Kuidas töötab mälu Psühholoogias ei ole olemas ühtset definitsiooni selle kohta, mis asi on mälu. Inimese mälu toimimise aluseks on kolme tüüpi protsessid. Esimene on salvestamine, mis on meeleorganite poolt väliskeskkonnast andmed muudetud vaimseteks kujunditeks. Teine on meelespidamine, informatsiooni säilitamine mälus ja kolmandaks meenutamine, kus informatsioon tuuakse välja mälust. Fergus Craik ja Robert Lockhart (1972) jõudsid järeldusele, mällu salvestamise edukusel on oluline roll meeldejäetava materjali tööstustasandil ehk töötlussügavusel. Mida rohkem sa materjali uurid, seda paremini see meelde jääb. Mälu on keeruline uurida, mida aju teeb selleks, et informatsioon mälus püsiks. Ka mõne osa mälust unustamine on vajalik, sest muidu muutuks inimese mälusüsteem liiga suureks, et vajalikku informatsiooni üles leida. H.Ebbinghausi katsete tulemusel selgus, et kohe pärast sisulise tähenduseta s...
Jaan Aru "Ajust inimeseni" Jaan Aru "Ajust inimeseni" räägib loo sellest, miks kõik inimesed on erinevad. Suurimaks põhjuseks on meie aju, mis on kõikidel inimestel erinev. Inimese aju mõjutavad tema pere, sõbrad, keskkond jne. Läbi aju töö saame me end liigutada. Ajus on palju erinevaid rakke, mis kokku saades tekitavad omavahel sidemeid, mis viivad endas edasi näiteks kindlaid liigutusi ja mõtteid teiste rakkudeni. 19. sajandil toimus suur õnnetus, ühe mehe ajust lendas läbi metallvarras. Õnneks jäi mees ellu, kuid tema ajus juhtus midagi. Tavaliselt säärastes olukordades inimesed surevad, kuid varras läbis ajupunkti, mis muutis ta isiksust. Peale seda avastati, et inimesi saab rahustada aju lõikuse abil. Sellist operatsiooni hakkas dr. Monits läbi viima sellist meetodit, see meetod viidi läbi üle 50 000 inimese peal. Operatsiooni käigus torgati väike metalli tükk inimese aju ja purustati närvikoed, mille...
Lähte Ühisgümnaasium KUIDAS MÄLU TÖÖTAB Referaat Autor: Catrin Kelly Reppo Allikas: ,,Õpi meelde jätma"- Dominig O´Brein 2018 SISUKORD 1.MÄLU................................................................................................................... 3 1.2.Mälu tüübid................................................................................................... 3 1.1.2. Sensoorne mälu............................................................................................ 3 1.1.3. Lühimälu....................................................................................................... 4 1.1.4. Püsimälu...................................................................................................... 4 2.1. Uni, unenäod ja mälu................................................................................... 5 2.2. Mälu ja õppimine.........
Reimo Mänd Viljandi Ühendatud kutsekeskkool AUT07 ABS süsteemid .............................................................................................................................................................................. .............. 1) ABS-i tööpõhimõtted. Kui üks või rohkem rattaid hakkavad pidurduse ajal blokeeruma, siis ABS-i süsteem reguleerib igale rattale pidurdus vedeliku rõhku, et vältida rataste blokeerumistja parandada stabiilsust, juhitavust ja pidurdusmaad. ABS-i süsteem saavutab selle teatud informatsiooni rakendamisega töötlemis protsetuuris, et kontrollida sõiduki hüdraulika süsteemi tööd. 2) Välja arvutatud informatsioon. -Tegelik kiirus. Et tagada täpsus ja turvalisus. ABS-i aju arvutab auto kiiruse ja kõigi nelja ratta kiiruse vahe. See info on tegelik kiirus. Arvutamiseks programm arvestab k...
MÄLU Psühholoogia gümnaasiumile: Mälu ilmutab end igapäevaelus erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mida te tegite eelmise reede õhtul või mida kavatsesite teha homme pärast tunde, teadmised, kuidas arvutada ringi pindala või koonuse ruumala, mitu sentimeetrit on ühes meetris, kuidas lõhnab kohv, kes on Charles Darwin ja kes on Madonna, kas fotol on Lennart Meri või Erki Nool, samuti oskused sõlmida kinni kingapaelu või lusikaga süüa. Nimetatud teadmised ja oskused näivad olevat küllalt erineva päritolu ja loomuga, kuid nõuavad kõik ühel või teisel viisil mälu kasutamist. Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke omadusi, teadmisi ja harjumusi. On olemas mitu mälusüsteemi, mis on seotud aju eri osadega. See tähendab, et mingi ajupiirkonna kahjustuse korral võib inimesel häiruda või täielikult puududa üks mälu liik, samal ajal kui teised mäluvormid on võrdlemisi terved. Üla...
Inimene- kõrgem närvisüsteem 1. Närvisüst. võimaldab: 1)koguda informatsiooni 2)koordineerida informatsiooni 3) anda info. edasi efektoritele:lihastele ja näärmetele 2. informatsiooni algühikuks on NEURON 3. sünapsites on võimalik signaali ülekannet mõjutada 4. Aju salvestab ainult väikese osa saabunud inform-st 5. meeleelunditelt saadud inform. salvestatakse lühimällu või püsimälusse 6. sõnaliselt kodeeritav osa infost salvestatakse mõneks millisekundiks Sensoorsesse mällu ja sealt primaarsesse mällu,säilub seal ajalises järjestuses mõned sekundid ja on kasutatav 7. harjutamine kergendab ülekannet primaarsest mälust sekundaatsesse mällu. 8. kordamine "parandab mälu 9. Informatsioon säilub väga kaua püsimälus. 10. a)mäluhäire võimetus infot püsivalt salvestada ja kättesaadavana omandada b)mälukaotus mälust kaob...
