1.okt.1946 1955 Hallsteini dokriin 17.juuli - Potsdami konverents 26.juuli Eg. riigist. Suessi kanali 2.aug.1945 1956 1945 - tekkis 98 uut riiki 29.aug.1956 - Suessi kriis 1990 6.nov.1956 juuli-okt. Pariisi rahukonverents 1956 - Kuuba partisanisõda 1946 1958 veeb. Stalini kõne Moskvas 1957 Eisenhoweri dokriin 1946 1957 - Vietnami kodusõda märts Churchilli kõne (vastus) 1963 1946 Fultonis 1.jaan.19 Kuubas võim F.Castrole 1946 - Hiina kodusõda 59
1956 tõi laev Granma salaja Kuubasse rühma revolutsionääre, juht Fidel Castroga. Alustas diktaator Batista vastu partisanisõda. Edukas, 1959 tuli C võimule. Algul peeti C-d liberaaliks, kes taastab demokraatia, kuid ta muutis meelt ja kehtestas oma diktatuuri. Alustati pahempoolseid ümberkorraldusi. Suhted USA-ga halvenesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut, oleks majandusele surmahoobi andnud, aga NSVL ostis selle ise ära. C natsionaliseeris ameeriklaste ettevõted, siis ka kuubalaste ja kuulutas, et toimub sotsialistlik revolutsioon. USA verivaevlase rollis, oli häiritud NL sateliitriigi tekest lähinaabrusesse.
Lääne-Berliin oli väravaks, mille kaudu idasakslased pidevalt läände valgusid. 1961 otsustas Hrustsov selle värava sulgeda, ehitades peaaegu ühe ööga Berliini müüri. Hiljem seda tugevdati ja lisati tõkkeriba, millele tunginud inimene ilma hoiatamata maha lasti. Sellest sai külma sõja sümbol ja langetas NSVL mainet Läänes veelgi. 1956 tulid Granma laevaga Kuuba rannale rühm revolutsionääre eesotsas Fidel Castroga, kes alustasid diktaatori vastu partisanisõda. See osutus edukaks ja 1959 tuli Castro võimule. Arvati, et jõukast perest pärit Castro taastab demokraatia, aga ta hoopis kehtestas enda diktatuuri. Suurmaavaldus likvideeriti, alustati pahempoolseid ümberkorraldusi, suhted USA-ga halvenesid. Endine Kuuba suhkru ostja USA vahetus nüüd NSV Liidu vastu. Kuulutas Kuubas sotsialistliku revolutsiooni, mille verivaenlane oli USA. Washington katkestas Kuuba pealinnaga diplomaatilised suhted ja kuulutas välja majandusblokaadi
kuulus Sbr ja Prants, tahtsid sõda toetas Iisrael, USA ja NSVL nõudsid vaherahu mis tuligi, nende tähtsus kasvas. Berliini müür Lääne-B eraldati. Kuuba kriis võimule F.Castro, USA ei ostnud suhkrut selle ostis NSVL, USA sai teada et NSVL seab rakette Kuubale, avalikustati, USA isoleeris Kuuba, Hrustsov leppis rakettide äraviimisega, vastutasuks USA Türgist viis. Vietnami sõda põhjas kommunistlik, lõunas USAmeelne, lõunas partisanisõda e vietkongide toetas NSVL, USA pidi ära hoidma kommunistide edasitungi Aasiasse, kommunistid võitsid. Praha kevad rahva rahulolematus presidendiga, partei astus tagasi, uus kaotas tsensuuri ja iseoloogilise järelevalve, ülestõusu ei toim. Heaoluühiskond sotsiaalse turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatav kasv. Heaoluüh pahupool kujunes välja massikultuur, kasvas keskklassi ostuvõime, reklaam. Noorterahutused (Pariisi) tudengid nõudsid sõjaliste
Hispaania ja Malaisia Põhja-Vietnam : Viet Cong, Punased khmeerid, Pathet Lao, Hiina RV ja Põhja- Korea Toetasid: NSVL, Kuuba, Tšehhoslovakkia, Bulgaaria, Ida-Saksamaa, Rumeenia, Poola, Ungari ja Rootsi Kriisi käik https://www.youtube.com/watch?v=aoXySB-WlZE Vietnami jagunemine Vietnami Demokraatlik Vabariik 1957. aastal Lõuna-Vietnamis partisanisõda 1960.aasta detsembris Lõuna-Vietnami Rahvuslik Vabastusrinne 1973.aastal Pariisi rahuleping Tagajärjed Põhja-Vietnami võit 1976. a. ühendati põhja- ja lõunaosa Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks Vietnami sündroom Põhja-Vietnam- 900 000 surnut, 2 miljonit haavatut Lõuna-Vietnam- 250 000 surnut, 600 000 haavatut Kontrollküsimused Mis kuupäeval algas Vietnami sõda?
Liidu otsene agressioon, oli riik Punaarmee poolt ümber piiratud. Kujunenud olukorras alistus valitsus sõjalise vastupanuta ning riik hõivati piiri tagant ja baasidest tulnud enam kui 100 000 punaarmeelase poolt. Need numbrid ainuüksi näitavad N.Liidu selget ülekaalu ja igasugune vastuhakk oleks lõppenud veriselt ja kiirelt. Eesti tugevateks külgedeks olid kaitsetahe, hea väljaõppega regulaararmee ja käsirelvadega hästi varustatud Kaitseliit ning sissisõjaks sobiv maastik. Partisanisõda oleks saanud pidada aastakümneid, mida metsavendade võitlus ka hiljem üheselt tõestas. 1941. aastal algas Vene-Saksa sõda. Sakslased tahtsid okupeerida Venemaa valdused ning nii jõudsidki Saksa väes Eesti pinnale. Palju eestlasi mobiliseeriti sundolukorras Punaarmeesse, et sõdida kommunismi jäämise eest. Ükski eestlane, kes sinna väkke mobiliseeriti ei toetanud tegelikult punavägede võitu. Loodi hävituspataljonid, kes pidid sõdima metsavendade vastu. Samuti mobiliseeriti
Afganistan Traditsiooniliselt Nõukogude mõjusfääri kuulunud muhameedlikus Afganistanis kukutati 1973. aastal monarhia. 1978. aastal tulid järjekordse riigipöörde käigus võimule kommunistid. Sellega algas maal kaos ning partisanisõda ja võimud üritasid kaoseid maha suruda aina verisema terrori abil. Detsembris 1979 viis NSV Liit Afganistani oma väed ja sellega algas afganistani sõda (1979-1989). Afganistan hakkas abi saama Ameerikast, Suurbritanniast, Pakistanist, Hiinast jne. Nõukogude Liidul ei õnnestunud enam maad enda võimu alla saada. Sõja käigus hukkus vähemalt 900 000, mõningail hinnangul 2-3 miljonit afgaani, 4-6 miljonit olid sunnitud põgenema Pakistani ja Iraani
Relvakonfliktid enne Esimest maailmasõda (Inglise-)Buuri sõda 1899-1902 Suurbritannia ja hollandi kolonialistide järglaste buuride vahel. Transvaal ja Oranje teemant ja kuld. Briti sisserändajad (200k)pol. õigused/kodanikukohustused. 1899 sügisel koondab GB väed piirile. 13.03.00 O. Bloemfontein ja 5.06 T. Pretoria. Jõudude vahekord oli 423/45k Edasi partisanisõda, 20k. 1902 rahu. Afrikaani keel. LA Liit '10. Vene-Jaapani sõda 8.02.1904 5.09.1905 esimene suur 20. saj sõda. Huvide põrkumine Mandzuurias ja Koreas. Vene rentis 1898 püsisoojad sadamad Vaiksel Ookeanil Port Arthur (kindlus) ja Dalni. Aitas maha suruda bokserite ülestõusu, sai Mandz. Ja Põhja-Mongoolia 1901/02. Anglo-Jaapani leping 1902 kui liitub kolmas riik Vene poolel, sekkub Inglismaa. Jaapan saab toetust USAst ja GB'st, 8.02
