Inimese keha kui keemialabor (0)

Inimese keha kui keemialabor
Biokeemia essee
Inimene on üsna sarnane sellele, mida kutsutakse keemialaboriks. Hingamine , vereringlus, seedimine, higistamine - kõik need toimuvad kehas mingisuguste reaktsioonide või ainete abil. Kui inimese keha on keemialabor, siis tema organid on erinevad katseklaasid või kolvid, kus toimuvad siis erinevad "katsed" ja reaktsioonid. Kõige rohkem teeb keha katseid hammastest neerudeni ehk toimub seedimine. Seedimine aitab inimesel toitaineid omandada ja keha nendega varustada ning see on üks protsess, mis kaasab mitmeid meie keha organeid. Seedimise keskpunktiks ja kõige tähtsamaks organiks on maks, kuna maksast lähevad need kõik ained jaotamisele ja töötlemisele. Seedimisel toimub ka nö kuumutamine ja happe sees söövitamine, mis toimub meie maos ja on vägagi sarnane laboris ainetega katsetamisele. Inimene saab ka vaimselt olla keemialabor. Kuna aju on meie organite pealik , siis ta tegeleb ka emotsionaalsete ja psüühiliste asjadega. Näiteks kui inimene armub või on vihane, tekivad samuti erinevad reaktsioonid kehas. Kuid siiski ei piirdu keemialabori võrdlus ainult organites. Inimese närvisüsteem on meie kehas kõige pikem juhe, mille abil meie keha saab vajalikku informatsiooni väliskeskkonnast. Kui inimene põletab näiteks käe ära, siis koheselt läheb see informatsioon ajju ja siis tagasi tervele kehale, mis tõttu tuleneb siis sellele õige reaktsioon (näiteks koheselt käe ära võtmine kuumaallikalt). Nagu näha on meie keha väga sarnane keemialaboriga. Täiesti vabalt saame võrrelda oma kehas olevate organite ja kehaosadega keemialaboris olevate vahenditega. Tegelikkuses on kõik asjad maailmas nagu keemialaborid, sest kõik elusolendid on keemilise koostisega, kus toimuvad erinevad reaktsioonid.