array(8) {
[12464]=>
string(1000) "Epiteelkude · Lihasrakkude kokkutõmme
toimub tänu neis paiknevatele
· Katab kõiki väliskeskkonna või
müofibrillidele
kehaõõntega ühenduses olevaid
pindu ning piiritleb organeid. · Silelihaskude koosneb
ühetuumalistest käävjatest
· Epiteelkoe kaudu toimub kogu
rakkudest, millel kokkutõmbumine
ainevahetus organismi ja toimud aeglaselt.
väliskeskkonna vahel.
· Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt
üksteise kõrval moodustades kile. Sidekude
· Omadus ennast taastada, · Sidekude toetab struktuure.
parandab haavasid.
· Sidekude täidab lihastevahelist
· Higinäärme epieelr"
[169571]=>
string(595) " BI2-2 INIMENE
INIMESE ÜLDISELOOMUSTUS
1.
Inimene kuulub tänapäeva loomariigi süsteemis inimlaste (Hominidae) sugukonda, mis koos
inimahvide sugukondadega ühendatakse inimlaadsete (Hominoidea) ülemsugukonda primaatide
(Primates) seltsis.
Inimene on loom, sest
· Inimorganismi anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitlus ja sigimisviis on väga sarnased
kõigi teiste imetajate omadega. Inimesel pole ühtegi rakutüüpi, kude ega organit, mida
poleks ka mõnel teisel loomal. Ainevahetus on pisiasjadeski sama mis enamikul
"
[13752]=>
string(652) "
Inimene:
Inimese süstemaatiline kuuluvus: Riik:loomariik; Hõimkond: Keelikloomad; Klass: Imetajad; Selts: Primaadid;
Sugukond: Inimlased; Perekond: Inimene; Liik: tark
inimene- homo sapiens
Inimene, kui imetaja, Iseloomulikud tunnused: Anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitus ja sigimisviis on väga
sarnased imetajatega.
Inimese, kui liigi eripära :
1).Suur aju, millel on eriti hästi arenenud ajukoor; 2)kahel jalal liikumine 3)aeglane individuaalne areng ja
mittesessoonne sigimine 4)Kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel,
"
[86259]=>
string(894) "2.1 INIMESE ÜLDISELOOMUSTUS
· suur ajumaht (u 1400 cm3)
· püstine kehahoiak, liikumine kahel jalal
· sigimine ei ole seotud aastaaegadega
· mitmekesine toit (+ toidu jagamine)
· käitumine märgisüsteemide abil (kohanemine, kõnevõime, kirjaoskus)
· sotsiaalsed rühmad on organiseeritud perekondadena
· tehnoloogilised oskused -
inimene sõltub ellujäämisel oma tehnoloogilistest oskustest ja
tööriistadest (kaevamiskepikestest mikroskoopideni)
· teistsugune ruumikasutus - toit ühest kohast, töö teises kohas, kodu kolmandas
Inimene kuulub loomariiki, imetajate klassi, primaatide seltsi, inimlaste sugukonda. Inimesel pole
tekkinud evolutsioonis juurde ühtegi põhimõtteliselt uut kehaehituslikku struktuuri ega
funktsiooni.
Neoteenia - pidurdunud areng ja ellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas.
2"
[27171]=>
string(1000) "Inimesele iseloomulikud tunnused?(8)
1) Suur aju- inimesel ligikaudu 1400 cm3, ahvidel 3x väiksem.
2) Kahel jalal liikumine
3) Aeglane areng, mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg.
4) Kõigesööja, toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist.
5) Keerukas kultuuriline käitumine, sealhulgas artikuleeritud kõne.
6) Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele, järglased vajavad hoolitsust pikas lapseeas.
7) Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid.
8) Elab tavaliselt lagedal maal, metsast väljas, kogukondadena laagrites või asulates.
Inimese erinevad koed, kuidas jagunevad?
1) Epiteelkude- kude, mis katab väliskeskonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu. Koe liik on ripsepiteel,
mille pinnal asuvad ripsmed.
2) Sidekude- esineb kogu kehas, ta ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi. Jagune"
[27552]=>
string(1000) "Inimese üldiseloomustus
Primaate iseloomustab:
1. Jäsemete üldise ehitusplaani muutumine. Sõrmed on väga liikuvad ning teravad küünised
on asendunud lamedate küüntega.
2. Suurenenud nägemismeele tähtsus, millega on kaasnenud haistmismeele taandarenemine.
3. Koonu lühenemine, suhteliselt lihtne hammaste struktuur ning suure ja keeruka ehitusega
aju progresseeruv areng.
Inimesele iseloomulikud tunnused:
1. Suur aju
2. Kahel jalal liikumine
3. Aeglane areng; mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg
4. Kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel,
töödeldakse enne söömist
5. Keerukas kultuuriline käitumine, sealhulgas artikuleeritud kõne
6. Sotsiaalsed suhtedtuginevad perekonnasuhetele; järglased vajavad hoolitsust pikas
lapseeas
7. Oskus valmistada tööriistu, luau ja kasutada tehnoloogiaid; sõltuvus asjadest
8. Elab tavaliselt lagedal"
[17714]=>
string(626) " 1. inimese biosüstemaatiline kuuluvus
Liik- Homosapens e.mõistusega inimene
Perekond- Homo e.inimene
Sugukond- Hominiidid e.inimesed
Selts- Primates, kus kokku 180 liiki kellest 1 on inimene
Klass- imetajad, kus seltse on 17 , kellest 1 on primaadid
Hõimkond- keelikloomad
Riik- loomad
2. Inimese kui imetaja tunnused
· Hästi arenenud aju ja ajukoor. See võimaldab tingitud reflekside kujundamist. Tal on
hea mälu ja arenenud meeled.
· Sisenemine viljastumine, loote areng, sünnitamine, imetamine, poegade hoole
(inimese arengut iseloomustab neoteemia= aeglane areng, mille positiivne külg on
"
[34431]=>
string(998) "kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson pikk jätke, mis juhib
signaale neuronist välja.
Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid
uutega ja nende arv väheneb järk-järgult ka organismi kasvades.
Neuronid saavad organismis alguse ektodermaalset päritolu rakkudest neuroblastidest.
Inimese süstemaatiline kuuluvus
Riik: looma
Hõimkond: Keelikloomad
Klass: imetajad
Selts: primaadid
Sugukond: inimlased
Perekond: inimene
Liik: Homo sapiens e. Tark inimene
KOED
Inimese kehas on 4 põhikoeliini.
· epiteel e. kattekude
· sidekude
· närvikude
· lihaskude
KOED moodustavad ühesuguse ehituse ja talitusega rakud koos raku vaheainega.
Epiteel e. kattekude
Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, raku vaheainet on vähe.
Funktsioonid:
katab organismi välispinda, veresooni, seedekulglat jne.
kaitseb teisi kudesid välismõjude eest.
Näärme epiteel eritab nõret.
Lihaskude
"
}
Inimene (0)
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Lõik failist
InimeneInimese biosüstemaatiline kuuluvus
Liik – Homo sapiens e. tark inimene
Perekond – Homo
e. inimene
Sugukond – Hominiidid e. inimlased
Selts – primaadid
Klass – imetajad
Hõimkond
– keelikloomad
Riik – loomad
Inimese kui imetaja tunnused
- Hästi arenenud aju ja ajukoor . See võimaldab tingitud reflekside kujundamist. Hea mälu ja arenenud meeled.
- Gaasivahetus kopsudes
- Süda on 4-osaline
- Esineb kehavereringe ja kopsuvereringe
- Pidev energiavajadus
- Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel
- Organism on terviklik süsteem – kõik elundkonnad on omavahel seotud
Inimese liigi tunnused
- Suur aju
- Kahel jalal liikumine
- Aeglane areng, mittesessoonne sigimine , puudub selgelt eristuv innaaeg
- Kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist
- Keerukas kultuuriline käitumine, sealhulgas artikuleeritud kõne
- Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele, järglased vajavad hoolitsust pikas lapseeas
- Oskus valmistada tööriistu; luua ja kasutada tehnoloogiaid ; sõltuvus asjadest
- Elab tavaliselt lagedal maal, metsast väljas, kogukondadena laagrites või asulates
Inimese rakk, koed , elundkonnad
Igal rakul on inimese kehas oma ülesanne. Sama talitlusega ja
struktuurilt sarnased rakud moodustavad kudesid. Eristatakse
nelja kohe põhitüüpi:
epiteelkude e. kattekude
sidekude
lihaskude
närvikude
Epiteelkude katab nii sise- kui välispindu ning piiritleb organeid. Rakud on tihedalt üksteise kõrval ja vaheainet on vähe. Vahetult tema all on kollageenmembraan, mis toetab teda ja seob selle sidekoega.
Naha epiteel kaitseb keha.
Sisekõrva epiteelirakud võtavad vastu välisärritusi.
Higinäärmete epiteelirakud eritavad aineid.
Neeru epiteelirakud väljutavad jääkaineid.