Johan Laidoner oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. · Vabadussõja algul tuli Soome kaudu Eestisse, kus nimetati 14. detsembril Operatiivstaabi ülemaks. · 23. detsembrist 1918 Sõjavägede ülemjuhataja. · 20. jaanuaril 1919 ülendati pärast Narva tagasivallutamist kindralmajoriks. · 26. märtsil 1920 lahkus omal soovil ülemjuhataja kohustest ning ülendati kindralleitnandiks. Jaan Soots oli Eesti sõjaväelane ja poliitik. 1917. aastal läks Soots Kiievisse lendurvaatlejate kooli, pärast selle lõpetamist kutsuti Vene sõjavägede ülemjuhataja staapi. Venemaal olevate keeruliste olude tõttu õnnestus tal Vene sõjaväest pääseda ja naasta Eestisse. Selleks ajaks oli tal teenitud Püha Stanislavi, Püha Anna ja Püha Vladimiri orden. detsembril 1917 sai Soots I Eesti jalaväediviisi staabiülemaks ja Johan Laidoneri ametisse asumiseni 5. jaanuaril 1918 ka ajutiseks diviisiülemaks. Osales Tartu rahu läbirä...
Ülesanne oli küllalt ohtlik, kuna saksalsed jälgisid ja hoidsid eestlastel teravalt silma peal, ähvardades igasuguse ürituse organiseerijaid välikohtuga, sunnitööle saatmisega või surmanuhtlusega. 1918. aaasta juuliks olid Kuperjanovil koostatud täpne mobilisatsioonikava ja meeste nimekiri ning määratud kihelkondadesse pealikud, kes Saksa vägede lahkudes pidid otsekohe asuma võimu üle võtma. Vabadussõja ajal organiseeris Kuperjanov Lõuna-Eestis enamlaste vastu partisanisõda ning saavutas rahva seas suure poolehoiu. Kuperjanov suri Paju lahingus saadud haavadesse. Tema formeeritud Tartu kaitsepataljon (ka partisanide pataljon) nimetati ümber Kuperjanovi partisanide pataljoniks ning see tegutseb Eesti Kaitseväe koosseisus ka tänapäeval Võru linnas, kandes nime Kuperjanovi Üksik- Jalaväepataljon. Julius Kuperjanov kuulub Eesti 20. sajandi suurkujude hulka.
Eisenhoweri dokriin:1957a ,ameeriklased pidid aitama Aasia rahvaid, kommunismi kehtestamise eest. Nõukogude Liit-Liider Hrustsov- sulaaeg, püüdis uuendada välissuhteid, vangid koju, 1957-1969- Kosmonautika kuldajastu(1961 Gagarini kosmoselend)1959-1965- kuulutati välja seitseaastak- Rikkaim maa, kommunism, 1961-Berliinimüür L.Breznev-neostalinist,liiduriikide õigused vähenesid, sõjakas Kuuba kriis-1956- Kuubas-partisanisõda- Fidel Castro(1959)-kehtestas oma diktatuuri-Suhted USA-ga halvenesid-Kuubas sotsialistlik revolutsioon-Raketid Kuubal-1962 kontrolljoon merel, K nõudis likvideerimist-Moskva andis järele Vietnami sõda- 1954- NSV: Põhja-Vietnam, USA:Lõuna-Vietnam(ebademokraatlik) Ametlik sõda vietkongide vastu 1964.- Pikk, julm sõda, 1973-Pariisi rahuleping Vietnamiseerimine-1968-Nixoni korraldus- sõjapidamise ülekandmine lõunavietnamlastele(said lüüa)- Vietnami pooled ühendati-kommunism
oma võimule. 1958. nõudis kujunes edukaks ja ja USA mõju aluseks Sotsialismi alustalad pidid NSV Liit, et lääneriigid 1959.aastal tuli Castro Lõuna-V ietnam. 1957.a paika jääma, kuid neile viiksid oma väed Lääne- võimule. Kehtsestas algas L-Vietnamis listai mõned turumaj Berliisin ära ja hakkaksid omaenda diktatuuri, partisanisõda, , mida toetas elemnedid, nt pidama läbirääkimisi suurmaavaldus likvideeriti, P-Vietnami valitsus. väikeettevõtlus, kaotati Saksa DV alustati pahempoolseid Punapartisane nim tsensuur ja ideoloogiline marionettvalitsusega. ümberkorraldusi, suhted vietkongideks. P-Vietnami järelvalve. Ülestõuse ei Lääne-Berliin oli USAga halvenesid
lõppes aastaid kestnud kodusõda Laoses. NSVL abiga võeti seal ja ka Kambodzas suund sotsialismine. Pol Pothi juhitud diktatuur oli 1970-aastate veriseim. Üritades kehtestada maapealset paradiisi, kaotati käibelt raha, keelati äritegevus, suleti tööstusettevõtted ja küüditati inimesed maale. Rajati surmalaagrid. 1979 tungisid Vietnami väed Kambodzasse ning kukutasid Pol Pothi diktatuuri, kehtestades enda võimu. Hiina pingutustele vaatamata okupeeris Vietnam Kambodza. Dzunglis algas partisanisõda. Tsiili Ka Lõuna-Ameerikas üritas NSVL endale tugipunkte leida. Tsiilis tuli võimule Salvador Allende, kelle sotsialistlikud reformid põhjustasid majanduses kaose. Puhkesid koduperenaiste meeleavaldused toidukaupade puudumise pärast. Sündmustesse sekkus Tsiili armee Augusto Pinochet'iga, tehti sõjaväeline riigipööre ja kehtestati diktatuur, Allende tapeti. Pinochet koostas noortest USA majandusteadlastest
· holokaust - juudi rahvuse (ja teiste) hävitamine II maailmasõja eel ja ajal · geto - rassi, usundi vm alusel diskrimineeritud elanike linnaosa · koonduslaager sunnitöö või hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati · vastupanuliikumine - suurema maa-ala elanike organiseeritud vastupanu mõne teise riigi poolt selle maa-ala üle kehtestatud sõjalisele kontrollile · partisanisõda - sõjaline vastupanu vallutajate tagalas, relvastatud üksused ründavad ootamatult vastase sõjalisi objekte · kapitulatsioon - allaandmine · konverents - nõupidamine · mobilisatsioon sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine · okupeerima oma valdusesse võtma · pakt - poliitiliselt eriti tähtis rahvusvaheline leping · protokoll rahvusvahelise kokkuleppe liik · repressioon - surve avaldamine, karistamine
