Jõhvi linn (0)

Minu kodulinnas on vaja kohe alustada tutvimisest Jõhvi peamistest vaatamisväärsustest, et jõuda sukelduda minu kodulinnas valitsevasse unustamatusse atmosfääri. Selle külaskäigu vältel saate hulga uute muljete ja üllatuste võrra rikkamaks . Olen veendunud, et hakkate seda linna kindlasti armastama! 
Jõhvi on Kohtla-Järve tööstuslinnastusse kuuluv, kuid formaalselt sellest sõltumatu väikelinn Eesti idaosas. Jõhvi ja ümbruskonna linnad on üks muinasasula regioone. Vaatamata sellele, et see paikneb üsna väikesel maa-alal, on piirkonna ajalugu koos selle linnade tööstust, kaubandust, kultuuri ja usku iseloomustavate muuseumide, mõisate, kirikute ja teemakeskuste kaudu üsna laialdaselt esitletud. 
Kahtlemata leiab külastamiseks äärmiselt huvitavaid ja meeldejäävaid kohti ka Jõhvi ümbrusest: Püha Mihkli luterlik kirik – linna vaim hoone; Issanda Ristimise kirik ( 1895 ), Jõhvi lähedal saab imetleda keset põldu seisvat ehtsat tuuleveskit; linna sissesõidu ette on paigaldatud Jõhvi sümboli põdra skulptuur , linna südames aga seisab teine väga põnev skulptuur – vanametallist kokku keevitatud siil . 
Samuti on Jõhvis märgatavalt elavnenud ehitustegevus. Kui siiani oli põhirõhk vanade hoonete renoveerimisel ja uusehitustest moodustasid suure osa eramajad ja väikesed poed , siis alates 1996. aastast alustati just kaasaegsete hoonete projekteerimist ja ehitamist. See protsess jätkub ka käesoleval aastal, mis annab tunnistust jätkuvast huvist Jõhvi valla vastu. Märkimata ei saa jätta viimase 10 aasta põnevamaid ehitisi : tänapäevane Viru vangla (2006), nurkadeta  lasteaed Pillerkaar (2011), Eesti moodsaim justiitshoone Jõhvi kohtumaja (2011) ja ringikujuline Jõhvi riigigümnaasium (2015), mille ehitamisel peeti silmas avatud õpikeskkonna loomise ideed.
Praegu on Jõhvi peamiseks väärtuseks kahtlemata uus promenaad linnaväljakul, kus saab näha ka linna arengusse suure panuse andnud kindrali Aleksander Tõnissoni auks püstitatud mälestusmärki. 2013. aastal rajati promenaadi lähedale ausammas režissöör Kaljo Kiisale – tuntud ja väljapaistvale kultuuritegelasele, kes andis oma 17 mängufilmiga Eesti filmikunsti suurema panuse kui keegi teine. Promenaadi ehitamisele kulus mitu aastat ja see kukkus välja nii meeliköitev, et paljud külalised teistest riikidest ja linnadest nimetavad seda «unikaalseks», kuid see tekitab ka lüürilis tundeid. Meie promendaad näeb tõesti välja originaalne, eriti seda kaunistavad jõhvikakujulised tänavalaternad ja pingid . Miks just jõhvikakujulised? Aga selle pärast, et levinud arvamuse kohaselt tuleb Jõhvi linna nimi sõnast « jõhvikas », kuigi lingvistilist kinnitust selle pole.
Siin pannakse suurt rõhku kultuurielule ja seepärast kutsutakse Jõhvit kultuurilise mitmekesisuse linnaks. Siin toimub üpris põnevaid ja huvipakkuvaid festivale, kontserte ja teatrietendusi, kuid linna peasündmus on alates 2007. aasta maist igal aastal läbiviidav Jõhvi balletifestival, mis on toonud Jõhvi kokku maailmas tuntud balletiteatreid, -soliste ja -artiste. Nii võib ajalooliseks pidada maailma ühe tippkoreograafi, hispaania päritolu Nacho Duato ja Eesti kuulsaima helilooja Arvo Pärdi kohtumist.
Ka loodusesõpradel on siinkandis, mida vaadata: mitmekesised maastikud alustades Balti klindist koos selle jugadega ja lõpetades sooradadega. Eriti tahaksin esile tõsta Soome lahe lõunakaldal piki Pühajõe kallast paiknevat väikest alevikku, maalilise loodusilu kehastust, kordumatut Toila kuurorti. Toila aleviku pärliks on Toila-Oru park, mida peetakse õigusega üheks Jõhvi ümbruskonna kaunimaks paigaks. Igal aastaajal kauni pargi , tema alleede, allikate ja mitmekesise taimestiku hunnitust ilust on võimatu mitte vaimustuda. 
Kuid Jõhvi linna ümbritsevatel aladel torkavad eriti kevadel pärast lume sulamist kohe silma tühjad, üles harimata ja külvamata põllud. Nende hulga põhjal võib aimu saada riigi toetuse tasemest, õigemini öeldes isegi põllumajandustootmise kasvutempo langusest. Oleks vaja, et Eesti valitsus pööraks tähelepanu ja hakkaks aktiivselt kaasa aitama nendel aladel tegutsevate väike- ja keskmiste põllumajandusettevõtete tegevuse ja eksistentsi arendamisele. On ju maaressursid Eesti üks olulisemaid eeliseid !