ESSEE Üks suurimaid müsteeriumeid Tuntud Kanada-eestlasest teadlane, mälu-uurija Endel Tulving (Tulving, 2002) on öelnud: ,,Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mötlemine on kaks ülejäänut... Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad." Tulving sõnastab küll mälu tähenduse päris huvitavalt ja asjakohaselt, aga tavapärane mälu definitsioon on siiski selline: Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi. Mälu on selline huvitav, müstiline ja kindasti väga keerukas asi. Mälu ilmneb kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima keerukuse inimese puhul. Teadlased on mitmete uuringutega tõestanud, et inimese ajus on olemas mitu mälusüsteemi, mis on omako...
ERUTUVAD KOED Erutuvus on võime vastata ärritusele. Erutuvad koed on närvi- ja lihaskude. Lihaskude iseloomustab lisaks sellele veel kontraktsioonivõime (kokkutõmbevõime). Närvirakk ja närvikude Närvirakke on inimesel ca 10 miljardit. Nad koosnevad kehast, dendriitidest (toovad erutuse neuronini ) ja aksonist (viib erutuse järgmise neuronini vôi talitleva elundi rakkudeni ). Närvirakkude jätked on tavaliselt kaetud müeliinkestaga (rasvataoline aine), mis tunduvalt suurendab erutuse liikumise kiirust mööda kiudu (sellest edaspidi). Närvikoe osaks loetakse ka neurogliia: jätkelised ja hargnenud rakud neuronite ümber, millel on toite- ja kaitsefunktsioon. Membraanipotentsiaal Elusa raku membraani iseloomustab potentsiaalide vahe. Rakumembraanide välispind on ka puhkeolekus positiivse-, sisepind aga negatiivse elektrilaenguga. Selline polarisatsioon rakumembraani välis- ja sisepinna vahel ongi puhkepotentsiaal. Selle pôhjustab ioonide er...
Sissejuhatus psühholoogiasse 1 Käsitletavad teemad (24 akadeemilist tundi): * Psüühika * Sensoorsed protsessid * Nägemine * Kuulmine * Tasakaal, keha asend ruumis * Süva- ja puutetundlikkus * Lõhna- ja maitsetundlikkus * Motoorika * Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine * Psüühilised protsessid (* Emotsioonid ja motivatsioon) * Taju * Mälu * Mõtlemine * Tegevuse planeerimine * Keel ja kõne * Teadvus Sissejuhatus psühholoogiasse 2 Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite käitumise mõistmine ja seletamine. Mõisteid Gestaltpsühholoogiast (Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler, Kurt Lewin) Kurt Koffka (1886-1941): * Geograafiline ja käitumiskeskkond: Geograafiline on maailm sellisena nagu ta on, käitumuslik on maailm sellisena nagu ta meile tundub....
Psühholoogiakursuse raames on oluline õppida ka kesknärvisüsteemi (KNS), kuna selles toimub kogu elutalitluse regulatsioon. Erutuse levik neuronis: erutus saabub neuronisse dendriitide kaudu, läbib rakukeha ning liigub mööda aksonit edasi neuronile/lõppelundile (nt lihasele). Sünaptiliseks ülekandeks nimetatakse sünapsi edasikandumist. Närvisüsteemi jagunemine: Somaatiline ehk kehanärvisüsteem jaguneb omakorda kesknärvisüsteemiks (KNS, kontollib kogu elutegevust) ja piirdenärvisüsteemiks (PNS, reguleerib liikumiselundite tööd). Autonoomne närvisüsteem tahtele allumatu (siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine). Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks süsteemiks (mõlemad osalevad organismi ainevahetuses). KNS koosneb pea- ja seljaajust. Seljaaju peamine ülesanne on ühendada kehas toimuvat peaajuga ja vastutada tingimatute reflekside eest. Peaaju koosneb 5'st osast. Piklikajus asuvad elutähtsa...
Tallinna Väike-Õismäegümnaasium Kaidi Adamberg 11b Kognitiivne paradigma Mälu Õpetaja: S.Elving 2 Tallinn 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. LÜHIAJALINE MÄLU..........................................................................................................5 1.1. Lühiajalise mälu kestus.....................................................................................................5 1.2. Lühiajalise mälu maht...................................................................................................... 5 1.3. Lühiajaline m...
Bioloogia kt-kõrgem närvitalitlus kordamine 1. Milles seisneb sünaptiline summatsioon? – Närvirakku saabub teatud ajaühikus mitu erutussignaali. Kahest või enamast üheaegselt aktiveerunud sünapsist lähtuvad elektriimpulsid summeeruvad ja loovad üheskoos suurema postsünaptilise potentsiaali. Kui see ületab teatud läve, vallandub neuronis närviimpulss. Postsünaptiline summatsioon – närvirakku tuleb palju erutussünapseid, need summeeruvad ja närvirakus vallandub suurem erutus. 2. Missugused signaalid võivad neuronisse saabuda? – a) erutussünaps – mediaator kutsub esile järgmises närvirakus närviimpulsi tekke b) pidurdussünaps – mediaator surub alla järgmises närvirakus närviimpulsi tekke 3. Millel põhineb valuvaigistite efekt? – Põhineb närviülekande mõjutamisel. Valuvaigistid pidurdavad närviülekannet ja põhjustavad seetõttu tavaliselt ka üldist unisust. 4. Miks tekib narkootikumidest sõltuvus? – S...
2.3. Mnestilised tunnetusprotsessid: mälupsühholoogia Mälu Mälu kujuneb aistingute ja tajuinformatsiooni vastuvõtmises ja omandamises, õppimises, omandatu ja õpitu viimises sellisesse vormi, mis on psüühikas kasutatav ka esialgse vahetu sensoorse/pertseptiivse mõju puudumisel ometi seda puuduvat kaudselt vahendades. Lühiajaliselt säilib eelnenud mõjutuste toime ("jälg") tänu ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. Pikaajaliselt säilib eelnenud mõjutuse toime ärritusle järgneva närvirakkude erutuvuse/pidurduvuse püsiva muutusena. Vasaku poolkera otsmikusagara tähtsus seisneb muuhulgas eluepisoodide mälestuste reprodutseerimises ja parema poolkera vastaval piirkonnal on tähtis roll eluseikade kogemuste salvestamisel mällu. Otsmikusagar on koostöös kiirusagaraga tähtis lühi- ja töömälu vahendaja. E...
Inimene kui tervikorganism Liina Reiles Lm08 Elundkonnad tagavad omavahelises koostöös organismi homöostaasi. Kuuluvad: energiabilanss, Hingamine, Vereringe Eritamine, termoregulatsioon Mis mõjutab südametööd? hingamisgaaside sisaldus veres Jäsemete liigutamine Vererõhk Adrenaliin noradrenaliin Veresuhkur Rakud vajavad glükoosiga varustamist Glükoos jõuab verre: -süsivesikute seedimisel -glükogeeni lagundamisel -glükoosi sünteesil mitte süsivesikutest Maksa ülesanne Toodab sappi Toodab verevalke Talletab varuained Lagundab kahjulikke aineid termoregulatsioon Inimese normaalne kehatemperatuur on 37C Soojuse kogus sõltub ainevahetuse tasemest, tõuseb füüsilise töö puhul ja adrenaliini...
Õppimine ja mälu Informatsiooni vastuvõtmine, salvestamine ja väljastamine on närvisüsteemi üldine omadus. Ilma selleta ei suudaks inimene ellu jääda, sest ta ei oskaks ebaõnnestumisi vältida ja õnnestumisi korrata. Aju säilitab vaid osa kogu sissetulevast informatsioonist. Unustamine kaitseb info liia eest, mis võib olla meile sama kahjulik kui õppimisvõime või mälu puudulikus. Eristatakse püsimälu ja lühimälu. Lühimälu jätab hetkeks meelde näiteks telefoninumbri ja kui seda sisse ei harjutata ei jää see püsima püsimällu. Püsimälu kättesaadav pikema aja möödudes ja kasutamisega muutub mälujälg tugevamaks Lühimälu jagatakse sensoorseks (<1s) ja primaarseks mäluks (sekundid). Püsimälu jagatakse sekundaarseks (minutid-aastad) ja tertsiaarseks mäluks (püsiv). SENSOORNE Sensoorses mälus sorteeritakse ja kodeeritakse signaalid sõnaliselt edasiseks salvestuseks. Unustamine algab k...
Inimene 1. Inimese biosüstemaatiline kuuluvus Liik Homo sapiens e. tark inimene Perekond Homo e. inimene Sugukond Hominiidid e. inimlased Selts primaadid Klass imetajad Hõimkond keelikloomad Riik loomad 2. Inimese kui imetaja tunnused · Hästi arenenud aju ja ajukoor. See võimaldab tingitud reflekside kujundamist. Hea mälu ja arenenud meeled. · Gaasivahetus kopsudes · Süda on 4-osaline · Esineb kehavereringe ja kopsuvereringe · Pidev energiavajadus · Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel · Organism on terviklik süsteem kõik elundkonnad on omavahel seotud 3. Inimese liigi tunnused · Suur aju · Kahel jalal liikumine · Aeglane areng, mittesessoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg · Kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, jagatakse omavahel, t...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Laima Moora MIS ON MÄLU JA KUIDAS SEDA TREENIDA Referaat Juhendaja: Maarika Kaasik Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................3 Mis on mälu..................................................................................4 Mälu liigid....................................................................................4-7 Mälu tüübid..................................................................................8 Mälu protsess................................................................................8-9 Mälu vead....................................................................................10 Mälu treenimine.....................................................
Aju ehitus ja funktsioneerimine kognitiiv-psühholoogilisest aspektist ning aju keskused Johanna Olesk Tallinna Ülikool 2015 Sissejuhatuseks • Kognitiivsed ehk tunnetusprotsessid on psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse käigus pilt tegelikkusest. • Aisting, taju, mõtlemine, keel ja tähelepanu – omavahel tihedalt seotud Sissejuhatuseks • Aisting – annab infot esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta, tekib kui ärritaja mõjub otseselt meeleelundile (NB! Ei peegelda eset tervikuna) • Taju – peegeldab ümbritsevaid objekte ja nähtusi tervikuna (liigitab aistingult saadud informatsiooni tervikuks) Peaaju ehitus ja funktsioonid • Täiskasvanud inimese aju kaalub umbes 1300 – 1400 grammi. • Aju suurusel ja inimese intelligentsusel pole omavahelist seost. • Peaaju koosneb evolutsiooniliselt vanematest ja uuematest osadest ning eristatakse 5 osa. Peaaju ehitus ja funkts...
Psühholoogia kordamisküsimused 1. Traditsioonilised psühholoogia koolkonnad ja nende erinevused · Strukturalism millest koosneb aju. Uurisid mälu, emotsioone, taju, molekule · Funktsionalism kuidas evolutsioon, kohanemine, ellujäämise vajadus mõjutab meie psüühikat. Mis on naiste/meeste jaoks atraktiivne · Gestaltpsühholoogia tajumine tervikuna · biheiviorism me ei saa uurida miskit, millele meil pole ligipääsu. Peame tegelema aind nähtavate sündmuste ja käitumistega. Inimese reaktsioonid. · Psühhoanalüüs Sigmund Freud `Kõige huvitavam on see, mida me ei näe' Alateadvus, vaimsed häired tulenevad konfliktidest. 2. Uurimismeetodid ja nende erinevused; milline näitab põhjus-tagajärg seost? · Eksperiment teadlane kontrollib kõiki faktoreid ja tingimusi ja sihilikult manipuleerib ühte olukorra aspekti (sõltumatut muutujat) ja jälgib tule...
