Väljaanne ilmus tsensuurivabalt. Selle kirjutaja ning väljaandja oli teatavasti arst ja apteeker Peter Ernst Wilde (1732-1785) 9. Millal ja kelle poolt hakati välja andma ajalehte ,,Perno Postimees" ? Perno Postimees hakkas ilmuma 1957. A suvel ja selle väljaandeks oli koolmeister ja rahvusliku liikumise juht Johann Voldemar Jannsen. 10. Mida sätestas 1866. A vallaseadus? 1866. a vallaseaduse alusel kadus mõisa haldusvõim valla üle. 11. Pearaha 1782. Aastat kehtima korraldama hakatud hingerevisjonide alusel kehtestatud uus riigimaks, mis lahendas rahalisi võimalusi. Asehalduskord 1783-1796. A Eesti- ja liivimaal kehtestatud halduskorraldus, mil Eesti ja Liivimaa Venemaa haldusseadustik (Katariina II ) Vennastekoguduse liikumine - e. hernhuutlus on 18. Sajandist Kesk-Eurppoast pärinev protestantlik äratusliikumine Usuvahetusliikumine - 1845.a. alanud massiline astumine vene õigeusku. Talupojad
Balti erikord - Balti erikord kehtestati, et kohalikke aanlikke enda poole võita - talurahva koormised- lisandus veel naturaalandamid ja rahamaksud mõisale. algas üleminek teorendilt raharendile. kaotati teoorjus ametlikult. Talurahval riiklikud koormised, olulisemad pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha kehtestati E 1783a, aja jooksul suurenes summa rohkem kui viiekordseks, mõisnik maksis pearaha tavaliselt talupoja eest, nõudis täiendavat teotööd vm andameid tasuks. Kroonu- e riigitalupojad tasusid pearaha ise. Sõjalistest rängim nekrutiandmise kohustus(1796a kehtestatud)- Nekrutiks ei pidanud minema talumehed, kooliõpetajad, kogukonna ametimehed. Kogukondlikud koormised-teede korrastamine, magasiaida/koolide ehitamine, kirikumaksud - Tööstus- tööstus ja kaubandus tagasihoidlik,kuni aurumasina kasutuselevõtuni.
Andis talupoegadele võimaluse endale talu osta 4) Talurahva omavalitsuse kujunemine Talurahva keskuseks oli mõis, hakkas kujunema talurahvaomavolitsus vallakogukond. Kogukonna keskseks institutsiooniks saVallakohus, kus oli 3 liiget 1 mõisnik, 1 talumees ja 1 sulaste valitud Lahendati tülisid, tegeleti mõisakoormistega, karistati eksinuid, valvasid korda, haldasid vallalaekaid, magasiaitu. 5) Talurahva koormised * 1 teorent * 2. Riiklikud koormised pearaha, nekrutiks andmine * Mõisnik võis maksta vaesemate eest pearaha teotöö eest * Nekrutitõmbamine * Alates 1819 võis end vabaks osta väeteenistusest * Kirikumaksud 6) Passikorralduse seadus Pärast pärisorjuse kaotamist oli talurahval piiratud liikumivabadus. Ilma passita ei tohtinud sünnipiirkonnast lahkuda, tuli hankida nõusolek. 1863 a passikorraldusseadus võimaldas rännata ja asuda elama muudesse balti kubermangudesse
lahendasid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi,nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormisi,karistasid üleastunuid, valvasid avaliku korra järele. Mõisakoormis-oli peamiselt teotöö,mis jagunes nädalateoks ja hooajatööde ajal nõutavaks abiteoks, teokoormiste täitmist arvestati rakmepäevades,kui mõisa põllule tuli minna koos veoloomade ja inventariga,ning jalapäevades. Riiklikud koormised- pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha-70 kopikat igalt meeshingelt,tavaliselt maksis mõisnik pearaha talupoegade eest ära. Kogukondlikud koormised- teede korrastamine,magasiaida ja kooli ehitamine ,kirikumaksud 1866-vallareform-omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt.Vallakogukonna moodustasid mõisa territooriumil olevad talupojad. Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast
1856 Eestimaa Ülemineku soodustus raharendile Talupoegadel võimalus omale talu osta Talupoegi sidus ühtseks kogukonnaks veel ühine vastutus magasivilja varumisel ning vaestehoolekanne. Magasivili oli viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta. Mõisakoormistest oli jätkuvalt peamiseks teotöö. Talurahva õlul lasusid riiklikud koormised, millest olulisemad olid pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha 70 kopikat igalt meeshingelt. Tavaliselt maksis mõisnik talupoegade eest pearaha ära, kuid nõudis rohkem teotööd. Sõjalistest koormistest rängim oli nekrutiandmise kohustus. 25 a. Sõjaväge. Tänu raharendile said talupojad talud endale osta. 5. Kultuuri areng 18-19.saj. Pietism Hernhuutlus e. vennastekogud Ratsionalism Kelle hulgas levis? Kirikuõpetajad e
Kubermangu etteotsa sai asehaldur Eestimaa kubermangu lisati Paldiski maakond Liivimaa kubermangus eraldati Pärnumaast viljandimaa ja Tartumaast Võrumaa Kõik maakonnakeskused said linnaõigused (12 linna) Kubermangude poliitiline korraldus muudeti Venemaa omaga sarnaseks (sadeti laiali raed ning maanõunike kolleegiumid) Kõik mõisnikud said võrdsed õigused Linnades said kõik majaomanikud kodanikuõigused Seati sisse pearaha maks · MAJANDUS 18. SAJANDIL Peamist osa etendas viljakaubandus Venemaale hakati müüma viljast põletatud viina Ulatuslikum loomakasvatus mõisates Peamiseks kaubandusviisiks jäi merekaubandus Peamiseks sisseveoartikliks oli sool, raud, tubakas, heeringas, luksuskaubad, riie jms Välja veeti vilja, metsamaterjali, lina, kanepit jms Hoogustus manufakruuride rajamine · TALUPOEGADE OLUKORD VENE AJAL:
