1. Nimeta sinu arvates kolm kõige rohkem eestlaste elu 19. sajandil mõjutanud sündmust .Põhjenda oma valikut. 1. 1857 Johann Voldemar Jannsen hakkas välja andma „Perno Postimeest“ Sellega pani ta aluse eestikeelsele ajakirjandusele. 1866 – Uus vallaseadus. Talurahva omavalitsus vabanes mõisnike eeskostest. 1870.1880. – Kehtestati koolikohustus nõue. 2. Millised olid talurahva koormised 19. sajandil? Teorent, naturaalandamid, rahamaksud, pearaha, nekrutiandmine, nekrutite varustamine, sõjaväe majutamine ja küüt, sõjaväekohustus, teede korrastamine, magasiaida ehitamine, kooli ehitamine, kirikumaksud, vaeste hoolekanne. 3. Talurahva käärimine 19. sajandil: seletage, kuidas oma olukorda üritati parandada, milline oli nende tegevuse tulemuslikkus ja tooge võimalusel näiteid. Majanduslik olukord ei paranenud. Talude rendilepingud olid ikka piiranguteta, 1840 puhkes näljahä...
9)Iseloomusta muutusi Eesti külaühiskonnas pärast pärisorjuse kaotamist (1819-1850) - Talurahvas ei pidanud nüüd mõisnikku küll teenima, kuid oma eluaseme pidid nad mõisnikult nüüd välja rentima. Algusaastatel ei toonud see talupoegade ellu suuri muutusi, sest ka edaspidi sõltuti mõisnikust. Seoses pärisorjuse kaotamisega, pandi Eestimaa talupoegadele nüüd lisanimi ehk priinimi. Enamasti panid selle mõisnikud ja hiljem kõik saksapärased perekonnanimed eestistati. 12)Laevaehitus ja meresõit, väljarändamine, tööstuse ja kaubanduse areng 19.saj. II poolel Eestimaal kujunesid välja 3 suurt laevaehitussadamat : Häädemeeste Pärnu lähedal, Käsmu Põhja-Eestis ja kogu Saaremaa rannik Sõrve poolsaarest Kihelkonnani. Peamiselt ehitati purjekaid Riiga ja Peterburgi kaubareiside tegemiseks
Loodi talurahvakogukonnad ehk vallad, kuhu valiti ka esindajad. See oli magus samm ja talurahval oli suurem sõnaõigus. Kui taluharijate pere soovis liikuda ühest kogukonnast teise, oli vaja valla luba, mida aga kinnitas mõisnik vaid siis kui lahkuja perel polnud võlgu. Lahkuja pidi lisaks leidma ka kellegi, kes maksab tema eest järgmisel hingeloendusel pearahamaksu. Inimestele hakati panema priinimesid (perekonnanimesid). Liivimaa kõigil talupoegadel oli 1826. aastaks priinimi ja Eestimaa talupoegadel 1831. aastaks. Talu kasutamiseõiguse pärandamine ei säilinud, kui ei pikenenud leping. Talu ülalpidamine oli niivõrd raske, et mehel pidi kindlasti kõrval olema naine. Need, kes ei tahtnud peremeheks saada, läksid teise tallu sulaseks, kust sai palju tarkusi ja nippe põlluharimise kohta. Mindi ka mõisamoonakaks. Üldiselt arvan, et talupoegade teekond pärisorjast peremeheks oli võrreldavalt pikk ja endiselt piinarikas, paljud
1)Millised balti erikorra meetmed mõjusid Eesti arengule positiivselt, millised negatiivselt? Põhjenda! 1)Iseloomusta Eesti põllumajandust ja talurahva olukorda 18.saj. I poolel! too välja peamised probleemid! 3)Millised muudatused kehtestati asehalduskorra ajal? Nende mõju Eesti arengule? 4)Suhtumine pärisorjusesse 18.saj. keskel ja Positiivsed määrused 5)Pietismi levik. iseloom ja mõju Eestis 6)Too välja vennastekoguduste liikumise + ja - jooned! 7)Ratsionalismi olemus ja seos rahvahariduse ning eesti keelse kirjasõnaga 8)Iseloomusta 19. saj. alguse (1802-1819) talurahvaseadusi ja anna seadustele hinnang! 9)Iseloomusta muutusi Eesti külaühiskonnas pärast pärisorjuse kaotamist (1819-1850) 10)Talurahva koosseis ja koormised 19.saj. keskel 11)1849-1868 talurahvaseaduste iseloomustus ja talude päriseksostmine 12)Laevaehitus ja meresõit, väljarändamine, tööstuse ja kaubanduse areng 19.saj. II poolel 13)Tartu ülikooli taasavamine ja selle m...
Eeskujuks võeti 1807 aasta agraarreform Preisimaal. Uus Eestimaa talurahvaseadus sai Aleksander I kinnituse 1816, ning Liivimaa 1819. Aadelkond loobus kõigist senistest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas kuulutati pidulikult pärisorjusest vabaks. Samas tunnistati maa mõisniku ainuomandiks. Et oma talus edasi elada tuli maad mõisnikult rentida. Perekonnanimede panek, talu nimele lisandust perekonnanimi ehk priinimi. §31 Talurahva omavalitsus, koosseis ja koormised, usuvahetusliikumise põhjused kust kuhu liikus vms Omavalitsus Talurahva igapäevaelu korraldas mõis. Mõisapiirkond = kohtupiirkond. Talurahva kui seisuse omavalitsus vallakogukond. 19saj alguse talurahvaseadustega loodi vallakohtud. Koosnesid kolmest liikmest, kellest ühe nimetas mõisnik. Ül: vaestehoolekanne, ühisvastutus magasivilja varumisel(magasiait), kogukondade juhid: eestistalitaja, liivimaal kaks vöörmündrit
valitsusametnik 15. kuberner - kõige olulisem võimuesindaja kubermangus, allus ametlikult senatile, kuid tegelikult tuli riigiasju ajada siseministriga, ei saanud mööda vaadata kindralkubernerist 16. kroonupalat - (juhtis viitsekuberner) majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile 17. nekruti värbamine - talupoegade sõjaväeteenistusse värbamine 18. priinimi - pärisorjusest vabastamisega anti talupoegadele mõisnike poolt perekonnanimed 19. vallakohus - seal lahendati talupoegade omavahelisi tüliküsimusi, nõuti sisse võlguolevaid mõisakoormisi, karistati üleastunuid, valvati avaliku korra järele ja hallati vallalaekaid ning magasiaitu 20. vallakogukond - talurahva kui seisuse omavalitsus, kujunev kogukond väljendus esialdu peamiselt mitmesuste kohustuste kollektiivses kandmises 21
eesti haritlaste põlvkonna tegevus (näited). 3) Rahvuslik liikumine Eestis: rahvusliku liikumise olemus, eeldused, keskused ja juhid; olulisemad rahvusliku liikumise sündmused ning nende tähtsus; ,,suure lõhe" olemus ja põhjused; rahvusliku liikumise allakäigu põhjused. 4) Venestusreformide põhjused (Aleksander III) ja olemus (näited); Eesti ühiskond ja selle lõhestumine venestusajal (näited). 5) Mõisted: priinimi, magasiait, vöörmünder, talitaja, vabadik, saunik, pops, kubjas, kilter, moonakas, rahvuslik liikumine, Aleksandrikool, palvekirjade aktsioon, Manasseini revisjon, EÜS. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer
Seetõttu kehtestas valitsus seaduse, et igale inimesele antakse lisaks ristinimele ka püsiv ja edasi pärandatav ning ametlikult fikseeritud perekonnanimi(Karl Kurro, Kristiina Kurro 1999). Neid ametlikke nimesid nimetas rahvas eri piirkondades erineval moel. Põhja- ja Kesk-Eestis liignimedeks, Pärnu- Viljandi- ja Tartumaa lõunapoolsetes kihelkondades ja Võrumaal väärnimedeks. Liivimaa kandis öeldi äsjaantud perekonnanime kohta tihti ka priinimi, sest see saadi koos pärisorjusest priikslaskmisega(Kurro, Kurro 1999). Samas langes Eestis perekonnanimede andmine ajale, kui see oli aktuaalne kogu Euroopas. Austrias tehti perekonnanimede kandmine kohustuslikuks juba 1787, Eestist mõned aastad ennem aga näiteks Preisimaal ja Baieris. Venemaal seevastu hakati talupoegadele perekonnanimesid andma alles 1861, peale pärisorjuse kaotamist. Nii et ka oma nimeloome
ja esimese eesti haritlaste põlvkonna tegevus (näited). 3) Rahvuslik liikumine Eestis: rahvusliku liikumise olemus, eeldused, keskused ja juhid; olulisemad rahvusliku liikumise sündmused ning nende tähtsus; ,,suure lõhe" olemus ja põhjused; rahvusliku liikumise allakäigu põhjused. 4) Venestusreformide põhjused (Aleksander III) ja olemus (näited); Eesti ühiskond ja selle lõhestumine venestusajal (näited). 5) Mõisted: priinimi, magasiait, vöörmünder, talitaja, vabadik, saunik, pops, kubjas, kilter, moonakas, rahvuslik liikumine, Aleksandrikool, palvekirjade aktsioon, Manasseini revisjon, EÜS. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer
Muistne vabadusvõitlus. I periood 1208-1212. 1184. augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard tuli ristima. Liivimaa piiskop. Pärast Meinhardi surma tuli 1198 Berthold ristima sõdijate väe saatel. Seejärel Albert, kes rajas 1201. aastal Riia linna. Maarjamaa Neitsi Maarja. 1202. vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad Mõõgavendade ordu. Eestlasi ähvardas oht ka Venemaalt. 1208. hakkas võitlus. Ugandi nõuti saksa kaupmeestelt röövitud kaupu tagasi. 1210. Võnnu piiramine eestlaste vasturünnak. Seal oli mõõgavendade tugipunkt. Eestlased lasid jalga. Ümera lahing eestlaste võit. Viljandi piiramine 1211. Kiviheitemasin, kuuendal päeval läbirääkimised. Samuti levis katk. 1212. aastal sõlmiti Toreida vaherahu kolmeks aastaks. II periood 1215-1221. Esimene rünnak Ridalasse rikkus lepingut. Siis Sakalasse. Lembitu võeti kinni. Eestlased koostasid laialdase vastupealetungi kava, eesmärgiks saksa koloonia täielik hävitamine. ...
Eesti Kultuurilugu KESKAEG (Varasem keskaeg 1227-1346; Hilisem keskaeg 1346-1520) Kroonikad ehk ajaraamatud kujutavad dateeritud sündmusi ajalises järjestuses ning olid keskajal väga levinud. Eesti keskaja seisukohalt on olulisemad kroonikad: 1) Vanim säilinud kroonika on ladinakeelne Läti Henriku kroonika (valminud umbes 1224-27), mis kirjeldab sündmusi aastatel 1180-1227 ning on koostatud Riia peapiiskopi Alberti ülesandel. 2) Liivimaa vanem riimkroonika (valminud umbes 1290) kirjeldab Liivimaa Ordu tegevust aastatel 1180-1290 ning on koostatud tundmatu sõjamehe poolt. 3) Liivimaa noorem riimkroonika (valminud 1340ndate lõpus) kirjeldab sündmused aastail 1315-1348. Käsikiri pole säilinud, tuntakse proosavormis ümberjutustusena hilisemate (Renneri, Russowi) kroonikate kaudu. 4) ,,Chronicon Livoniae" on kirja pandud Liivimaa Ordu vaimuliku Herman von Wartberge poolt ning kajastab sündmusi Liivima...
pidi talupoeg ka edaspidi teokohustusi täitma. Senised normeeritud koormised asendati rendilepingutega. Piiratud liikumisvabadus talupoeg võis vabalt minna ühe mõisniku juurest teise juurde, kuid linna elama või oma kubermangu piirest välja minna luba ei olnud. Kaasnes ka perekonnanimede panek. Varem kutsuti talupoegi nende talu, ise ja ristinime järgi (Kahvre Hansu Mart), nüüd lisandus perekonnanimi e priinimi. Kuna enamasti panid nimed mõisnikud, levisid eestlaste hulgas ka saksakeelsed või saksapärased perekonnanimed, kuni nende nimede eestindamiseni 1930. II poolel. 30. Priiuse esimesed aastakümned (149-151) : Vallakohtud - loodi 19.saj alguses talurahvaseadustega. See koosnes kolmest liikmest, kellest ühe nimetas mõisnik, teise valisid endi hulgast peremehed ja kolmanda sulased. Vallakohtud lahendasid talupoegade
Aitas talukohta säilitada see, kui peremees ja poeg olid sama nimega. Perekonnanimede andmine oli Liivimaal ja Eestimaal olid eraldi. Liivimaal nimed enne käibele. Liivimaal 1823 tuli pärisorjusest vabastada, Jüripäeval vajalik võtta perekonnanimed. 1816 pärisorjusest vabanemine Eestimaal ja 1819 Liivimaal. Eestimaal anti määrus perekonnanimede võtmiseks 1834.a ühe aasta jooksul. Terminid: perekonnanimi, liignimi (liiane nimi), väärnimi (pole mingi õige nimi), priinimi (kajastab pärisorjusest vabastamist). Suur osa nimesid kajastab varasemaid lisanimesid. 20% nimedest on seotud talunimedega, mujal ligi 50%. Umbes 20% on tulnud eesnimedest ja 50% muud apellatiivid, nt maastikunimetused, kalad, loomad, linnud. Kiirustamise tulemusel perekonnanimed: Laisk, Jodik, Monstrum Sarja-nimed: Rooma nimed, linnade nimed, muude linnade nimed, samalõpulised. Piirkondlikke erinevusi: põhja-eestis rannakülades rootsipärased nimed. Räpinas vanad
Senised normeeritud koormised asendati rendilepingutega. *Piiratud liikumisvabadus talupoeg võis vabalt minna ühe mõisniku juurest teise juurde, kuid linna elama asumiseks või oma kubermangu piirest lahkumiseks tal luba ei olnud. Pärisorjusest vabastamisega kaasnes perekonnanimede panek. Varem kutsuti talupoegi nende talu, ise ja ristinime järgi (Kahvre Hansu Mart), nüüd lisandus perekonnanimi e priinimi. Kuna enamasti panid nimed mõisnikud, levisid eestlaste hulgas ka saksakeelsed või saksapärased perekonnanimed, kuni nende nimede eestindamiseni 1930 aastati teisel poolel. 30. Priiuse esimesed aastakümned Lk. 149-151 (vallakohtud, magasivili, külarahvas: pererahvas, sulasrahvas, vabadikud ehk popsid, mõisarahvas, mõisakoormised ja riiklikud koormised) *Vallakohtud- loodi 19.saj alguses talurahvaseadustega. See koosnes kolmest liikmest,
sisalduvate koormiste piirangute tühistamist ning andis mõisnikue võimaluse omi nõudmisi talupoegadele dikteerida. See seadus ei toonud erilisi muudatusi talupoegade elusse. Talupoegade liikumisvabadust piirati veel pikka aega. Kubermangu piirest lahkumine oli keelatud nagu ka linna elama minek. Pärisorjusest vabastamisega kaasnes ka perekonnanimede panek kus lisandus priinimi talu, isa ja ristinimele. Nimed oli enamasti saksapäraselt sest nimed panti mõisnike poolt, kuni nimede eestistamiseni 1930a teisel poole. Talurahva omavalitsus Mõis- halduspiirkond mis hõlmab nii mõisa kui ka külamaad. Mõisapiirkond = kohtupiirkond. Vallakogukond- 19saj tekkinud talurahva kui seisuse omavalitsus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