Tallinna Südalinna Kool MÄLU, MÄLUTÜÜBID JA ÕPISTRATEEGIAD Uurimistöö Meryliis Agnes Mõistlik 12A klass Juhendaja: õp Edith Asveit Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................. 3 1. MÄLUST- kes on Endel Tulving................................... 4 1.1. Mälu- mis see on?......................................................... 6...
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (27.09.2013) Peaaju koore keskused (jätk) Motoorsed keskused juhivad liigutusi : * Somatomotoorne keskus (soma keha) keskus, mis juhib tahtelisi liigutusi See keskus asub otsmikusagarates, eesmises tsentraalkäärus (pildil punane ala) Sealt juhitakse lihaste tahtelisi liigututusi; vasakult ajupoolkeralt paremale poole, paremalt ajupoolkeralt juhitakse liigutusi vasakule poole. Vahet tehakse nendel kahel käärul tsentraal- vaoga, mis lahutab üksteisest otsimikusagarat (somatosensoorne keskus) ja kiirusagarat (somatosensoorne keskus). Eesmisest tsentraalkäärus tööjaotus neuronite vahel. Osad need, mis juhivad keele liigutusi. Ebaproportsionaalne neuronite kogus näol ja labakäel tänu arvukale närvirakkude hulgale saab labakäsi sooritada mitmesuguseid liigutusi ja töid. Näo mitmekesine miimika on võimalik tänu suure närvirakkude esindatusele. Labaj...
Elukestva õppe strateegia põhjal on õpetaja roll toetada õpilase kujunemist inimeseks, kes tuleb toime muudatustega keskkonnas ning on valmis võtma vastutust oma õpivalikute ja arengu eest. Õpilase füüsiline areng on selline protsess, mille käigus vanuse kasvades toimuvad järgnevad muutused: kehamassi ja pikkuse juurdekasv, proportsioonide muutus, aju areng ja kasv, üld- ja peenmootorika areng. Kuna mina õpin klassiõpetajaks, on minu õpilasteks peamiselt kainikud või murdeealised. Lapsed, kes on oma arenguperoodilt kainikud vajavad rohkelt füüsilisi tegevusi, kus nad saavad enda oskused ja jõu proovile panna. Eriti huvitutakse selles eas sportlikest mängudest ja võistlustest. Kainikute mõttetegevuse saaks teoreetiliseks tunniks hästi tööle panna läbi mõne aktiivõppe meetodi. Näiteks, kui hakatakse uut teemat õppima ja õpetaja teab, et ees on ootamas üsna teoreetiline tund, võiks tunni keskel teha klassis liikumisharjutusi -võistlusi an...
Bioloogia 11.05.2012 Närvisüsteem Inimese närvisüsteemiga seotud levinumad puuded ja haigused ning närvisüsteemi kahjustavad tegurid Neuroloogia on meditsiini eriala, mis tegeleb kesknärvisüsteemi orgaaniliste, pärilike ja degeneratiivsete haiguste ning perifeerse närvisüsteemi kahjustuste ja haiguste diagnostika ja raviga. Mäluhäired ehk amneesiad Mäluhäireid on mitut liiki: · Anterorgaadne ehk võimetus äsja vastuvõetud informatsiooni õppida · Retrograadne amneesia ehk mälukaotus, mille koral ei mäletata juhtunut (ajutrauma, ajurabandus) · Hüsteeriline amneesia väga harva tekkiv situatsioon, kus patsient ei mäleta oma elust mitte midagi (nime, aadressi jne.). Sel juhul on alati tegemist pshüüikahäirega. Mäluhäirete tekkepõhjused · Aju vereringe häired arterite lupjumine st. mälu väheneb ajapikku · Ajukahjustus äkili...
1. Kui eeldame, et keskkond püsib muutumatuna, siis kohanemine Charles teoorias tähendab, et...? a) ...isendid õpivad keskonnaga kohanema, selleks et ellu jääda b) ...iga järgnev põlvkond keskmiselt on keskkonnaga paremini kohandunud c) ...liigid võistlevad omavahel ellu jäämine pärast d) ...liigi sees on isendid erinevad e) ...kohanemist tagavad omadused on päritavad 2. Mõiste vanemlik inesteering tähendab? a) ...looduses isaste kõrvalejäämist järglaste kasvatamisel b) ...õppelaenuintressi tasumist vanemate poolt c) ...naiste keskmiselt suuremat panust eduka järglase üleskasvatamisel meestega d) ...vanema igasugust kulu järglaste enda geenide edasise levitamiseks e) ...kõike eelevat (a kuni d) 3. Oimusagara(e. temporaalsagara) funktsioonide hulka(inimestel) kuuluvad muuhulgas? a) Auditoorse info töötlus sh. Keeleinfo töötlus b) Motoorse tegevuse planeerimine ja ellu viimine c) Motoo...
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 3. loeng (20.09.2013) 8. Ajukese (väikeaju) ehitus ja funktsioonid Ajuke on tagaaju osa Neil omavahel närvi juhtetee. See seob silla ja väikeaju nii ehitust kui funktsionaalset talitlust. Ajuke ise meenutab väliselt kogu ülejäänud aju (suuraju). Tal on vasak ja parem poolkera. Väikeajuks nim teda mõõtmete pärast. Seda osa, mis kontakteerub sillaga, nimetatakse ussiks (ld k vermis). Ajuke saab informatsiooni keha erinevatest piirkondadest. Seotud kas informatsiooni juhtimisega lihaste toonuse kohta, ja seotud info toomisega sisekõrvast ja seal paiknevast vestibulaaraparaadist (=tasakaaluelund kõrvas). Vestibulaaraparaat koosneb poolringkanalitest ja esikust (kolmas osa tigu, aga see seotud kuulmisega). Poolringkanalites ja esikus tundlikud sensorid ehk retseptorid kehaasendi ja eriti kehaasendi muutuste suhtes. Kehaasend mõjutab peaasendit (tigu on peaasendi muutustele tundlik). Te...