Kõikide linnade linnaõigused taastati (linnade läänistus lõpetati). Ka Paldiski sai linnaõiguse ja rajati Võru linn. Maanõunike kolleegium saadeti laiali. Aadlimatriklid kaotasid tähtsuse (muutusid võrdseteks) nt ka Vene aadlid võisid siin maad omada. Linnades saadeti raed laiali ja rae asemel valiti liima duuma (kõik majaomanikud said valida seda) ja see valis linnapea. Tollipiir kui selline tühistati (jäi püsima ka peale asehaldusaega). Viidi sisse pearaha maks (kõigi meessoost isikute pealt kindel summa aastas). Nt talupoja pearahamaks oli 70 kopikat. Linnaelaniku pealt oli 1 rubla 20 kopikat (linnas nt palgatöölisie palk oli 4 kopikat). Selleks, et teada palju peab tulema pearahamaksu, selleks hakati korraldama hingede revisjone (loendusi) ( Eestis esimene 1782). 10 hingede revisjon 1857-58 korraldati viimane hingede revisjone). Sinna revisjoni pandi kirja kõik talus elavad inimesed. Pandi kirja ka kellega oli
ITAALIA MAALIKUNST 15. SAJANDIL Kunstiajalugu Merilin Miggur 11K MASACCIO (1401-1428) Masaccio. Kolmainsus. Fresko Santa Maria Novella kirikus Firenzes. Masaccio. Paradiisist väljaajamine. Fresko Brancacci kabelis Firenze Santa Maria del Carmine kirikus. Masaccio. Pearaha. Fresko Brancacci kabelis Firenze Santa Maria del Carmine kirikus. FRA ANGELICO (u. 1388-1455) Fra Angelico. Noli me tangere (Ära puuduta mind). Fresko Firenze San Marco kloostris. PAOLO UCCELLO (1397-1475) Paolo Uccello. San Romano lahing. DOMENICO VENEZIANO (u. 1400-1461) Domenico Veneziano. Madonna lapse, Püha Franciscuse, Ristija Johannese, Püha Zenobiuse ja Püha Luciaga. Santa Lucia de` Magnoli kiriku altarimaal. PIERO della FRANCESCA (u
Sixtuse madonna. Piero della Francesca (1416- Bramante. Peetri kirik 1492) Roomas. Federico da Montefeltro ja Battista Sforza portree. Michelangelo. Pieta. Andrea Palladio. Villa Rotonda Sandro Botticelli. Venuse sünd. Vicenzas Tizian. Pearaha. Michelangelo. Taavet. Tizian. Urbino Venus. Michelangelo. Medicite hauamonument. Koidik. Päev. Loojang. Öö. Michelangelo. Sixtuse kabeli interjöör. Michelangelo. Giorgione. Äike. Sixtuse kabeli laemaal. Inimese loomine. Giorgione. Magav Venus. Michelangelo. Mooses.
Autori arvates oleks koolide üldeelarve jagamisel parimaks lahenduseks pearahasumma, mis korrutatakse läbi õpilaste arvu korrigeeriva suurusega ning õpilaste majanduslikku olukorda arvestava muutujaga. Halduskulude katmine toimub pigem kooli- kui õpilaste põhiselt, kuigi finantseerimise aluseks olev valem võtab arvesse nii haldusala suurust ja koolis käivate õpilaste arvu. Valemi kujul näeks selline jaotus välja järgmine (Hill : 1996) Pearaha = f ( w n X )), j j 1 kus f - on korrigeeriv tegur, wj j-ndale klassile vastav kaal, nj j-nda klassi õpilaste arv, X1 üldine pearaha suurus. Eestis on hariduse rahastamiseks suunatud SKP osa mõnevõrra väiksem EL keskmisest. Küsides, missugusesse haridussüsteemi tasandisse võiks suunata hüpoteetilised 50 miljonit eurot lisaraha, vastaks autor inimkapitali teooriast ning oma arusaamast lähtuvalt. Nimelt
Vallakohtud talupoegade enda kohtud. 2. Talurahva koosseis. Jagunes mõisa- ja külarahvaks. Külarahvas oma korda, pererahvas, sulasrahvas ja vabadikud ehk popsid või saunikud. 3. Talurahva koormised. Ringkäendus teised maksid kinni su võlad, kui sa ise ei saanud. Mõisakoormisest oli peamiseks teotöö (jagunes nädalateoks ja hooajatöödeajal nõutavaks abiteoks) Talurahva õlul lasunud riiklikest kohustustest olid olulisemad pearaha ja nekrutite andmine. Nekrutiandmise kohustus ehk nn. ,,verekümnis" tsaaririigli oli sõjalistest koormistest rängim. Kogukondlikud koormised: teede korrashoid, magasiniaida ja kooli ehitamine jm. Kirikumaksud, mis tagasid kogu kirikuorganisatsiooni ülalpidamise. 4. Talurahvakäärimine Lõuna-Eestis. 1840. aastal tabas maad viljaikaldus, millele järgnes terav näljahäda. Pühajärve sõda 1841. aasta septembris Pühajärvemõisas Otepääl.
üksmeelele jõuda (Otsuste jõustumiseks oli vajalik poolte konsensus). Kuna Liitlaste Kontrollnõukogu 1948. a. märtsist enam koos ei käinud, ühendasid lääneliitlased majanduslikult oma tsoonid. Selleks, et Saksa majandust kaosest välja aidata otsustasid lääneriigid teostada oma tsoonides rahareformi. Rahareform viidi läbi 21. juunil 1948. a. Senised riigimargad tunnistati kehtetuks ning igale inimesele anti kindel summa pearaha. Hoiused vahetati ringi kursiga 10:1. Nõukogude tsoonis toimus rahareform 23. juunil 1948. a. Reformidega seoses tekkis küsimus: kumb raha hakkb käibima Lääne-Berliinis. Lääneliitlaste arvates pidi see olema nende tsoonides kehtiv Saksa mark, NSV Liidu arvates aga idatsoonis kehtiv mark. Selleks, et sundida Lääne-Berliini idatsooni marka omaks võtma, sulges NSV Liit 25. juunil kogu Lääne-Berliini ja Lääne-Saksamaad ühendama maismaaliikluse
,,Iggaüks..." Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine Teokoormiste normeerimine Vallakohtud Pärisorjuse kaotamine (1802 Eesti, 1804 Liivimaa) Uued talurahvaseadused Soodustasid üleminekut raharendile Võimalus talude päriseksostmiseks TALUPOEGADE KOORMISED Mõisa ees teotöö Riigi ees pearaha, nekrutiandmine Kogukonna ees teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms Töödvallas Kiriku ees - kirikumaksud
tagandada. Kogukonna üle neil ka politsevõim. Aadli kontrolli alt vabanes omavalitsus 1866a.vallareformiga. talurahva koormised-mõisakoormistest tähtsamaks teotöö, jagunes nädalateoks ja hooajatööde ajal nõutavaks abiteoks. Täitmist arvestati rakmepäevades ning jalapäevades.lisandus veel naturaalandamid ja rahamaksud mõisale.19saj algul algas üleminek teorendilt raharendile. 1868 kaotati teoorjus ametlikult. Talurahval riiklikud koormised, olulisemad pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha kehtestati E 1783a, aja jooksul suurenes summa rohkem kui viiekordseks, mõisnik maksis pearaha tavaliselt talupoja eest, nõudis täiendavat teotööd vm andameid tasuks. Kroonu- e riigitalupojad tasusid pearaha ise. Sõjalistest rängim nekrutiandmise kohustus(1796a kehtestatud)- "meeste püüdmine", hiljem mindi üle liisutõmbamisele. Nekrutiks ei pidanud minema talumehed, kooliõpetajad, kogukonna ametimehed.Liivis võisid alates 19a määratud
mõjudest, mida võis veel näha tema altarimaali keskmises pildis, kus on Madonna lapsega, hetkel asub see maal Rahvusgaleriis Londonis. 1424. aastal palgati hästi tuntud duo, Masaccio ja Masolino, ühe rikka ning võimsa mehe, Felice Brancacci, poolt tegema freskode tsüklit Santa Maria del Carmine kiriku Brancacci kabeli seintele Firenzes. See tsükkel kujutab stseene Peetruse legendist. Fresko Pearaha keskseks motiiviks on maksu nõudmine jüngrite keskel viibivalt Kristuselt. Rahata Kristus saadab Peetruse järve äärde, et ta püüaks kinni kala ja võtaks selle kurgust drahmi, mis on Vana-Kreeka hõbemünt. Masaccio geniaalsus lööb suurepärast välja neis freskodes. Uueks jooneks on inimväärikuse ja sügavate inimlike tunnete edasiandmise oskus. masaccio suudab maalis edasi anda juba ruumilisuse illusiooni, mehised inimfiguurid seostuvad kindlalt maastikuga
MASACCIO (Sünninimi Tommaso di Ser Giovanni di Simone Cassai) 1401-1428 BIOGRAAFIA • Peetakse vararenessansi maalikunsti rajajaks • Säilinud on väga vähe teoseid • 1422. aastal ühines maalikunstnike gildiga Firenzes, mis oli tol ajal üks jõukamaid linnu maailmas • Seal omandas ta hüüdnime Moso, mis tähendab „määrdunud“, „kohmakas“ või „laisk“ • Vaatamata oma lühikesele elueale on ta mõju avaldanud teistele kunstnikele • Puuduvad andmed koolide ning sõprade kohta • Töötas koos kunstnik Masolinoga (Madonna ja Jeesuslaps püha Annaga) MADONNA JA JEESUSLAPS PÜHA ANNAGA Eeldatavalt on Masolino maalinud püha Anna ja inglid ja Masaccio maalinud Madonna ja Jeesuslaps troonil. PÜHA KOLMAINSUS malik ühendatud maisega. mal hoiab oma poja, Kristuse risti. mber on reaalselt tajutav ruum, mitte kuldne taust. Selline ujutamine aitab Jumalal paista maisena. ahel pool seis...
Liivimaa kubermangus eraldati Pärnumaast viljandimaa ja Tartumaast Võrumaa Kõik maakonnakeskused said linnaõigused (12 linna) Kubermangude poliitiline korraldus muudeti Venemaa omaga sarnaseks (raad sadeti laiali raed, maanõunike kolleegiumid) · Kõik mõisnikud said võrdsed õigused · Linnades said kõik majaomanikud kodanikuõigused · Seati sisse pearaha maks Majandus 18. saj. · Peamist osa etendas viljakaubandus · Venemaale hakati müüma viljast põletatud viina · Ulatuslikum loomakasvatus mõisates · Peamiseks Kaubandusviisiks jäi Merekaubandus · Sissevedu sool, raud, tubakas, heeringas, luksuskaubad, riie · Väljavedu vili, metsamaterjal, lina, kanep · Hoogustus manufakruuride rajamine Talupoegade olukord Vene ajal: · Oukord oli väga raske · Talupoegade maade vähendamine (et laiendada mõisa põlde)
Kogukondade juhtideks olid Eestimaal talitajad ja Liivimaal vöörmündrid. Kogukonna ülesanneteks oli näiteks vaestehoolekanne. Talurahvaseisus jagunes kaheks: Mõisarahvas ja pererahvas. Pererahvas jagunes omakorda sulasteks, vabadikeks ja talunikeks. Mõisarahvas oli kõik see kes elasid mõisas või olid sellega tihedalt seotud. Talurahva koormistest oli mõisa ees endiselt teokoormis, mis jagunes nädalatööks ja abitööks. Talurahva riiklikest kohustustest olid tähtsamad pearaha ja nekrutiandmine. 1845. aastal toimus massiline üleminek vene õigeusku. 1849. aastal avaldati kolmandad talurahvaseadused Liivimaal, mis vabastasid talupojad täielikult mõisniku käe alt ja talupoeg võis hakata ise oma talu organiseerima. Mõisnik hakkas oma maad kruntiajama, laenates seda talupoegadele. Mõisapõldudel hakkasid tööle palgatöölised ehk mõisamoonakad. Eestimaal võeti säärased seadused vastu 1856. aastal. 1858
ja mitmekesiste tunnete edastamist.BRUNELLECHI-näitas kuidas perspektiivi saab taapinal skemaatiliselt edastada.(meie pildigalriis LINEAARPERSPEKTIIV L.B.Alberti järgi 1435/36) Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu,seal kujutatud hooned või maastikud edasi antud teravate joontega.Kasutatakse puhtaid värvitoone,figuurid on tihti paigutatud ridamisi.Esimeseks vararenessanssi kunstnikuks peetakse MASACIOT 1401-1428,-Neitsi Püha Annaga 15 saj .Komainsus,fresko 15 saj Pearaha maksmine,fresko 15 saj. Skultuuris uuendulik arhiektuurist sõltumatu raidkunst,kujusid paigutati ruumide keskele,õuedess ja väljakutele,kus need olid igast küljest vaadeldavad.Eelistati kujutada julgeid ja tublisid inimesi,ka piiblist valiti selliseid inimesi nt.Püha Jüri,Taavaet.Kõik skulptorid kujutasud Taavetit.Hakati jälle kujutama rõivastamata keha. DONATELLO 1386-1466 Taavet 1430(kübara-kaabuga kuju)
5. Kuidas moodustati vallakogud? Millised ülesanded vallale pandi? Milline oli mõisniku roll? Vallakogukonna moodustasid mõisaterritooriumil elavad talupojad. Talurahva omavalitsus, kohustuste kollektiivne kandmine.. Ülesanded: Magasivilja kogumine, üleastunute karistamine, nõudsid sisse võlgu olevaid mõisakoormisi. Mõisnik sai raharenti talurahvalt 6.Kelle ees ning millised koormisi oli talupoeg pidanud kandma mõisa ees? Teorent, riiklikud koormised: pearaha ja nekrutiandmine. Kogukondlikud koormised: teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas. Aitäh kuulamast!
1.Milliest oli tingitud Balti erikorra kehtestamine?Vene tsaarikoda tahtis tagada Balti aadli poolehoiu.2.Too välja Balti erikorra 5 tunnust.Restitutsioon- riigistatud mõisade tagasi andmine;Tollipiir;Luteri usk;Saksakeelne asjaajamineAadel sai tagasi kõik õigused tp. Üle3.Mis olid Balti erikorra kehtestamise pos ja neg tagajärjed?Pos: tollipiir- eestisse ei tulnud vene kolonistid; riigistatud mõisade tagasi andmine; kolonistide vältimin; Neg:: mõisadega koos sai aadel tagasi ka kõik õigused talupoegade üle; talurahva õiguste mahasurumine.4.Too välja vennastekoguduste liikumise 5 eesmärki. Levitasid rahva seas pietistlikke ideid;Suurt rõhku pandi kõlbelisusele;Usuvagaduse propageerimineKõik inimesed olid võrdsed, elasid kui õde-venda;Hävitati kõik, mis kiskus rahva taas vana usu poole5.Vennastekoguduste liikumise neg ja pos küljed. Pos: rahvas religioonile lähemale; talurahva eneseteadvus kasvas; samaväärsus rahva seas; kurit...
Film saavutas edu, saades piletimüügist üle 25 miljoni dollari. (6) Filmi sündmused leiavad aset hüljatud Metsikus-Läänes Ameerika kodusõja ajal. Bandiit Tuco Ramirez („The Ugly“) pääseb kolme pearahaküti eest, kes tahavad tema pea eest 2000 dollarit. Tuco päästjaks on Blondie („The Good“), kes siiski viib Tuco kohaliku šerifi kätte. Enne seda, kui bandiiti hakatakse üles pooma, laseb Blondie poomisköie katki ja Tuco põgeneb koos Blondiega. Saadud pearaha jagavad mehed omavahel võrdselt ära. Nii hakkabki pihta nende omavaheline äri, kuniks Blondie taipab, et Tuco pearaha ei küündi üle 3000 dollari. Seejärel jätab Blondie bandiidi kinni seotud kätega kõrbe ekslema. Tuco pääseb imekombel kõrbest ning ta hakkab hauduma Blodnile kättemaksu. Tal õnnestubki kamraadide abiga Blondie kätte saada, kuid sel hetkel, kui ta hakkab Blondie’t üles pooma, hävitab kahuripauk hoone ning Blondie pääseb
- mõisnik ei võinud enam oma suva järgi koormisi määrata ega tõsta - karistamise ülempiir 30 vitsa- või kepihoopi - talupoeg võis mõisniku kohtusse kaevata, kui viimane seadusi ei täitnud Kuid talupoeg jäi ikkagi mõisniku meelevalda ja riik ei nõudnud määruste täpset täitmist. 1784. a kui seati sisse pearahamaks ja kehtestati asehalduskorraldus, tõlgendasid talupojad seda kui mõisakoormistest vabastamist ning tõstsid mässu. 18. saj kehtestati veel pearaha maksmine(70 kop iga meeshinge pealt) ja nekrutiandmise kohustus riigile. 19.saj: - Kehtestati talude pärandatav kasutamisõigus. St kui talupoeg oli oma koormised mõisnikule täitnud, ei tohtinud teda isatalust välja tõsta ning pärast peremehe surma jäi talu tema poegadele. Piirati koormisi. - 1816. Aadlikud loobusid oma õigustest talupoja isiku üle. EESTI TALURAHVAS PÄRISORJUSEST PRII, kuid maa mõisniku ainuomand.
Eelistatakse saari, kus jõule veeta. Paljudel on siin suvilad ja maakohad. Paljudes maakohtades ei ole perearste, töö teeb ära asendusarst. Ettevõtlikumad tohtrid lähevad tööle ja noored maale minna ei taha. Räägitakse ühest arstist, kes töötab kolmes kohas perearstina. Noored ei lähe maale kuna kardavad nii suurt vastutust. Soome värbab aktiivselt Eesti perearste ja inimesed lähevadki kuna seal suuremad palgad. Eesti riik peaks suurendama pearaha, mis on praegu väiksem kui 2008ndal aastal. See aitaks palgata abiarste juurde. Kuna üks perearst suri, jäi 5000 isikut ilma arstita. Et noored läheksid maale tööle, peaks vallad pakkuma tõeliseid präänikud, see tähendab, et vallapoolt muretsetakse elamiskoht, liikumisvahend ja lapsele lasteaia koht lisaks kustutama ka õppevõla. On pöördutud haigekassa poole, et tava arst hakkaks täitma perearsti kohustusi kuid haigekassa ei süvene ning käsib edasi otsida.
Talurahvareformid-,,Iggaüks.." 1802;Pärisorjuse kaotamine;vallasvara pärandumis õigus;tunnistatakse talurahva õigust vallasvarale, talude kasutusõiguse ärandamine. Liivimaal said talupojad omandiõiguse vallasvarale, võisid maad osta nind talu järglastele pärandada. Omavalitsus-vallakohus,koolide ülalpidamise kohustus, magasivilja kogumine, vaeste hoolekanne Riiklikud ja kogukondlikud koormised-pearaha nekruti andmine/teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas 1866.a.vallareform- olulisem tagajärg oli omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. Valla täiskogu- volikogu-vallavanem-vallavalitsus Tartu Ülikool- 1632-avamine,1710 suleti, 1802 taasavati; 4teaduskonda:usu,arsti,õigus,filosoofia;õppetöö ladina ja saksa keeles;õppejõud saksamaalt;esimene rektor G.F. Parrot Parrot-Ülikooli esimene rektor VonBaer-embrüoloogia rajaja Ühtluskool-neljaastmeline ühtluskool:kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium...
2).......................................................................... 1863 - 1)Kodukarja õiguse kaotamine 2)Passiseadus ( täielik liikumisvabadus) 1865 Vald vabanes mõisniku kontrolli alt 1868 Teoorjuse kaotamine 2. Millistes vormides toimus talurahva liikumine 1840. Aastatel? 1) usuvahetusliikumine 2)Väljarändamisliikumine 3. Talurahva koormised ... mõisale Teotöö, naturaalandamid, rahamaksud, raharent riigile Pearaha ja nekrutiandmine kirikule Kirikumaks valla kogukonnale Teede korrastamine, magasiaida ja kooli abistamine jms tööd vallas 4. Millised olid valla ülesanded? 1) Korra hoidmine ( politseilised funktsioonid) 2)magasivilja varumine 3)Vaeste eest hoolitsemine 5. Tartu Ülikool Millal avas Tartu Ülikool taas uksed? - 1802 Mis keeltes toimus õppetöö? Saksa ja ladina keeles Mida andis ülikoolile rektori sõprus keisriga? Laialdase autonoomia
TAAVET. Donatello. Gattamelata ratsamonument Padovas. Andrea del Verrocchio Colleoni ratsamonument Veneetsias. Andrea del Verrocchio Colleoni ratsamonument Veneetsias. Sandro Botticelli. Venuse sünd. Sandro Botticelli. Kevad (Primavera). Fra Angelico. Maarja kuulutus. Fra Angelico. Vasakul Püha Laurentsius jagab vaestele almust, paremal Noli me tangere (Ära puuduta mind). Brancacci kabel Firenzes (Santa Maria del Carmine kirikus). Masaccio. Pearaha. Masaccio. Pearaha. Piero della Francesca. Kristuse ristimine. Piero della Francesca. Federico da Montelfeltro ja tema naise Battista Storza portreed. Andrea Mantegna. Püha Sebastian, paremal Surnud Kristus. Filippo Lippi. Madonna lapse ja kahe ingliga. Giovanni Bellini. San Zaccaria kiriku altarimaal. Giovanni Bellini. Doodzide portreed. Vasakul Leonardo Loredan (1501). Kõrgrenessanss Itaalias 16. sajandil GAG, Marju Liidja, 2005
· Talitaja ja vöörmündrid · Talitaja oli talupoegade seast valitud vallakogukonna juht Eestimaal ning Liivimaal oli, sama ameti peal vöörmündrid · Mõisakoormised, riiklikud ja kohalikud koormised Mõisakoormisteks olid põhiliselt teotöö, mis omakorda jagunesid nädalateoks ja hooajatööks. Teotööle lisandusid veel mitmesugused naturaalandamid ja rahamaksud. Riiklikuteks koormistest olulisemad olid pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha maksmisega oli paljudel talupoegadel raskusi ning seda maksis nende eest mõisnik suurendades selle arvelt teotööd. Sõjalisetest koormistest kõige rängem oli nekrutiandmine, sest seda tehti ilma kindlate reegliteta ning tegemeist oli sõna otseses mõttes meeste tõmbamisega. Kogukondlikeks koormisteks oli teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas. Üks olulisemaid oli teetegemine, mis tähendas
Pärisorjus kaotati Eestis 1816 ja Liivimaal 1819. Enam polnud talupoeg mõisniku ori, vaid tsaari alam. Maa kuulutati täielikult mõisa omandiks. Talupoeg sai maad kasutada üksnes rendi eest. 1849/56 uued talurahvaseadused- andis talupojale võimaluse endale talu osta, raharent. Mõisnikud ei tohtinud seda mõisamaaks muuta. Talupoegade koormised- mõisa ees: endiselt peamiseks teotöö (teorent) + naturaalandamid ja rahamaksud (nt. vakuraha). Riigi ees: pearaha ja nekrutimaks. Kogukonna ees: teedekorrastamine, magasiaida ja koolide ehitamine, jne. Kiriku ees: kirikumaksud. Rahvaharidus ja kõrgharidus Rootsi ajal 1632- avati Tartu Ülikool 1637- Eesti keele esimene grammatika Heinrich Stahli poolt 1684- õpetajate seminar Bengt Gottfried Forseliuse poolt 1686- Forselius käis Stockholmis kuninga jutul 1693- ilmus J. Hornungi ladinakeelne Eesti grammatika 1710- venelased vallutasid Pärnu, suleti Tartu Ülikool
TAAVET. Donatello. Gattamelata ratsamonument Padovas. Andrea del Verrocchio Colleoni ratsamonument Veneetsias. Andrea del Verrocchio Colleoni ratsamonument Veneetsias. Sandro Botticelli. Venuse sünd. Sandro Botticelli. Kevad (Primavera). Fra Angelico. Maarja kuulutus. Fra Angelico. Vasakul Püha Laurentsius jagab vaestele almust, paremal Noli me tangere (Ära puuduta mind). Brancacci kabel Firenzes (Santa Maria del Carmine kirikus). Masaccio. Pearaha. Masaccio. Pearaha. Piero della Francesca. Kristuse ristimine. Piero della Francesca. Federico da Montelfeltro ja tema naise Battista Storza portreed. Andrea Mantegna. Püha Sebastian, paremal Surnud Kristus. Filippo Lippi. Madonna lapse ja kahe ingliga. Giovanni Bellini. San Zaccaria kiriku altarimaal. Giovanni Bellini. Doodzide portreed. Vasakul Leonardo Loredan (1501). Kõrgrenessanss Itaalias 16. sajandil GAG, Marju Liidja, 2005
Pärisorjuse kaotamine 1)Pärisorjuse kaotamise põhjused (ka eeldused) · Pärisorjus takistas majanduse arenemist (pärisorja töö mõisapõllul ei olnud enam tulus. Pärisorjad olid sunnismaised ja nad ei saanud minna linna tööle. · Kriis mõisamajanduses (kulud suuremad kui tulid, mõisnikud kulutasid palju. Tulud viinamüügist langesid. · Pärisorjus oli aegunud ja paljudes kohtades juba kaotatatud · Aleksander I soosis pärisorjuse kaotamist 2)Talurahvaseadused 1802-,,Iggaüks..."-talupojal õigus vallasvarale ja kui talupoeg mõisnikule võlgu ei ole, ei tohi mõisnik ta käest talu ära võtta 1804-seadus Liivimaal, talupoegadel õigus vallasvarale ja talu kasutamisõiguse pärandamisele 1816-seadus Eestimaal, kaotati pärisorjus, talupoeg sai isiklikult vabaks, aga maad talle ei antud, ta sai seda rentida. Liikumisvabadus ühe kubermangu piirides. Vallakohtud ja vallavalitsused. Perekonnanimed...
ja terroriorganisatsiooni Al-Q`idah' asutaja. Ta oli enim tuntud tänu oma väidetavale osalusele 11. septembri terrirorirünnakutes Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornidele Ameerika Ühendriikides, milles hukkus 2977 inimest. 2. mail 2011 korraldasid USA väed Pakistani pealinna Islmbdi lähedal Abbottabadi linnas operatsiooni, mille käigus toimunud tulevahetuses Usmah ibn Ldin tapeti Küsimus smah ibn Ldini Kui suur pearaha oli välja pandud viiva informatsiooni eest? Vastus 50 miljonit dollarit Anders Behring Breivik pani toime Utøya saarel toimunud veretöö, kus hukkus 69 inimest, ning pommiplahvatused Oslos, milles hukkus 8 inimest. 24. augustil 2012 luges kohtunik ette kohtuotsuse, mille järgi Breivik oli süüdiv ja ta mõisteti 21 aastaks vangi. Norra seaduste järgi on 21 aastat maksimaalne, mis terrorismi eest võimalik määrata. Norras on kasutusel karistusjärgne
Tänu tema sõjalistele võitudele saavutasid iseseisvuse Venezuela, Colombia, Panama, Ecuador, Peruu ja Boliivia Iseseisvussõja tulemused Likvideeriti koloniaalreziim peaaegu kogu Ladina-Ameerikas ja moodustati sõltumatud riigid Peaaegu kõigis riikides kehtestati vabariikilik parlamentaarne riigikord Võeti vastu omad põhiseadused Kohalike rahvaste rahvuslik iseteadvuse kasv ning kiire rahvuste kujunemine Orjuse kaotamine enamikes riikides Samuti kaotati sundtöö, pearaha ning seisuslik kord Piirati kirikuõigusi, tühistati majanduslikud keelud ja piirangud Rahvastik 19. sajandil 19. saj. kasvas rahvastik väga kiiresti, suurem osa sisserännanutest leidsid rakendust tööstustes ja transpordi aladel. Rahvaste kujunemist mõjutas immigratsioon Euroopast Peamine elanikkond oli indiaanlased. Odav tööjõud Hiinast, Indiast ja Indoneesiast. Hariduse vallas saavutasid edu linnastunud riigid. Majandus 19. sajandil
Treeneritele makstakse palk välja stipendiumides, mis ei anna neile sotsiaalseid garantiisid (teised kultuurivaldkonna inimesed saavad aga maksustatud tasu oma töö eest). Treener ei saa teha oma tööd hingega ja täieliku pühendumisega, kuna suur koormus langeb teise töö peale. Positiivne samm, mis eesti spordis läbi viidud, on see, et kõikidel spordiklubide treeneritel peab olema ette näidata kutsejvalifikatsiooni tunnistus, et omavalitsuselt pearaha kätte saada. See näitab seda, et treeningud peaksid laias laastus olema kvaliteetsed, sest treenerid on omandanud erialased algteadmised. See on positiivne nii sportlastele, kui treeneritele endilegi. Mina leian, et spordialade alaliidud ja ülikool peaksid omavahel rohkem koostööd tegema. Seda just koolituste pakkumises ja kutsetunnistuste saamisel. Treenerite töö efektiivsemaks muutmiseks tuleks näiteks tulemuslikule treenerile maksta lisatasu
Kirjelda inim. Maailmapilti Keskaegse inimese jaoks oli maailm korraldatud Jumala poolt. Ühiskond oli jagunenud kolme seisusesse: vaimulikud, aadlid, talupojad. Kõigil olid omad kohustused ja ülesanded: palvetamine, sõdimine, töötamine. Peale selle uskus keskaja inimene, et maailmas toimub pidevalt võitlus hea ja kurja vahel. Hea on pärit Jumalast, kuid halb aga saatanast. Usuti, et peagi saabub maailmalõpp viimane kohtupäev, mille järel lähevad head Jumala järgijad paradiisi, kuid saatana järgijad aga põrgusse. Keskaegses usklikkus ühiskonnas olid tähtsal kohal pühakud (kuulsad usklikud) ja reliikviad (pühakute säilmed), samuti palverännakud pühadesse kohtadesse eriti Jeruusalemma. Usuti, et peagi saabub maailmalõpp viimane kohtupäev, mille järel lähevad head Jumala järgijad paradiisi, kuid saatana järgijad aga põrgusse Kirjelda ristiusustamise protsesse Goodid ja teised germaani hõimud pöördusid 4. saj ariaanlusesse, kui...
f) Saadi poliitilisi kogemusi valla tasandil, et neid hiljem kasutada oma riigi juhtimisel 4. Talurahva koormised 19. sajandil KOORMISED: vallakogukond vastutas koormiste täitmise eest ühiselt nn. ringkäendus MÕISA- RIIKLIKUD KOGUKOND- KOORMISED: KOORMISED: LIKUD TÖÖD: KIRIKU- MAKSUD · Teotöö · Pearaha · Teetööd kiriku (korraline maks igalt · Kooli ülalpidamiseks nädalategu ja meeshingelt ehitamine hooajaline · Nekrutiand- jms. abitegu) mine · Naturaal- noorsõdurite andamid võtmine · Rahaandami liisuga d (vakuraha) (vabastatud vallaametni- kud, talu- peremehed,
VARARENESSANSSI JA KÕRGRENESSANSSI VÕRDLUS , Siret Upan 11.klass VARARENESSANSS KÕRGRENESSANSS Masaccio (1401-1428) Raffael(1483-1520) ,,Püha Kolmainsus" tsentraalperspektiivi Kuulus ideaalide väljendaja. järjekindla rakendamisega lõi illusoorse ,,Ateena kool" ruumi,mis näib nagu kirikuruumi jätkuna. Lakke on maalitud 4 teadusharu(ülal paremal),mille järgi raamatu oleksid klassifitseeritud, kuid seinafreskod kujutavad kõiki klassikalise ja kristliku ajastu kirjandustegelasi."Ateena kooli" muistsed ...
Keskne koht oli pererahval. Peremees ja perenaine töötasid talupõldudel, lapsed mõisapõldudel, tehes teotööd. Talude äärealadel elasid vabadikud või saunikud. Mõisarahva hulka kuulusid majateenijad, mõisasundijad, ametimehed, käsitöölised. Talurahva koormised. Vallakogukond vastutas talurahva koormiste täitmise eest ringkäenduse alusel. Mõisakoormistest oli peamiseks teotöö, mis jagunes nädalateoks ja abiteoks. Riiklikest kohustustest olid tähtsamad pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha oli algselt 70 kopikat igalt meeshingelt, hiljem suurenes. Nekrutivõtmine oli sõjalistest koormistest rängim. Kogukondlikud koormised olid näiteks teede korrashoid, magasiniaida ja kooli ehitamine. Talurahvas pidi maksma ka kirikumakse. Talurahva käärimine Lõuna-Eestis. Üha rohkem tekkis vabadikuperesid, kes leppisid saunikukohaga ääremaadel. 1840 tabas maad viljaikaldus, järgnes näljahäda
Esitlus kunstiajaloost Koostaja: Juhendaja: haarab peamiselt 15.-16. saj. loodustunde tugevnemine realistlik looduslähedane käsitlusviis rakendatakse perspektiivi ja anatoomia seadusi portree ja skulptuur on eraldi kunstiharu ilmneb antiikkunsti mõju siit ka kunstiajastu nimi renaissance (taassünd) MIS TOIMUS? lagunes naturaalmajandus kaubandus arenes kiiresti avastati Ameerika (1492) linnakodanikel poliitiline võim kujunesid linnriigid kaasaeg on uue ajastu algus ja täiesti erinev äsjamöödunust ei tahetud antiikaega korrata, vaid luua midagi veelgi paremat inimesi hinnati tarkuse, ilu ja julguse järgi humanistid harmoonilise inimene idaaliks mitmekülgselt arenenud võimetega inimene Leonardo da Vinci trükipress väärtustati erootikat ja meelelist armastust riietus tõstis esile kehavorme ja jäsemeid Itaalia üks juhtivamaid mai...
KODUNE TÖÖ2 1. Loe läbi järgnev katkend ajalooallikast ja vasta küsimustele.(6p) 2.juunil kell 8 hommikul oli hulgaliselt näha talupoegi, kes lähenesid Mahtra mõisale kahelt poolt. Saanud allohvitserilt sellest teada, käskis kapten soldateil kohe mõisa ette rivistuda, mis täideti viivitamatult. Seejärel käskis ta püssid laadida. Vahepeal kogunesid talupojad laulu ja kisaga, olles enamasti väga joobnud, ning relvastatud teivaste ja kaigastega tiheda rahvamurruna õue viiva kahe vastaspoolse värava juurde./.../ Siis piiras rahvahulk rühma ümber ja püüdis soldateilt püsse ära võtta, ohvitsere kinni võtta ja neilt mõõku ära rebida, mis kapten Bogutski mõõgaga tõepoolest korda läks. Oli ilmne, et rahval oli eestvedaja Peeter Olanderi näol, kes oli pärit Kaiu mõisast. Ta rääkis teiste eest ja oli relvastatud jahipüssiga./.../Rahva kallaletungi tõttu segunesid talupojad soldatitega, kes hakkasid n...
Ajaloo kontrolltöö kordamine 1. Mõisted: pärisorjus- talupoja täielik sõltuvus feodaalist. sunnismaisus- talupoja kinnistumine maa küöge ning neil puudus liikumisvabadus elukoha valikul. kasumajandus- kujunes välja vaba turg, mille ülesanne oli tuua sisse suuremat tulu. maatarahvas- niimoodi hakati nimetama inimesi, kellel polnud piisavalt raha maa-ala ostmiseks. teorent- feodaalile maksti maa eest füüsilise tööga. vakuraha- maks, millet tulu läks mõisate ülalpidamiseks. pearaha- 19. sajandil Venemaal kehtestatud riigimaks meestele, kellel oli kohusutus maksta regulaarselt maksu, kuna nad olid mehed. kirikumaks- maks, mida talurahvas oli kohustatud tasuma, et tagada kirikuorganisatsiooni ülalpidamine. nekrutiandmise kohustus- ehk nn “verekümnis” on analoogne tänapäeva kaitseväele, kuid karmim. kogukondlikud koormised- maks talurahvale, mille tulud läksid teede korrastamisele, koolide ehitamisele jne. metskapten- ilma do...
Itaalia vararenessanss Grete Murr Skulptuurikunst Renessansiajastul vabanes skulptuur ehituskunsti teenistusest; kujusid paigutati ruumide keskele, õuedesse ja väljakutele, kus neid sai igast küljest vaadata Eelistati kujutada tublisid ja julgeid inimesi, ka piiblist valiti selliseid tegelasi, kes oleksid meenutanud enesekindlaid, hakkajaid renessansiinimesi Kõik kuulsamad skulptorid kujutasid Taavetit noort karjust, kes sai jagu hiiglasest Koljatist Palju võib leida ühisjooni renessansiaegse ja antiikskulptuuri vahel: kujud on edasi antud tõetruult, samuti hakati siis jälle kujutama rõivastamata keha Itaalia vararenessansi kuulsaimad skulptorid on Lorenzo Ghiberti, Donatello ja Andrea della Verocchio Lorenzo Ghiberti (~1378 1455) Oli kuulus skulptor, maalikunstnik ja kullassepp vararenessanssi ajastul Tegeles vaid pronksikunsti alal Oma skulptuurides näitas ta lüürilist elegantsi ja detailset täiuslikkust oli üks ...
1682-1725 14. Dateeri Põhjasõda. Nimeta Venemaa koalitsioonikaaslased Rootsi vastu Põhjasõjas. Põhjasõda algas 1700. aasta talvel ja lõppes 1721. Saksamaa, Poola ja Taani olid Venemaa koalitsioonikaaslased. 15. Iseloomusta Peeter I reforme... Valitsemiskorralduses: Põhjalikult muudeti valitsemiskorrladusi: senine Tsaari nõukogu asendati Senatiga. Sõjaväes: Moodustati sõjavägi eluaegsesse sõjaväeteenistusse võetud negrutitest. Maksusüsteemis: Kehtestati pearaha maks, mis hõlmas kogu elanikkonda. Hakati korraldama hingeloendusi. 16. Miks on ajaloolaste jaoks olulised Peeter I käsul läbi viidud hingeloendused? Et saada teada 17. sajandi elanikkond Venemaal. . 17. Nimeta Euroopa riik, mille kolm jagamist 18. sajandi II poolel tõid kaasa selle riigi kadumise kaardilt. Preisimaa.
Eesti ajalugu 1819. sajandil 1. Balti erikord. 1.1. Miks saavutasid baltisakslased Vene impeeriumis kõrge positsiooni? 1.2. Kubermangude valitsemine. 2. Luteri kirik peale Põhjasõda. 2.1. Mille poolest erines ratsionalism pietismist? Kes olid ratsionalismi ja pietismi eestvedajad ja toetajad? 3. Rahvaharidus peale Põhjasõda. 4. Talurahva omavalitsus. 4.1. 1804 aasta talurahvaseadused Eesti ja Liivimaal. 4.2. Pärisorjuse kaotamine Eesti ja Liivimaal. 4.3. Talurahva omavalitsus 19. sajandi esimesel poolel. 5. Talurahva koormised 19. sajandil. Millised olid kõige rängemad? Miks? 6. Majandus 19. sajandil kuni 1870. aastateni (raudtee rajamine ja linnastumine jääb välja). 7. Haridus 19. sajandil (ülikool, rahvaharidus, eestikeelne kirjasõna, rahvusliku haritlaskonna kujunemine). Vastused: 1. Balti erikordBalti kubermangude (Eestimaa, Liivimaa Saaremaa ja Kuramaa) laialdane omavalitsus Vene tsaaririigi koosseisus 18.19.sajand. 1.1...