Kuigi Lääs sai aru, et ei suudeta end kaitsta, ei tõmbutud tagasi. * Inimeste valgumist läände takistati selle piiri sulgemisega 13. aug ja hiljem rajati sinna Berliini müür. * kriis vaibus, kuid Lääs ei suutnud vabastada idatsooni ja NSVL ei suutnud neelata Lääne-Berliini. Kuuba (ehk Kariibi) kriis 1962 * 1956 tõi laev Granma salaja Kuuba rannale rühma revolutsionääre eesotsas Fidel Castroga, et alustada diktaator Fulgencio Batista vastu partisanisõda. * See kujunes edukaks ja 1959 tuli Castro võimule * 1961 aprillis üritasid tema vastased, keda õpetas ja varustas USA, alustada võitlust Castro režiimiga * USA viis pagulased Kuubale, kuid jättis nad abitult ülekaalukate võimudega võitlema. Nn Sigade lahe dessant ebaõnnestus, Ameerika oli häbistatud. * Hruštšov asus kuubale paigaldama keskmaarakette, millest USA teada sai ja 22. okt 1962 Kennedy hoiatas kogu maailma. Ta tegi ka merele kontrolljoone, kus ükski laev
tänapäeval on meeletutest rikkustest äärmuse vaesuseni. Aafrika rahvaste vabanemine kulges erinevalt. Enamikus riikides valitsesid diktatuurid. Vaid vähestes õnnestus saavutada rahu ja ühtsus. Üks edukamaid Aafrika riike oli Lõuna-Aafrika Vabariik. Kuid 1990. aastani valitses seal apartheidipoliitika. Aafrika põliselanike kaitseks loodi Aafrika Rahvuskongress, kelle üks juhte Nelson Mandela mõisteti eluks ajaks vangi. Valge valitsus kasutas vägivalda. 1960. Aastate lõpul puhkes partisanisõda. Muutused algasid alles 1989. Aastal, kui valiti uus president Frederik de Klerk. Pärast seda vabastati poliitvangid, sealhulgas Nelson Mandela, anti iseseisvus Namiibiale ja tühistati kõik seadused, mis olid seotud rassieralduspoliitikaga. Uus põhiseadus kuulutas Lõuna-Aafrika Vabariigi demokraatlikuks riigiks. Uus parlament valis riigi presidendiks Nelson Mandela 1990. aastal. Kuid Aafrikas on siiani säilinud mitmeid kriisikoldeid, mida vaevavad näljahädad, aga ka aids.
22.okt 1962 teavitas pr Kennedy maailma Kuubale paigutatud rakettidest *kontrolljoone välja kuulutamine merel *nõudmised raketibaasi likvideerimiseks NSVL tunnustas kontrolljoont raketibaasid likvideeriti Castro reziimi püsimajäämine Vietnami sõda: 1954a jagunes Vietnam 2ks: PVietnam (NSVL ja Hiina toetusel) ja LVietnam (USA) kommunistide mõju kasv riigis 1957a partisanisõda 1964a USA astus sõtta vietkongide vastu 1968a valiti pr R. Nixon 1973a rahuläbirääkimised (Pariisi rahuleping) *sõjategevuse lõpp *ameeriklased lahkuvad ameeriklased lahkusid, kodusõda kestis edasi lõunavietnamlased said lüüa kehtestati range kommunistlik reziim 1976a Vietnami 2 poolt ühendati Praha kevad: Novotny asemel uus juht Dubsek
tööjõud Reziimi vastaste hävitamine, kohalike hirmutamine Vastupanuliikumine Sõltus erinevate demokraatlike jõudude koostööst (demokraatlikud, kommunistlikud) Sõltus loodusoludest (metsad, mäed soodustavad partisanivõitlust) Vastupanuliikumise vormid Informatsiooni levitamine Sabotaaz tööstusettevõtetes (tööpinkide lõhkumine, ebakvaliteetse toodangu väljalase) Atendaadid kõrgematele Saksa ametnikele; sõjatehnika hävitamine Partisanisõda Ülestõusud ja riigipöördekatsed Saksa vastupanuliikumine Eesmärgid : Põhjused: Hitleri reziimi kukutamine Totalitaarne reziim ja Õigusriigi taastamine selle tagajärjed Isiku- ja omandi julgeoleku Parteiline terror ja kindlustamine poliitiliste vastaste Leida kokkulepe liitlastega hävitamine Võitlus kiriku vastu
sõjast puutumata. Kuna sõda oli vältimatu ja sellest osa oleksime saanud me kindlalt, tulnuks eestlastel valmistuda partisanisõjaks. Sõjaohtu tundes, oleks pidanud Eesti riik hakkama varustust sõja tarvis koguma hakkama ja seda metsa peidikutesse peitma hakata. Samas sõjaväe juhatus oleks olnud hajutatud. Ennem oleks vaja olnud vaid paari pommi Toompeale ja Kadriorru, et sõjavägi ilma juhatuseta jätta. Minu arvates ongi nii väikese riigi nagu Eesti ainuke võimalus sõjategevuseks partisanisõda, mis võimaldab ka pärast riigi okupeerimist võitlust jätkata. Paljud eestlased läksid metsa pagendusse, sest ei soovitud nii venelaste kui ka sakslaste eest võidelda. Metsavendi oli II maailmasõja ajal pea 30000, kes üritasid ka koostööd teha ühise vaenlase vastu. Tegemist oli effektiivse sõdimisviisiga, millega venelased polnud harjunud. Puudus rindejoon ja metsavennad võisid mistahes ajal ning mistahes suunast rünnata
partisanivõitlust kõigis Saksamaa ja selle liitlaste okupeeritud riikides (vastupanuliikumine). Rahvuslikest erijoontest hoolimata oli vastupanuliikumine rahvusvaheline, see väljendus ühises eesmärgis vabaneda okupantidest. Võitlusvormideks olid okupantide ja nende ideoloogia vastane propaganda (sealhulgas illegaalse kirjanduse väljaandmine ja levitamine), streik, sabotaaz, diversioon, okupantide ja nende käsilaste hävitamine, luureandmete kogumine liitlasvägede jaoks ja partisanisõda (osalesid ka koonduslaagreist põgenenud). Vastupanuliikumise kõrgeim faas oli üldrahvalik relvastatud ülestõus. (Eestis metsavennad) II MS Tagajärjed 60miljonit surnut (eriti tsiviilelanikud), suur majanduslik kahju. Ei toonud ikkagi õiglast maailmakorda. Kogu maailma lõhestumine ja külma sõja algus. Liberaalne lääna demokraatia saavutas küll võidu Hitleri üle, kuid oli sunnitud läbi sõrmede vaatama kommunistluki diktatuuri mõju kasvule
Esimesed soomepoisid olid 1939. ja 1940. aastal Eestist Soome põgenenud mehed, kes soovisid anda oma panuse hõimunaabrite võitlusele pealetungiva punaväe vastu Talvesõjas. Pärast Talvesõda oli neil võimalus tulla Eestisse oma kodumaa eest võitlema, mida enamus ka tegi. Järgnenud Nõukogude okupatsiooni ajal paljud neist represseeriti. Oli ka neid, kes jätkasid isetegevuslikku võitlust nõukogude võimu vastu. Sajad tuhanded relvastatud mehed läksid metsa ja alustasid partisanisõda, mis meil on tuntud metsavendluse nime all. Säärasest liikumisest võtsid osa ka naaberrahvad. Ilma inimõiguste rikkumiseta ei oleks ka pagulust. II maailmasõjast rääkides ei saaks antud terminit mainimata jätta. Isiklik tagakiusamine, rõhumine, nälg ja vaesus ning sõda kogu selle üldises mõistes sundis inimesi välja rändama. Paljud autorid (kunstnikud, kirjanikud jt) läksid välismaale, sest siin kiusati neid taga ja ei avaldatud nende teoseid (tsensuur).
paarikümnemeheline salk. Kuid peagi hakkas ta Puurmanni mõisa suuremat väge koondama, kuhu saadi lühikese ajaga kokku ligi 600 meest. Nad alustasid armutut sõda punaste vastu, rünnates vaenlasi ootamatult, jättes oma paarikümnemeheliste gruppidega enamlastele mulje, et neid on palju. Neil rünnakutel polnud niivõrd materiaalne, kui moraalne efekt, kuna vastasel ei olnud täit selgust ründava väeosa asukoha ja suuruse kohta. Arendades energilist partisanisõda, otsustas Kuperjanov minna oma pataljoniga Tartu peale. Nad liitusid soomusrongidega ning koos vabastati Tartu ja mindi edasi vabastamis plaanidega Valga peale. Jõudes 30. jaanuaril 1919 a.-l Paju mõisa alla kohtas pataljon seal tõsist vastupanu ning oli sunnitud peatuma. Ltn Kuperjanov ei tahtnud sellega leppida ja viis järgmisel hommikul pataljoni pealetungile. Selles lahingus saadud haavadesse suri Julius Kuperjanov 2. veebruaril 1919. a. Tartus ja on maetud Raadi kalmistule
Lõpuks andis Hrustsov järele ja teatas, et rakettide ülesseadmine Kuubal lõpetatakse ning tuumarelv tuuakse Kuubalt ära. USA vastutasuks leppis Castro reziimi edasise eksisteerimisega. Kriisi tulemusel seati sisse kuum liin USA ja NSVL vahel, et ära hoida tuumakokkupõrget. Pärast Prantsuse ülemvõimu lõppu oli Vietnam jagatud mööda 17. paralleeli kaheks: põhjas kommunistlik Vietnami DV ja lõunas USA-meelne Vietnami Vabariik. Üsna pea algas lõunaosas Vietnami DV toetatud partisanisõda. Vietnami DV-le osutas suurt abi NSVL. Lõuna-Vietnam ei suutnud üksi kommunistlike partisanide ehk vietkongidega võidelda. Vajalik oli välisabi. USA lähtus nn. doominoteooriast, mille järgi tuli ära hoida kommunistide edasitung Vietnamis, muidu kukuvad viimaste kätte ka teised Aasia riigid. 1964.a. algas USA otsene sõjaline sekkumine Vietnamis toimuvasse. 1960.aastate lõpus oli Vietnamis üle poole miljoni USA sõjaväelase, ometi ei suudetud vietkongidest jagu saada
paigaldama. Ameerika president Kennedy teavitas sellst kogu maailma ja kuulutas välja kontrolljoone merel ja nõudis raketibaaside likvideerimist. Moskva andis järele ja USA lubas vastutasuks, et ei valluta Kuubat. 5) Vietnami sõda 1954. Aastal jagunes Vietnam kaheks – Põhja-Vietnamiks ja Lõuna- Vietnamiks. Lõuna-Vietnami režiim oli ebademokraatlik ja diktaatorlik ja see soodustas kommunistide mõju kasvu riigis. Aastal 1957 algas Lõuna-Vietnamis partisanisõda. Ametlikult asus USA punapartisanide ehk vietkongide vastu sõtta aastal 1964. Põhja-Vietnami territooriumi pommitati, aga maavägedega sisse ei tungitud. Sõda kujunes julmaks ja järjest verisemaks demoraliseerides Ameerika sõdureid. Maailm hakkas aina enam nõudma sõja lõpetamist. 1973. Aastal sõlmiti Pariisi rahuleping, mis pidi lõpetama sõjategevuse. Tänu rahulepingule lahkusid Ameerika väed Vietnamist, kuid kodusõda jäi kestma. Lõunavietnamlased jäid
Tegemist on riigisisese, kuid mingil määral rahvuste vahelise konfliktiga. Konflikti algne põhjustaja on Türgi, kes ei tunnistanud kurdide rahvuse olemust, kuid hetkel õhus oleva konflikti põhjustajaks on pigem kurdid, kes 27 november 1978 lõid Kurdistani Töölispartei (PKK), mis alustas 1984. aastast alates kestva avaliku partisanisõja Türgi vastu. Konflikti areng/tähtsamad sündmused: Kurdistani Töölispartei (PKK) loomine 1978. 1984-1993 PKK partisanisõda Türgi vastu. Kui rahulepingu läbirääkimise protsess oli käimas, siis PKK pealetung lõpetas need 1993. 1990ndatel Türgi valitsus tegi plaani, mis lubas kasutada "kõiki meetmeid" kurdide vaigistamiseks. 1998 PKK liider põgenes poliitilise tagakiusamise eest. Ta leiti 1999 ning viidi Türki, mille tagajärjel puhkesid suured rahutused kurdide poolt üle maailma. Septembris 1999 lahkusid kurdide väed Türgi aladelt Iraaki ning lubasid 2000. aastal lõpetada sõda rahus.
