Keskaeg ja ristiusk (0)

1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas?
Keiser oli kõige suurema võimuga, algselt võis keisriks nimetada ainult saksa kuningaid.
2. Iseloomusta 1054. aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele.
Kirik lagunes kaheks: katoliiklikusk lääne-ja õigeusklikuks idakirikuks. Põhjuseks Rooma Paavsti taotlus pidada ennast teistest patriahridest ülemaks. Tänapäeval on ka katolik (Poola) ja õigeusukirik (Venemaa).
3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut?
Kirikupea Paavst . Katoliku kiriku kõrgeim organ on kirikukogu , kuid selle otsused vajavad paavsti kinnitust. Ladina keel.
4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid.
Gooti: sambad, kaared, võlvid ja vitraažaknad ning püüdleb kõrgustesse.
Romaani: paksud müürid (6–8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad.
5. Too välja ristisõdade põhjused.
Maaala, võim, usk
6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi.
Palju hukkunuid . Vaesed, kes ristisõdadest osa võtsid, said rikkaks uusi maaalasid vallutades. Tapatalgud. Asutati sõjalis-usulisi organisatsioone, rüütliordusid.
7. Kirjelda keskaegsete ülikoolide tegevust, korraldust.
Ülikoolis võisid õpetajateks olla need, kes omasid teaduskraadi. Õppejõud ja üliõpilased olid seisuslikult võrdsed vaimulikega. Valdav osa ülikoole sai oma asutamisõiguse ja privileegid paavstilt.
5. sajandil süstematiseeriti antiikaja teadused 7 „vabaks kunstiks”.
6. sajandil need rühmitati:
kvardiivium: aritmeetika, geomeetria , astronoomia, muusika
triivium: grammatika, retoorika , dialektika
8. Millistes eluvaldkondades avaldusid renessansile iseloomulikud tunnused?
Arhitektuur, kujutav kunst, kirjanuds , rõivamood.
9. Too välja üks renessansiaegne isik ning kirjelda humanistlike ja renessanslike ideid läbi tema eluloo.
Erasmus Rotterdamist-katoliku preester, kuid ühtlasi ka humanist ja ususallivuse kuulutaja. Tahtis ära hoida veriseid ususõdu.
10. Mis olid maadeavastuse põhjuseks?
Ø vajadus idamaiste vürtside järele
Ø india kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid
Ø uudishimu ja seiklusjanu
Ø kullajanu – Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena
Ø Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele
Ø müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima
Ø ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga
11. Iseloomusta konkreetsetele näidetele tuginedes eurooplaste suhtumist Ameerika kõrgkultuuridesse.
Astmikpüramiidi meeldisid.
12. Millised olid maadeavastuse tulemused?
Ameerikale:
Ø vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult – indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse
Ø indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse
Ø indiaanlaste massiline hävitamine
Ø nakkushaiguste levik (rõuged)
Ø Ameerika koloniseerimine
Ø neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse
Euroopale :
Ø eurooplaste maailmapilt avardus
Ø uute kaubateede kujunemine – varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja Läänemere, nüüd aga üle Atlandi ookeani
Ø uute kaubanduskeskuste esilekerkimine ( Lissabon , Amsterdam jt.)
Ø rikaste Itaalia kaubalinnade tähtsuse kahanemine
Ø uute põllukultuuride levik Euroopas ( kartul , tomat , mais, kakao jm.)
Ø kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõid kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu
Ø uued nakkushaigused – süüfilis
13. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu reformatsiooni.
Reformatsioon oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus , kalvinism ja anglikaani kirik . Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517.
14. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu vastureformatsiooni .
Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Vastureformatsioon hõlmas nii teoloogilisi kui organisatsioonilisi küsimusi.
Mõisted:
kirik- pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb.
klooster -kiriku, söögisaali , raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks
ketserlus-kiriku õpetusest kõrvalekaldumist.
inkvisitsioon-kirikliku kohtu vorm keskaegses Euroopas.
läänikord-Euroopale omane olnud feoodidele tuginev aadlist sõjameeste elukorraldus
raad - keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus - ja kohtuorgan
tsunft-on käsitööliste vennaskond.
gild - keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon
Hansa Liit-13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
skolastika-keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil
koraan- islami püha raamat
Muhamed- islamiusu prohvet
Karl Suur-oli Frangi riigi kuningas alates 768 (kogu riigi valitseja alates 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800
Innocentius III-oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani. Ta oli 176. paavst.
Aquino Thomas -katoliiklik skolastiline teoloog ja filosoof , katoliku pühak