Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Turismiseadus (0)

1 Hindamata
Punktid
Seadusandlus

§ 2. Turismiteenus

(1) Turismiteenust võivad pakkuda ja osutada ettevõtja , asutus, sihtasutus ja mittetulundusühing (edaspidi.ettevõtja).
(2) Turismiteenus on:
1) reisiettevõtja poolt reisiteenuse osutamine;
2) majutus - ja toitlustusteenuse osutamine;
3) majutusteenuse osutamine;
4) konverentsiteenuse osutamine;
5) majutus- ja taastusraviteenuse osutamine;
6) giiditeenuse, giid -tõlgiteenuse ja reisisaatjateenuse osutamine.
Põhjendus: Antud seadus on seotud turismiga, sest see seletab ära mis turismiteenus on ja mis/kes võivad turismiteenust pakkuda.
§ 18.Majutusettevõtete liigid
(1) Majutusettevõtte liik iseloomustab majutusettevõtet ja selle kaudu pakutavat majutusteenust. Majutusettevõtete põhilised liigid on hotell , motell, külalistemaja , hostel , puhkeküla ja - laager , puhkemaja , külaliskorter, kodumajutus .
(2) Hotell on toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga majutusettevõte.
(3) Motell on eeskätt mootorsõidukitega liikujate teenindamiseks mõeldud toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga maantee läheduses paiknev majutusettevõte, kus on tagatud turvaline parkimine .
(4) Külalistemaja on toitlustusteenust pakkuv vähemalt viie majutusruumiga majutusettevõte.
(5) Hostel on toitlustusteenust või toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutusettevõte.
(6) Puhkeküla ja -laager on piiratud mahus teenuseid pakkuv majutusettevõte, kus on platsid telkide ja/või haagissuvilate jaoks, parkimiskohad mootorsõidukitele ja võivad olla ka majutushooned.
(7) Puhkemaja on puhkuseks mõeldud majutusettevõte, mille toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutushoone üüritakse välja täies ulatuses.
(8) Külaliskorter on majutusettevõte, mille toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutusüksus on korter , mis üüritakse välja täies ulatuses.
(9) Kodumajutus on hommikusööki pakkuv füüsilise isiku valduses olevas talus, majas või korteris paiknev majutusettevõte.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määratlusi võib majutusettevõtete puhul kasutada vaid juhul, kui majutusettevõte vastab selle liigi kirjeldusele ning kehtestatud nõuetele.
(11) Kui majutusettevõte ei vasta ühegi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud liigi kirjeldusele ega seda liiki majutusettevõttele kehtestatud nõuetele, võib ettevõtja kasutada muud sobivat määratlust.
Põhjendus: Antud seadus on turismiga seotud, sest turistid ööbivad hotellides, hostelites jne.. mis kokku ongi majutusteenus.

§ 4.Majutusettevõtte nimi ja tähistus

(1) Majutusettevõtte hoonel või juurdepääsutee ääres peab paiknema majutusettevõtte tähistus majutusettevõtte nimega ja majutusettevõtte liigi nimetusega või muu liiki iseloomustava määratlusega. Kui määratlemata liiki majutusettevõtte nimest ei selgu, et tegemist on majutusettevõttega, peab majutusettevõtte tähistus sisaldama lisaks majutusettevõtte nimele selget viidet, et tegemist on majutusettevõttega.
(2) Kui majutusettevõtte liik või muu liiki iseloomustav määratlus sisaldub juba majutusettevõtte nimes, ei pea tähistusel majutusettevõtte liiki eraldi välja tooma.
(3) Majutusettevõtte nimes ja tähistuses võib kasutada vaid majandustegevuse registris märgitud majutusettevõtte liigi nimetust või muud liiki iseloomustavat määratlust.
(4) Sõna „ turismitalu “ võib kasutada vaid maapiirkonnas (küla, aleviku või alevi territooriumil) asuva külalistemaja, hosteli , puhkeküla ja -laagri, puhkemaja ja kodumajutuse nimes. Turismitalu tähistus peab sisaldama täiendavat viidet majutusettevõtte liigile.
(5) Majutusettevõtte nimes, tähistuses ja majutusettevõttes pakutavate teenuste müügiks pakkumisel ning müügil võib kasutada sõna „spaa“, kui majutusettevõttes pakutakse vähemalt järgmisi teenuseid:
1) kaks erinevat massaažiteenust;
2) kaks erinevat veehoolitsust või basseini kasutamise võimalus;
3) saunateenus (vähemalt 6-kohaline saun );
4) kaks erinevat ilu- ja isikuteenust, mis ei ole saunateenus, sotsiaalministri 20.12.2000.a määruse nr 86 „Tervisekaitsenõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele“ tähenduses või taastusravi tervishoiuteenuste osutamine „Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse“ tähenduses.
(6) Järgu olemasolul võib majutusettevõtte nimes, tähistuses ja majutusteenuse müügiks pakkumisel ning müügil kasutada järgule vastavat järgutähist. Muude kvaliteedimärgiste kasutamise korral tuleb tagada nende eristuvus majutusettevõtte järgutähisest.
Põhjendus: Majutusettevõtted on turismi lahutamatu osa. Nii sise- kui ka välisturistid vajavad nii mõnelgi korral majutust.
Kasutatud kirjandus : https://www.riigiteataja.ee/akt/13309741
Turismiseadus #1 Turismiseadus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maikzzu Õppematerjali autor
§ 2.Turismiteenus
(1) Turismiteenust võivad pakkuda ja osutada ettevõtja, asutus, sihtasutus ja mittetulundusühing (edaspidi.ettevõtja).
(2) Turismiteenus on:
1) reisiettevõtja poolt reisiteenuse osutamine;
2) majutus- ja toitlustusteenuse osutamine;
3) majutusteenuse osutamine;
4) konverentsiteenuse osutamine;
5) majutus- ja taastusraviteenuse osutamine;
6) giiditeenuse, giid-tõlgiteenuse ja reisisaatjateenuse osutamine.


