äärmiselt kahetsusväärne ja samas ka ohtlik tendents . Meie ühiskond ei mõista, et demokraatia lahutamatu osa ongi konfliktid ja et erinevate maailmavaadete esindatus riigikogus tuleneb ühiskonnas valitsevatest erinevatest arvamustest, huvidest. Ehk siis nendest endist .
Mina saan demokraatias osaleda oma regiooni, omavalitsuse ja kohaliku kogukonna valitsemises ning avalikus elus. Käia hääletamas.Jah, kindlasti käia hääletamas.
Noored, nagu ka mina ise, saavad näiteks astuda naabruskonna või linna nõukogudesse, kooli õpilasomavalitsusse, linna või keskuse õpilasomavalitsusse või noorte parteidesse (Kuressaares Kuressaare Linna Noortevolikogu , TEN – Tegusad Eesti Noored). Noored saavad osalemise või kaasalöömise kaudu planeerimisalastes tegevustest osa võtta. Nad saavad kaasa rääkida linna-, küla-, aleviku- või koolielu planeerimises. Kui vaid noored võtaksid vähekenegi osa sellest valitsuse vormist , kui nad seda mõistaksid, oleks meie riigil palju kergem. Ka neil endil oleks palju kergem.