· Kolhooside loomise kiirendaminseks pandi taludele peale suuremad maksud (viljaandmise kohustused) · Eesti esimene kolhoos tekkis Saaremaale. · Kolhooside loomine kasvab 1949.a. märtsi lõpus aprilli algul Sõjajärgne vägivald · Arreteerimised algasid hohe sõjategevuse lõppemise järel · Arreteerimise põhjuseks võis olla: teenimine saksa või soome sõjaväes, osalemine rahvuslikes ühingutes vms. II suurküüditamine (umbes 20700 küüditatut.) Vastupanu liikumine Metsavendlus · Põhiliselt võrumaa, virumaa ja pärnumaa, aga hiljem kukkus kõik läbi 1950.a. EKP märtsipleenum · Vahetati välja kogu Eesti NSV juhtkond · Meid süüdistati kondanlikus natsionalismis · Uueks EKP KK I sekretäriks sai J. Käbin ·
Sama aruande kohaselt kuulus küüditatute hulka 124 territoriaallaskurkorpuses arreteeritud sõjaväelast. 1941. aasta juunis läks Eestist Narva ja Irboska kaudu teele üheksa eseloni 10 016 küüditatuga. 1942. Saksa okupatsiooni ajal tegeles Nõukogude okupatsiooniohvrite kindlakstegemisega 1941. aasta 4. septembril loodud ,,Äraviidute Otsimise ja Tagasitoomise Keskus", saksakeelse lühendi järgi ZEV. 1943. aastaks oli ZEV ankeetide abil kogutud andmete alusel nimekirja kandnud 9 632 küüditatut. Selles nimekirjas puudusid juudi rahvusest isikud. Praegu loetakse juuniküüditatute koguarvuks veidi üle 10 000 inimese. Alaealisi oli neist 36 38%, alla aastaseid lapsi üle 100, oli ka voodihaigeid vanainimesi. Juuniküüditamise tagajärjel hukkus umbes 6000 inimest. Juuliküüditamine Juuliküüditamine on Eestis 1941. aastal 30. juunist kuni 3. juulini nõukogude represiiv-, partei- ja
Esimene toimus 1945.a augustis, mil Eesti sakslased saadeti metsatöödele Komi ANSV-sse. Küüditamise peamine ettevalmistaja oli tollane Eesti NSV riiklik julgeolekuministeerium ning aktsiooni otsene teostaja oli Eesti NSV siseministeerium. 1949. 25. märtsi l küüditati Siberisse 20722 inimest. See oli suunatud maa elanikkonna vastu, et saavutada hirmutamisega nende vabatahtlik kolhoosidesse ühinemine ning ühtlasi võtta toetuspind metsavendluselt. 1959.a pöördus Eestisse tagasi 30000 küüditatut ja arreteeritatavu. Balti apell 1979.a koostasid Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejad avaliku kirja NSV Liidu, Saksamaa Liitvabariigi, Saksa Demokraatliku Vabariigi jt riikide valitsustele. Ning see sai tuntuks Balti apelli nime all. Euroopa parlament võttis 1983.a vastu resolutsiooni, millega nõuti Balti riikide iseseisvuse taastamist. 42. Majandus ja rahvastik Maareform- alustati 1940.a aga viidi 1945.a. Maasundvõõrandamine ehk riigistamine. Määrati kindlaks talude suurus (30 ha)
vastupanu võimsale Briti impeeriumile. Pärast kahte aastat ja seitset kuud aga pidid buurid alla vanduma ning Briti impeerium võitis sõjalise konflikti. Mais 1902 olid buuride juhid sunnitud sõlmima rahulepingu, millega need vabariigid arvati Briti impeeriumi koosseisu. Buuridele anti õigus oma emakeele – afrikaani keele kasutamiseks koolis ja kohtus. 1910. aastal loodi Lõuna-Aafrika Liit, mis sai dominiooni õigused. Tagajärg buuride poolt – 6000 hukkunut lahingus, 24 000 küüditatut. Koonduslaagrites hukkus 27 927 buuri ning 20 000 mustanahalist. Vangilaagritesse koondati kokku 115 000 inimest. Inglastel – 22 000 hukkunut, kellest 7882 surid lahingus ning 14 210 haiguste tagajärel. 934 kadunut, 22 828 haavatut. 11. Dominioon oli osaliselt iseseisev Briti impeeriumisse kuuluv riik. Suurbritannia tunnistas 1923. aastal dominioonide õigust iseseisvale välispoliitikale. Aastal 1926 lisandus sellele deklaratsioon, millega kuulutati dominioonid
inimesed ei hakkaks vastu NSV Liidu käskudele ja korraldustele 2. Inimesi küüditati aastatel 1944-1954 ligikaudu 30 000. 3. Metsavendi kiusati taga. 4. Lisandus vaimne vägivald, propagada. 5. Ööl vastu 26. märsti 1949. aastal küüditati rongidega 20 722 inimest, enamasti Pärnu, Valga ja Viljandimaa maakondadest, kuna seal olid rikkamad alad. 6. 1959. aastal pöördus peale Stalini surma ENSVsse tagasi ligikaudu 30 000 küüditatut ja arreteeritut. · Majandus ja rahvastik : 1. Kollektiviseeimine ehk kolhoseerimine ehk kolhooside loomine maa piirkondadesse - 1) Maareform - enamus maad riigistati, koondati loomad ja tehnika kolhoosidesse ühiskasutusse. 2) Kujutati ette, et inimesed on rahul ainult sellega, et tehakse ühiselt tööd, aga saadakse vähe palka selle eest. 3) See kõik tekitas inimestes pahameelt, kadus huvi töö tegemise vastu.