Hurštšov käskis rakettide ülesseadmise Kuubal lõpetada ning tuumarelv ära tuua. Kriisi tulemusel seati sisse kuum liin USA ja NSVL vahel, et ära hoida tuumakokkupõrget.Põhjus:NSV viis kuubale tuumarelvad ja USA sai teada sellest. 1962.a oktoober. Kriisiga seotud riigid ja riigijuhid: NVL- Hruštšov,USA-Kennedy,Kuuba-Castro Vietnami sõda- jagatud kaheks: põhjas kommunistlik Vietnami DV ja lõunas USA-meelne Vietnami Vabariik. Algas lõunaosas Vietnami DV toetatud partisanisõda.. Lõuna-Vietnam ei suutnud üksi kommunistlike partisanide ehk vietkongidega võidelda. Vajalik oli välisabi. USA lähtus nn. doominoteooriast, mille järgi tuli ära hoida kommunistide edasitung Vietnamis. 1964.a. algas USA otsene sõjaline sekkumine Vietnamis toimuvasse. 1973.a. sõlmis USA Vietnami DVga Pariisis rahulepingu. Vietnami sõda muutus kodusõjaks, mis 1975.a. lõppes kommunistide võiduga. 1976.a. ühendati kogu Vietnam Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks.(johnson)
taktikale Prantsusmaa nõustus Lõuna-Vietnami riigi loomisega. Prantslased üritasid kuni 1954. aastani sundida Põhja-Vietnami alistuma. Prantslased piirati ümber Dien-bien-phu`s ja sunniti kapituleeruma. Vietnam jäi pooleksjagatuks mööda 17. Laiuskraadi. Lõuna-Vietnami reziim oli küll mittekommunistlik, kuid ühtlasi ebademokraatlik ja diktaatorlik, see soodustas kommunistide mõju kasvu riigis. 1957. aastal algas Lõuna-Vietnamis partisanisõda, mida toetas Põhja- Korea valitsus eesotsas Ho Chi Minhiga. Punapartisane nimetati vietkongideks. Ametlikult astus USA vietkongide vastu sõtta 1964. aastal. Põhja-Vietnami küll pommitati, kuid maavägedega sinna ei tungitud. Sõda muutus järjest verisemaks ja ulatuslikumaks. Dzunglist tulnud ja dzunglisse kaduvaid vietkonge oli võimatu hävitada Sõda demoraliseeris Ameerika sõdureid, selle hirmsamaks näiteks on Song My külas korraldatud veresaun
tahtsid endist kolooniat tagasi. Lõpuks olid prantslased sunnitud taganema, 1949 Vietnam jaguneb kaheks riigiks, Põhja-Vietnam NSVL mõju all, Lõuna-Vietnam USA mõju all. · 2. sõda kestis 1954-1973. Eisenhoweri doominoteooria. Kuni 1961. toetas Usa sõdurite väljaõppe ja relvastusega. 1961-1973 otsene sõjategevus USA poolt, kasutas mürkgaasi ja lauspommitamist, ka naaberriikides. Põhja-Vietnamis partisanisõda ja maamiinid. · 1973 toob president Nixon väed välja, kuid sõda jätkub. Pariisi rahuleping. · 1796 Vietnami Sotsialistlik Vabariik. · Vietnami sündroom. Praha kevad · 1968 Tsehhoslovakkias · Tsehhoslovakkia juht Alexander Dubcek tahtis rajada inimnäolist sotsialismi sotsialismi alustaladele sooviti lisada turumajanduse elemendid, kaotada tsensuur, ideoloogiline järelvalve. Ei soovitud sõltuda NSVL'ist.
põgenemine Saigonist. 1975.aastal olid Saigoni päevad loetud (alad ühendati aasta hiljem Põhja-Vietnamiga). Saigon (kapituleerus tingimusteta 30. aprillil 1975. III etapp Peale ameeriklaste lahkumist läks Lõuna-Vietnam kiiresti kommunistide võimu alla. 1976 loodi ühtne Vietnami Sotsialistlik Vabariik, kus võimule said kommunistid. USA sõdurid M60 automaatrelvadega 1966. aastal Vietnamis oli sõja kõrghetkel 549 000 väljaõppe saanud USA sõdurit. Partisanisõda pidavatest vietkongidest jagu ei saadud. Vietnami sõjas sai surma (eri andmeil) 47 000 56 000 ameeriklast. Haavata sai 305 000 meest. Vietnami sõja mõjul toimusid kodusõjad ka Vietnami naaberriikides. Needki lõppesid kommunistide võiduga. 1975 võttis kursi sotsialismile Laos. 1975 võitsid kommunistid (nn. punased khmerid) kodusõja ka Kambodzas. Punaseid khmere juhtis Pol Poth, kes saatis surma miljoneid oma kaasmaalasi, enne kui 1979 vietnamlased ta kukutasid
hirmutas Kuubale panna aatompommid ja Ameerika kartis seda väga, kuna nad on Kuubale väga lähedal. Ameerika tegi diili, et kui Venemaa ületab piiri siis Ameerika pommitab neid. See karikatuur näitab, kui lähedal me olime 3. Maailmasõjale. Me olime lähedal Ameerika hävitamisele kuid õnneks nii ei läinud. 1964 Vietnami sõda osutus suurimaks läbikukkumiseks USAle. Lõuna- Vietnamis algas 1957.a partisanisõda, mida toetas Vietnami valitsus, Moskva kui ka Peking. USA astus vietkongide vastu 1964. Kardeti, et kui lubada kommunistid võimule Lõuna- Vietnamis, siis käivitab see ahelreaktsiooni ning Moskva mõju alla langeb kogu Ida- Aasia. Sõda oli väga verine ja ohvriterohke. Nagu ka karikatuurilt näha, siis Vietnami sõda oli kui lihamasin. Mõistuse kaotanud ameeriklased tapsid lõpuks nii lapsi, naisi kui ka vanureid. Ainuüksi tsiviilisikuid hukkus üle 4 miljoni.
