Inimene (0)

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Inimene

Inimese biosüstemaatiline kuuluvus
Liik – Homo sapiens e. tark inimene
Perekond – Homo e. inimene
Sugukond – Hominiidid e. inimlased
Selts – primaadid
Klass – imetajad
Hõimkond – keelikloomad
Riik – loomad

Inimese kui imetaja tunnused

Hästi arenenud aju ja ajukoor . See võimaldab tingitud reflekside kujundamist. Hea mälu ja arenenud meeled.
Gaasivahetus kopsudes
Süda on 4-osaline
Esineb kehavereringe ja kopsuvereringe
Pidev energiavajadus
Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel
Organism on terviklik süsteem – kõik elundkonnad on omavahel seotud

Inimese liigi tunnused

Suur aju
Kahel jalal liikumine
Aeglane areng, mittesessoonne sigimine , puudub selgelt eristuv innaaeg
Kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist
Keerukas kultuuriline käitumine, sealhulgas artikuleeritud kõne
Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele, järglased vajavad hoolitsust pikas lapseeas
Oskus valmistada tööriistu; luua ja kasutada tehnoloogiaid ; sõltuvus asjadest
Elab tavaliselt lagedal maal, metsast väljas, kogukondadena laagrites või asulates

Inimese rakk, koed , elundkonnad
Igal rakul on inimese kehas oma ülesanne. Sama talitlusega ja struktuurilt sarnased rakud moodustavad kudesid. Eristatakse nelja kohe põhitüüpi:

epiteelkude e. kattekude

sidekude

lihaskude

närvikude

Epiteelkude katab nii sise- kui välispindu ning piiritleb organeid. Rakud on tihedalt üksteise kõrval ja vaheainet on vähe. Vahetult tema all on kollageenmembraan, mis toetab teda ja seob selle sidekoega.
Naha epiteel kaitseb keha.
Sisekõrva epiteelirakud võtavad vastu välisärritusi.
Higinäärmete epiteelirakud eritavad aineid.
Neeru epiteelirakud väljutavad jääkaineid.
Soole epiteelirakud imavad toitaineid.

Sidekoe nimetus tuleneb selle siduvast ja koondavast ülesandest. Tal on palju alaliike:
1) kohev sidekude (seob kudesid ja organeid)
2) fibrillaarne sidekude (moodustab kõõluseid)
3) rasvkude (on varuaineks, pehmendab lööke, rakud on rasvarikkad)
4) kõhrkude (elastne, moodustab tugistruktuure)
5) luukude (jäik, kollageen on immutatud kaltsiumi- ja fosforisooladega)
6) veri (kannab toitaineid, antikehi, hormoone, hapnikku)
Rakud paiknevad hajusalt, palju vaheainet. Kollageen moodustab sidekoe põhimassi.

Lihaskude on kahte liiki:
1) silelihaskude
2) vöötlihaskude
Silelihaskude koosneb ühetuumalistest käävjatest rakkudest, ei allu tahtele, tõmme on aeglane. Kude paikneb siseelundites, v.a süda.
Vöötlihaskude koosneb lihaskiududest, mis on paljutuumalised rakud. Sellest ka ristipidine vöödilisus.
Jaguneb kaheks:
1) skeletilihased – tõmme on kiire, allub tahtele
2) südamelihased – rakud on väikesed, on ühendatud võrgustikuks, ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt

Närvikude on moodustatud närvirakkudest e. neuronitest. Tal on lühikesed jätked e. dendriidid ja üks pikk jätke, millega juhib närviimpulsi edasi ning närvirakukeha, milles on tuum. Sünaps on koht, kus närviimpulss edasi antakse.

Elundkondade talitlus ja regulatsioon
Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni. Ühistalitlusega elundid moodustavad elundkonna.
Inimesel on 9 elundkonda:

KATTEELUNDKOND (juuksed, nahk, küüned) – kaitseb keskkonnamõjude eest.

TUGIELUNDKOND (kõõlused, liigesed , luud, lihased) – võimaldab liikuda .

SEEDEELUNDKOND (maks, kõhunääre, suuava, söögitoru, magu , peensool, jämesool, pärasool, pärak) – lagundab toitu.

HINGAMISELUNDKOND (hingetoru, ninaava, kurk, kõri, kopsutorud , kopsud) – varustab organismi hapnikuga.

RINGEELUNDKOND (süda, veresooned ) – transpordib kehas aineid.

ERITUSELUNDKOND (neer, kusejuha , kusepõis, kusiti) – eemaldab kehast mittevajalikke aineid.

NÄRVISÜSTEEM ( peaaju , meeleelundid , seljaaju, närvid) – vahendab ja töötleb informatsiooni.

SISENÕRESÜSTEEM (käbikeha, hüpofüüs, kilpnääre, harkelund, neerupealised, kõhunääre, munasari (naisel), munand (mehel)) – reguleerib organismi eluavaldusi.

SIGIMISELUNDKOND (eesnääre, seemnesari, peenis (mehel); rinnanääre, munasari, emakas , tupp (naisel)) – on vajalik järglaste saamiseks.

Kõrgem närvitalitlus
Närvisüsteem võimaldab meil:
* koguda informatsiooni. Meelelundites asuvad retseptorid teevad kindlaks mingi stiimuli, retseptoritelt saadud signaal kantakse edasi kesknärvisüsteemi.
* koordineerida informatsiooni. Kesknärvisüsteemi saabub informatsioon sensoorsete närvide kaudu. Ajus võetakse vastu otsus, mida sellega peale hakata. Otsus tugineb sageli mälule, talletatud kogemusele.
* anda informatsiooni edasi efektoritele: lihastele ja näärmetele.
Sünapsid:
* võimaldavad signaalil liikuda ühest neuronist teise;
* kindlustavad, et närviimpulsid liiguksid ainult ühes suunas;
* võimaldavad neuronil kas ärrituda või pidurduda;
* võimendavad signaali;
* väldivad ülestimulatsiooni;
* filtreerivad madala tasemega ärritusi (nt ei märka me kella tiksumist);
* töötlevad informatsiooni sünaptilise summatsiooni teel;
* on modifitseeritavad ja moodustavad seetõttu mälu füsioloogilise aluse.
Aju salvestab ainult väikese osa meile saabunud informatsioonist. Meeleelunditelt saadud informatsioon salvestatakse sensoorsesse mällu. Sõnaliselt kodeeritav osa sellest kantakse üle primaarsesse mällu ja sealt edasi sekundaarsesse mällu, kus see säilib pikema aja jooksul ja on kasutatav meenutamiseks. Teatud hulk informatsiooni salvestatakse tertsiaarsesse mällu, kust see peaaegu mitte kunagi ei kustu ja on meenutatav väga kiiresti.
Organismi talitlused toimuvad rütmiliselt. Silmatorkavaim rütm on ööpäevarütm. Bioloogiline kell sünkroniseerib elundkondade talitlust keskkonnarütmidega, eelkõige ööpäevarütmiga.
Une füsioloogilised põhjused pole teada, kuid une ajal toimuvad protsessid aitavad kaasa päeval õpitu salvestumisele mällu.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 13 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-03-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

bridget Õppematerjali autor

Inimese biosüstemaatiline kuuluvus; inimese kui imetaja tunnused; inimese liigi tunnused; inimese rakk, koed, elundkonnad; elundkondade talitlus ja regulatsioon; kõrgem närvitalitlus.
Mahukas konspekt .

inimene biosüstemaatiline kuuluvus imetaja tunnused rakk koed elundkonnad talitlus regulatsioon närvitalitlus

Sarnased õppematerjalid

doc

Koed, elundkonnad ja mõisted

Epiteelkude · Lihasrakkude kokkutõmme toimub tänu neis paiknevatele · Katab kõiki väliskeskkonna või müofibrillidele kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid. · Silelihaskude koosneb ühetuumalistest käävjatest · Epiteelkoe kaudu toimub kogu rakkudest, millel kokkutõmbumine ainevahetus organismi ja toimud aeglaselt. väliskeskkonna vahel. · Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval moodustades kile. Sidekude · Omadus ennast taastada, · Sidekude toetab struktuure. parandab haavasid. · Sidekude täidab lihastevahelist · Higinäärme epieelr

Bioloogia

docx

Inimese bioloogia

BI2-2 INIMENE INIMESE ÜLDISELOOMUSTUS 1. Inimene kuulub tänapäeva loomariigi süsteemis inimlaste (Hominidae) sugukonda, mis koos inimahvide sugukondadega ühendatakse inimlaadsete (Hominoidea) ülemsugukonda primaatide (Primates) seltsis. Inimene on loom, sest · Inimorganismi anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitlus ja sigimisviis on väga sarnased kõigi teiste imetajate omadega. Inimesel pole ühtegi rakutüüpi, kude ega organit, mida poleks ka mõnel teisel loomal. Ainevahetus on pisiasjadeski sama mis enamikul

Bioloogia

doc

Inimene. Organismi ülesehitus.