Konspekt (raamat lk 105-111) Eri kultuurikeskkondadest pärit inimeste omavahelise võrdlemise kaudu saab selgitada , kuidas mõjutab see keskkond inimese vaimseid omadusi. Samuti otsitakse nii vastuseid küsimustele ,millised inimese vaimsed omadused seostuvad bioloogiliste mehhanismidega ja millised pärinevad kultuurikeskkonnast . Selle uurimise juures peab aga arvestama fakti ,et bioloogiliselt täiesti terve aju ehitus sõltub osaliselt sellest , millises keskkonnas inimene on arenenud. Seda asjaolu on tõestanud ka indiaanlaste seas läbi viidud uuring. Uuritud indiaanlaste arengu tase vastab enam-vähem kiviaja omale.Läbi viidud uuringu tulemusena selgus , et ilma koolihariduseta inimesed sooritasid mõningaid teste nagu ajukahjustuse all kannatajad. Seega inimese arengukeskkond mõjutab tema aju ja käitumise seoseid . Vaimsete protsesside omandamist juhib parem ajupoolkera . Alles siis kui protsess on omandatud , hakkab selle elluviimist...
Tartu Ülikool Õigusteaduskond S. Spence argumendid valedetektori vastu. Tallinn 2009 Sissejuhatus Neuroloogia areng annab huvitava võimaluse mõtisklemiseks, et kunagi on võib olla võimalik selgeks teha, kas inimene valetab või mitte, jälgides nende ajutegevust. Sellest oleks suur abi mõrvade uurijatele. Paraku on kogu selline informatsioon pärit sellistest allikatest, mis on alles lapsekingades. On tehtud mitmeid uuringuid, mis näitavad aju erinevate osade aktiivsust valetamise ja tõerääkimise ajal, kuid need uuringud erinevad üksteisest tunduvalt ja seega pole leitud ühte kindlat piirkonda ajus, mis aktiveeruks kui inimene räägib konkreetselt tõtt või valetab. Seepärast peab olem meetod väga põhjalikult uuritud ja konkreetselt analüüsitav, enne kui seda hakatakse kohtumõistmisel reaalselt kasutama. Kognitiivne lahutamine Tänapäeva funktsionaalsetel neuroloogia meetoditele on ...
ABS-pidurid on oluline osa sõiduki turvalisusest Mitteblokeeruvad pidurid (ingl. k. Anti-Lock Brake System) kujutavad endast viimase aja olulisemat edasiarendust ohutu liiklemise vallas. Lisaks turvalisele pidurdamisele ohtlikes olukordades aitab ABS-süsteem autojuhil tunda end rooli taga tunduvalt kindlamana. Otsused, mis autojuht peaks langetama kriitilises olukorras sekundi murdosa jooksul, teeb nüüd juhi asemel ABS-pidurisüsteem ja kindlasti mitte halvemini kui kogenuim lihtsurelik. ABS pole kaitseingel Kriitilist olukorda märgates peab sõidukijuht vajutama piduripedaalile. Kuid seda ainult nii tugevalt, kui teeolud lubavad. Vastasel korral hakkab auto libisema ja kaotab juhitavuse. Selline eksimus tuleneb eelkõige sellest, et juht on lühikese aja jooksul koormatud liiga paljude ülesannetega. Juhtides ABS-piduritega varustatud sõidukit on juhi ainus ülesanne vajutada piduripedaali, kõik muu teeb tema eest ABS ja juhil on või...
Sissejuhatus psüühikasse PSP 6060 1 Käsitletavad teemad I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid IV.1. Nägemine IV.2. Kuulmine IV.3. Tasakaal, keha asend ruumis IV.4. Süva- ja puutetundlikkus IV.5. Lõhna- ja maitsetundlikkus IV.6. Muud meeled 2 V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid VII.1. Emotsioonid VII.2. Motivatsioon VII.3. Taju VII.4. Mälu VII.5. Mõtlemine VII.6. Tegevuse planeerimine VII.7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam 3 I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Mis see on mida seletame: mis on käitumine? * Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutu...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Raul Adamsoo 10.B klass Mis on mälu ja kuidas seda treenida? Referaat Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................. ...............2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... .................3 MIS ON MÄLU?........................................................................................................................................ 4 Mälu maht............................................................................................................................................ ...4 Mälu tüübid..................................................................................................................
TEADVUS · Teadvus on välisest maailmast ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine. · Teadvus on vahetu kogemuse mõttes antud selle omanikule, teadvusel olevale inimesele teised saavad sellest aimu kaudselt (teadvus on privaatne). · Teadvusel on psüühikas oluline roll, kuid need mõisted pole samatähenduslikult mitte kogu inimese käitumine pole teadvustatud. Teadvus ja tähelepanu: · Erinevad nähtused, kuid tihedalt seotud. · Tähelepanu koos teadvusmehhanismidega peab teostama hea valiku tohutu info hulgast. · Teadvustatud tajud ja mõtted on piiratud, suur osa infotöötlusest leiab aset ka nn teadvusvälises psüühikas. Teadvuse mõiste aspektid: · Fenomeniline teadvus (primaarne t.) - vahetu meeleline tunnetus, teadlikkus välisest keskkonnast (peale inimese ka paljudel loomadel). · Juurdepääsuteadvus (reflektiivne t.) ...
SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIASSE Toomela Meeleorganite tööd iseloomustab lävi, minimaalne stiimuli kvantiteet, millele organ reageerib, lävesid on erinevat tüüpi. Erinev lävi on minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib erinevalt kahe kvantitatiivselt sarnase stiimuli esinemisel võime eristada, kas kaks stiimulit on erinevad Silma reetina amakriinrakkude ülesandeks on fotoretseptoritest saabuva info koondamine ja töötlemine Valguse intensiivsusele on kõige vähem tundlik reetina piirkond: pimetähn Nägemine on seotud ajuga jargmiselt: Parema silma informatsioon edastatakse vordselt nii paremasse kui vasakusse ajupoolkerasse Ajukoorde edastatakse kuulmisinformatsioon, mis ilma ajukoores toimuva lisatöötluseta on piisav järgmist tüüpi info eristamiseks helilaine sagedus heli valjus Somatosensoorne(süvaja puutetundlikkus) süsteem töötleb järgmist informatsiooni: nahaga kon...
Inimese keha kui keemialabor Biokeemia essee Inimene on üsna sarnane sellele, mida kutsutakse keemialaboriks. Hingamine, vereringlus, seedimine, higistamine - kõik need toimuvad kehas mingisuguste reaktsioonide või ainete abil. Kui inimese keha on keemialabor, siis tema organid on erinevad katseklaasid või kolvid, kus toimuvad siis erinevad "katsed" ja reaktsioonid. Kõige rohkem teeb keha katseid hammastest neerudeni ehk toimub seedimine. Seedimine aitab inimesel toitaineid omandada ja keha nendega varustada ning see on üks protsess, mis kaasab mitmeid meie keha organeid. Seedimise keskpunktiks ja kõige tähtsamaks organiks on maks, kuna maksast lähevad need kõik ained jaotamisele ja töötlemisele. Seedimisel toimub ka nö kuumutamine ja happe sees söövitamine, mis toimub meie maos ja on vägagi sarnane laboris ainetega katsetamisele. Inimene saab ka vaimselt olla keemialabo...
Teadvus 1. Proovi defineerida mõiste ,,teadvus"? TEADVUS - välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine 2. Mis on teadvuse ja tähelepanu erinevusteks ja sarnasusteks? Erinevused: Sarnasused: 3. Millised on teadvuse piirid? Teadvustatud tajud ja mõtted on piiratud, suur osa infotöötlusest leiab aset ka nn teadvusvälises psüühikas. (monkey business näide) ? 4. Mis on teadvusseisundi peamisteks omadusteks? Subjektiivsus ja omavaatelisus - indiviidi perspektiivist vahetu kogemus; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne. Intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki teadvus käib alati millegi kohta; teadvusel on sisu ja objekt. Transparentsus teadvusväli on ,,läbipaistev me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte teadvust ennast; me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte. Ühtsus teadvustatud kogemus on ühtne "tea...
III NÄRVISÜSTEEM Organismi integratiivne süsteem. Koordineerib kogu organismi talitlust. Mõjutab erinevate elundkondade tööd, kooskõlastab seda. Jaguneb peaajuks ja seljaajuks. Närvid paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi. Närvid varustavad kudesid. Koosneb närvirakkudest. Närvirakul (neuronil) eristatakse raku keha ja jätkeid. Jätkeid on kahte liiku: taksonid ja dendriinid. Aksoni funktsioon on juhtida erutust närviraku kehast innerveeritava elundi/rakuni ... Osa taksoneid on sensoorse (tundlikust juhtiva) iseloomuga. Erutust juhitakse erifeeriast närviraku kehani. Nt naha puutetundlikkus, nägemine. Erifeerias on retseptor, mis reageerib mingile ärritusele. Võtab vastu ja saadab taksonit mööda edasi. Dendriitide funktsioon on seostada erinevaid närvirakke omavahel. Dendriidid hargnevad. Need on kontaktis teise neuroniga. Kontaktid erinevate neuronite vahel toimuvad sünapsite kaudu. Sünaps-moodustis, mille ...
TOOMELA 1KT A RÜHM 1)Meeleorganite tööd iseloomustab "lävi": minimaalne stimuli kvantiteet millele organ reageerib. Lävesid on erinevat tüüpi "Erinevuslävi" on a) võime eristada, kas stiimul esines või mitte b) võime eristada, kas kaks stiimulit on erinevad c) võime eristada, kas stiimul erineb oodatud stiimulist d) minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib erinevalt 2 kvantitatiivselt sarnase stiimuli esinemisel 2)Silma reetina amakriinrakkude ülesandeks on a) pigmentepiteelilt peegelduva valguse moju pidurdamine b) valguse ja varju eristamine c) fotoretseptoritest saabuva info koondamine ja tootlemine d) kepikeste tundlikkue reguleerimine muutuvates valuaistingutes 3)Valguse intensiivsusele on kõige vähem tundlik reetina piirkond: a) fovea b) pimetähn c) macula d) ~15-20 kraadi nägemisnurga ala ümber fovea 4)Nägemine on seotud ajuga järgmiselt: * A) PAREMA SILMA INFO EDASTATAKSE AINULT PAREMASSE AJUPOO...
Sissejuhatus psüühikasse Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. • Mis on käitumine? Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga.. Eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskonnatingimustes. Psüühika on individuaalsel kogemusel põhinev käitumist organiseeriv protsess, elusa mateeria eriliselt organiseeritud vorm. Gestalt- (ehk ühe kõrvalvoolu) psühholoogia jaoks oli käitumine (behaviour) need liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas. Geograafilises keskkonnas kehaga toimuvad muudatused pole käitumine vaid liikumine (Nt. keha liikumine maavärina ajal). Füüsikaliselt sarnane maailm võib olla käitumuslikult erinev, sest käitumiskeskkonnad on individuaalsed • Miks meie käitumiskeskkonnad on erinevad? Organismidel on erinev omailm (Umwelt, Jakob von Uexküll) – kuna kogeme maailma liigiomaste mee...
Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi. Mälu ilmneb kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima keerukuse inimese puhul. *****slaid MÄLU Igapäevaelus ilmutab mälu ennast väga erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mida te tegite eelmise reede õhtul või mida kavatsesite teha homme pärast tunde, teadmised, kuidas arvutada ringi pindala või koonuse ruumala, mitu sentimeetrit on ühes meetris, kuidas lõhnab kohv, kes on Charles Darwin ja kes on Madonna, kas fotol on Lennart Meri või Erki Nool, samuti oskused näivad olevat küllalt erineva päritolu ja loomuga, kuid nõuavad kõik ühel või teisel viisil mälu kasutamist. Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi. Kui küsida, kas mälu on üks või on neid mitu, siis teadlaste uuringud on näidanud, et on olemas mitu mälus...
Loovus ja innovatsioon Anett Linno 23.09 Lühidalt minust • Avastaja • Organiseerija • Tegutseja • Pidev arendaja ja parendaja • Võimaluste otsija • Elurõõmus • Uusi seiklusi otsiv • Ema, abikaasa, kassi omanik... Tänase tunni ülesehitus • Räägime loovusest • Räägime innovatsioonist • Kaardistame probleemid • Defineerime oma isiklikud ärivõimalused • Leiame lahendusi Mis on loovus? Loovus on võime mõelda ja näha sündmusi ja olukordi teisest vaatenurgast ning tajuda ja näha seoseid, mida teised ei taju. • Kas loovus on isiksuseomadus? • Kas loovus on tegevus või tulemus? Mis on loovus? Loovust rakendatakse kahel juhul: esiteks siis, kui tehakse midagi rahulolust, mis on loominguline protsess ja tulemuseks on mingi looming. Mis on loovus? Teisel juhul ollakse loovad rahulolematusest ehk inimene tajub kusagil probleemi või olukorda, mida on vaja muutma hakata...
Õppimine algab juba sünniga ning kestab terve elu. Pöörame sellele rohkem tähelepanu siis, kui teeme seda teadlikult, näiteks kodutööde tegemine. Julgen arvata, et veel sagedamini tegeleme õppimisega siis, kui ise seda endale täielikult ei teadvustagi, näiteks söögitegemine või raamatu lugemine. Õppimine leiab aset juba siis, kui me millegi korduva läbitegemisega suurendame oma vilumust. Ka sügavad läbielamised õpetavad meile nii mõndagi, nii head kui halba. Päevast päeva mällu lisanduvad tähelepanekud, tõdemused ja pisiavastused kujundavad psüühikas aegamisi uusi hoiakuid ja teadmisi ning nende toimel hakkab edaspidi muutuma ka meie käitumine. endale teadvustades või mitte, moodustab õppimine märkimisväärse osa meie ärkvelolekuajast. Kõige hea kõrval õpitakse elus ka uimasteid kasutama, interneti- ja kasiinosõltuvust. Me oleme sündinud õppijad- me peame olema, sest ellujäämiseks on meil vaja tunda oma keskkonda ja sellega kohaneda. Õpp...
Mälu Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Lapsepõlve amneesia · Täiskasvanud ei mäleta tavaliselt sündmusi, mis on toimunud enne nende kolmandat või neljandat eluaastat Meenutamise ajendid on erinevad kui täiskasvanul Kontekst on erinev Hipokampus (autobiograafiline mälu) ei ole enne seda vanust täielikult välja arenenud Endel Tulving · Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut · Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad Mälu · Elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi...
Õpiküsimus Vastus Allikad 1. Kuidas representeeritakse Prefrontaalne: Planeerib liigutusi. (Seda aju ÕO11 liigutusi ajukoore motoorsete osa on seostatud planeerimisega, isiksuse piirkondade hierarhias - väljendamisega, otsuste tegemistega ja prefrontaalses (prefrontal sotsiaalse käitumisega. Selle ajukoore osa cortex), premotoorses(premoto põhilisim tegevus on mõtete koordineerimine r cortex) ja motoorses (primary ja tegevuste organiseerimine vastavalt motor cortex) piirkonnas? sisemistele eesmärkidele) Premotoorne: korraldab liikumise järjestust. Kodeeritakse liigutusi üksikliigutuse elementide jadana. Motoorne: tekitab konkreetseid liigutusi. 2. Milline on taju roll Taju roll: Korralduse...
Hindamine Kursuse hinde saamiseks: • Käige tunnis kohal. Täiesti kindlasti on vaja kohal olla (ja kaasa töötada) kordadel, mille kohta on kavas on märgitud ’seminar’ või ’praktikum’. Neid ’järgi teha’ ei saa, välja arvatud juhul, kui te olete eelnevalt oma puudumisest teatanud. Vastasel korral saate mingi lisaülesande ja peate tegema ka suulise arvestuse (vt allpool) • Tuleb esitada üks kirjalik töö, essee (see tähendab arutluse, mitte referaadi) vormis, teemade loetelu saate kursuse käigus vastavalt läbitud materjalile. 2013 IV tsükli essee teemad:1) Kas (võimekuse) testimine inimese jaoks eluliste otsuste tegemiseks on õigustatud2) Kas inimese üle on võimalik kehtestada täielik käitumiskontroll? (Mõelge biheiviorismi ja Watsoni kuulsa 12 imiku väite peale)3) Päev skisofreenikuna (enesekohaselt, kasutades teadmisi selle häire olemusest)Essee tähtaeg on arvestuse päev • Vajalik on sooritada positiivselt (üle 45% õigeid vastuseid...
Haigused ja seisundid Esileht / Haigused ja seisundid Alzheimeri tõbi Morbus Alzheimer (lad.k) Alzheimer disease (ingl.k) Seletus Alzheimeri tõbi (AT) on aeglaselt süvenev, nõdrameelsust põhjustav närvisüsteemi haigus, mis tavaliselt algab vanemas eas . Ülevaade AT on 20. sajandi algusest tuntud progresseeruv haigus, mille kestus esimestest sümptomitest surmani on keskmiselt 10 aastat. Alzheimeri tõbi on kõige sagedasem dementsuse ehk nõdrameelsuse vorm. Dementsust iseloomustab raske kognitiivsete funktsioonide (mälu, intellekt) kahjustus ilma teadvuse häireteta, mis märgatavalt häirib inimese igapäevast toimetulekut. Mõningatel juhtudel on täheldatud AT pärilikkust ning haiguse sagedasemat esinemist naistel. Kõige olulisem haiguse riskifaktor on vanus. Haiguse levimus on üle 65-aastaste seas 6-8 % ja AT moodustab üle poole kõigist dementsussündroomidest. Tervistavat või profülaktilist ravi Alzheimeri tõve vastu pole. Tekkepõhju...
Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnatingimustes. Geograafilises keskkonnas kehaga toimuvad muudatused pole käitumine vaid liikumine (Nt. keha liikumine maavärina ajal). Gestalt- (ehk ühe kõrvalvoolu) psühholoogia jaoks oli käitumine (behaviour) need liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas. Psüühika- individuaalsetel kogemustel põhinev protsesside kogum. Psüühika (mind) esimeseks funktsiooniks on individuaalse kogemuse organiseerimine. psüühika jaotatakse kaheks. 1.) Keskkonna mõtestamine: Keskkonnast andmeid koguv ja organiseeriv süsteem. 2.) Käitumise loomine: Tegevust – sihipäraseid liigutusi – organiseeriv süsteem Teadus on eriliste – teaduslike – teadmiste avastamise ja säilitamise protsess. paradigma- Laias mõttes on paradigma t...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Haridusteaduste instituut AP I Meeli Tammar, Marge Rattus, Selina Koodi POISTE JA TÜDRUKUTE ARENGU JA ÕPPIMISE ERIPÄRAD Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2016 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................... 3 1. Teoreetiline taust ...................................................................................... 4 1.1 Bioloogiline ja psühholoogiline aspekt ................................................... 4 1.1.1. Aju ehitus .......................................................................................... 4 1.1.2. Arengu erinevused ............................................................................. 5 2. Soolised erin...
KÕRGKOOL "I STUDIUM" Majandusteaduskond Majandusarvestus ME-12K TUNNETUSTEOORIA ALUSED Referaat filosoofias Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Valisin teema ''Tunnetusteooria'' kuna olen ka enne sellest palju kuulnud ning antud teema paistab ka väga huvitav. Juba väiksena kuulsin vanaema suust, et ära nopi lille niisama, ära murra puu oksa lõbu pärast paooleks--tal on ka valus... Mingil määral kandis vanaema ka mulle sellist maailmavaadet edasi ja sealt tekis ka huvi.... Kas puud ja muud taimed ikka tunnevad valu? Arvan, et see küsimus jääb kauaks veel lahendamata. Kõigile jääb oma arvamus ja arusaam, kuid enese harimiseks võime lugeda ka palju raamatuid ja uurida internetist, mida teavad ja arvavad tunnetusteooriast teadlased. ...
1 Bioloogiline psühholoogia Neuropsühholoogia ajalugu Mõned teooriad täiesti absurdsed. Aju kõik osad omavahel seotud. Osa järeldusi ei pruugi olla õiged. Bioloogiline piirang on, kuid pole teada, kust see tuleb. Psüühika mõistlikul viisil osadeks jagamine. Neuropsühholoogia on teadus mateeria (aju) ja vaimu (käitumise vms) seostest. Kujunemisprotsess, põhjendada saab erineval viisil. Võrdlus on sihipärane kui uuritakse inimeste vahelisi erinevusi, mitte üksikindiviidi üldistades. Milleks meile teaduse ajalugu? – Et saaks küsida õigeid küsimusi, kuidas teadmine saabib, kas aktsepteeritakse. (Testi puhul vaja teada, kes kokku pani, kuidas, mis põhjusel, kuidas kasutada, tõlgendada jne). Mõistame, millised raskused on teaduse teel olnud – ja oskame hinnata, kas oleme neist üle saanud. Võime avast...
1 MÄLU Tuntud Kanada-eestlasest teadlane, mälu-uurija Endel Tulving on öelnud: ,,Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut ... Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad." Igapäevaelus ilmutab mälu ennast väga erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näitek...
2.3. Mnestilised tunnetusprotsessid: mälupsühholoogia Mälu psüühikanähtus, mis seisneb oskuste teadmiste, muljete ja nende seoste meeldejätmises, säilitamises ja hilisemas reprodutseerimises (mälust taastamises) Mälu on valikuliselt tõhusam teabe ja oskuste suhtes, mida on vaja eluks ja toimetulekuks. Mälus talletatud info hulk on tunduvalt suurem sellest, mida inimene suudab kohe mälust ammutada. Liigimälu kaudu on antud inimesel teatud oskused juba sünniga. Püsivama mälu tagavad muutused neuronitevahelises sünaptilistes ühendustes, uute neuronitevaheliste seoste kujunemine ja muutused närvirakkude vahelises aines. Lühiajaliselt säilib ,,jälg" tänu ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituste otsese mõju lõppemist.(kestab sekundeid kuni aastaid) Pikaajaliselt säilib ,,jälg" ärritustele järgneva närvirakkude erutuvuse/pidrduvuse püsiva muutusena. (kestab tunde kuni aastaid) A...
annaabi.ee 
