Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2018-10-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
31 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Liisa-Kai janu
Õppematerjali autor
hulgal kui eelmised põlvkonnad (näiteks erinevad ajaloo- ja suursündmused, katastroofid jms. (Näiteks 9-11) Mälu saab nagu enne nimetatud suurtes piirides jaotada lühi- ja pikaajaliseks. Keskmiselt suudab inimene meelde jätta pikast nimede või arvude loetelust 7- 9 . Pikaajalisse mällu talletub üldjuhul kogu informatsioon ja selle maht on lõpmatu. Iseasi on see kui hästi on inimene suuteline seda oma ajust kätte saama. Käesoleva kirjutise raames läbi viidud testi tulemustest tegi autor järeldusi ühes eelnevas peatükis, keskendudes põhiliselt koolinoori puudutavatele aspektidele. Allpool asuvaga soovib autor kokku võtta oma arutlused, tähelepanekud ning järeldused peale esimest pisut tõsisemat kokkupuudet selle pealtnäha lihtsa, ometigi nii keerulise mõistega, nagu seda on mälu: 1. Sõltumata isiku vanusest või soost on igapäevane vastu võetava info maht liialt suur,
Allik, J. (2002). Endel Tulving ja mälu – E.Tulving,Mälu(lk. 9-31). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus ENDEL TULVING JA MÄLU Elulugu Teadvuse juurest aju juurde Episoodiline mälu Mälu uurimise algus Praiming HERA Kronesteesia Kolmkümmend aastat hiljem Sellest raamatust Tõlkest Viited Mälu uurimise algus Nii nagu varemgi teaduses on juhtunud, sai ka mälu järjekindel uurimine oma alguse ühest üsna juhuslikust sündmusest, seekord ühes Pariisi antikvariaadis. Preisi prints Waldemar oli palganud oma lastele prantsuse keele koduõpetaja, kes seal raamatuid uurides märkas riiulil ühte, mis kohe ta tähelepanu köitis ning mille ta endale soetas. Selle saksakeelse raamatu autoriks oli Gustav Theodor Fechner ja raamat ise kandis pealkirja "Psü
tasakaalukuse ja enesekontrolliga, viitamine kognitiivteaduse arvutuslike mudelite ühekülgsusele orgaaniliste protsesside evolutsioonilise olemuse valguses, tibude ja üliõpilaste reaktsioonide uurimine vastusena erinevat laadi muusikalisele stimulatsioonile, melatoniini kasulik mõju emotsionaalsele stabiilsusele jne. Jaan valsiner Raamatute kirjutamise ja toimetamise tsempion. Tal on rahvusvahelise leviga kirjastustes publitseeritud kümneid raamatuid. Valsner tegeleb arengupsühholoogiaga ning on kultuurilise ja sotsiogeneetilise isiksuse arengu koseptsiooni propageerija. TRÜ psühholoogia osakonnas, õppis individuaalprogrammi järgi üldpsühholoogiat ja eriline huvi tekkis lapsepsühholoogia ja nägude emotsionaalsete väljenduste küsimuste vastu. Üha
1 MÄLU Tuntud Kanada-eestlasest teadlane, mälu-uurija Endel Tulving on öelnud: ,,Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut ... Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad." Igapäevaelus ilmutab mälu ennast väga erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mid
Ülevaade psühholoogiast eksam. 6. jaanuar kell 14.00 1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus inimese psüühikast. Teadus mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise. See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimsed protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised nähtused jagunevad: Psüühilisteks protsessideks – vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, tunnetusprotsessid – aistingud, tajud, kujutlus, mõtlemine, tähelepanuprotsess jt. Psüühilistek
täpsusega nt suva sündmusest rääkides suudavad taastada kuupäevi, kellaaegu jne - Erinevalt juhtumist S ei kasuta nad abivahendeid ja muidu on ka tavalised inimesed - Ajukuvamisuuringud on leidnud suurenenud hallaine mahu temporaal- ja parietaalsagarates ja suurenenud närvikiudude projektsioonid temporaal ja frontaalsagara vahel. VI LOENG - KUKLA- JA OIMUSAGARAD Kuklasagarad - Tagumine osa ajust mis paikneb kukla all. - Töötab nägemisinfo töötlusega - Keelekäär, fusiformne käär Info liikumine silmadest nägemistöötluse aladele - Reetina > nägemisnärv > nägemisristmik > nägemistrakt > V1 > muud nägemisinfo töötluse alad - Visuaalne töötlus jätkub teistes sagarates Nägemistöötluse alade funktsionaalne jaotus - V1 – primaarne nägemistöötluse ala, kui see kahjustatud siis inimene ei näe midagi
Frenoloogia- On pseudoteadus, mis põhineb ideel, et psüühika erinevad moodulid ja funktsioonid asuvad erinevates aju osades. F.J. Gall (1758-1828)- Teda võib nimetada neuropsühholoogia rajajaks. Ta väitis, et hing asub ajus. Tema lähenemist on hiljem hakatud nimetama frenoloogiaks. Aju ehituskiviks on närvirakk ehk neuron Aju koosneb miljarditest närvirakkudest ja neuronitest. Neuronid on nii eferentsed, kui aferentsed. Eferentsed neuronid kannavad infot ajust väljapoole. Aferentsed neuronid toovad infot ajusse. Jan E. Purkinje 1837- (Rakkudeahel). Aju ehituskiviks on närvirakk, ehk neuron. • Motoorne- Viivad närviimpulsse peaajust lihastesse. Kannavad edasi efferentseid signaale, mis võimaldavad ajul lihaseid juhtida. • Sensoorne- 11 12 • Interneuron- Närvirakud, mis pole ei aferentsed ega eferentsed, vaid viivad
. 15 1.1.6 Surmalähedane kogemus on vaimuhaiguse ilming? ................................................................................. 16 1.1.7 Ajukeemiast tingitud nähtused? ............................................................................................................... 19 1.1.8 Surmalähedaste kogemuste tegelikkus ..................................................................................................... 19 1.1.8.1 Inimese ajust põhjustatud kehavälised elamused ............................................................................................20 1.1.8.2 Miks inimese kehast väljumine peab olema siiski reaalne nähtus? ..................................................................22 1.1.8.2.1 Kontakt maavälise tsivilisatsiooniga ............................................................................................................26 1
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid