Esimesed
inimtegevuse jäljed pärinevad Otepää mailt VI sajandist eKr.
Sellest ajast on saadud ka vanimad arheoloogilised leiud Otepää
Linnamäelt. Pidevalt on siin elatud VI-VII sajandist alates.
Kirjasõnas ( Novgorodi kroonikates ) on Otepääd mainitud juba 1116.
aastal, mil siia oli rajatud karupea kujuline linnus. Otepää
kujunes muistse Ugandi maakonna teiseks kindlustatud keskuseks Tartu
kõrval.
Otepää
rüüstamise ning kindluse põletamisega 1208. aastal algas muistsete eestlaste vabadusvõitlus välisvallutajate (Saksa, Taani, Rootsi)
vastu. Otepää linnus alistati lõplikult 1224. aastal, mille järel
rajati siia piiskopiloss, mis oli esimeseks kivikindluseks kogu
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-08-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MCarno
Õppematerjali autor
07. juunil 1995 kirjutatigi kinkelepingule alla. Koheselt hakati tegema ettevalmistusi muuseumi avamiseks mõisas. Otsustati alustada sellest, et seada mõisasse üles hädapärast vajadust rahuldav ekspositsioon. Ühiskondlikus korras tehti kiire sanitaarremont häärberi kahes paremas olukorras olnud ruumis (praegused muuseumi tööruumid). Ühiskondlikus korras koostati ja pandi üles ka ekspositsioon, mis kajastas Lihula piiskopilinnuse minevikku ja uurimislugu, Lihula mõisa ajalugu, Lihula alevi ajalugu. Lisaks tõi Haapsalu firma Lossikivi Lääne-Eesti paekivi näidised ja oma toodangut. See kõik valmis 1995. aasta augustis-septembris. Ametlik muuseum Lihulas siiski veel puudus. Hakatigi uurima selle loomise võimalusi. Oli selge, et muuseum ei saa tegutseda ühiskondlikel alustel. Muuseumi tähtsuses ja vajalikkus suudeti veenda nii toonast Lihula vallavalitsust kui volikogu. 23. novembril 1995 võttiski Lihula vallavolikogu vastu otsuse
PÕHIKOOLI JA GÜMNAASIUMIÕPETAJA TÖÖTASU ALAMMÄÄRA ANALÜÜS Kodutöö Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................3 1.PROJEKTI SISU JA PROBEEMID..................................................4 1.1.Projekti sisu ja elluviimise plaan....................................................................4 1.1.Projekti probleemi lahendamine....................................................................5 2. PROJEKTI MAJANDUSLIKUD MÕJUD......................................6 2.1. Projekti mõjud jaotusele............................................................................... 6 2.2. Mõjud majanduslikule efektiivsusele Peetri alevikus....................................7 KOKKUVÕTE....................................................................................10 VIIDATUD ALLIKATE LOETELU...................................................11
Sauga Põhikool Referaat Raplamaa Koostaja: Moonika Must Juhendaja: Tarmo Oidekivi Pärnu 2009 Sisukord · rahvastik · loodus · vallad · ajalugu · kokkuvõte Rahvastik Kuni 1970-ndate aastate lõpuni toimis Rapla maakonnas rahvastiku vähenemistendents, mis kaheksakümnendatel pööras väikeseks tõusuks. Üheksakümnendaid aastaid ja 21.sajandi algust on iseloomustanud stabiilne rahvastikusituatsioon väikese langustrendiga maakond kaotab aastas keskmiselt pool protsenti oma rahvastikust. Vaatamata suurenevale sündide arvule on loomulik iive endiselt negatiivne. Praeguseks on maakonnas elanikke 36 743 (01.01
Suure-Jaani vald Suure-Jaani vald asub Viljandi maakonna põhjaosas. Valla keskuse kaugus maakonna keskusest Viljandist on ligikaudu 25 km ja Tallinnast 150 km. Valla territoorium kattub suurelt osalt ajaloolise Suure-Jaani kirikukihelkonna maadega. Valla keskuseks on Suure- Jaani vallasisene linn. Suure-Jaani sai linna staatuse 1938. aastal ja muutus vallasiseseks linnaks 22. oktoobril 2005. aastal, kui Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla, Olustvere valla ja Vastemõisa valla ühinemisel tekkis praeguste piiridega Suure-Jaani vald. Lisaks Suure-Jaani vallasisesele linnale on vallas olulised keskused Olustvere alevik, Vastemõisa küla ja Sürgavere küla. Kõige lähedasem vald mulle Eestis on just Suure-Jaani vald Suure-Jaani vald on pindalalt (748,8 km²) Viljandi maakonna suurim omavalitsusüksus ja rahvaarvult edestavad Suure-Jaani valda vaid Viljandi linn ja vald. Vallas asub Eesti suurima pindalaga Sandra küla (ca 173 km²), mille territoori
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid