50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-02-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
krisssu_
Õppematerjali autor
Lisaks nõudis Kennedy raketibaaside likvideerimist. Järgnes pingeline nädal, mille kestel maailm seisis tuumasõja lävel. Hruštšovile anti selgesti mõista, et kui ta nõudmisi ei täida, siis Ameerika tõesti ründab. Lõpuks andis Moskva järele. Kõigepealt tunnustas NSV Liit kontrolljoont, seejärel teatas Hruštšov, et raketibaasid likvideeritakse. Vastutasuks lubas USA, et ta ei tee katset Kuubat vallutada, see tähendas Castro režiimi püsimajäämist. Kuid sõda oli ikkagi ära hoitud ja seda eelkõige tänu USA valitsuse ja presidendi Kennedy kindlameelsusele. Ühtlasi näitas Kuuba kriis kogu maailmale, et planeedi saatus ripub vaid juuksekarva otsas. See teadmine kainestas. Vietnami sõda Kuuba kriisist oli USA väljunud enam-vähem edukalt, Vietnami sõda aga osutus tõeliseks läbikukkumiseks, ilmselt suurimaks kogu külma sõja jooksul. 1954. aastal jagunes Vietnam nagu Koreagi kaheks riigiks: NSV Liidu ja Hiina toetusel
ÜLEVAADE: ● Rahvusvaheliste suhete pingestumine II MS muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ja inimeste ümberasustamist. Lõpul tekkis kaks leeri: Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid edendada demokraatiat ja kommunismi peatada; Kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ja maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguse juba II MS lõpul. Suhete pingestumistest sai alguse külm sõda. ● Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus Olemus- külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ja lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii otsese relvastatud sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes rohkem vastastikuses propagandas, luures, sõjaliste blokkide moodustamises (VLO ja NATO), võidurelvastumises, konfliktides ja sõdades (NB suurriigid otseselt sõjaliselt kokku
ÜLEVAADE: ● Rahvusvaheliste suhete pingestumine II MS muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ja inimeste ümberasustamist. Lõpul tekkis kaks leeri: Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid edendada demokraatiat ja kommunismi peatada; Kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ja maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguse juba II MS lõpul. Suhete pingestumistest sai alguse külm sõda. ● Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus Olemus- külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ja lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii otsese relvastatud sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes rohkem vastastikuses propagandas, luures, sõjaliste blokkide moodustamises (VLO ja NATO), võidurelvastumises, konfliktides ja sõdades (NB suurriigid otseselt sõjaliselt kokku
Ameeriklased tuvastasid need aerofotodelt ja teavitasid sellest kogu maailma, kuulutades välja kontrolljoone merel, millest üle ta ühtegi laeva ei lase, ning nõudsid ka raketibaaside likvideerimist. Järgnes pingeline tuumasõjaohu nädal, kuid Moskva andis järele tunnustades kontrolljoont ja lubas raketibaasid likvideerida. USA lubas, et ei proovi Kuubat vallutada. Tuumasõja oht kainestas. Kuuba kriisist väljus USA suhteliselt edukalt, Vietnami sõda osutus aga läbikukkumiseks. 1954. aastal jaguses Vietnam kaheks riigiks: NSVL ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks ja USA mõju aluseks Lõuna-Vietnamiks. Viimase pealinn oli ebademokraalik ja diktaatorlik, mis soodustas kommunismi levikut. 1957 algas Põhja-Vietnami valitsuse, eesotsas Ho Chi Minhiga, toetusel partisanisõda. Punapartisane nimetati vietkongideks. USA pommitas Põhja-Vietnami, aga maavägedega sisse ei mindud, kuna kardeti, et NSVL saab enda alla kogu Ida-Aasia
Tankid aga ei lahkunud, nõuti juhtkonna tagasiastumist. Toimus ka ülestõuse, mis suruti jõuga maha. Mõned inimesed surid. See sündmus oli masendav kõigile, kes lootsid, et NSV võim võib aja jooksul muutuda ja leebemaks minna. Kuid NSVL näitas oma tõelist palet. Tegemist oli karmi diktatuuriga, kus kõik muutused on rangelt keelatud. Kõik see süvendas vastumeelsust Nõukogude võimu vastu idabloki riikides. 15. Vietnami sõda: mis toimus, miks USA’d Vietnami sõja tõttu kritiseeriti? Miks oli USA jaoks Vietnam kaotuseks? Sõda toimus aastail 1955-1975. Nagu Põhja-Korea, lagunes ka Vietnam kaheks riigiks aastail 1954. Põhja-Vietnamis tulid võimule kommunistid, Lõuna-Vietnamis demokraadid. Et tegelikult soovis aga kogu Vietnam kommunismi kehtestamist, algas 1957 Vietnamis partisanisõda, kus Vietnam astus demokraatlike ja USA jõudude vastu üles. USA liitus
Võisteldi ka õhu- ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. 1948 märtsis sõlmisid UK, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksemburg koostöölepingu ehk Lääneliidu. 1949 asutasid UK, Holland, Belgia, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, Kanada, USA Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO. 1949 asutas NSVL Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ja 1955 sidus NSVL oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Hoidmaks ära uut sõda ning reguleerimaks riikidevahelisi suhteid, asutati võitjariikide kokkulepe järgi 1945. aastal 23. juunil Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. (Praegu kuulub sinna üle 200 riigi). Peamised organid on: Peaasamblee- ühendab liikmesriikide delegatsioone ja käib regulaarselt koos, ning pidevalt tegutsev Julgeolekunõukogu. Pärast Hiina kodusõda lainenes kommunistlik liikumine Indohiinas ja Korea poolsaarel, kus tekkis kaks Korea riiki. Korea sõda 1950-1953
sai rahareform, astuti Nõukogude okupatsioonitsoonis selle vastu (NL ei saanud linnaosa enda osaga majanduslikult siduda valuuta erinevuse tõttu). 1948 juunis lõikas NL Lääne-Berliini välismaailmast ära (elektrist, kütusest, toiduainetest). Loodeti linn põlvili suruda, kuid ei õnnestunud. Linnale ostutaud abi tegi öääneliitlased SMl populaarsemaks ja muutis Lääne ühtsemaks. Blokaad lõpetati 324 päeva hiljem. Külm sõda (2 algust: Stalini kõne või Berliini blokaad) – Lääneriikide demokraatia ja idabloki kommunistliku režiimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiiki eluvaldkondi (majandus, poliitika, kultuuri- ja teaduselu, võidurelvastumine). Eesmärgid: 1) soov saavutada poliitilist ülekaalu Euroopas 2) soov laiendada mõjuvõimu Kolmandas Maailmas o Lääneriikide eesmärgid: K-E vabastamine kommunismi alt, SM taasühendamine, relvastuse vähendamine
KÜLM SÕDA Külm sõda kahe üliriigi USA ja Nõukogude Liidu vastasseis, mis algas kohe pärast II maailmasõda ning kestis sotsialismileeri lagunemiseni (1990ndate algus). Vastasseis hõlmas kõiki eluvaldkondi; vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna. Külma sõja algus: 1946 W.Churchilli kõne Fultonis kahe leeri vastuoludest. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid