Külm sõda 1956-1985 (0)

1) Demokraatia tunnused
Demokraatia korral on kõigil võimalus osaleda asjade korraldamises ehk rahva võim. Püütakse kõikide huvidega arvestada. Demokraatia tunnuseks on valimised ning valimine käib seaduste järgi. Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed.
2) Diktatuuri tunnused
Üheks diktatuuri tunnuseks on üks ideoloogia. Võim ei ole avalik ega kontrollitav ning puudub trüki- ja sõnavabadus . . Valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu, teisisõnu juhikultus . Rahvas pole seega iseseisev ega sõltumatu.
3) Berliini kriis (müür)
Kremli eesmärgiks oli kommunistliku süsteemi kehtestamine kogu maailmas. NSV Liit tahtis allutada Lääne-Berliini oma võimule. NSV Liit hakkas nõudma , et lääneriigid viiksid oma väed Lääne-Berliinist ära. Moskva jaoks oli alandav , et Lääne- Berliin oli idasakslastele väravaks, mille kaudu nad läände valgusid. 1961. Aastal sulges Hruštšov selle värava. Nõukogude sõjaväelased rajasid peaaegu ühe ööga Berliini Müüri, mis sulges Lääne-Berliini. Müürist sai külma sõja sümbol.
4) Kuuba kriis
1959. aastal tuli Kuubal võimule revolutsionäär Fidel Castro . Ta kehtestas diktatuuri ja alustas ümberkorraldusi . Castro Natsionaliseeris ettevõtted ja kuulutas välja sotsialistliku revolutsiooni. Castro vastased üritasid alustada võitlust Castro režiimiga, kuid ebaõnnestusid. Hruštšov asus Kuubal rakette paigaldama. Ameerika president Kennedy teavitas sellst kogu maailma ja kuulutas välja kontrolljoone merel ja nõudis raketibaaside likvideerimist. Moskva andis järele ja USA lubas vastutasuks, et ei valluta Kuubat.
5) Vietnami sõda
1954. Aastal jagunes Vietnam kaheks – Põhja-Vietnamiks ja Lõuna-Vietnamiks. Lõuna-Vietnami režiim oli ebademokraatlik ja diktaatorlik ja see soodustas kommunistide mõju kasvu riigis. Aastal 1957 algas Lõuna-Vietnamis partisanisõda .
Ametlikult asus USA punapartisanide ehk vietkongide vastu sõtta aastal 1964. Põhja-Vietnami territooriumi pommitati , aga maavägedega sisse ei tungitud. Sõda kujunes julmaks ja järjest verisemaks demoraliseerides Ameerika sõdureid . Maailm hakkas aina enam nõudma sõja lõpetamist. 1973. Aastal sõlmiti Pariisi rahuleping , mis pidi lõpetama sõjategevuse. Tänu rahulepingule lahkusid Ameerika väed Vietnamist, kuid kodusõda jäi kestma. Lõunavietnamlased jäid Usa abita ning said lüüa, Saigon alistus ja kehtestati kommunistlik režiim.
6)Praha kevad, Brežnevi diktriin
Aastal 1968 tekkis Tšehhoslovakkias tõsine rahulolematus . Uus juhtkond kuulutas välja uue kursi. Sotsialismi alustalad jäid paika aga lisati juurde väikeettevõtlus , kaotati tsensuur ja ideoloogiline järelvalve . 1968. Sündmusi hakati kutsuma Praha kevadeks . Moskva otsustas eksperimendid jõuga lõpetada. Sõjavägede teele saatmise puhul kuulutas Brežnev, et NSV Liidul on õigus kaitsta sotsialismi. See avaldus läks ajalukku Brežnevi doktriinina.
8) Thatcherism Suurbritannias
1979. aastal sai Suurbritannia peaministriks Margaret Thatcher , kes lubas sotsialismi võimutsemisele lõpu teha. Ta kuulutas välja kokkuhoiupoliitika, kärpis sotsiaalprogramme. See aga tekitas protestilaine. Thatcher surus Alamkojas läbi Ametiühingute õigusi piiravad seadused. Inflatsioon vähenes ja raha väärtus stabiliseerus. Muutus tööstuse struktuur ja arenes kõrgtehnoloogiline tootmine, mille järel hakkas majandus kasvama, vähenes tööpuudus ja paranes rahva elujärg.
9) Reaganoomika USA-s
President Ronald Reagani arusaamaks oli see, et sotsiaalsete probleemide lahendamine vaid tulude ümberjaotamise abil pidurdab majanduse arengut. Reagan asus kärpima sotsiaalprogramme ja makse. Algul tõi reaganoomika kaasa suure tööpuuduse, kuid hiljem järgnes suur majandustõus. Langes tööpuudus ja suurenesid sissetulekud. Reagan käivitas ulatusliku relvastusprogrammi.
10) Uus venestuskampaania Eestis
1978. aastal soovisid NLKP ja parteid venestamist kiirendada. Eesmärgiks oli ühtse nõukogude rahva loomine, kes suhtleks omavahel vene keeles. Uus venestamiskampaania aktiviseeris vastupanuliikumist. 1980. Aastal puhkesid Tallinnas meeleavaldused, kus protestiti venestamispoliitika vastu ja see lõppes julgeolekujõudude sekkumisega. Vägivalla rakendamine viis selleni , et koostati 40 kirja, milles protesteeriti nõukogude vägivalla vastu ja tunti muret Eesti rahvuskultuuri pärast. Nõukogude võimud vastasid sellele arreteerimiste ja läbiotsimistega.
11) Balti küsimus rahvusvahelisel areenil
1970. aasta pingelõdvenduspoliitika tekitas ärevust Balti pagulastes. Kardeti Balti riikide annekteerimise tunnustamist. President Ford kinnitas mittetunnustamispoliitika jätkumist. 1983. Aastal kuulutas Reagan 14. Juuni Balti vabaduse päevaks. Balti küsimuse päevkorda tõusmine julgustas inimesi vastupanu jätkama ja iseseisvust taastama .
12) NSV Liidu nõrgenemise põhjused
Majanduslikud:
majanduse ekstensiivne arendamine, st. loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu, aga tööviljakuse kasv jäi tagasihoidlikuks; käsumajandus ei soosinud inimeste algatusvõimet ega ettevõtlikkust; tsentraliseerituse süvenemine - otsustati, et kõik majandusküsimused peab kinnitama Poliitbüroo;
Sisepoliitilised:
tegeliku võimu koondumine armee ja julgeolekuaparaadi kätte, kes kontrollisid üha enam korrumpeeruvat parteiaparaati; nomenklatuuri lõplik väljakujunemine, st. kujunesid välja nomenklatuursed ametikohad, millel oldi kogu elu
13) Demokraatia (Lääne) võidu põhjused Külmas sõjas.
Reagan uskus, et nõrgenenud NSV Liidule ei tohi enam järgi anda, vaid see tuleb hävitada. ; Usa takistas NSV Liidu võimutsemist ja toetas võitlust kommunismi vastu; NSV Liit suruti majanduslikult nurka ; NSV Liidule sunniti peale uus, kõrgtehnoloogiline võidurelvastumise laine.