Põhjendus: Antud seadus on seotud turismiga, sest see seletab ära mis turismiteenus on ja mis/kes võivad turismiteenust pakkuda.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Majutuse eksam
10
doc

Majutuse eksam

Eksamiküsimused : 1. Mis on majutustoode? Majutustooteks on kogu elamus. Ei saa ladustada, hoiustada, kindla hetkevõimalusega ( abstraktne), mittemateriaalne sõltub inimesest endast. Müüa tuleb kogemuste kvaliteeti, mitte hotelli toa kvaliteeti. 2. Mida räägib turismiseadus majutusettevõtlusest Turismiseaduse $2 loetletud turismiteenustest on olulisem majutusteenuse osutamine. Majutusteenus saab ka küllaltki täpset seaduslikku regulatsiooni. Turismiseaduse 3. peatükis defineeritakse majutuseettevõtte mõiste- majutusettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja pakub tasu eest majutusteenust ja sellega kaasnevaid teenuseid. Samas $ tuuakse ära teenused teenused, mida ei loeta majutusteenusteks.

Majutus
Hotellimajanduse põhimõisted ja komponendid
6
doc

Hotellimajanduse põhimõisted ja komponendid

Järgu omandamine on ettevõtjale vabatahtlik. Eestis on seni järke antud vaid hotellidele (näiteks on olemas viietärnihotell ­ luksushotell ; neljatärnihotell ­ äriklassi hotell ; kolmetärnihotell ­ keskklassi hotell ; kahetärnihotell ­ standardklassi hotell ; ühetärnihotell ­ lihtne hotell ). Järkude andmist reguleerivad Majandus ­ ja Kommunikatsiooniministri määrused. Majutusettevõtte kohustuslik registreerimine 1. aluseks on Turismiseadus ja nõuded majutusettevõttele 2. registreeringu taotlus tuleb esitada asukohajärgsele omavalitsusele. 3. registreeringut tuleb igal aastal kinnitada majandustegevuse registris. 4. ettevõtja ise vastutab esitatud andmete õigsuse eest riigi ja tarbijate ees. Majutusturg Külastajate poolt hotellis ja väljaspool seda tehtavad kulutused toetavad nii otseselt kui kaudselt kohalikku majandust

Klienditeenindus
Majutuse eksam
30
doc

Majutuse eksam

Majutustoode on kompleksne sulam erinevatest teguritest, mis üksteise koosmõjul peaksid meelitama külastajaid seda tarbima. Konkreetne majutustoode kujuneb igale majutuskohale omastest osadest, nt suure luksushotelli puhul rõhutakse teenuste tasemele, lisateenuste paljususele, kvaliteedile, teenuse profesionaalsusele- teenus on suunatud konkreetsele sihtrühmale ­ ärireisija , jõukas puhkusereisija. Keskklassihotellid toovad esile soodsad hinnad. 2. Mida räägib turismiseadus majutusettevõtlusest? Majutusettevõte (1) Majutusettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja pakub tasu eest majutusteenust ja sellega kaasnevaid teenuseid. (2) Majutusteenuseks ei loeta: 1) juriidilise isiku poolt temale kuuluva vara arvel oma töötajate majutamist; 2) majutamist, mille puhul sõlmitakse eluruumi üürileping tähtajaga üle 30 päeva; 3) õppeasutuse poolt selles õppeasutuses õppivate isikute majutamist;

Majutus
Majutuse eksamiküsimused vastused
8
doc

Majutuse eksamiküsimused/vastused

Ekasmiküsimusi : 1. Mis on majutustoode? On kliendi elamus, kogemus, mulje, mis kujuneb paljude komponentide koosmõjus, nagu majutuskoha asukoht, keskkond, interjöör, teenuste valik ja tase, teenindajate profesionaalsed oskused ja välimus, hotelli imago jne. 2. Turismiseadus majutusettevõtlusest Vastavalt turismiseadusele on majutusettevõte majutusüksus, mille kaudu ettevõtja oma majandus- või kutsetegevuse raames osutab majutusteenust. 3. Majutusettevõtte registreerimise kohustus Ettevõtja, kes soovib osutada majutusteenust, esitab majutusettevõtte registreerimise taotluse majutusettevõtte asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele. Riigilõiv, registreerimine tähtajatu, vald võib tagasi võtta 4

Majutus
Loodusturism eksam
22
doc

Loodusturism eksam

1. Mis on loodusturism laiemas ja kitsamas mõttes? Laiemalt:reisimine, rändamine, matkamine. Kitsamalt:majandusharu, turismitööstus, äritegevus, ettevõtlus 2. Defineerige mõisteid - maaturism, ökoturism, seiklusturism, aktiivne puhkus. 1 Maaturism- on väikesemahuline turism väljaspool linnakeskkonda s.o. maakeskkonnas, millele on omane maaeluline vorm ja sisu. 2 Ökoturism- vastutustundlik reisimine,mis toetab loodus-ja kulturipärandite säilimist ning kohalike elanike heaolu 3 Seiklusturism- Turismivorm, kus inimene veedab oma puhkust kasutatdes selleks mitmeid erinevaid aktiivseid tegevusi 4 Aktiivne puhkus- Puhkusevorm, kus inimene veedab oam puhkust kasutades selleks erinevaid aktiivseid tegevusi 3. Säästva turismi ja ökoturismi põhimõtted  Ökoturism on vastutustundlik reisimine,selle all mõeldakse otseseid turismirajatisi aset leidvaid tegevusi ja mõjusid.  Säästva turismi all mõistetakse kogu

Bioloogia
Rekreatsioon ja turism
58
ppt

Rekreatsioon ja turism

Rekreatsioon ja turism Terminoloogia Suurem osa kirjandust võõrkeeltes, raske eesti keelde tõlkida: · inglise keeles leisure, recreation, outdoor, sport(s), tourism · soome keeles vapaaaika, virkistys, ulkoilu, liikunta, urheilu, matkailu · eesti keeles ­ virgestus, rekreatsioon, välisliikumine, sport, liikumisharrastus, turism Vaba aeg leisure · objektiivne ­ saame mõõta ajaliselt minutites, tundides, päevades · subjektiivne ­ sisemine tunnetus Neulinger, 1974 Rekreatsiooni mõiste · Ladina k. recreatio ­ värskendav, taastav · Ajalooliselt käsitleti kui teatud aja vältel toimuvat vabalt valitud kerget ja puhkust pakkuvat tegevust, mis võimaldab inimestel pärast rasket tööd taastada ning "uuena" (ingl.k. renewed) tööle tagasi pöörduda. Eelneva teooria kriitika · Kaasaegne ühiskond ei nõ

Vaba aeg ja rekreatsioon
Vastuvõtutöö korraldus-Kodutöö
36
doc

Vastuvõtutöö korraldus: Kodutöö

Rakvere Ametikool Kristi-Leili Dreifeldt H-I kõ Vastuvõtutöö korraldus Kodutöö Juhendaja: Ülle Roodvee Rakvere 2010 1. Eesti hotellide ja motellide tärnisüsteem.................................................................................3 1.1 Lühiülevaade nõuetest tärnihotellidele:............................................................................3 2. EHE (Ehtne ja huvitav Eesti)..................................................................................................5 2.1 EHE:..................................................................................................................................5 2.2 Kvaliteedimärgise välimus................................................................................................6 2.3 Mida märgistatakse antud märgisega ?.............................................................................6 2.4 Kes märgistab?........

Turism
Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus ­ suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine ­ suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused ­ suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus ­ suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus ­ suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele ­ suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a

Turismiettevõtlus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun