Otepää ajalugu (0)

Esimesed inimtegevuse jäljed pärinevad Otepää mailt VI sajandist eKr. Sellest ajast on saadud ka vanimad arheoloogilised leiud Otepää Linnamäelt. Pidevalt on siin elatud VI-VII sajandist alates. Kirjasõnas ( Novgorodi kroonikates ) on Otepääd mainitud juba 1116. aastal, mil siia oli rajatud karupea kujuline linnus. Otepää kujunes muistse Ugandi maakonna teiseks kindlustatud keskuseks Tartu kõrval.
Otepää rüüstamise ning kindluse põletamisega 1208. aastal algas muistsete eestlaste vabadusvõitlus välisvallutajate (Saksa, Taani, Rootsi) vastu. Otepää linnus alistati lõplikult 1224. aastal, mille järel rajati siia piiskopiloss, mis oli esimeseks kivikindluseks kogu Eestis. Selle jäänused on säilinud tänapäevani.
►
Otepää ja selle ümbruskond on aegade voolus kõvasti kannatanud vaenuvägede tegevuse läbi. Algas see muistse vabadusvõitluse aegadest, siis piiskopkonna ja Saksa ordu omavahelistest arveteõiendamisest XIV sajandi lõpul, mil põletati ka Otepää Linnamäel asunud piiskopiloss. Hävitustegevus jätkus Põhjasõja käigus kui 1702. Aastal rüüstati vene vägede poolt kogu Otepää ümbrus ja põletati nii kirik kui pastoraadihoone. Traagiliseks kujunesid Otepääle 1944. Aasta augustipäevad, mil sõdivate poolte ühisettevõttena hävitati suurem osa tollasest Otepää linnast.
►
Rahvasuus liikuvate mälestuste järgi kattis XIX sajandi algul praeguse Otepää linna all olevat kõrgustikku pähklimets (saksa keeles “Nusstage”). Kui 1862 . aastal sai tegevusloa alevik, õnnistati sedagi Nuustaku nimega.
Aleviku asutamise vajadust põhjendas Pühajärve mõisnik käsitööliste vähesusega kohapeal, seniste laadapidamiskohtade kaugusega ja arsti ning apteegi puudumisega lähikonnas. Mõisnik lubas aleviku alla anda 50 vakamaad maad. 17. Jaanuaril 1862 saabuski Riia kubermanguvalitsuselt kirjalik luba asutada Nuustaku karjamõisa maaalale alevik, laadapidamise õigusega 4 ja 5 oktoobril.
Aleviku elanike arv hakkas jõudsasti kasvama. 18. Novembril 1878 märkis ajaleht „Sakala“, et aleviku elanike arv on kuueteistkümne aastaga tõusnud 612-le. Aleviku kiire kasvu põhjuseks oli kapitalismi areng põllumajanduses ja talurahva kehvema osa proletariseerumine selle tagajärjel.
Nuustaku aleviku nimi vahetati ajaloolise Otepää nime vastu välja alles 60 aastat hiljem (1922 aastal).
8. oktoobril 1875 avati alevikus pidulikult uus kool. Sajandivahetusest peale oli otepäälaste püüdeks avada alevikus ka emakeelne progümnaasium. Selle ellukutsumiseks asutati 1906. a. haridusselts.
3. oktoobril 1907 õnnestuski haridusseltsil avada Nuustakul emakeelne progümnaasium. See kuulus esimeste emakeelsete keskastme koolide hulka kogu Eesti ulatuses.
Kiiresti kasvava aleviku elu nõudis teistegi asutuste rajamist . 1895 . a. asutati Nuustakule postijaam. Juba 1889. a. moodustati siin iseseisev politseijaoskond ja Nuustakule asus ka rahukohtunik.
1892. a. toodi Nuustaku alevikku üle Vastse -Otepää vallas 1890. a. asutatud karskusselts „Edasi“, mis sai aleviku kultuurielu keskuseks.
1900. a. ehitatud pritsimaja hävis sõjatules, selle asemele on ehitatud kultuurimaja .
1919. a. lahutati Nuustaku Pühajärve vallast ja talle anti iseseisva alevi õigused.
Linna nimetust kannab Otepää alates 1. aprillist 1936, tänapäeval elab siin ca 2500 inimest.
Teise Maailmasõja keerises sai Otepää rängalt kannatada. Enne taandumist linnast süütasid fašistid Otepää 21. Augustil 1944 põlema, mille tagajärjel hävis üle poole hoonestusest.
Sõjajärgsed aastad olid otepäälastele töörohked. Linn tuli taastada, ja seda mitte viletsa käsitööliste linnakesena, vaid kaasaegse väikelinnana.
Hoogne ehitustegevus algas siis, kui Otepää sai rajooni keskuseks 1. Oktoobril 1950. Üksteise järel anti kasutusse kommunaalmaju, keskkooli internaadihoone, kooperatiivi sööklahoone, kultuurimaja, universaalkauplus, teenustöökoda, tuletõrjedepoo, keskkooli- ja internaatkoolihoone, saun , „Dünamo“ spordihoone jne. Rohkesti ehitati individuaalelamuid.
1999. aastal liitusid Otepää linn ja Pühajärve vald Otepää vallaks.
21. sajandi suurimateks ehitisteks Otepääl on Otepää Gümnaasiumi algklasside hoone valmimine 2000. aastal ning 2004 aastal suur spordihoone.
Praeguseks on Otepää Baltikumi tuntuim talispordikeskus, mille kaubamärgiks on Eestimaa talvepealinna tiitel . Otepää on teda ümbritseva turismipiirkonna süda, kus aktiivne elu tuksub aastaringselt , pisut elavamalt talvel ja suvel. Linna infrastruktuur on pidevas arengus ning samuti ehitatakse Tehvandi spordikompleksi maailmatasemel olevaks.
►
Kokkuvõttes on Otepää areng väikelinnana olnud läbi tema pika ajaloo üsna märkimisväärne, tehes silmad ette paljudele omasugustele väikelinnadele. Siiski võib teatud kohtades märgata vajakajäämisi ning valearvestusi. Mitmeid suuri projekte on pärssinud nagu ikka ebapiisav hulk finantsvõimalusi.