nekrutikohustusest ja kehalisest karistusest. Maksualune elanikkond - talupojad, linnakodanikud ja muud rahvastiku kategooriad. Talupojad jagunesid riigi-, era- ja udellitalupoegadeks. Era- ehk pärustalupojad oli mõisnikust täielikult sõltuvad kuni orjuse kaotamiseni 1861. aastal. Riigitalupoegi nimeati vabadeks põlluharijateks.Keiserlikule perekonnale kuuluvad talupojad (udellitalupojad) moodustasid vahepealse kategooria. Linnaelanikud oli isiklikult vabad, maksid pearaha, täitsid nekrutikohustust ja tasusid teisi makse. Maksukohuslaste alla kuulusid veel kasakad ja segaseisuslased. Sotsiaalne etikett Sotsiaalsed suhted fikseeris sotsiaalse etiketi süsuteem mitmesuguste auastmete, teenistusastmete, autasude, eraldusmärkide ja muude tunnustustega. Kindel auaste näitas selle kandja teeneid riigi ees. Vormiriietus , millel olid tavaliselt autasud, võimaldas määrata kandja positsiooni ühiskonnas. Teenistusastmete ja tiitlite süsteem kujunes välja
RENESSANSS 15.saj Itaaliast said alguse suured muudatused kunstialal. Muudatuste eeldused olid majanduslikku ja ühiskondlikku laadi. Sai alguse usk inimese mõistusesse ja võimetesse , usk jumalasse nõrgenes. Eeskujuks võeti antiikkunst. Antiikkunsti jäljendamise pärast hakati 15.- 16.saj. kunsti nim . renessansiks. Itaalia renessanss Vararenessanss XV saj. : kultuuri kunstielu keskuseks oli Firenze. Kõrgrenessanss 1500-1530 Arhitektuur Muutus hoone ülesehitus ja kaunistus. Ehitati palju ilmalikke hooneid, suuremad saavutused siiski kirikutega. Eeskujuks Rooma ajast säilinud hooned. Taaskasutusel ehitusliku elemendina ümarkaar ja silindernõlv. Arhitektuuris oluline tasakaal horisontaalse ja vertikaalse liigenduse vahel. Vararenessansi rikaste elamuid nim PALAZZODEKS: esimene korrus pidi kandma ülemisi , see oli massilisem ja raskepärasem, kivid suured ja rasked. Järgmised korrused kergema ilmega. FILIPPO BRUNELLESCHI arhitekt ja skulp...
Festvaali rahuga jaotus maa ligi 300-ks riigiks. Keisri võim piirdus vaid Habsburgide pärusvaldusetega. 3. Millega põhjendab Katariina II isevalitsuse vajalikkust Venemaa jaoks? Mida arvate ise? Katariina II leidis et venemaa on nii suur, et igasugune võimu jagamine muudab valitsemise liiga aeglaseks. 4. Iseloomustage võimukorraldust Türgi alistatud kristlikel aladel. Alad allutati otseselt keskvõimule või siis jäid türgist vasallsõltuvusse. Maksuna nõuti pearaha, millest olid vabastatud moslemid, seepärast ei avaldatud ka allutatutele survet islami usku astuda, et mitte maksumaksjaid kaotada. 5. Nimetage kolm olulisimat ühiskondlikku muutust varauusajal. Põhjenda oma valikut. Kartuli kasvatamine, kuna rahvaarv kasvas ligi kahe kordseks kahe sajandi jooksul, seega asustus tihenes ka. Kodanliku perekonnamudeli kujunemine, mis pani paika perekonna korralduse, kus mees käib tööl ja pereelu hakkab lahku kasvama
§21 Talurahva omavalitsus 1802.a kinnitas Aleksander I Eestimaa rüütelkonna initsiatiivil koostatud ralurahvaregulatiivi. · See tunnistas talupoegade õigust vallasvarale · Keelustas koormiste tõstmise · Sätestas, et korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi seda ära võtta ning et ta võib selle oma lastele pärandada · Mõnevõrra piirati ka talupoegade müüki 1804.a kiitis keskvalitsus heaks Liivimaa rüütelkonnas valminud talurahvaseaduse. · See seadus jättis talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid talupoegade müük, kinkimine ja pantimine maast lahus keelustati · Talupojad said omandiõiguse vallasvarale, nad võisid maad osta ning talu järglastele pärandada · Koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega, selleks maad mõõdeti, hinnati ja kaardistati ning koormised pandi kirja vakuraamatutesse 1804.a võeti vastu ka Eesti talurahvasead...
Säilitas politseivõimu vallakogukonna üle, kutsus kokku kogukonna üldkoosoleku ja kinnitas ametisse kogukonna poolt valitud valla juhid. Talurahvas jagunes kaheks: 1. Külarahvas: peremees ja perenaine, sulased, teenijad, saunikud, popsikud 2. Mõisarahvas: mõisas töötavad inimesed, majateenijad, käsitöölised, kiltrid, kupjad Mõisakoormised: teotöö (rakmetegu ja jalategu), naturaalandamid (talus valminud toodang), rahamaks. Riiklikud maksud: pearaha ja nekrutiandmine (kohustus minna sõjaväkke, liisuvõtmise abil, va: ametimehed, õpetajad, taluperemehed ) Kogukondlikud: teede korrashoid, kooli ja magasiaida ehitus, kevadine teetegu Kirikumaksud: kiriku ülalpidamiseks 10% kümnis 2. Rahvuslik liikumine: ärkamisaeg Millal? 1857-1918 Ärkamisaeg tähendab eestlaste rahvusliku ühtsustunde tekkimist ning hariduse ja haritlaskonna kujunemist (kirjakeele kujunemine, pärisorjuse kaotamine, talude päriseksostmine jne)
Balti erikord- Venemaa andis baltisaksa aadlikele soodustusi, et neid enda poole võita. Restitutsioon- Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisad anti tagasi nende endistele omanikele. Kehtis isegi Rootsi mõisnikele, kui nad määratud ajaks oma Balti mõisadesse tagasi elama tulid. Rüütelkond- Aadlimatrikkel- Baltimaa aadlike kiri, kus aadlikele anti välisriikide mõju eest kaitseks eesõigus Baltimaades kaubelda. Roseni deklaratsioon- Parun O.F. Roseni seletuskiri, mis kirjeldas Baltimaade talupoegade õigusi. Asehalduskord- Aastal 1783 Baltikumis kehtestatud uus halduskorraldus, mis lisas Eestimaa kubermangule viienda maakonna, Paldiski. Pearahamaks- Iga elava meeshinge pealt korjati Venemaa riigikassasse raha. Hingeloendus- Mingi riigi maa-alal elavate inimeste nimekiri, mille peamine eesmärk on anda ülevaade riigi sissetulekust inimeste arvelt. Pearaharahutused- Aastal 1784 kehtestatud pearahamaks põhjustas konflikti talupoegade ja mõis...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
