Vääna jõe hindamismeetodid (1)

SISSEJUHATUS
Väärtustades meid ümbritsevat keskkonda ei mõtle me enamasti selle peale, kas ka reaalselt saaks ja oleks vajalik määrata loodusväärtuste hinda. Mitmetel põhjustel on see siiski vajalik. Seda näiteks looduskaitseks eraldatud summade õige paigutuse määramiseks, erinevate keskkonnaprojektide tulu võrdlemiseks, kaitse- ja taastamisprojektide olulisuse järgi järjestamiseks ning paljudel teistel juhtudel.
Käesoleva töö eesmärgiks on anda põgus ülevaade ühe keskkonnakauba – Vääna jõe – hinna määramiseks sobilikest meetoditest. Samuti sisaldab töö põhjendusi, miks teised keskkonnakaupade hinna määramise meetodid antud juhul sobilikud ei ole ja tulemust ei annaks.
1. VÄÄNA JÕE KIRJELDUS
Vääna jõgi on Kesk- Harjumaal asuv jõgi, mida nimetatakse ka Tõdva, Tedva, Hüüru, Topi ja Saku jõeks. Algab Nabala külast 3,5 km edela pool ja suubub Soome lahte, pikkus on 64 km ning valgala 316 km2. Kilomeeter enne merre suubumist (Viti külas) pöördub jõgi edelasse. Ülemjooksul voolab jõgi läbi Nabala, Sausti ja Saku soo, mis on suures osas kultuuristatud. Keskjooksu alguses läbib jõgi mitu küla ja Saku aleviku, kus asub suur õlletehas, mitu muud tööstus- ja ehitusettevõtet, uurimisasutusi, palju suvilaid ja Juuliku veisefarm. Alamjooksul Vääna külas, Vääna-Jõesuus ja Vitil paikneb jõe kaldail ja läheduses sadu suvilaid ja mitu puhkebaasi. Ülemjooksul ja kohati ka keskjooksul on jõgi süvendatud ja õgvendatud, enamuses pikkuses aga voolab looduslikus sängis. Jõe kaldad on ülemjooksul kuni Sakuni madalad, kesk- ja alamjooksul enamasti kõrged. Jõe keskmine lang on 0,69 m/km. Lang on suurim keskjooksul 4 km lõigus Vatsla ja Vahi küla vahemikus. Vahi külas on jõel väike joastik, kus vesi langeb astmena . Vesiveskid on jõel varem olnud varem Saku ja Hüüru mõisas.
Vääna jões käivad kudemas lõhe, meriforell , vimb ja jõesilm. Jões leidub jõeforelli ja teibi ning sinna tõuseb merest ka noorangerjaid. Vimb tõuseb tavaliselt Tugamanni paisuni, harva ka kõrgemale. Lõhilastele on jõel looduslikuks tõkkeks vahiküla joastik 21 km kaugusel jõe suudmest, mis on lõhedele siiski ületatav. Paisud lõhe looduslikku taastootmist ei piira, probleemiks on aga jõevee kvaliteet. Vääna jõe kesk- ja alamjooks kuuluvad heade forellijõgede hulka ning nimetatud jõgi on ka üks jõesilmurikkamaid Eestis. Vääna jõgi on lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirjas ning kuulub ka nende jõgede hulka, (koos Narva, Purtse, Selja, Valgejõe, Jägala ja Pirita jõega), mille lõhevarude taastamiseks on riik teinud kulutusi näiteks lõhemaimude asustamise näol. Teatud piirangutega on jõel aga kalapüük lubatud ning Vääna jõge peetakse küllaltki heaks kalastusjõeks.
Suurvete ajal kasutatakse Vääna jõge süsta- ja kajakimatkade korraldamiseks. Jõe ümbrust läbivad ka mitu matkarada . Üks külastatumaid on 27 km pikkune Harku matkarada, mille üks lõik (Vahikülast Väänasse) kulgeb piki jõekallast. Sellel lõigul voolab Vääna jõgi kohati üpris sügavas orus ja on erakordselt looklev. Matkaraja üks huvitavaid punkte on Vääna jõel asuv Vahiküla joastik, mille põhiastangu kõrgus on 1,2 meetrit ning joastiku üldine langus ligi 4 meetrit. Vaba aja huvitavaks sisustamiseks sobib ka Vääna-Jõesuus paiknev surfi- ja vabaajakeskus, kus korraldatakse seiklusüritusi ning kus julgemad saavad 15 meetri kõrguselt jaamatorni tipust ronimisvööde, karabiinide ja plokkide abil laskuda teisele kaldale üle merre suubuva Vääna jõe. Vääna-Jõesuus ning mujal jõe ümbruses leidub ka mitmeid telkimisalasid.
Vääna jõgi on tunduvalt tõstnud ka Saku mõisa pargi esteetilist väärtust, kuna osaliselt tänu jõele paisutatud tiigile on valla esinduslikem roheala Saku mõisa pargi ümbruses. Vääna jõgi ja Saku mõisa park moodustavad tiigi piirkonnas tervikliku maastikulise kompleksi. Vääna jõega külgneb promenaad, mis avab jõe kalda ja loob alevikku põhja-lõuna suunalise liikumistelje. Antud rohelist avalikku ruumi on vallal ka edaspidi plaanis puhkealana kasutada. Pargi tiiki kasutatakse ka kohalike ürituste raames paadirallide korraldamiseks.
2. VÄÄNA JÕE HINDAMISMEETODI KIRJELDUS
Reisikulu meetod
Vääna jõe hinda saaks kõige paremini määrata reisikulu meetodiga, mida kasutatakse inimeste puhke- ja vabaaja veetmise koha või ökosüsteemi majandusliku väärtuse leidmiseks. Meetod eeldab, et koha väärtus on mõõdetav aja- ja reisikulu summana, mida inimesed on nõus maksma selle eest, et sinna jõuda. Vääna jõe puhul võiksid inimesi jõe äärde sõitma meelitada Vahiküla joastik, kalastamisvõimalused, süsta- ja kajakimatkade korraldamise võimalus, jõeäärsed matkarajad ning Saku mõisa pargi tiik koos seda ääristava promenaadiga.
Reisikulu meetodi kasutamisel on kolm variatsiooni :