Inimene: Inimese süstemaatiline kuuluvus: Riik:loomariik; Hõimkond: Keelikloomad; Klass: Imetajad; Selts: Primaadid; Sugukond: Inimlased; Perekond: Inimene; Liik: tark inimene- homo sapiens Inimene, kui imetaja, Iseloomulikud tunnused: Anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitus ja sigimisviis on väga sarnased imetajatega. Inimese, kui liigi eripära : 1).Suur aju, millel on eriti hästi arenenud ajukoor; 2)kahel jalal liikumine 3)aeglane individuaalne areng ja mittesessoonne sigimine 4)Kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel,

Bioloogia

rtf

Inimese üldiseloomustus ja ülevaade inimorganismi ülesehitusest

2.1 INIMESE ÜLDISELOOMUSTUS · suur ajumaht (u 1400 cm3) · püstine kehahoiak, liikumine kahel jalal · sigimine ei ole seotud aastaaegadega · mitmekesine toit (+ toidu jagamine) · käitumine märgisüsteemide abil (kohanemine, kõnevõime, kirjaoskus) · sotsiaalsed rühmad on organiseeritud perekondadena · tehnoloogilised oskused - inimene sõltub ellujäämisel oma tehnoloogilistest oskustest ja tööriistadest (kaevamiskepikestest mikroskoopideni) · teistsugune ruumikasutus - toit ühest kohast, töö teises kohas, kodu kolmandas Inimene kuulub loomariiki, imetajate klassi, primaatide seltsi, inimlaste sugukonda. Inimesel pole tekkinud evolutsioonis juurde ühtegi põhimõtteliselt uut kehaehituslikku struktuuri ega funktsiooni. Neoteenia - pidurdunud areng ja ellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas. 2

Bioloogia

docx

Inimene

Inimesele iseloomulikud tunnused?(8) 1) Suur aju- inimesel ligikaudu 1400 cm3, ahvidel 3x väiksem. 2) Kahel jalal liikumine 3) Aeglane areng, mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg. 4) Kõigesööja, toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist. 5) Keerukas kultuuriline käitumine, sealhulgas artikuleeritud kõne. 6) Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele, järglased vajavad hoolitsust pikas lapseeas. 7) Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid. 8) Elab tavaliselt lagedal maal, metsast väljas, kogukondadena laagrites või asulates. Inimese erinevad koed, kuidas jagunevad? 1) Epiteelkude- kude, mis katab väliskeskonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu. Koe liik on ripsepiteel, mille pinnal asuvad ripsmed. 2) Sidekude- esineb kogu kehas, ta ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi. Jagune

Bioloogia

docx

ülevaade inimorganismi ehitusest

Inimese üldiseloomustus Primaate iseloomustab: 1. Jäsemete üldise ehitusplaani muutumine. Sõrmed on väga liikuvad ning teravad küünised on asendunud lamedate küüntega. 2. Suurenenud nägemismeele tähtsus, millega on kaasnenud haistmismeele taandarenemine. 3. Koonu lühenemine, suhteliselt lihtne hammaste struktuur ning suure ja keeruka ehitusega aju progresseeruv areng. Inimesele iseloomulikud tunnused: 1. Suur aju 2. Kahel jalal liikumine 3. Aeglane areng; mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg 4. Kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist 5. Keerukas kultuuriline käitumine, sealhulgas artikuleeritud kõne 6. Sotsiaalsed suhtedtuginevad perekonnasuhetele; järglased vajavad hoolitsust pikas lapseeas 7. Oskus valmistada tööriistu, luau ja kasutada tehnoloogiaid; sõltuvus asjadest 8. Elab tavaliselt lagedal

Bioloogia

doc

Inimene

1. inimese biosüstemaatiline kuuluvus Liik- Homosapens e.mõistusega inimene Perekond- Homo e.inimene Sugukond- Hominiidid e.inimesed Selts- Primates, kus kokku 180 liiki kellest 1 on inimene Klass- imetajad, kus seltse on 17 , kellest 1 on primaadid Hõimkond- keelikloomad Riik- loomad 2. Inimese kui imetaja tunnused · Hästi arenenud aju ja ajukoor. See võimaldab tingitud reflekside kujundamist. Tal on hea mälu ja arenenud meeled. · Sisenemine viljastumine, loote areng, sünnitamine, imetamine, poegade hoole (inimese arengut iseloomustab neoteemia= aeglane areng, mille positiivne külg on

Bioloogia

docx

INIMENE

kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja. Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järk-järgult ka organismi kasvades. Neuronid saavad organismis alguse ektodermaalset päritolu rakkudest neuroblastidest. Inimese süstemaatiline kuuluvus Riik: looma Hõimkond: Keelikloomad Klass: imetajad Selts: primaadid Sugukond: inimlased Perekond: inimene Liik: Homo sapiens e. Tark inimene KOED Inimese kehas on 4 põhikoeliini. · epiteel e. kattekude · sidekude · närvikude · lihaskude KOED moodustavad ühesuguse ehituse ja talitusega rakud koos raku vaheainega. Epiteel e. kattekude Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, raku vaheainet on vähe. Funktsioonid: katab organismi välispinda, veresooni, seedekulglat jne. kaitseb teisi kudesid välismõjude eest. Näärme epiteel eritab nõret. Lihaskude

Bioloogia

Rohkem sarnaseid