13.aug rajasid NK väed peaaegu ühe ööga Berliini müüri, mis L-Berliini tihedalt sulges. Müürist sai Külma sõja sümbol, mis mõjus NSVL mainele halveminigi kui Ungari sündmused. Müür tõestas, et sotsialismileer kuj endast vaid hiiglaslikku vanglat KUUBA (e. Kariibi) KRIIS 1956.a tõi laev nimega Granma salaja Kuuba rannale rühma revolutsionääre, eesotsas Fidel Castroga, kes alustas diktaator Batista vastu partisanisõda, mis kuj edukaks 1959.a tuli Castro võimule.Esialgu peeti Castrot liberaaliks, kes tuli demokraatiat taastama, paraku muutis Castro meelt ja kehtestas omaenda diktatuuri. Suurmaavaldus likvideeriti, alustati pahempoolseid ümberkorraldusi, suhted USAga halvenesid. Ühendriigid ei ostnud enam Kuuba suhkrut, mis võinuks saare maj surmava hoobi anda, kui NSVL poleks suhkrut ise ära ostnud. Castro
1920 august läks punaarmee vastupealetungile Varssavi lähedal. Lääneriigid ei mõistnud Euroopa kohale kerkivat ohtu ning ei aitand eriti Poolat. Poolas aga tõusis sissetungijate vastu kogu rahvas. Poola juhil : Pilsudskil võimaldas see rünnata pealetungiva Punaarmee tiiba.18 märts 1921 sõlmisid RUS ja Poola rahu. Kodusõjalõpp-1920 a lõpuks oli valgete käes vaid Krimmi ps.kus oli võimul Wrangel Kuigi Partisanisõda jätkus enamlaste jaoks veel aastaid , oli kodusõda 1922 lõppenud.Enamlased suutsid endale haarata : suuremal osal endise Vene impeeriumi terrioril, suutmata allutada iseseisvaid piiririike. Kriisi küpsemine RUS- 1917 a oli RUSa jõudnud revolutsiooni lävele. RUS oli sekkunud kiirustades,osalemine käis ülejõu. Rahutused sõjaväes- Rus oli kaotand üle 6mlj
SLV's sõnastati Hallsteini doktriin, mille järgi SLV lõpetab kõik diplomaatilised suhted riikidega, kes suhtlevad SDV'ga. 1958 a nõudis NSVL, et Lääneriigid valdavalt tunnustaksid SDV'd, kuna pinged kahe riigi vahel püsisid, siis 13.08.1961 a SDV ja NSVL'i koostööna rajati Berliini müür. Läbikäimine SDV ja SLV vahel lõppes. Vastastikust suhtlemist pärssis ka julgeolekusüsteem Stas. Kuuba 1950 a lõpul algas Kuubas partisanisõda diktaator Batista vastu. Partisanide juhiks F. Gastro. Gastro kandideeris ka parlamendivalimistel, aga valimised jäid ära, sest Batista korraldas sõjalise riigipöörde. 1959 a korraldas Fidel Kuubal Batista vastase ülestõusu, see õnnestus ja vasakpoolsed haarasid Kuubal võimu, toimusid reformid. Natsionaliseerimine. 1961 a teatati maailmale, et sots. reform on võitnud, Gastro nimetas ennast marksist-leninistiks. Likvideeriti mitmepartei süsteem
et ainus variant on sõjaväelane või kaitseliitlane olla. Kelle veendumuste vastu on relva kanda, võib oma panuse anda meditsiinis või hariduses, abistades või hooldades või õpetades endast nõrgemaid ja väetimaid. See olekski üks variante suurendada riigi turvalisuse taset üksikisiku tasandil. Muidugi endiste aegade sissisõdade aeg on ilmselt tõesti möödas, vaevalt et enam tänapäeval keegi hakkab metsi mööda ja põõsastikes partisanisõda pidama. Aga samas kes teab, ka see on siiski teoreetiliselt võimalik. Suures plaanis pole sellisel sõdimisel vist enam erilist perspektiivi, aga väikeriigi seisukohalt võiksid metsas ellujäämise oskused kindlasti võimalikult paljudel inimestel olemas olla. Tänapäeval piisab tõesti vaid pikemaks ajaks elektri kadumisest, kui inimeste tavapärane elukorraldus saab pea peale pööratud. See oli ainult üks näide, sest ka interneti ja telefoniühenduste kadumine on
Kindral Douglas MacArthur maandas oma väed Põhja-Korea üksuste tagalas lõigates nende väed ära. Kommunistlik Hiina sekkus. Hiina üksused läksid ÜRO vägedele kallale. ÜRO taandus. Liitlasväed panid hiinlaste edasitungi seisma. 1953 sõlmiti vaherahu. Kestab tänini, jagades Korea kaheks riigiks. NSVL autoriteet Aasias ja Euroopas vähenes. Vietnami sõda 1954 jagunes Vietnam kaheks riigiks. NSVL ja Hiina toetusel Põhja-Vietnamiks ja USA toetusel Lõuna-Vietnamiks. 1957-63 algas partisanisõda. Põhja-Vietnami valitsus (Ho Chi Minh) toetas ja Moskva ja Peking. Punapartisanid- Vietkongid. 1964 astus USA anetlikult vietkongide vastu sõtta. Pommitati Põhja-Vietnami. Kardeti, et Moskva mõju alla langeb kogu Ida-Aasia. Sõda oli julm ja verine. 1968 USA presidendiks Nixon. Tahtis sõda lõpetada ja Lõuna-Vietnami aidata relvade ja nõuga. 1973 Pariisi rahuleping. Sõda lõppeb. USA lahkub kuid kodusõda kestis edasi. USA abita jäänud L-V sai lüüa. 1975 a Saigon alistus,
India muutus 25 osariigist ja 7 keskalluvusega territooriumist koosnevaks parlamentaarseks liitvabariigiks. 10. Kohe pärast dominioonistaatuse saamist hakkasid LAV-s võimutsevad valged tõrjuma teisi rasse reservaatidesse. Apartheidipoliitika muutus aga ametlikuks poliitikaks 1955a. Et kaitsta Aafrika põliselanikke loodi Aafrika Rahvuskongress. Kehtiva korra säilitamiseks kasutas valgete valitsus väljaastumiste mahasurumiseks vägivalda. 1960. aastate lõpul puhkes partisanisõda e. mustanahaliste relvastatud vabadusvõitlus. Klerki presidendiks valimisega 1989.aastal tühistati kõik seadused, mis olid seotud rassieralduspoliitikaga. Apartheidil oli lõpp. 11. LAV oli üks väheseid Aafrika väheseid riike, sest seda põhjustas LAV-i hea asukoht: vahemereline kliima, Kaplinnast kujunes meremeeste sahvertee Indiasse; maavarad: kuld, teemandid. 12. Valget revolutsiooni juhtis Pahlavi, kelle eesmärk oli ,uuta Iraan läänelikumaks- teha
Ära tuli maksta 3 aastaga, Liivimaa ei suutnud. Liivi sõjas osalesid Venemaa, Poola, Rootsi ja Taani. 1560 toimus Hoomuli lahing, 12 000 venelast ja 500 Liivi ordu sõjameest, venelaste võit. Liivi ordu sõjavägi hävitati peaaegu täielikult ja Liivi ordumeister vandus truudust Poola kuningale, ehk siis loobus Liivi ordu iseseisvusest. Liivi sõda toimus aastatel 1558-1583 Ivo Schenkenberg-lipkonna ülem, kes oma 400 liikmelise salgaga pidas edukat partisanisõda venelastega. Lipkond tegutses Rootsi armee juures ja allus Tallinna linnale. Tema vapruse ja julguse pärast kutsuti teda Liivimaa Hannibaliks. Sõjaline tegevus 1576-1579. 1579 langes vangi ja hukati Pihkvas. Tol perioodil tegutses ka talupoegadest iseorganiseerunud sõjasalku, üks suuremaid neist oli Ohtra Jürgeni salk.
Laidoner Eesti Ajutise Valitsuse sõjalise esindajana Nõukogude Venemaal Petrogradis, kus korraldas eesti ohvitseride ja sõdurite saatmist Põhja-Venemaale liitlaste ekspeditsioonivägede juurde. Johan Pitka - oli Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja, kontradmiral, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi. Julius kuperjanov - oli eesti väejuht, Eesti Vabadussõja kangelane. Vabadussõja ajal organiseeris Kuperjanov Lõuna-Eestis enamlaste vastu partisanisõda ning saavutas rahva seas suure poolehoiu. Kuperjanov suri Paju lahingus saadud haavadesse 3. Liidud ja Pingekolded enne I ms MAROKO BALKANI POOLSAAR Prantsusmaa vs Skasamaa ,,Balkani püssirohukelder`` Põrkusid suurriikide vastastikud huvid ja järjest tugevamaks muutusid ka
NSVL satelliitriik, mis häiris USA-d. Hrustsov sai sellest innustust ning paigaldas Kuubale maa-tüüpi raketid, ise väites, et tegu pole relvadega. USA sai sellest teada ja Kennedy teatas sellest kogu maailmale 1962 ja nõudis rakettide eemaldamist ning valmistus rünnakuks. Lõpuks andis NSVL alla. 1964-75 Vietnami sõda 1954 jagunes Vietnam nagu Kuubagi kaheks ja Põhi oli NSV Liidul ja Hiina toetusega ning Lõuna USA mõju all. Lõunas puhker partisanisõda, mida tõetas Põhi ning see läks väga veriseks. Maailm nõudis sõja lõpeta,ost ja 1973 sõlmiti tänu Nixonile Pariisi rahuleping. Kodusõda kestis edasi ja 1975 liideti lõuna põhjaga ning kehtestati kommunism. 1968 Tsehhoslovakkia kriis ja Praha kevad võimule tuli Dubcek, kes kehtestas omanäolise sotsialismi, millele lisas turumajanduslikke elemente, näiteks väikeettevõtlus, tsensuuri kaotamine jne. Kõik toimus vägivallatult. See andis lootust rahvale ning
polnud. Kuid see ei tähenda nõustumist Rein Ruutsooga, kes väidab, et tänaseks enam ei vaielda: sõjalises plaanis oleks vastuhakk lõppenud kiire ja verise kaotusega. Vaieldakse ja kuidas veel! Tõepoolest, sõda N. Liidu vastu võita ei olnud ilma liitlasteta võimalik, ent vaevalt oleks kaotus olnud kiire. Eesti tugevateks külgedeks olid kaitsetahe, hea väljaõppega regulaararmee ja käsirelvadega hästi varustatud Kaitseliit ning sissisõjaks sobiv maastik. Partisanisõda oleks saanud pidada aastakümneid, mida metsavendade võitlus ka hiljem üheselt tõestas. Ka väide, et Eesti rahva kaotused oleksid sõjalise vastupanu korral olnud tohutu suured, on puhtakujuline spekulatsioon. Me ei saa kunagi teada, kuidas Kremli diktaator oleks Eesti vastupanule reageerinud. Võib-olla hoopis respektiga. Ning paljud sõjaajaloolased tunnustavad reeglipärasust, et alistumisel on kaotused alati suuremad kui sõdides.
ROBESPIERRE, SAINT-JUST, COUTHON,MARAT kasutasid ära soodsa poliitilise olukorra parlamendis. Konvent hääletas maha zirondiinide valitsuse ning see asendati montanjaaridest (jakobiinidest) ministritega. Üksnes Danton säilitas kohtuministri portfelli. Ebaedule välisrindel järgnes uus häda Lääne-Prantsusmaal Vendée departemangus ja Bretagne'is puhkesid rojalistlikud mässud, mis võtsid kodusõja mõõtmed. Metsavendlus ja partisanisõda levisid ka mujale. Noor vabariik oli hävingu äärel. 13. juulil 1793 tungis Normandiast pärit Charlotte Corday [kor´dee] Marat' korterisse ja tappis poliitiku. Saint-Just pani parlamendis Ette ajutiselt täitevvõim üle anda organile mis oleks kõrgemal ministritest-rahvapäästekomitee-le comite du Salut public mida algul juhtis Danton, siis Robespierre. Poliitilise politsei rolli hakkas täitma Üldine julgeoleku Komitee(le comite du surete generale). Algas jakobiinide diktatuur/terror
1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. c) Vietnami sõda Pärast Prantsuse ülemvõimu lõppu oli Vietnam jagatud mööda 17. paralleeli kaheks: põhjas kommunistlik Vietnami DV ja lõunas USA-meelne Vietnami Vabariik. Üsna pea algas lõunaosas Vietnami DV toetatud partisanisõda. Vietnami DV-le osutas suurt abi NSVL. Lõuna-Vietnam ei suutnud üksi kommunistlike partisanide ehk vietkongidega võidelda. Vajalik oli välisabi. USA lähtus nn. doominoteooriast, mille järgi tuli ära hoida kommunistide edasitung Vietnamis, muidu kukuvad viimaste kätte ka teised Aasia riigid. 1964.a. algas USA otsene sõjaline sekkumine Vietnamis toimuvasse. 1960.aastate lõpus oli Vietnamis üle poole miljoni USA sõjaväelase, ometi ei suudetud vietkongidest jagu saada.
totalitaarsete reziimide kuritegudele. Peale sõda mõisteti kollaborante hukka, vahistati, nende üle mõisteti kohut. Vastupanuliikumised: · Võitlusvormideks olid okupantide ja nende ideoloogia vastane propaganda (sealhulgas illegaalse kirjanduse väljaandmine ja levitamine), streik, sabotaaz, diversioon, okupantide ja nende käsilaste hävitamine, luureandmete kogumine liitlasvägede jaoks ja partisanisõda (osalesid ka koonduslaagreist põgenenud). · Esimesed relvastatud vastupanuüksused tekkisid Saksamaa ja Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Poolas (1939), Saksamaa poolt okupeeritud Jugoslaavias (1941) ning Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Leedus, Lätis ja Eestis (1941). Pärast Saksamaa sissetungi Nõukogude Liidu aladele puhkes laialdane partisaniliikumine okupeeritud Ukraina, Valgevene ja Venemaa aladel. Ida-Eur
Partisanide rünnakute tõttu pole vastasel täit selgust ründava väeosa asukoha ja suuruse kohta. Julius Kuperjanovile aitab südilt kaasa tema abikaasa Alice Kuperjanov, kes alaliselt partisanide keskel viibides täidab mitmesuguseid ülesandeid meeste toitlustamise ja varustamise küsimustes. Temale kuulub ka luuresalkades valgete mantlite kasutusele võtmise idee, mis võimaldas lumisel maastikul vaenlasele hästi ligi hiilida. Arendades energilist partisanisõda, otsustab Kuperjanov minna oma pataljoniga Tartu peale. Sedasama on otsustanud teha ka soomurongide ülem kapten Karl Parts ja üheskoos vallutatakse Tartu punavägede käest tagsi. Seejärel võitleb Kuperjanovi pataljon Puka Pikasillal ja Tõrva all. Võitlus Tartu eest Pataljoni loomisega soovis Kuperjanov kaasa aidata vaenlase kodumaalt väljatõrjumisele. Puurmanile lähim vaenlase poolt hõivatud strateegiliselt tähtis punkt oli Tartu