• Tsonaalne reisikulu meetod kasutab lihtsalt külastajatelt kogutavaid andmeid;
  
• Individuaalne reisikulu meetod kasutab külastajate täpsemat uuringut;
  
• Juhusliku kasulikkuse meetod kasutab uuringu käigus kogutud ja andmebaasidest saadavaid andmeid ning on statistiliselt keeruline.
  

Vääna jõe puhul tundub kõige otstarbekam tsonaalse reisikulu meetodi kasutamine. See on üks lihtsamaid ja odavaimaid meetodeid , mis määrab koha puhkeväärtuse tervikuna ning kuna ei soovita hinnata puhkekoha kvaliteedi muutust, on selle meetodi kasutamine täiesti võimalik.
Reisikulu meetod on ka sellepoolest hea, et selle kasutamine on suhteliselt odav, tulemused on suhteliselt lihtsasti tõlgendatavad ja seletetavad ning meetod on suhteliselt vähe vaidlustatav, kuna kasutab informatsiooni tegeliku käitumise kohta. Peamine eeldus reisikulu meetodi juures on see, et aja- ja reisikulu on väljaminekud, mis esindavad selle koha nn sissepääsu hinda. Seega saab määrata inimeste maksevalmidust koha külastamiseks tuginedes reiside arvule, mida inimene teeb erinevate reisi hindade juures.
Selleks, et rakendada reisikulu meetodit on vaja koguda järgmist informatsiooni:

• külastuste arv igast tsoonist (keskkonnakauba ümbrus jagatakse tsoonideks);
  
• iga tsooni demograafiline situatsioon;
  
• edasi-tagasi reisi pikkus igast tsoonist;
  
• reisi kulu kilomeetri kohta;
  
• reisiks kuluva aja väärtus ehk reisiaja alternatiivkulu.
  

3. TEISTE HINDAMISMEETODITE SOBIMATUSE PÕHJENDUS
Antud keskkonnakauba hinna määramiseks ei saa kasutada turuhinna meetodit, kuna Vääna jõgi ei ole turul kaubeldav keskkonnaressurss – seda ei saa otseselt turul müüa ega osta. Nimetatud meetod on sobilik aga just sellele kriteeriumile vastava keskkonnakauba majandusliku väärtuse leidmiseks.
Samuti ei ole Vääna jõe hinna määramiseks võimalik kasutada hedoonilist hinna määramise meetodit, kuna selle aluseks on turukaupade (ennekõike kinnisvara) seotus keskkonnakaupade ja –teenustega. Kuna Vääna jõe sängi ümbritsev maastik on Eesti mastaabis küllaltki tavaline ning jõgi ise liiga väike, et luua märkimisväärseid vaateid, siis ei saa Vääna jõge pidada eriti oluliseks faktoriks piirkonna kinnisvara hindade tõusu juures. Seetõttu on raske määratleda seost Vääna jõe omaduste ja tulude vahel ning antud meetodiga oleks keeruline antud keskkonnakauba väärtust arvutada
Loovuse meetod - Üheks Vääna jõe kui keskkonnakauba hinna määramise meetodiks võiks olla ka loovuse meetod, seda ennekõike just jõe kalavarude seisukohalt. Nimelt peetakse Vääna jõge küllaltki heaks kalastusjõeks. Seal elavate kalade produktiivsust mõjutab aga otseselt vee kvaliteet – mida puhtam vesi, seda rohkem kalad sigivad ning seda enam on neid võimalik ka välja püüda ja turule suunata. Kuna aga Vääna jõe veekvaliteet on halvas seisukorras, siis langeb see meetod välja.
Kahjude ärahoidmise ja asendamise kulu meetodid ei ole samuti sobilikud Vääna jõe hinna määramiseks. Nimelt hinnatakse antud meetoditega keskkonnakauba väärtust näitajatega, mis põhinevad kas tehtavatel kulutustel kahju ennetamiseks, keskkonnaväärtuse asendamisel teise väärtusega või keskkonnaelemendi asendamisel alternatiivse variandiga . Vääna jõel ei ole aga märkimist väärivaid omadusi, mis aitakse ühiskonnale tekitatavat kahju ära hoida, seega ei annaks kahjude ärahoidmise kulu meetod tulemust. Asendamise kulu meetod ei sobi, kuna Vääna jõe puhul on väga raske määrata konkreetseid omadusi, mis oleksid piisavalt jõe olemust määrava iseloomuga , et jõe väärtust saaks hinnata just nendest omadustest tulenevate kasutusvõimaluste asendamise põhjal.
Tingliku hindamise meetodit ei oleks otstarbekas kasutada, kuna antud keskkonnakaup ei ole sellist tüüpi, mille kohta võiks küsitletud inimestelt piisavalt usaldusväärseid vastuseid saada. Nimelt kui kirjeldada inimestel Vääna jõge, siis ei pruugi nad siiski reaalselt hinnata summat, mida nad oleksid nõus jõe kasutamise eest maksma. Kui inimene ei ole ise kohal käinud ja tutvunud kõigi kasutusvõimalustega ning neid proovinud, siis on sellise keskkonnakauba, nagu seda on jõgi, puhul raske hinnata nende väärtust inimese jaoks.
Tulu ülekande meetodit ei saa Vääna jõe puhul kasutada, kuna Vääna jõe puhul on tegemist keskkonnakaubaga, mis on küllaltki omanäoline ning millele võrdluseks teise sarnase keskkonnakauba leidmine oleks raske. Võib leida küll jõgesid, millele on hind leitud, kuid nende kõrvutamine Vääna jõega ei anna arvatavasti ammendavaid tulemusi, kuna igal jõel on omad eripärad ja nendest tulenevalt ka erinev väärtus, mida on raske ühelt objektilt teisele üle kanda, olgugi või osade kaupa.
Tingliku valiku meetod ei ole sobilik, kuna selle puhul peavad küsitletavad väljendama oma eelistusi kahe erineva keskkonnakauba osas kahe erineva rahalise hinnangu puhul. See meetod sobib ennekõike kahe alternatiivi võrdlemiseks, mitte üksiku keskkonnakauba hinna määramiseks.
KOKKUVÕTE
Vääna jõgi on Kesk-Harjumaal asuv jõgi, mis algab Nabala küla lähedalt ja suubub Soome lahte. Keskjooksul läbib jõgi Saku alevikku, sealhulgas mõisaparki. Alamjooksul Vääna külas, Vääna-Jõesuus ja Vitil paikneb jõe kaldail ja läheduses sadu suvilaid ja mitu puhkebaasi. Vääna jões käivad kudemas lõhe, meriforell, vimb ja jõesilm. Jões leidub jõeforelli ja teibi ning sinna tõuseb merest ka noorangerjaid. Suurvete ajal kasutatakse Vääna jõge süsta- ja kajakimatkade korraldamiseks ning jõe ümbrust läbivad ka mitu matkarada. Üldiselt peetakse jõge küllaltki heaks kalastusjõeks.
Vääna jõe kui keskkonnakauba hinna määramiseks sobiks paremini reisikulu meetod. Reisikulu meetodit saab kasutada arvestades Vääna jõe omadusi ja piirkondi, mis võiks inimeste jaoks atraktiivsed olla - Vahiküla joastik, kalastamisvõimalused, süsta- ja kajakimatkade korraldamise võimalus, jõeäärsed matkarajad ning Saku mõisa pargi tiik koos seda ääristava promenaadiga.
9