Soole epiteelirakud imavad toitaineid.
Sidekoe nimetus tuleneb selle siduvast ja koondavast ülesandest. Tal on palju alaliike:
1) kohev sidekude (seob kudesid ja organeid)
2) fibrillaarne sidekude (moodustab kõõluseid)
3) rasvkude (on varuaineks, pehmendab lööke, rakud on rasvarikkad)
4) kõhrkude (elastne, moodustab tugistruktuure)
5) luukude (jäik, kollageen on immutatud kaltsiumi- ja fosforisooladega)
6) veri (kannab toitaineid, antikehi, hormoone, hapnikku)
Rakud paiknevad hajusalt, palju vaheainet. Kollageen moodustab sidekoe põhimassi.
Lihaskude on kahte liiki:
1) silelihaskude
2) vöötlihaskude
Silelihaskude koosneb ühetuumalistest käävjatest rakkudest, ei allu tahtele, tõmme on aeglane. Kude paikneb siseelundites, v.a süda.
Vöötlihaskude koosneb lihaskiududest, mis on paljutuumalised
rakud. Sellest ka ristipidine vöödilisus.
Jaguneb kaheks:
1)
skeletilihased – tõmme on kiire, allub tahtele
2) südamelihased
– rakud on väikesed, on ühendatud võrgustikuks, ei allu tahtele,
töötavad rütmiliselt
Närvikude on moodustatud närvirakkudest e. neuronitest. Tal on lühikesed jätked e. dendriidid ja üks pikk jätke, millega juhib närviimpulsi edasi ning närvirakukeha, milles on tuum. Sünaps on koht, kus närviimpulss edasi antakse.
Elundkondade talitlus ja regulatsioon
Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismis
Inimese biosüstemaatiline kuuluvus; inimese kui imetaja tunnused; inimese liigi tunnused; inimese rakk, koed, elundkonnad; elundkondade talitlus ja regulatsioon; kõrgem närvitalitlus.
Mahukas konspekt .
Sarnased õppematerjalid
7
doc
Koed, elundkonnad ja mõisted
Epiteelkude · Lihasrakkude kokkutõmme
toimub tänu neis paiknevatele
· Katab kõiki väliskeskkonna või
müofibrillidele
kehaõõntega ühenduses olevaid
pindu ning piiritleb organeid. · Silelihaskude koosneb
ühetuumalistest käävjatest
· Epiteelkoe kaudu toimub kogu
rakkudest, millel kokkutõmbumine
ainevahetus organismi ja toimud aeglaselt.
väliskeskkonna vahel.
· Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt
üksteise kõrval moodustades kile. Sidekude
· Omadus ennast taastada, · Sidekude toetab struktuure.
parandab haavasid.
· Sidekude täidab lihastevahelist
· Higinäärme epieelr
12
docx
Inimese bioloogia
BI2-2 INIMENE
INIMESE ÜLDISELOOMUSTUS
1. Inimene kuulub tänapäeva loomariigi süsteemis inimlaste (Hominidae) sugukonda, mis koos
inimahvide sugukondadega ühendatakse inimlaadsete (Hominoidea) ülemsugukonda primaatide
(Primates) seltsis.
Inimene on loom, sest
· Inimorganismi anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitlus ja sigimisviis on väga sarnased
kõigi teiste imetajate omadega. Inimesel pole ühtegi rakutüüpi, kude ega organit, mida
poleks ka mõnel teisel loomal. Ainevahetus on pisiasjadeski sama mis enamikul
2
doc
Inimene. Organismi ülesehitus.
Inimene:
Inimese süstemaatiline kuuluvus: Riik:loomariik; Hõimkond: Keelikloomad; Klass: Imetajad; Selts: Primaadid;
Sugukond: Inimlased; Perekond: Inimene; Liik: tark inimene- homo sapiens
Inimene, kui imetaja, Iseloomulikud tunnused: Anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitus ja sigimisviis on väga
sarnased imetajatega.
Inimese, kui liigi eripära :
1).Suur aju, millel on eriti hästi arenenud ajukoor; 2)kahel jalal liikumine 3)aeglane individuaalne areng ja
mittesessoonne sigimine 4)Kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel,
3
rtf
Inimese üldiseloomustus ja ülevaade inimorganismi ülesehitusest
2.1 INIMESE ÜLDISELOOMUSTUS
· suur ajumaht (u 1400 cm3)
· püstine kehahoiak, liikumine kahel jalal
· sigimine ei ole seotud aastaaegadega
· mitmekesine toit (+ toidu jagamine)
· käitumine märgisüsteemide abil (kohanemine, kõnevõime, kirjaoskus)
· sotsiaalsed rühmad on organiseeritud perekondadena
· tehnoloogilised oskused - inimene sõltub ellujäämisel oma tehnoloogilistest oskustest ja
tööriistadest (kaevamiskepikestest mikroskoopideni)
· teistsugune ruumikasutus - toit ühest kohast, töö teises kohas, kodu kolmandas
Inimene kuulub loomariiki, imetajate klassi, primaatide seltsi, inimlaste sugukonda. Inimesel pole
tekkinud evolutsioonis juurde ühtegi põhimõtteliselt uut kehaehituslikku struktuuri ega
funktsiooni.
Neoteenia - pidurdunud areng ja ellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas.
2
1
docx
Inimene
Inimesele iseloomulikud tunnused?(8)
1) Suur aju- inimesel ligikaudu 1400 cm3, ahvidel 3x väiksem.
2) Kahel jalal liikumine
3) Aeglane areng, mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg.
4) Kõigesööja, toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist.
5) Keerukas kultuuriline käitumine, sealhulgas artikuleeritud kõne.
6) Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele, järglased vajavad hoolitsust pikas lapseeas.
7) Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid.
8) Elab tavaliselt lagedal maal, metsast väljas, kogukondadena laagrites või asulates.
Inimese erinevad koed, kuidas jagunevad?
1) Epiteelkude- kude, mis katab väliskeskonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu. Koe liik on ripsepiteel,
mille pinnal asuvad ripsmed.
2) Sidekude- esineb kogu kehas, ta ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi. Jagune
3
docx
ülevaade inimorganismi ehitusest
Inimese üldiseloomustus
Primaate iseloomustab:
1. Jäsemete üldise ehitusplaani muutumine. Sõrmed on väga liikuvad ning teravad küünised
on asendunud lamedate küüntega.
2. Suurenenud nägemismeele tähtsus, millega on kaasnenud haistmismeele taandarenemine.
3. Koonu lühenemine, suhteliselt lihtne hammaste struktuur ning suure ja keeruka ehitusega
aju progresseeruv areng.
Inimesele iseloomulikud tunnused:
1. Suur aju
2. Kahel jalal liikumine
3. Aeglane areng; mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg
4. Kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel,
töödeldakse enne söömist
5. Keerukas kultuuriline käitumine, sealhulgas artikuleeritud kõne
6. Sotsiaalsed suhtedtuginevad perekonnasuhetele; järglased vajavad hoolitsust pikas
lapseeas
7. Oskus valmistada tööriistu, luau ja kasutada tehnoloogiaid; sõltuvus asjadest
8. Elab tavaliselt lagedal
3
doc
Inimene
1. inimese biosüstemaatiline kuuluvus
Liik- Homosapens e.mõistusega inimene
Perekond- Homo e.inimene
Sugukond- Hominiidid e.inimesed
Selts- Primates, kus kokku 180 liiki kellest 1 on inimene
Klass- imetajad, kus seltse on 17 , kellest 1 on primaadid
Hõimkond- keelikloomad
Riik- loomad
2. Inimese kui imetaja tunnused
· Hästi arenenud aju ja ajukoor. See võimaldab tingitud reflekside kujundamist. Tal on
hea mälu ja arenenud meeled.
· Sisenemine viljastumine, loote areng, sünnitamine, imetamine, poegade hoole
(inimese arengut iseloomustab neoteemia= aeglane areng, mille positiivne külg on
5
docx
INIMENE
kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson pikk jätke, mis juhib
signaale neuronist välja.
Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid
uutega ja nende arv väheneb järk-järgult ka organismi kasvades.
Neuronid saavad organismis alguse ektodermaalset päritolu rakkudest neuroblastidest.
Inimese süstemaatiline kuuluvus
Riik: looma
Hõimkond: Keelikloomad
Klass: imetajad
Selts: primaadid
Sugukond: inimlased
Perekond: inimene
Liik: Homo sapiens e. Tark inimene
KOED
Inimese kehas on 4 põhikoeliini.
· epiteel e. kattekude
· sidekude
· närvikude
· lihaskude
KOED moodustavad ühesuguse ehituse ja talitusega rakud koos raku vaheainega.
Epiteel e. kattekude
Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, raku vaheainet on vähe.
Funktsioonid:
katab organismi välispinda, veresooni, seedekulglat jne.
kaitseb teisi kudesid välismõjude eest.
Näärme epiteel eritab nõret.
Lihaskude
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid