Viinapõletamise õigus oli ainult mõisnikel. Talupoegadele oli see kõik keelatud. Talusid oli varauusajal Eestis u. 40 000. Taludes kasvatati ka vilja. Ning seal olid ka erinevad koduloomad : lambad, kitsed, sead, kanad, haned, härjad, hobused, lehmi. Talupoegade koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes. Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arvestati adramaa järgi. Selleks korraldati iga 7-8 aasta järel adramaarevisjone. 1783. aastal kehtestati pearahamaks.. Mille järel hakati korraldama ka hinge loendusi. Talurahvas oli ikkagi suhteliselt vaene. Võrreldes tänapäeva ilmastikuga oli 17-18. saj märksa kontinentaalsem ning põllumajanduseks ebasoodsam. Talved oli pikemad ja külmemad. Talurahva olukord Rootsi ajal Talupoegadel oli peal sunnismaisus. Talupoeg seati mõisnikust sõltuvusse. 1696. aastal avaldati Liivimaa majandusreglement, mille sätted laienesid ka Eestimaa kroonumõisadele. Keelati ära talurahva karistamine.
1801. aastal võimule tulnud keiser Aleksander I alustas Baltimaal põhjalike muudatustega. 1802. a. võeti Eestimaa maapäeval vastu esimesed talurahvaseadused, mis algas sõnaga ,,Iggaüks..". See määras ära talude pärandamisõiguse, mis lubas talu peremehel oma talu oma poegadele üle pärandada; normeeriti teokoormisi ehk viidi teokoormised vastavusse talu kandevõimega. Talunikel lubati moodustada oma vallakohus, kus kohtunikeks olid talupojad ise. Uus talurahvaseadus loodi Eestimaal 1816. ja Liivimaal 1819. aastal Aleksander I poolt. Uus seadus kuulutas talupojad pärisorjusest priiks. Kuid kui talupoeg tahtis oma talu ülalpidamist jätkata, pidi ta siiski mõisnikuga vaba rendilepingu tegema. Uue seadusega kaasnes ka talupoegadele perekonnanimeku panemine. Vallakohtud koosnesid kolmest liikmest, kelle ühe valis mõisnik, teise valisid peremehed ja kolmanda sulased. Talupoegadel oli ka oma magasivili, kust nad said rasketel aegadel viljalaenu v...
kaitseseadused : · kui talupoeg on oma kohustused mõisa ees täitnud, võib ta ülejäägi turul maha müüa · määrati kindlaks mõisa koormiste arv ja fikseeriti see · talupoegadel oli õigus vallasvarale · korrigeeriti kodu-kari õigust- max 30 piitsahoopi. 6) Mida tähendab hingeloendus,pearahamaks ja selle rahutused - hingeloendus ehk rahvaloendus. Pearahamaks Vene tsaaririigi riigimaks Eesti ja Liivimaa elanikele; iga inimene pidi maksma(ka imik, rauk). Pearahamaksu rahutused 1784.a vale tõlgendamise pärast-> sõjaväe toomine mõisatesse, talupoegade karistamine. 7) Nimeta 12 linna Eestis Vene Tsaaririigi ajal - Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga, Paldiski, Võru
Kordamine 1. Isikiud: · August Tugev - oli Poola kuningas (1697) kuni surmani. Ta oli ka Saksimaa kuurvürst aastail (16941733).Osales Põhjasõjas. · Peeter Suur (Peeter I)-Vene tsaar, kes osales Põhjasõjas. · Karl XII-Rootsi kuningas (16971718).Ta lõi 1700 Narva lahingus Peeter I sõjaväge ning sundis 1700 Taani ja 1706 Poola sõjast välja astuma. Osales Põhjasõjas. 1707 asus Karl sõjakäigule Venemaa vastu. . Poltava lahingus (1709) sai ta hävitavalt luau. · Katharina II -Venemaa keisrinna alates 1762. · Aleksander I- Venemaa keiser 18011825. Pärisorjusest vabastaja. · George Browne- Iiri päritolu Vene sõjaväelane ja riigitegelanening kindralkuberner. · Barclay Tolly- Vene väga kuulus väejuht. 2. Mõisted: · Narva lahing- 30. novembril 1700, Põhjasõja lahing, milles Rootsi väed võitsid hävitavalt Venemaa vägesid. · Uusikaupunki rahu- 1721.a...
1863 -,vabadus liikuda Vene impeeriumis, passiseadus. 1865 -, keelati mõisnike kodukariõigus. 1866 - ,vallaseadus(mõisniku kontroll kadus valla üle.) 1868 teotöö täielik kaotamine. 1869 Esimene laulupidu Tartus. Talude päriseksost Liivimaa 1860 70. => linakasvatus, viljakasvatus. Eestimaa 1880 1890 => kartulikasvatus, salakaubandus. Saaremaa 1900 1910.=> hülgepüük, kalapüük. Talupoja koormised 19. Saj keskel : TALUPOEG : 1) riik 2) mõis 3) vald. 1) riik => pearahamaks, nekrutovõtt, sõja ajad (küütimine, majutamine, moona andmine) 2) mõis => raha, naturaalandamid, teotöö (jalategu, rakmetagu, ajategu) . 3) vald=> vastehoolekanne ( vaestemaja, külakordakäimine), magasiait(elutamine, täitmine), kool(ehitamine, koolmeister), teed+sillad, kord(kohus, valve), Kirik( maksud, remont, pastoraat). Pärisorjastamine talupoeg on mõisniku oma Positiivsed määrused talupoegade jaoks positiivsed määrused
Siitpeale oli eesti alal kuni Vene aja lõpuni 12 linna : Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga nind Paldiski ja Võru Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur. Rüütlekonnad ja raed linnades saadeti laiali. Kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal omandasid võrdsed õigused, kuulusid nad siis rüütelkondadesse või mitte. Muudeti maksukorraldust : Pearahamaks, hingeloendused. Aadlimatrikkel - Aadlimatrikkel oli Euroopa riikides erilise korra järgi peetav aadlinimistu, millesse kandmine oli aadliperekonnale vajalik, et saada kohaliku aadli täieõiguslikuks liikmeks Talurahva asjad Pearahamaks Viljakaubandus Viina väljavedamine Nekruitiks minemise kohustus Mõisa koormised Kiriku koormised Kindlustustööd Küüdikohustus Vägede majutamine
rahvamuistendeid. Katariina II ehk Katariina Suur oli Peeter III abikaasa ja Paul I ema. 1764. aastal tegi Katariina ringreisi Eesti- ja Liivimaa kubermangu. 3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärisomandiks, kõrvaldades sellega aastakümneid mõisnikke ärevuses hoidnud reduktsiooniohu. Eesti- ja Liivimaale laiendati Venemaal juba Peeter I aegadest käibel olnud pearahamaks. Mõisnikute pearahamaks iga talle kuuluva talupoja eest oli 70 kopikat aastas, linlasele kehtestati pearahamaksuks 1 rubla ja 20 kopikat, kaupmehed pidid maksma aastas 1% oma kapitalist. Tänu pearahamaksule hakati korraldama hingeloendust Eestis ja Liivimaal. 3. juulil 1783 laiendati Balti provintsidele Venemaa sisekubermangudes juba 1775 sisse seatud uus halduskorraldus, mis jäi kehtima kuni Katariina II surmani 1796, misjärel Balti provintside valitsemine muudeti sarnaseks Venemaa omaga.
Baltikumi valitsemise uued põhijooned. Säilitati laialdane omavalitsus. Kehtima jäid senises seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas usk, keel ja tollipiir. Senine kord jäi püsima, Venemaa tahab ennast kehtestada, tal oli vaja aadlite toetust, aadel tahtis võimu 15. Mida muutus asehalduskorraga vene keskvõimu ja kohaliku võimu jaoks? Piirati rüütelkondade ja linnade võimu, loodi linnaduumad, kehtestati pearahamaks 16. Tabel talupoja kohta vihikust Aeg Võim Õiguslik Õigused Kohustused Märkmed seisund Kroonumõisates- Lõpus toimub 17. sajand Rootsi Pärisori päritav kasva- Sunnismaine, reduktsioon- saab
Tunda kaarti: maakonnad, linnad, kubermangude piir. 3. Asehalduskorra positiivsed ja negatiivsed jooned. +: piirati keskajast pärit omavalitsusstruktuuri, tõi kaasa demokraatlikke elemente, laiendati inimeste õigusi ja vabadusi, tänu hingeloendustele saadi teada, kui palju rahvast on -: kõik impeeriumi äärealad sulatati Venemaaga ühte, omavalitsusorganid olid oma otsustes riigivõimu kontrolli all, kehtestati pearahamaks 4. Agraarolud 18. sajandil: mõisatüübid, peamised põllukultuurid, koduloomad ja -linnud, viinapõletamine ja sellega kaasnenud probleemid, talurahva varanduslik seisund, ilmastikuolud. Kuuluvuse järgi jagunesid mõisad neljaks: a) era- e. rüütlimõisad mõisad, mis olid eravalduses ja kuulusid põhiliselt baltisaksa aadlikele b) riigi- e. kroonumõisad mõisad, mis kuulusid riigile ja mida riik rentis mõisnikele c) pastoraadid e
Venemaaga. Kehtis ainult Katariina II valitsusajal. o Lisati kolm uut maakonda (Pihkva, Viljandimaa ja Võrumaa) o Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur. o Maanõunike kolleegium rüütelkondades ja raed saadeti laiali. o Kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused o Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele. o Laiendati isikute ringi, kes pääsesid omavalitsusorganitesse o Eesti-ja Liivimaal kehtestati ühtne pearahamaks. Hakati korraldama hingeloendusi Daatumid 1710 Eesti läheb Vene võimu alla 1739 Roseni deklaratsioon 1739 esimene eestikeele täielik Piibel 1739 koolikohustus Eestis 1765 kohalik kooliseadus nn koolipatent 1802 Tartu Ülikooli taasavamine 1802 esimene talurahva seadus 1804 esimene talurahva seadus ,,Iggaüks" Õigusakti nimi Aeg Sisu Positiivsed määrused 1765 *talupojad said õiguse vallasvarale
Isikud: August II Tugev Poola kuningas, loos koalitsooni, kuhu kuulusid Taani kuningas Frederik IV ning Vene tsaar Peeter I, osales Põhjasõjas. Peeter Suur Vene tsaar, osales Põhjasõjas. Katariina II Vene tsarinna, tõusis troonile 1762.a, kehtestas Baltikumis 1783.a asehalduskorra. Aleksander I Vene tsaar, tuli võimule 1801. aastal. Alustas talurahvareforme. George Brown Liivimaa kindralkuberner, keskne tegelane uue Balti poliitika (asehalduskorra) läbiviimisel, tahtis kergendada talurahva olukorda ja arendada haridust. Andis 1765.a välja positiivsed määrused: 1) Talupoeg sai õiguse vallasvarale 2) Talupoeg võib maksude ülejäägi turustada 3) Koormisi piiratakse 4) Mõisniku kodukariõigust piiratakse Karl XII Noor Rootsi kuningas Barclay de Tolly Baltisaksa kindralkonna kõige silmapaistvam esindaja. Aitas suuresti kaasa sõjas Napoleoni vastu. Aastaarvud: 1700 Põhjasõja algus, Narva lahin...
Venemaaga ja aasta hiljem teostati kubermangu reform, mis tähendas sisuliselt Balti erikorra kaotamist. Tulemuseks oli nn. asehalduskord, sest sell ajal esindas Baltimail riigivõimu Riias resideeriv asehaldur. Rüütelkonna ja aadlimatriklid kaotasid tähtsuse kõik aadlikud võrdsustati, kroonu ametnike arv mitmekordistus. Otsustavalt reformiti kohtusüsteemi, muudeti maakondade piire ja seati sisse ühtne pearahamaks kõigilt meeshingedelt. a. Lisati kolm uut maakonda (Pihkva, Viljandimaa ja Võrumaa) b. Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur. c. Maanõunike kolleegium rüütelkondades ja raed saadeti laiali. d. Kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused e. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele. f
AJALUGU MÕISTED: Reduktsioon-Rootsi aja mõisade riigistamine, 1680 Rootsil vaja raha ning mõisnik muutus rentnikuks ja pidi riigile maksma. Seati sisse vakuraamatud, kuhu olid üles märgitud talpoja kohustused mõisa ees. Riigiststud müisades kaotati pärisorjus. Resitutsioon-Mõisade tagasi andmine aadlikele Vene ajal, kaasnes talupoegade uus pärisorjastamine Asehalduskord- Katariina II kord ple Venemaa ja Liivi-ning Eestimaal (1783) Balti valitsuskord läheb ple Venemaale, linnadesse tulid vene seadused, kohtusüsteem jne. Aadlimatriklid kaotasid kehtivuse (pearahamaks) Pearahamaks- Katariina II poolt kehtestatud maks, mida pidid maksma vaid täisealised mehed. Aitas määratleda rahvaarvu. Talupoegade eest pidi maksma mõisnikud. Katariina II- Vene keisrinna, püüdis käituda valgustatud monarhina, proovis viia läbi venestamist Eestis ning lõi asehalduskorra, püüdis talupoegi aidata Põhjasõda- 1700-1721; to...
Pärast Põhjasõda , kui kogu Eesti oli Vene võimu alla, kuulutati välja Balti erikord. Koos mõisatega said aadlikud tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Vene keskvõimu kõrgemaks esindajaks said kindralkubernerid. 1762 tuli Venemaal troonile Katariina II, kes polnud rahul, et Balti aadel elas rikkamalt kui Vene aadel ning nõudis võrdsustamist. Sisse seati asehalduskord. Eestis kehtestati ühtne pearahamaks. Nii Vene kui ka Rootsi ajal olid eesti talupojad sunnismaised pärisorjad. Rootsi ajal talupoegade olukord siiski kergem, kui oli Vene ajal. Kuna Rootsi ajal avaldati Liivimaa reglement. Mõisarentnike kodukariõigust piirati, kusjuures taluperemeeste karistamine keelati täielikult. Keelatud oli ka võõrandamine maast lahus. Vene ajal aga seati sisse pearahamaks, mis tegi talupoegade elu lihtsamaks. Ning 1819. aastal kaotati pärisorjus hoopiski.
1. Seisus (140 tuhat) vaimulikud 2. Seisus (400 tuhat) aadlikud 3. Seisus (umbes 23 miljonit) talupojad, käsitöölised, kaupmehed Allpool seisusi (3-5 miljonit) orjad, sõjavangid jms · Aadlikud, kirikutegelased ja ametnikud olid maksudest vabastatud · Ränk koorem ülejäänud ühiskonnal, kaasa arvatud kõige vaesemad · Pidid tasuma : aktsiisimaksu ka soolale, pearahamaks, feodaalide erimaksud jms Revolutsiooni algus 1789 Generaalstaadid (seisuste esindajad) kutsuti kokku 5. Mail 1789 17. Juuni kuulutas III seisus ennast RAHVUSKOGUKS, sellega liitus hiljem ka teisi seisusi 9. Juulil muutis rahvuskogu end ASUTAVAKS KOGUKS, millega rõhutati soovi luua uus kord 12
1)Millal kehtis? B kehtis 18-19.saj.... A kehtis 1783-1796 2)Kes kehtestas? B kehtestas Venemaa Peeter esimene.... A kehtestas Venemaa Katariina teine. 3) Miks kehtestati? B kehtestati venestamise tõttu.... A kehtestati baltisaksa aadli vastuseisu tõttu. Tunnused: Balti erikord: Asehalduskord: 1) Restitutsioon 1) Maakonnakeskuste linnaõigus 2) Luteri usu levitamine 2) Pearahamaks 3) Kindralkuberneride võim 3) Hingeloendused 4) Õigusteta pärisorjus. 4) Browne positiivsed määrused -Mõju Eesti kultuurile ja edasisele ajaloole 18 saj teisel poolel hakati tähelepanu pöörama Eesti talurahva olukorrale. Talurahvas korraldas mässu Eisen v. Schwarzenbergi algatusel. Mille tulemusena toimusid muutused nn. Browne positiivsete määruste näol 1765. Aastal : Talupoeg sai õiguse vallasvarale
Andis 1739. a. andis välja (põhja)eestikeelse piibli. (esimene tervikuna eesti keeles ilmunud piibel) George Browne oli kindralkuberner. 1765. aastal esitas G. Browne Liivimaa maapäevale Katariina II nõudel käsu parandada talupoegade olukorda. 1765 avaldas Browne oma patendiga Liivimaa maapäeval vastu võetud koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise mitte ainult igasse kihelkonda, vaid ka suurtesse mõisatesse. 13. Selgita: aadlimatrikkel, restitutsioon, pearahamaks, pärisori, valgustussajand. Aadlimatrikkel nimekiri, kuhu kantud aadlikud omasid majanduslikke ja poliitilisi privileege. Näiteks õigus omada rüütli mõisat (maj), osaleda Maapäeval (pol). Restitutsioon reduktsiooniga ära võetud maade tagastamine endistele omanikele. Pearahamaks Pearahamaks ehk hingemaks oli 18.19. sajandil Venemaa keisririigile kehtestatud riigimaks, mida pidid maksa maksustatud seisuste meessoost isikud. Eesti- ja Liivimaa kubermangus kehtestati see 1783
puuvill - kedratud puuvill (venemaal riideks) paber tsement, tellis, lubi villa-, jahu- ja saeveskid masina- ja metallitööstus Mõisted 1. baltierikord - eriolukord(seadused jms.) Baltikumis 2. restitutsioon - riigistatud mõisate tagasiandmine nende omanikele 3. aadlimatrikkel - rüütelkonna liikmete eriline nimekiri 4. rüütelkond - (3 Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa), koondasid siinseid aadlike, kaitsesid nende õigusi ja lahendasid kõiki kohalikke küsimusi 5. pearahamaks - uus maksukorraldus 6. hingeloendus - inimloendus(et panna kirja maksukohustuslik elanikkond) 7. Roseni deklaratsioon - seletuskiri Vene riigivõimule talupoegade õiguste kohta 8. positiivsed määrused - riigi sekkumises siinsesse elukorraldusse nähti ohtu, sunniti vastu võtma positiivsed määrused, mis andsid talurahvale tugevama juriidilise kindlustunde, olles esimeseks sammuks teel pärisorjuse kaotamisele 9
1863 -,vabadus liikuda Vene impeeriumis, passiseadus. 1865 -, keelati mõisnike kodukariõigus. 1866 - ,vallaseadus(mõisniku kontroll kadus valla üle.) 1868 – teotöö täielik kaotamine. 1869 – Esimene laulupidu Tartus. Talude päriseksost – Liivimaa 1860 – 70. => linakasvatus, viljakasvatus. Eestimaa 1880 – 1890 => kartulikasvatus, salakaubandus. Saaremaa 1900 – 1910.=> hülgepüük, kalapüük. Talupoja koormised 19. Saj keskel : TALUPOEG : 1) riik 2) mõis 3) vald. 1) riik => pearahamaks, nekrutovõtt, sõja ajad (küütimine, majutamine, moona andmine) 2) mõis => raha, naturaalandamid, teotöö (jalategu, rakmetagu, ajategu) . 3) vald=> vastehoolekanne ( vaestemaja, külakordakäimine), magasiait(elutamine, täitmine), kool(ehitamine, koolmeister), teed+sillad, kord(kohus, valve), Kirik( maksud, remont, pastoraat). 1. Pärisorjastamine – talupoeg on mõisniku oma 2. Positiivsed määrused – talupoegade jaoks positiivsed määrused. 3
koolmeistri ülalpidamiseks. Paljudes kihelkondades koolid likvideeriti. Karl XII - Rootsi kuningasaastatel 1697–1718. Poltava lahing - toimus Vene ja Rootsi vägede vahel Põhjasõja ajal Ukrainas Poltava linna lähedal 8. juulil 1709. Restitutsioon mõisad anti tagasi nende omanikele. Aadlimatriklid olid aadlikorporatsioonidesseimmatrikuleeritud aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad. Katariina II oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796 Pearahamaks ehk hingemaks oli 18.–19. sajandil Venemaa keisririigile kehtestatud riigimaks talurahva ajaarvestusmeetod arvestati mingist tähtpäevast teise tähtpäevani. Vennastekoguduse - ehk hernhuutlaste liikumine Anton thor Helle - saksa päritoluga vaimulik, keele- ja kirjamees
5. Restitutsioon mõisate tagastamine aadlile 6. Roseni deklaratsioon näitas saksa aadli suhtumist eestlastesse: eestlased on alates 13 saj pärisorjad. Ei austanud ega pidanud lugu eestlastest. 7. Asehalduskorraldus 1783. a. - piiras senist keskajast pärit struktuuri ning aadelkond kaotas oma senised õigused. Kõik maakonnakeskused said linnaõiguse, vene kohtusüsteem, kõik vabad linnakodanikud said kodanikuõigused, pearahamaks. II 1. Balti erikord taastati pärast Katariina II surma Paul I ajal 2. Venemaa poliitika Eesti- ja Liivimaal määrati kindralkubernere, Katariina II ajal püüti moderniseerida ja olukorda parandada, eriti talupoegadele, nt. kaitseseadused, koolide rajamine jne. Pearahamaks. 3. Talurahva õigusliku olukorra muutumine kodukariõigust piirati, kaitseseadused, mis nägid ette: koolide rajamist, õigust omada vallasvara,
BALTI ERIKORD: Mõiste-Eesti ja Läti eriõigused Vene ja Rootsi riigi koosseisus 17.-19. sajandil. Tunnused: *talupoegade pärisorjus *Saksa mõisnike suured õigused *viidi läbi restitutsioon *tolli piiride säilitamine Eesti-Vene kaubavahetuses Miks kujunes, kellele kasulik? Vene võim oli huvitatud balti saksa aadlikest, et nad oleksid neile lojaalsed. Kasulik oli BEK Saksa mõisnikele. Haldusjaotus: Ei muutunud, jäi Eesti ja Liivimaa kubermang. Kubermangu valitsemine: kubermang määrati Peterburist. Aadlike positsioon: Põhimõtteliselt sama, aga olukord paranes. Mõisate restitutsioon ehk mõisate tagasi andmine, mis võeti Rootsi ajal ära tagasi nende endistele omanikele. Talurahva olukord: pärisorjus (+ Roseni dek. (all pool kirjas) ja 1765 seadus, kaebamisõigus jms). Usk: luterlus Haridus: õpetajate koolitus, 17. saj talurahva koolid, süsteemi polnud kuni 1765.a-ni, siis alles hakkas see arenema. Ülikooli polnud. Kultuur: tuli ilmalikku luge...
Popsid 20% · Pärisorjuse kaotamin Talurahva koormised. · Teaoteekoormiste normeerimine · Teotöö (Liivimaal) · Naturaal andamid · Talude pärandatav kasutamisõig. · Raharent · Talupoegade müümine keelati · Nekruti andmine ( Riiklik ) · Kodukariõigus : 2 p. Arestis v 15 · Pearahamaks ( 70 kopikat hiljem 5x kepihoopi suurem ( Riiklik) Vallakohtud-kohtumeesteks olid talupojad ise Rahutused P-Eestis 1804a. · Kogukondlikud koormised ( teede Suurim toimus neist Kose-Uesmõisas, vaigistati korrashoid, ehitamised jne) sõjaväe abiga. · Kirikumaksud
Balti kubermangude valitsemine: · Balti erikord - Eelnes restitutsioon - Aadlimatriklite sisseseadmine - Kultuurilise omapära säilimine Kokkuvõtteks oli Balti kubermangude areng kiirem kui sise-Venemaa areng. 1783-1796 Katarina II kehtestatud asehalduskord: 1) Balti kubermangude tihedam liitmine Venemaaga 2) Aadlimatriklide kaotamine 3) Haldusjaotuse muutumine 4) Asehalduri ametikoht 5) Pearahamaks ja hineloendused · Alates 1796 taastub Balti erikord (Paul I) · Koostatakse Balti provintsiaalseadustikaadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslikud eesõigused. · Venemaa avalik arvamus pöördub Balti erikorra vastu - Impeeriumi ühtsus - Vanamoodne oli seisuslik ühiskond Kindralkuberneri amet: · Esindab Venemaa keskvõimu · Korraldab koostööd Baltisaksa aadli ja Vene valitsuse vahel · Sõjaväelise auastmega
· Talupoegadel ei kuulunud ka 18 sajandi lõpuni nekrutikohustuse alla, st. Ei võetud sõjaväkke · 1765 a. Andis Liivimaa kindralkuberner Browne välja talurahvaseadus (nn positiivsed määrused) 1. Talupoegade müük väljapoole kubermangu piiri keelustati 2. Talupoeg sai õiguse vallasvarale 3. Mõisakoormised tuli nomineerida 4. Seati sisse koolikohustus 1783 asehalduskond: 1. Eesti- ja Liivimaal kehtestati ühtne pearahamaks 2. Hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi
EESTI ALA VALITSEMINE VARAUUSAJAL Rootsi aeg (1629-1721) • Eestimaa kubermang Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa • Liivimaa kubermang Tartu maakond, Pärnu maakond, Saaremaa (alates 1645, omas eriõigusi), Riia maakond, Võnnu maakond Võimuorganid • Kindralkuberner – kõrgeim valitsusametnik nii Eestimaa kui ka Liivimaa kubermangus. ▪ Sõjaväe juhtimine, ▪ riigiametnike määramine ja nende tegevuse kontroll, ▪ maksude laekumise ja raha kulutamise kontroll, ▪ vastutasid postiteenistuse, sildade ja teede korrashoiu eest. Võimuorganid • Rüütelkonnad Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. ▪ Koondasid aadlikke, ▪ kaitsesid nende õigusi riigivõimu ees, ▪ lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. • Kõrgeim otsustuskogu – maapäev. • Tähtsaim juhtorgan – 12liikmeline maanõunike kolleegium. Suur reduktsioon • Reduktsioon - erakätesse antud...
Positiivne oli aga, et Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapära, välistas Vene kolonisatsiooni ning võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga. Baltikumis seati sisse asehalduskord, kuna taheti kindlustada Vene võimu Baltikumis. Selle iseloomulikud tunnused olid: muutus Eesti administratiivne jaotus, piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust, mõisnikud said võrdsed õigused, kõikidele anti võrdne kodanikuõigus, võeti kasut. Pearahamaks, korraldati hingeloendusi. Seoses Balti asehalguskorraldusega piirati omavalitsusstruktuuri ning uusi halduskord taotle impeeriumi piirimaade ühtesulat. Venemaaga, arvestamata ajaloolisi, usulisi ja rahvuslikke eripärasid.Omavalitsusorganid olid rohkem riigivõimu kontrolli all kui varem ning kõik see võis luua pingeid riigivõimu ja balti aadli vahel.
VENE AEG EESTIS 1. Kes viibis 1764 ringsõidul Eesti - ja Liivimaal? Katariina II 2. Miks puhkesid 1805 talurahvarahutused? Talurahva seadus ei rahuldanud talurahva soove, lisaks levis kuuldus, et mõisnikud on tõelise seaduse ära peitnud ja talurahvale võltsingu esitanud 3. Miks oli talupoegadele kasulik talude päriseksostmine? Nad said lastele edasi päranadada ja riik ei sanaud neilt talu ära võtta 4. Mida konkreetselt väljendas Roseni deklaratsioon? Väljendas seda et talupojad olid täielikult mõisniku võimu all ja riik ei saanud sekkuda 5. Mis on aadlimatriklid? Rüütelkonna eriline nimekiri 6. Milline maks kehtestati 1780. aastatel Eesti - ja Liivimaal? pearahamaks 7. Milline Eesti linn sai 1784 linnaõigused? võru 8. Kes oli see tuntud kunstnik, kes juhtis palvekirjade aktsiooni? Johann Köler 9. Miks astus rahvas massiliselt vene õigeusku? Sest vene tsaar lubas õ...
Balti erikord-balti aadli poolehoiu võitmist alustati restitutsiooniga: rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Baltikumi valitsemiskorra põhijooned kinnitati 1721. A Venemaa ja Rootsi vahelise Uusikaupunki rahuga. Säilis Vene impeeriumi koosseisu laialdane omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksekorraldus.Eesti ja Liivimaad eraldas venemaa sisekubermangudest luteri usk,saksakeelne asjaajamine,tollipiir.Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said Tallinnas ja Riias ametisse märatud kindralkubernerid.Aadli matrikkel-1730-40 koostatud rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, mis tagasid antud nimekirja kantud aadlikele Eesti ja Liivimaal poliitilised ja majanduslikud eesõigused. Matriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest.Roseni deklaratsioon-selle järgi oli siinne talupoeg pärisori. Ka tema maa ja vara...
Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnas lõunapoolne osa, mis sai nimeks Võrumaa. Seega koos Saaremaaga oli kokku viis maakonda. Kaalukamad olid aga poliitilised ümberkorraldused: piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust. Rüütelkondade maanõunike kolleegiumid saadeti laiali. Uus omavalitsus tugines täiesti teistel põhimõtetel. Kõik mõisnikud said võrdsed õigused. Loodi linnaduumad. Muudeti maksukorraldust- tuli pearahamaks ning hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi (elanikkonna arvele võtmiseks). 1796 aastal taastati aga põhijoontes varasem valitsemisviis. Vene ja Rootsi aja kaart Linnad ja maakonnakeskused Rootsi aeg- 1645- 1720/1721 2 kubermangu- Eestimaa kubermang (keskus Tallinn) Liivimaa kubermang (keskus Riia) Eestimaa kubermang- maakonnad- Läänemaa (Haapsalu), Harjumaa (Tallinn), Virumaa (Narva, Rakvere), Järvamaa (Paide)
ja väeosade varustamist; aadlimartilid- eesmärk kaitsta põlisaadlit uusaadli eest???!?!?; Maapäev - sõnaõigus vaid aadlimartiklis kirjas olevatel aadlikel, otsustati eluoluga asju ja valiti haagi- ja sillakohtunikke - Katariina II ja tema mingi pask Viljandimaa Pärnumaast nahhui Paldiski Võru Linnaõigused (Vilx 1783) 12 linna pearahamaks TALURAHVA OLUKORD 18. SAJANDIL - Roseni deklaratsioon 1739 pärisorjus Eestimaal talupoega võib osta, müüa, vahetada, pärandad ehk kesine kõhtuvõim talupoegade üle oli rüütelkondadel kaotati kõik rootsi aja kergendused põgeneti teise kubermangu - Browne'i positiivsed määrused 1765 Talurahvas sai õiguse vallasvarale; Pärast mõisakohustuste täitmist või talupoeg jääke turustada;
· Narva linn jäi Peterburi kubermangu · Setumaa jäi Pihkva kubermangu Maakonnalinnad said linnaõigused: Võru 1784 Paldiski 1783 Viljandi 1783 Kokku linnu 12: Tln., Trt., Narva Pärnu, Paide, Haaps., Kuress., Vilj., Valga, Võru, Rakv., Paldiski. Poliitilised ümberkorraldused: · uus aadli ja linnade omavalitsus · kõik mõisnikud võrdsed · 1783 pearahamaks · Balti provintside korraldus muudeti sarnaseks Venemaa omaga. Majandus. Põllumajandus vili - tollivaba väljavedu Rootsi kohapealne vene sõjavägi viin -- Peterburi (põlismetsad põletatakse viinaköökides) veised -- lihaloomad Peterburi st. * loomakasvatus * väetis põldudele Kaubandus * Merekaubanduse tähtsus tõusis. Tln., Pärnu., Narva tähtsust vähendati, eesmärk - tõsta Peterburi tähtsust. eksp
1696ndal aastal. Peetri algatusel töötati välja suurt laevaehituse kava. Selle rahastamiseks viidi sisse uut liiki koormised. 1700. aastal algas Peeter I’se eestvedamisel Põhjasõda Rootsiga, et tagada Venemaale pääs Läänemerele. 1700. aastal kaotas Peeter I Narva lahingu ning peale seda alustas ta tõsiseid reforme: sõjaväereform, millega uuendati sõjaväge ja loodi elukutseline regulaararmee; maksureform, millega kehtestati pearahamaks ning alustati perioodilisi hingerevisjone; haldusreform, millega loodi uued valitsusasutused ning haldusüksused; avaliku elu reform, mis seisnes euroopalike kommete juurutamises Venemaal. Pahatihti oli see vägivaldne ning tekitas tõsist vastuseisu; kirikureform, millega Vene õigeusukirikust sai riigikirik. 1712. aastal sai Venemaa uueks pealinnaks Peterburg. Peeter Suure sõnul oli just Peterburg aknaks Euroopasse. Tsaar muutis Venemaa õukonnaelu euroopalikumaks ning jagas riigi
Viinapõletamise õigus oli ainult mõisnikel. Talupoegadele oli see kõik keelatud. Taludes kasvatati ka vilja. Ning seal olid ka erinevad koduloomad : lambad, kitsed, sead, kanad, haned, härjad, hobused, lehmi. Talupoegade koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes. Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arvestati adramaa järgi. Selleks korraldati iga 7-8 aasta järel adramaarevisjone. 1783. aastal kehtestati pearahamaks.. Mille järel hakati korraldama ka hinge loendusi. Talurahva olukord Rootsi ajalTalupoegadel oli peal sunnismaisus. Talupoeg seati mõisnikust sõltuvusse. 1696. aastal avaldati Liivimaa majandusreglement, mille sätted laienesid ka Eestimaa kroonumõisadele. Keelati ära talurahva karistamine. Talurahva olukord pärast Põhjasõda Majandusreglement jäi kehtima ka vene ajal, kuid kroonumõisade arv vähenes. Kõikidel talupoegadel oli omanikuõigus vallasvarale
Pärnu mk lahutati Viljandimaa ja Tartu mk lõunapoolne osa, mis 1784.a rajatud uue linna järgi sai nimeks Võrumaa.Eestis oli 5 mk.Osa praeguse lõunapiiri äärde jäävatest Eesti aladest asusid Volmari ja Valga mk all.1783.a sai kõik mk.keskused linnaõiguse,kaks uut linna Paldiski ja Võru. 10.Poliitilised ümberkorraldused-Muudeti sarnaseks Venemaa omaga, eesotsas oli asehaldur, raad saadeti laiali.Eesti ja Liivimaal võrdsustati õigusi, muudeti maksukorraldust, kehtestati ühtne pearahamaks, hakati korraldama hingeloendusi. 11.Posit.määrused-Georg Eisen von Schwarzenberg-propageeris pärisorjuse kaotamist,pakkus lahenduseks turumajanduslikke elemente,et talupojad võiksid oma töö eest palka saada.1765.a võesti vastu posit. määrused. Talupoeg sai õiguse vallasvarale Talupoeg võis põllusaaduste ülejäägi vabalt turustada Mõisakoormistele seati kindlad piirid,mõisnik ei tohtinud neid oma suva järgi tõsta. Karistus 30 vitsa või kepihoopi.
Talurahvas 17-18 saj ehk varauusajal olid talurahva ühiskonnnakihgid suht ühtsed. Sulane istus pererahvaga ühes lauas, polnd varanduslikku jagunemist. Era-ehk rüütlimõisad, kuulusid baltisaksa mõisnikele. Riigi- ehk kroonumõisad, kus riik rentis neile riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisat polnud. Kirikumõisad ehk pastoraadid, mis olid väiksemad, elasid kirikuõpetajad. Teraviljaeksport-muutus tähtsaks. Teraviljakultuurideks olid talirukis, oder, ka kaer, natuke nisu. Viinapõletamine (mõisnikud) 18. saj oluliseks sai. Viin oli kallis, kolmandik teraviljasaagist läks viinakateldesse. Sellega kaasnes ka metsaraie. Talupõldudel kasvatati ka teravilja + hernest, naerist, lina. Loomadest musti lambaid, kitsi, sigu, kanu, hanesid, härg, pluss voorirakendisse panemiseks 1 hobune. Vakuraamat- selles peeti arvestust talupoja makstud koormiste eest mõisnikule. Adramaarevisjon- talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigi...
Ka Paldiski sai linnaõiguse ja rajati Võru linn. Maanõunike kolleegium saadeti laiali. Aadlimatriklid kaotasid tähtsuse (muutusid võrdseteks) nt ka Vene aadlid võisid siin maad omada. Linnades saadeti raed laiali ja rae asemel valiti liima duuma (kõik majaomanikud said valida seda) ja see valis linnapea. Tollipiir kui selline tühistati (jäi püsima ka peale asehaldusaega). Viidi sisse pearaha maks (kõigi meessoost isikute pealt kindel summa aastas). Nt talupoja pearahamaks oli 70 kopikat. Linnaelaniku pealt oli 1 rubla 20 kopikat (linnas nt palgatöölisie palk oli 4 kopikat). Selleks, et teada palju peab tulema pearahamaksu, selleks hakati korraldama hingede revisjone (loendusi) ( Eestis esimene 1782). 10 hingede revisjon 1857-58 korraldati viimane hingede revisjone). Sinna revisjoni pandi kirja kõik talus elavad inimesed. Pandi kirja ka kellega oli tegemist nt talupoeg, peremehe naine jne. Maal maksis mõisnik maksu ära ja selle eest tõstis ise makse. 1784
karm, kuid see lõppes leebelt. Minu arvates oli rootsi aeg talupojale raske aga lõppes kergelt. Vene aeg algas põhumõtteliselt 1710 aastal aga ametlikult algas see alles aastast 1721 ja lõppes aastal 1855. Kui venemaa võttis eesti üle võimu siis jäid alguses alles vanad seadused, sest nad ei tundnud ennast siin kindlasti. 1783. aastal tekkis Baltikumi uus halduskorraldus. Seda hakati kutsuma asehalduskorraks, mis tõi kaasa suuri muudatusi. Tekkis Eesti talupoegadele uus maks pearahamaks millega hakkadi tegema rahvaloendusi. Eesti talupoeg oli pärisori. Eratalupoegadele prooviti õigusi juurde anda, kuid see ebaõnnestus. Vene aeg oli Eesti talupojale väga karm, sest talupojal oli vähe õigusi ja proovid saada neile uusi õigusi ei õnnestunud Varauusajal oli talupoeg enamasti pärisori, kuid. Võõrvõimud tehti katseid talupoegade olukorra leevendamiseks, kuid neist ei tulnud midagi välja või ei jäänud need püsima. Eesti talupojal varauusajal raske elu.
Kui mina oleksin olnud üks nendest orjadest, siis oleksin mina vastu hakanud isegi siis, kui oleksin saanud karistada selle eest. Aga samas oleks ka Peeter I võinuks palgata töötajad, kes tegeleks riietega. Kuna tol ajal olid orjad siis ehk Peeter I tahtis raha kokku hoida ja kasutada orjastatud talupoegi. Senine maksusüsteem, millega olid maksustatud näiteks majade aknad ja korstnad, oli keeruline ja väheefektiivne. Et koguda uusi makse ja täita riigikassat, selleks kehtestati pearahamaks, mis hõlmas ühtviisi peaaegu kogu elanikkonda. Koos pearahamaksu kehtestamisega hakati Venemaal korraldama regulaarseid hingeloendusi. Ma arvan, et see on hea kaval idee maksude tõstmiseks, kuna ei öeldud, et tõstavad makse vaid et muudavad hoopis maksude võtmist. Samas aga venelastele see eriti ei meeldinud kuna nad pidid rohkem makse maksma. Põhjalikult muudeti Venemaa valitsemiskorraldust. Senise tsaari nõukoja, bojaaride duuma
· Rahvuslik liikumine · Valgustus · Uued leiutised Riigivalitsemine · Absolutislik monarhia · Parlamentaarne monarhia · Konstitutsiooniline riigikorraldus Peeter esimese reformid · Sõjaväereform eluaegne sõjaväekohustus nekrutid · Sõjakoolid ohvitseride koolitamiseks · Pandi tööle Uurali rauamaagikaevandused · Riidemanufaktuurid mundri- ja purjeriide tarvis · Uus maksusüsteem pearahamaks · Hingeloendused · Uus valitsemiskorraldus Senat asendas bojaaride duuma · Kolleegiumid tänapäevaste ministeeriumite eelkäija · Keelati pikad habemed- habememaks · Kaasati naised seltskonnaellu Vanausulised Eesti Vabariigis Vanausulised pagesid Vene riigi äärealadele, ka Peipsi järve läänekaldale, kus tänini on vanausuliste asulad. 1920.1930. aastail oli Eestis kümme tuhat vanausulist, kes moodustasid 12 kogudust Peipsimaal, Tartus ja Tallinnas.
1762.a tõusis võimule Katariina II, kes tegi palju muudatusi. Piirati nii rüütelkondade kui linnade omavalitsust. Rüütelkondade kolleegiumid saadeti taas laiali. Kõik mõisnikud said võrdsed õigused. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad, kugu tuli valida esindajad ka mitte eriti jõukatest kihtidest. Muudeti maksukorraldust. Tuli pearahamaks, hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi.Siiski lubas Katariina II mõisnike mõisad pärus- omandiks kuulutada.Piirati omavalitsusstruktuui, omavalitsusorganid olid palju rohkem riigivõimu kontrolli all. 1796.a peale Katariina II surma taastati endine valitsemisviis. Kõige enam oli Eestis era- ehk rüütlimõisaid, mis kuulusid baltisaksa mõisnikele, riigi- ehr kroonumõisaid, mida riik rentis riigiteenistuses olnud aadlikele ja kirikumõi-
Roseni deklaratsioon- Parun O.F. Roseni seletuskiri, mis kirjeldas Baltimaade talupoegade õigusi. Asehalduskord- Aastal 1783 Baltikumis kehtestatud uus halduskorraldus, mis lisas Eestimaa kubermangule viienda maakonna, Paldiski. Pearahamaks- Iga elava meeshinge pealt korjati Venemaa riigikassasse raha. Hingeloendus- Mingi riigi maa-alal elavate inimeste nimekiri, mille peamine eesmärk on anda ülevaade riigi sissetulekust inimeste arvelt. Pearaharahutused- Aastal 1784 kehtestatud pearahamaks põhjustas konflikti talupoegade ja mõisnike vahel, mida saadeti lahendama sõjaväeosad. Positiivsed määrused- Kaitseseadused talupoegade olukorra parandamiseks. Talurahvas sai õiguse vallasvarale, piiratud mõisakoormised, põllusaaduste ülejäägid võis talupoeg turul maha müüa. Pietism- Usuliikumine haritud teoloogide hulgas, mis üritas teha usudogmasid inimestele arusaadavamaks selle asemel, et neid pähe õppida, elavnes usulise kirjanduse
3.6. Lehm lihaloomana, piimaand väike. 5.4. Koormised 5.4.1. Koormised teotöö mõisapõllul. 5.4.2. Arevstust peeti vakuraamatutes. 5.4.3. Suurus sõltus talu ja talupere suurusest. 5.4.4. Mõisnikud maksid riigile makse, arvestati adramaade järgi. 5.4.5. Adramaarevisjonid pandi kirja töövõimelised talupojad. 5.4.6. Revisjoniraamatud aitavad uurida Eesti ajalugu. 5.5. Maksud 5.5.1. Pearahamaks 5.5.2. Suurendas riigile laekuvate maksude summat. 5.5.3. Korraldati hingeloendusi. Linda Lapp Talupoegade ja aadlike vahelised suhted varauusajal 01.12.2010 5.5.4. Talurahvas ühtne ühiskonnakiht. 5.5.5. Varandusliku kihistumise puudumine talurahva seas. 6. Kliima 6.1. Kliima kontinentaalsem. 6.2. Põllumajanduseks ebasoodsam. 6.3. Talved pikemad ja külmemad. 6.4
Tööleht 24 Talupojad Rootsi ajal. Õpik § 16 Kordamine. Mis on mõis? Mõis on suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus, varem ka administratiiv- ja omavalitsusüksus (mõisavald), mille hulka kuuluvad väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud. Millised talupoegade kategooriad te teate? Talupoegade kategooriad Adratalupojad – kõige arvukam kiht, töövõimet arvutati adramaa harimisvõimsuses Üksjalad - Peamiselt adratalupoegade nooremad pojad, kes rajasid talu uutele maadele. Teonorm oli väiksem. Hiljem sulasid adratalupoegadega kokku Maavabad talupojad – Üksikud muistsete eestlaste järeltulijad, kelle kohustus oli teenimine feodaali ratsaväes Mis on adramaa? Adramaa oli algselt (12.–13. sajandil) talu, mille põldu hariti ühe adrarakendiga. 13. sajandi teisel poolel hakati adramaa all mõistma pinnamõõtühikut: adramaa suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi. Alates 15. sajandist on kasutatud ka ruutmõõdus adra...
Kordamisküsimused_Euroopa uue aja koidikul Absolutismi kujunemise põhjused loodeti pääseda kodusõdadest ja korralagedustest; Euroopa usuline lõhenemine reformatsiooni järel; loodeti jõuda üldise heaolu ja turvalisuseni; rahvusriikide kujunemine. Absolutismi tunnusjooned. Kuidas muutis absolutism ühiskonda? Kes olid absolutistlikud valitsejad? Iseloomusta nende valitsusaega paari lausega. TUNNUSED jagamatu riigivõim, pandi alus alalisele sõjaväele, merkantilistlik majanduspoliitika, kujunes välja professionaalne ametnikkond, rahvuskirik allus absolutistlikule valitsejale, sõditi palju kolooniate saamiseks. Valgustatud absolutism Austrias, Preisimaal ja Venemaal. Katariina II, Joseph II ja Friedrich II nende reformid KATARIINA II üritas muuta Venemaad paremaks riigiks-hästi ei õnnestunud, hariduse parandamine, laiendas aadli omavalitsust kubermangu tasandil, laiendas Venemaa piire Türgi ja Poola arvelt. JOSEPH II ulatuslikumad r...
Töötas nädala laevaehitustöökojas puusepana. Euroopa riigid polnud huvitatud sõjast Türgi vastu, Poola kuningas August 2. Pakkus Venemaale liitu Rootsi vastu. Algas Põhjasõda. 1700. Venemaa kaotas Narva all. Peeter hakkas uuendama sõjaväge, maksusüsteemi ja valitsemiskorda. Sõjavägi: nekrutitest, rajati uusi sõjakoole, võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud, rajati riidemanufaktuure(et valmistada mundreid ja purjeriideid). Maksusüsteem: kehtestati pearahamaks, korraldati hingeloendusi. Valitsemiskorraldus: tsaari nõukoja bojaaride duuma asendas Peeter 1. oma sõpradest koosneva senatiga. Valitsemisega tegelesid ka kolleegiumid. Peetri reformid võimaldasid Põhjasõda võita. Uusikaupunki rahulepinguga (1721) sai Venemaa väljapääsu Läänemerele Viburist Riiani. Venemaa sai võimas riik selle puhul kroonis Peeter 1. End keisriks(impeeriumi valitsejaks) 1725. Aasta algul suri haigusesse( 52-aastasena) Peeter 1
Liivi sõja lõppedes algasid uued sõjad, mida nimetatakse Poola-Rootsi sõdadeks. Pärast Põhjasõda jäi Eesti Vene võimu alla. Eestis algas vene aeg. Uuesti kehtestati Balti erikord, mille tagajärjel andis tsaar aadlikele tagasi riigistatud mõisad ning taastas nende õigused talupoegade üle. Talupojad muutusid tagasi pärisorjadeks, keda võidi müüa, pärandada ja vahetada nagu muud mõisa vara. 18. sajandi teisel poolel kehtestati ka Eesti- ja Liivimaal ühtne pearahamaks, nagu see oli kehtiv ka Venemaal. Seoses pearahamaksuga leidsid Eestis aset ulatuslikud talurahvarahutused, sest talupojad tõlgendasid pearahamaksu kui mõisakoormistest vabastamist. Pärast Liivi sõda oli märkimisväärselt kõrgel kohal sisemigratsioon. Palju saarlasi asus mandrile elama tühjadesse taludesse, mis olid peale sõda tühjaks jäänud. Teistest rahvustest oli sisserändajaid samuti palju, eriti suur osakaal oli vene talupoegadel, käsitöölistel, kaupmeestel ja
Valgustus. Venemaa 1. Valgustuse tekkimise eeldused. Loodusteaduste edu: avastati uusi seaduspärasusi looduses,deism Tehnika areng Targad inimesed Inglismaa 18.saj kõige demokraatlikum riigikorraldus, Euroopas sõna- ja trükivabadus, vaimne vabadus Üle Euroopa. Usk vaatluste ja katsetega saadud teadmistesse. Vaimse vabaduse hindamine,filosoofiline mõtlemine.Mitmesuguste elunähtuste uurimine. Hakati rohkem tähelepanu pöörama mõtlemisele. 2. Valgustusele iseloomulikud jooned. Väärtustati ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Üha enam hakati hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet, uskuma enam vaatluste ja katsetega saadud teadmisi. 3. Mille poolest erines valgustusaja inimese maailmapilt keskaja inimese maailmapildist? See oli tunduvalt laienenud tänu teaduse ja tehnika arengule. 4. Miks nimetatakse 18. sajandit valgustussajandiks? Tähtsamaiks vaimseks liikumiseks 18. sajandil sai valgustus periood Euroopa k...
künniloomaks oli härg, andis sõnnikut ja ka liha toiduks. Talus ka üks hobune. Lehm lihaloomana. Talupoegade maksukoorem ja kontroll maksude üle Mõisale koormised seisnesid teotöös mõisapõllul, arvestust peeti vakuraamatutes. Koormiste suurus sõltus tööjõulise talupere suurusest. Tööjõu kasutamise eest maksis mõis riigile makse, arvestati adramaade järgi. Adramaarevisjon- pandi kirja töövõimelised talupojad. Revisjoniraamatud- ajalooallikad, näha asutuse püsivust. 1783- pearahamaks, see suurendas maksude üldsummat. Hakati korraldama hingeloendusi, et panna kirja maksukohustuslik elanikkond. Varandusliku kihistumist polnud. Rootsi aeg kuni Rootsi aeg pärast Vene aeg 18.saj I Vene aeg 18.saj II reduktsioonini reduktsiooni poolel poolel kohus- teorent (jalarent, samad kohustused; maksuvabastused 1783- pearahamaks;
1783 said maakonnakeskused linnaõigused Tln, Tartu, Narva, Pärnu, Valga, Viljandi, Rakvere, Haapsalu, Paide, Kuressaare ning uute linnadena Paldiski ja Võru. Poliitilised ümberkorraldused: Mõlema kubermangu etteotsa määrati ühine asehaldur; Maanõunike kolleegiumid, rüütelkonnad, raed saadeti laiali; Kõik mõisnikud E ja L omandasid võrdsed õigused; Linnades võrdne kodanikuõigus kõigile, olenemata rahvusest, tegevusest; Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad; Ühine pearahamaks, selle jaoks elanikkonna arvele võtmiseks korraldati hingeloendusi. POSITIIVSED MÄÄRUSED Hakati kõnelema talurahva olukorra parandamisest. 1765 maapäeval esitas kindralkuberner Browne nõudmise talurahva olukorra prandamiseks. Aadelkond avaldas vastuseisu, aga Browne veenis ka keisrinnat ning lõpuks pidid aadlikud ettepaneku vastu võtma. 1765 aprillis kinnitas Browne positiivsed määrused: tp sai õigused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