1960. aasta seisuga viibis Siberis langes aga osaks partei üksikasjaliste eriasumisel veel 377 Eestist suuniste elluviimine. Meediakanalid deporteeritud nende hulgas 126 olid sellekohastest õpetussõnadest, bandiiti ja natsionalisti ning 225 juhistest ja eesrindlikest kogemustest nende perekonnaliiget, peale selle tulvil. kakskümmend 1941. aastal 1950. aastate esimesel poolel küüditatut ja kuus Jehoova Eesti põllumajandustoodang ei tunnistajat. suurenenud, vaid vähenes. Nii Kodumaale naasmine ei näiteks moodustas 1955. aasta tähendanud nende inimeste täielikku teravilja kogusaak alla poole 1950. rehabiliteerimist. Represseeritud ei aasta saagist. Olukorra saanud tagasi oma vara ning paljusid parandamiseks anti 1955. aastal
juhtivad kirikutegelased jt) Vastupanuliikumises osalenud ehk „bandiidid“ ja „kodanlik natsionalistlikud põrandaalused“ (metsavennad, põrandaaluste (koolinoorte)gruppide liikmed) „kodanlikud natsionalistid“ (loovintelligents, „juunikommunistid“, „põrandaalused kommunistid“) „riiklikes“ kuritegudes süüdimõistetud † ca 10 000 Küüditamised 1945-1951 kuni 23 000 küüditatut 15.08.1945 sakslaste küüditamine (407 inimest sh 256 sakslast) 25.-27.03.1949 nn märtsiküüditamine 20 723 inimest 1950. aasta mais eestlaste küüditamine endiselt Petserimaalt (koos lätlastega ca 1500) 1.04.1951 ususektide liikmete küüditamine (Eestist 281 inimest) † ca 3 000 Märtsiküüditamine 1949. aastal väljasaadetute kategooriad „Kulakud“ perekondadega
tundub, et sel hetkel sugenes lootus taastada lääneriikide toetusel maa iseseisvus. Lavrenti Beria algatused 1953. aasta kevadel ja suvel rahvuskeelte positsiooni parandamiseks ja liiduvabariikide positsiooni tugevdamiseks süvendasid optimismi. Beria algatusel elluviidud märtsiamnestia tõi sügiseks Nõukogude Eestisse tagasi 9260 amnesteeritut, aga suur osa küüditatutest jäi veel itta. 1954. aastal tuli Eestisse tagasi 4600 küüditatut, järgmisel aastal 5600 ja 1956. aastal koguni üle 7300. Näiteks sellised “rahvavaenlased" nagu Nigol Andrcsen ja Hans Kruus vabanesid vanglast 1954-1955.
· Rahvuslikult meelestatud inimesed · Metsavennad ja nende sugulased/kaasaaitajad · Rikkamad talunikud ja nende perekonnaliikmed Repressioonide ohvriks Eestis langes aastatel 19441954 ligikaudu 30 tuhat inimest, kes saadeti vangi ja sunnitöölaagritesse või asumisele peamisele NSVL, põhja ja idapiirkondadesse. Suurimaks vägivallaaktiks neil aastatel oli 1949 aasta märtsiküüditamine, mille käigus viidi Siberisse ~21 tuhat küüditatut alates imikutest, kuni raukadeni. 2. Relvastatud vastupanuliikumine: Nõukogude korra taastamine 1944 ei meeldinud enamikule eestlastele. Seetõttu leidus küllaltki palju neid, kes läksid Nõukogude armee saabudes metsadesse varjule ning hakkasid metsavendadeks. Kuni 1953 aastateni leidis metsades varju kuni 30 tuhat inimest, kellest ~10 tuhat tegelesid aktiivse vastupanuga (osalesid
annaabi.ee 