Hiina Rahvavabariigi (NSVL-i toetus). Koera Korea sõda (1950-1953) kommunistliku Põhja-Koera (NSVL-i ja Hiina toetusel) ja Lõuna- Koera (ÜRO ja eelkõiga USA toetusel) vaheline sõda. Tulemus: vaherahau, mis kestab tänini, jagades Korea kaheks riigiks. Kaotas: NSVL autoriteet nii Aasias kui ka Euroopa vähenes tuntavalt. Vietnam Vietnami sõda 1964-1973 (75) 1957. aastal algas mittekommunistlikus kuid ebademokraatlikus ja diktaatorlikus Lõuna- Vietnamis partisanisõda (vietkong=punapartisan). Põhja-Vietnami toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Vietnami USA. Toores ja halastamatu sõda, USA lahkus 1973, kohalikud alistusid 1975. Kommunismi võit. Inimkaotused Kokku hukkus 60 miljonit inimest. Suurimaid kaotusid kandsid NSVL ja Hiina. Hukkus ka tsiviilelanikkond. Holokaost, genotsiid. Rahvusvaheline kohus Ei loodud. Demokraatlike riikide lubadused Atlandi harta põhimõtted, mida ei täidetud (Teheran 1943, Jalta 1945, Potsadam 1945) Külm sõda
juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944 - lahing Britannia pärast- toimus 1940. Hitleri eesmärk - murda Britannia vastupanu õhust, seejärel vallutada maaväega. - Normandia dessant- kutsutakse 6. juunil 1944 USA, Suurbritannia, Kanada ja teiste liitlasriikide relvajõudude maabumistSaksamaa poolt okupeeritud Normandias. - tuumapommid Hirošimale ja Nagasakile- 6 ja 9.aug, hukkus u. 300 tuh inimest - Partisanisõda- - Kõrbesõda- - kummaline sõda-1939-1940 saksamaa saatis väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Prantuse-saksa piirile rajatud Maginot ja Siegriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus ja algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool aktiivsust ei näidanud. Merel üritas saksa laevastikläbi lõigata Inglismaa varustusteid. - Välksõda- – Saksamaa väed pidid esiteks ründama Belgiat ja Hollandit, et nii
maa-tüüpi rakette ning kinnitas valelikult, et tegu pole ründerelvaga (oleks hävitanud suurema osa USA’st). 22.10.1962 kuulutas Kennedy sellest kogumaailma ja kuulutas välja kontrolljoone merel, millest ükski laev üle sõita ei tohi. Maailm oli tuumasõja äärel. H likvideerid raketibaasid, USA lubas, et ei tee katset Kuubat vallutada. Vietnami sõda 1964- 1973: 1954 jagunes kaheks Põhja toetas NSVL ja Hiina, Lõuna(ebademo ja diktaatorlik) USA. 1957 algas Lõunas partisanisõda, mida toetas Põhja valitsus eesotsas Ho Chi Minh. Punapartisane nim vietkongideks. Põhja pommitati. Verine, julm . 1968 presidendiks valitd Richard Nixon alustas sõja „vietnamiseerimist“ (sõjapidamise üleandmist lõunavietnaamlastele, lootuses, et need suudavad Ameerika relvade abil vastu pidada). 1973 sõlmiti Pariisi rahuleping, mille alusel pidid ameeriklased lahkuma ja sõjategevus lõppema. Kodusõda jätkus. Abita Lõuna sai lüüa. 1975 kehtestati seal kommunism
sotsialismi põhimõtted on ohus. Vietnami sõda 1954. aastal jagunes Vietnam kaheks riigiks: NSVL toetusel moodustatud Põhja- Vietnamiks, kus moodustati Vietnami Demokraatlik Vabariik ning USA mõju aluseks Lõuna-Vietnamiks (Vietnami Vabariik reziim oli küll mittekommunistlik, kuid ühtlasi ebademokraatlik ja diktaatorlik; see soodustas kommunistide mõju kasvu riigis). 1957.a algas lõunaosas Vietnami DV (juht Ho Chi Minh) toetatud partisanisõda. Vietnami DV-le osutas suurt abi NSVL. Lõuna-Vietnam ei suutnud üksi kommunistlike partisanide ehk vietkongidega võidelda. Vajalik oli välisabi, USA astus vietkongide vastu sõtta 1964. aastal. USA lähtus nn. doominoteooriast (president Eisenhower), mille järgi tuli ära hoida kommunistide edasitung Vietnamis, muidu kukuvad viimaste kätte ka teised Aasia riigid. 1960.aastate lõpus oli Vietnamis üle poole miljoni USA sõjaväelase, ometi ei suudetud vietkongidest jagu saada
See tekitab iirlastes suure protesti inglaste vastu ja paljud liituvad Sinn Feini liikumisega. Ainus, kes mässu juhtidest ellu jäi oli Eamon De Valera, kes hiljem kuulutas välja iseseisvusmanifesti. 1919. aastal Dublinis, kuulutatakse välja iseseisvusmanifest, Valerast saab esimene peaminister, moodustatakse oma relvastatud jõud- Iiri vabariiklik armee (IRA) ning ka ajutine valitsus. Inglismaale see ei meeldi ning otsustab siise tuua oma regulaarväed. Läheb kodusõjaks, IRA peab partisanisõda, kasutab terrorit jms. Inglsed ei suuda partisanisõjale vastu panna ning 1921. a. sõlmivad iirlastega kokkuleppe, mille alusel saab Iirimaast Free State e. ta saab dominiooni staatuse. Nüüd lähevad iirlased omavahel tülli. Järgneb kodusõda leppe pooldajate ja vastate vahel, mis lõppeb 1924. aastal pooldajate võiduga. Iirimaa saab lõplikult isesesvaks vabariigiks 1937. aastal. Iirimaast jääb välja Alsteri provints e. põhjaosa, mis on siia maani Ühendkuningriigi osa.
venelaste seas endile hüüdnime "Kuperjanovi kuradid". Lahingud vaenlastega toimusid talvel, ja et lahingus nähtamatuteks jääda õmblesid nad endile valged mantlid, mis ei paistnud lume taustal välja. (Kuperjanovi väeosa sümboolika) Tartu lahing Tähtis punkt, mis oli vaenlase poolt hõivatud, oli Tartu. Seepärast otsustaski Kuperjanov Tartu vabastada punastest. Kuid enne Tartu vallutamist tahtis ta oma positsiooni kindlustada ja alustas partisanisõda Tartu ümbruses. Samal ajal sai ta teada, et soomusrongid on pealetunginud Jõgevale. Ta otsustas need ära oodata ja ühendada jõud Tartu vabastamiseks. 13.jaanuaril 1919 sai Kuperjanov Palamusel kokku soomusrongide üldjuhi kapten Partsiga. Otsustati, et hakkavad koos võitlema, ja see koostöö kestis kuni Vabadussõja lõpuni. Koos vallutati Kaarepere ja Voldi raudteejaamad ja läheneti Tartule. Viimane võitlus enne Tartut toimus Tähtvere mõisas
annaabi.ee 
