50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-10-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
JaNiiOngi
Õppematerjali autor
Siin asub kokku 69 mõisa ja lossi, millest tuntumad on Sangaste ja Taagepera loss. Valga maakonna tuntuim ja külastatuim turismisihtkoht on Otepää linn, mis kannab aastast 1996 igal talvel 21. detsembrist kuni 20. märtsini talvepealinna nimetust. Enimkülastatud sündmused maakonnas on Rally Estonia ja rahvusvaheline Valga militaarajaloo festival (Lõuna-Eesti parim turismisündmus 2013) ning enimkülastatud objektideks Kuutsemäe Puhkekeskus ja Tehvandi spordikompleks. Valgamaa võib jagada tinglikult 3 piirkonnaks: Valga, Tõrva ja Otepää. Valga piirkond Läti-Eesti riigipiir -paik, kus avaneb unikaalne võimalus seista kesklinnas ja samas asuda korraga kahes riigis – ühe jalaga seistes Lätis ja teisega Eestis. Valga raekoda Aastail 1864-1866 ehitatud Valga raekoda on hilisklassitsistliku puitarhitektuuri silmapaistvamaid näiteid Eestis. Raekoja ümbrus on linna vanim asustusala. Valga Raekoja
Eesti turismigeograafia arvestuslik KT (8.per) Eesti üldandmed Asukoht: Põhja-Euroopa, Läänemere kaldal. Pealinn+suuremad linnad: Tallinn+Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Pärnu Rahvaarv: 1 318 005 (2012), neist eestlased 68% Pindala: 45 227km2 Eesti keel kuulub: soome-ugri keelte läänemere-sooome rühma Riigikord: parlamentaarne vabariik Seadusandlik võim: Riigikogu Täidesaatev võim: Vabariigi Valitsus Kõrgeim võimukandja: rahvas Haldusjaotus: 15 maakonda mis on jagatud valdadeks ja linnadeks, mida juhib omavalitsus. Riiklikud sümbolid: Rukkilill, suitsupääsuke, paekivi, räim, tamm Riiklikud tähtpäevad: 24.veebr Iseseisvuspäev, EV aastapäev 6.jaanuar- kolmekuningapäev 2.veebr- Tartu rahulepingu aastapäev 4.juuni- Eesti lipu päev 2.nov- hingedepäev 16.nov
Maad on valdavalt savised, valla idaosas on kohaliku tähtsusega liivavarusid. Maavarasid Tõlliste vallas ei leidu. Looduskaitse Tõlliste vallas asuvad viis kaitsealust parki. Laatre park (4,504 ha), Paju park (7,625 ha), Sooru park ja Sooru pargi tammik. Tõlliste vanadekodu puiestee (270 m) ja Vargasaare puistud (5,346 ha). Vallas on 2 hoiuala: Kuritse järve hoiuala ja Valli soo hoiuala. Tõlliste valla hoiualade valitsejaks on Valgamaa Keskkonnateenistus. Veel on kaitse alla võetud Tagula ajutiste piirangutega ala, pindalaga 21,18 ha, asukohaga Tagula küla. Ajutiste piirangutega ala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka. Kuna Tõlliste vallas, sangaste heinamaal leidub haruldasi ,,Harilikku kobarpead" taimi, on Keskkonnaminister (25. jaanuari 2006. a määrusega nr 8) nende püsielupaigad kaitse alla võtnud. (3) Elukeskkonna seisund Tõlliste valla haldusterritooriumi reguleerib jäätmehoolduseeskiri
liigendatud. Põhiplaan on telgsümmeetriline. Tervikliku ning harvaesimnevalt valgusküllasena mõjub suur peegellaega kirikusaal. Sisustuses barokselt kurvleva joonega orelväär kümnel toskaana sambal, kirikuga üheaegselt valminud stiilne varaklassitsistlik altarisein ja 19.sajandist II poolest pärit kantsel, historitsistlikud lühtrid ning plekahjud. (Raam, Eesti arhitektuur (Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa), 1999) Kirikus asub üks paremaid saksa orelimeistri Friedrich Ladegasti oreleid. Friedrich Ladegast on 19. saj. tuntuim orelimeister Gottfried Silbermanni järel. Tema oreleid on veel Merseburgis, Leipzigis, Weissenfelsis, Schwerinis, Poznanis, Tallinna Toomkirikus, Valmieras ja Vilniuses. Seda orelit on restaureerinud kuue aasta jooksul Olev Kents. Ta parandas selle vilesid, taastas algse puhta ja ilusa kola ning remontis lõõtsad. Algsest orelist on säilinud 95%
rahvastikuprotsessidest Pärnumaa, Viljandimaa, Tartumaa väärivad ja rahvaarvu alampiiriks määrati 1500 Aasta Maaelanikke Linnaelanikke nimetamist rahvaarvu kasv, Võrumaa); 1920. aastal lisandusid neile loomuliku inimest, millest tehti erandeid ainult iibe langus, ja Petserimaa linnastumine Valgamaa.ningPetseri rah- viiele väikesaarele (Pakri, Prangli, vusliku homogeensuse maakonna põhiosaks kujunes Setumaa,suurenemine. Naissaar, Kihnu, Ruhnu), kus polnud Loomulik millega liidetiiivekaolimõnedsuhteliselt kõrge venelaste piisavalt elanikke. Reform puudutas vahetult Vabadussõjale asualad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid