ARVESTUSTÖÖ NR. 2 Valgustusajastu 1. Selgita mõisted. (6p.) · literaat · impeerium · possaad · annekteerima · utoopia · radikaalne · nekrut 2. Miks nimetatakse 18. sajandit valgustussajandiks? (2p.) 3. Kes on pildil? Mis linna ta rajas? Kirjelda selle linna rajamist? (5p.) 4. Kellele kuulub ütlus? (4p.) 1. Ta liigub siiski. 2. Ma mõtlen, järelikult olen olemas. 3. Tagasi loodusesse. 4. Kus harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik. ... Rousseau ... Voltaire ... Galilei ... Descart 5. Kes on pildil? Miks nimetatakse teda valgustatud valitsejaks? (2p.)
Tjaden oli nimelt voodimärgaja ning Himmelstoß arvas, et see on puhas laiskus. Ta pani Tjadeni ja teise voodimärgaja ühte narisse magama. Üks magab all ja teine magab üleval ning järgmine öö tehti vahetus. Himmelstoßi ravi ei aidanud ning ühel õhtul pandi talle kott pähe ning peksti läbi. Himmelstoß ei saanud kunagi teada, kes ta läbi peksid. Neljandas peatükis lähevad Paul ja paar meest kaevikut kaevama. Asi läheb tuliseks, sest Prantslased hakkavad pommitama. Üks nekrut otsib Pauli juures varju ning laseb püksid täis. Pommitamise käigus said hobused viga. Nende karjumine oli viha tekitav ning sõdurid said rahu alles siis, kui hobused maha lasti. Kui tulistamine oli vaibunud, asusid mehed "kodu" poole. Kalmistu juures hakkasid prantslased uuesti pommitama. Mehed varjusid. Mürskude seas oli veel ka gaasipomme. Noor nekrut, kes ennem püksid täis lasknud, sai nüüd mürsuga pihta. Ta puus oli täiesti puruks. Nekrut viidi kanderaamiga minema.
Kättemaksuks ründavad nad HI-d siis, kui ta baarist tuleb ja peksavad teda. IV Rühm saadeti kaevikuid kaevama. M on õnnelik, kuna tal on uued saapad jalas. P kuuleb ühest majast mööda sõites hanede kaagutamist ja nad otsustavad K-ga tagasi tulles neist praadi teha Rinne on väga rahutu ja noored nekrutid on närvilised. Mehed paigaldavad oksatraadi ja jäävad autosid ootama, mis nad tagasi peaks viima. Algab rünnak. Esmalt rünnatakse lennukitega. Üks nekrut laseb omal püksid täis. Pihta on saanud ka üks kolonn ja hobused, kes on raskelt vigastatud ja karjuvad metsikult. Lõpuks meeleheitlik karjumine lakkab hobused lastakse maha. Algab jälle rünnak. Rühma varjub kalmistule. Maad tabab väga palju mürske. P varjub ühte mürsuauku, mille põhjas on laip (ollakse kalmistul), kuid P ei hooli sellest. Algab gaasirünnak. P paneb gaasimaski pähe ja aitab ka ühel nekrutil selle pähe saada. Kas teised varjuvad samasse auku, kus P end varjab.
Korporatsioon - ühendus. Laulupidu - pidu, kus saavad inimesed kokku ja laulavad. Selts - organisatsioon. Kadalipp - surnuks peksmine. Prohvet - jumala sõnumi edastaja. Viinaköök - koht, kus toodeti viina. Rahvakalender - kalender, kus on rahva tähtsad pühad. Mokalaat - kui inimesed saavad kokku ja räägivad igast asjadest. Paast - aeg, millal ei sööda liha. (süüakse vähem) Istjatsed - ühised käsitöötegemised naistel. Hingedepäev - pere ootas, et nende surnud tuttavate hinged tulevad neid külastama. Pastlad - nahast jalatsid, mida kanti eriti tähtsatel sündmustel. Viisud - vaeste jalanõud puukoorest. Tanu - abielunaiste müts. Sõba - suur õlarätt. Aganad - taime osa, kus sees on viljatera. Kört - poolvedel jahusupp. Talgud - kui pererahvas ei saanud tööga hakkama, kutsuti naabrid appi. Rehielamu - vanaaegne maja. Parred - peened palgid, mis olid asetatud rehetoa laealustele taladele vilja kuivatamiseks. Haritlane - õpetaja. Eepos - uskumu...
Koer hüppab ta peale kuid peategelane saab õnneks oma noa ja lööb sellega koera. Peategelane viskab haned üle aia ja ronib ise ka kähku üle. Nad lähevad Katcinskyga vanasse laohoonesse ja praevad seal haned ära. Peategelane saadeti koos Kati ja teiste oma klassikaaslestega rindele. Nad lähevad kaevikusse ja valmistuvad lahinguks. Mürsud vihisevad ja kuulipildujad tärisevad, peaaegu on võimatu midagi muud kuulda. Peategelane märkab, et kaeviku nurgas kükitab üks nekrut ning väriseb üleni. Peategelane märkab, et nekrut oli ennast täis lasknud. Ta soovitab nekrutil aluspüksid ära võrra ja need ära visata, sest muidu võib ta külmetada. Paljud saavad sakslastest surma või haavata. Peategelane märkab, et see nekrut, kellel oli ta soovitanud alukad ära võtta, oli saanud surma. Nad lähevad tagasi kasarmusse. Järgmine päev saavad nad palju süüa ja suitsu. Kat arvab, et seda tehakse ainult selle pärast, kuna neid saadetakse homme kindlasse surma
Koer hüppab ta peale kuid peategelane saab õnneks oma noa ja lööb sellega koera. Peategelane viskab haned üle aia ja ronib ise ka kähku üle. Nad lähevad Katcinskyga vanasse laohoonesse ja praevad seal haned ära. Peategelane saadeti koos Kati ja teiste oma klassikaaslestega rindele. Nad lähevad kaevikusse ja valmistuvad lahinguks. Mürsud vihisevad ja kuulipildujad tärisevad, peaaegu on võimatu midagi muud kuulda. Peategelane märkab, et kaeviku nurgas kükitab üks nekrut ning väriseb üleni. Peategelane märkab, et nekrut oli ennast täis lasknud. Ta soovitab nekrutil aluspüksid ära võrra ja need ära visata, sest muidu võib ta külmetada. Paljud saavad sakslastest surma või haavata. Peategelane märkab, et see nekrut, kellel oli ta soovitanud alukad ära võtta, oli saanud surma. Nad lähevad tagasi kasarmusse. Järgmine päev saavad nad palju süüa ja suitsu. Kat arvab, et seda tehakse ainult selle pärast, kuna neid saadetakse homme kindlasse surma
juurde. Koer hüppab ta peale kuid poiss leiab taskust õnneks oma noa ja lööb sellega koera. Bäumer viskab haned üle aia ja ronib ise ka kähku üle. Nad lähevad Katiga vanasse laohoonesse ja praevad seal haned ära. Terve salk koos Katiga saadeti rindele. Nad lähevad kaevikusse ja valmistuvad lahinguks.Nad kuulevad ainult mürske ja kuulipildujaid, peaaegu võimatu on midagi muud kuulda. Paul märkab, et kaeviku nurgas kükitab üks nekrut ning väriseb üleni. Peategelane märkab, et nekrut oli ennast täis lasknud. Ta soovitab nekrutil aluspüksid ära võrra ja need ära Paljud saavad sakslastest surma või haavata. Peategelane märkab, et see nekrut, keda ta aitas, oli saanud surma. Nad lähevad tagasi kasarmusse. Järgmine päev saavad nad palju süüa ja suitsu. Kat arvab, et seda tehaks sellepärast, et homme saadetakse neid kindlasse surma. Kui nad järgmine päev lahingus on märkab Paul, et
Kordamine 1. Isikiud: · August Tugev - oli Poola kuningas (1697) kuni surmani. Ta oli ka Saksimaa kuurvürst aastail (16941733).Osales Põhjasõjas. · Peeter Suur (Peeter I)-Vene tsaar, kes osales Põhjasõjas. · Karl XII-Rootsi kuningas (16971718).Ta lõi 1700 Narva lahingus Peeter I sõjaväge ning sundis 1700 Taani ja 1706 Poola sõjast välja astuma. Osales Põhjasõjas. 1707 asus Karl sõjakäigule Venemaa vastu. . Poltava lahingus (1709) sai ta hävitavalt luau. · Katharina II -Venemaa keisrinna alates 1762. · Aleksander I- Venemaa keiser 18011825. Pärisorjusest vabastaja. · George Browne- Iiri päritolu Vene sõjaväelane ja riigitegelanening kindralkuberner. · Barclay Tolly- Vene väga kuulus väejuht. 2. Mõisted: · Narva lahing- 30. novembril 1700, Põhjasõja lahing, milles Rootsi väed võitsid hävitavalt Venemaa vägesid. · Uusikaupunki rahu- 1721.a...
surus ta mehele padja näkku, et karjeid poleks kuulda. Klohmisime teda ja Haie andis talle mitu kõrvakiilu. Haie sõnas:" kättemaks on verivorst." Läksime rindele, peame ainult kindlustustöid tegema ja kaevikusse ei pea minema. Minule on rinne üks õudne keeris, ja maa on meie sõber. Oleme jõudnud kaevikutele lähedale, kuuleme mürske. Paneme raudvaiad maasse, ja ootame autot, tunda on , et oleme merele lähedal. Üks nekrut poeb mulle lähedale, kiivrit ta ei taha aga panen selle ta tagumikule, kuna see on kõrgeim koht. Järsku on kuulda kisamist, need on hobused, kes on haavatud, Detering tahab, et nad maha lastaks, kuna loomad piinlevad, ta on ise talupoeg. Oleme nii mõndagi talunud, aga seda on jube kuulda, kuidas hobused karjuvad. Detering ütleb:" see on kõige suurem alatus, et loomad sõtta ajada, nad pole ju milleski süüdi." Tahaks juba kodus olla, ehk barakkis. Vajusime
1. Mõisted a. Balti erikord-oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal. b. Balti provintsiaalseadustik-Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu. c. Kindralkuberner-kindralkubermangu kõrgema võimu esindaja. d. Vakuraamat- oli talude ja nendel lasuvate koormiste (maksude) nimekiri. e. Raharent-talupojad said rendita endile talusid,polnud enam niivõrd mõisa maa. f. Teorent- oli feodaalne maarent, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. g. Vallakogukond-talurahva,kui seisuse omavalitsus. h. Vallakohus-lahendati talupoegade probleeme,kas siis õiguslikud,politseilised jne probleemid. ...
KORDAMISEKS I Daatumid: Isikud: 1. Karl XI Rootsi aja viimane 1. 1582 Jan Zaplzki rahu kuningas 2. 1583 Pljussa rahu 2. Karl XII Rootsi kuningas, alustas 3. 1629 Altmargi rahu Põhjasõda, 18 saj. algus 4. 1632 Tartu ülikooli asutamine 3. Gustav II Adolf Rootsi kuningas 5. 1645 Brömserbo rahu, taani andis 17. saj. keskel, asutas Tartu ülikooli alad rootsile 4. Bengt Gottfried Forselius 6. 1681 Reduktsioon Asutas Tartu lähedale õpetajate 7. 1684 Algas Forseliuse seminar seminari 1684 - 8. 1686 Rootsi kiriku seadus - enne 5. Johan Skytte Asutas Tartu ei saa keegi abielluda, kui ei oska Ülikooli, kindral kuberner lugeda, Lõuna-Eesti keelne uus 6. Ignatsi ...
Isikud: August II Tugev Poola kuningas, loos koalitsooni, kuhu kuulusid Taani kuningas Frederik IV ning Vene tsaar Peeter I, osales Põhjasõjas. Peeter Suur Vene tsaar, osales Põhjasõjas. Katariina II Vene tsarinna, tõusis troonile 1762.a, kehtestas Baltikumis 1783.a asehalduskorra. Aleksander I Vene tsaar, tuli võimule 1801. aastal. Alustas talurahvareforme. George Brown Liivimaa kindralkuberner, keskne tegelane uue Balti poliitika (asehalduskorra) läbiviimisel, tahtis kergendada talurahva olukorda ja arendada haridust. Andis 1765.a välja positiivsed määrused: 1) Talupoeg sai õiguse vallasvarale 2) Talupoeg võib maksude ülejäägi turustada 3) Koormisi piiratakse 4) Mõisniku kodukariõigust piiratakse Karl XII Noor Rootsi kuningas Barclay de Tolly Baltisaksa kindralkonna kõige silmapaistvam esindaja. Aitas suuresti kaasa sõjas Napoleoni vastu. Aastaarvud: 1700 Põhjasõja algus, Narva lahin...
1)Millised balti erikorra meetmed mõjusid Eesti arengule positiivselt, millised negatiivselt? Põhjenda! 1)Iseloomusta Eesti põllumajandust ja talurahva olukorda 18.saj. I poolel! too välja peamised probleemid! 3)Millised muudatused kehtestati asehalduskorra ajal? Nende mõju Eesti arengule? 4)Suhtumine pärisorjusesse 18.saj. keskel ja Positiivsed määrused 5)Pietismi levik. iseloom ja mõju Eestis 6)Too välja vennastekoguduste liikumise + ja - jooned! 7)Ratsionalismi olemus ja seos rahvahariduse ning eesti keelse kirjasõnaga 8)Iseloomusta 19. saj. alguse (1802-1819) talurahvaseadusi ja anna seadustele hinnang! 9)Iseloomusta muutusi Eesti külaühiskonnas pärast pärisorjuse kaotamist (1819-1850) 10)Talurahva koosseis ja koormised 19.saj. keskel 11)1849-1868 talurahvaseaduste iseloomustus ja talude päriseksostmine 12)Laevaehitus ja meresõit, väljarändamine, tööstuse ja kaubanduse areng 19.saj. II poolel 13)Tartu ülikooli taasavamine ja selle m...
lebo, lambine, kipa, snäp,insta, feiss, telo, läpakas, telku, nett, bemm, kutsikas, sonks, võiku, änksa, enness, puid, hurtima, sorri, eit, lamp, lebokeiss, milf, lol, lohakas, suvakas, pmst, rets 3. Sünonüümid *arst – kirurg, meedik, tohter, doktor, laevaarst, lutsern, sõjaväearst, eskulaap, joodijüri, tohtrihärra *sõdur – ajateenija, sõdurpoiss, soldat, rivimees, soldan, kroonumees, sass, sõdursass, hall, pindevillem, püssimees, lihtsoldat, reamees, kutsealune, noor, nekrut, jaan, joonap *kunstnik – taidur *kirjanik – sõnameister, sõnakunstnik, sõnasepp, sõnaseadja, sulemees, sulekuningas, sulemeister, sulesoldat, sulesepp, sulepiinaja, ilukirjanik, belletrist, sulerüütel, sulejünger *õpetaja – pedagoog, koolmeister, kooliõpetaja, koolitaja, koolimees, koolipapa, koolihärra, õpetajanna, koolipreili 4. Väike paronüümisõnastik asustama - mingit ala elanikega täitma; kuhugi elama asuma. Eestlased asustasid saare. Asustamata piirkond
Balti erikord- Venemaa andis baltisaksa aadlikele soodustusi, et neid enda poole võita. Restitutsioon- Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisad anti tagasi nende endistele omanikele. Kehtis isegi Rootsi mõisnikele, kui nad määratud ajaks oma Balti mõisadesse tagasi elama tulid. Rüütelkond- Aadlimatrikkel- Baltimaa aadlike kiri, kus aadlikele anti välisriikide mõju eest kaitseks eesõigus Baltimaades kaubelda. Roseni deklaratsioon- Parun O.F. Roseni seletuskiri, mis kirjeldas Baltimaade talupoegade õigusi. Asehalduskord- Aastal 1783 Baltikumis kehtestatud uus halduskorraldus, mis lisas Eestimaa kubermangule viienda maakonna, Paldiski. Pearahamaks- Iga elava meeshinge pealt korjati Venemaa riigikassasse raha. Hingeloendus- Mingi riigi maa-alal elavate inimeste nimekiri, mille peamine eesmärk on anda ülevaade riigi sissetulekust inimeste arvelt. Pearaharahutused- Aastal 1784 kehtestatud pearahamaks põhjustas konflikti talupoegade ja mõis...
Ta on voodimärgaja ning Himmelstoß arvas, et see on lihtsalt laiskus. Ta pani teise voodimärgaja tema kohale naril magama. Järgmisel ööl tehti vahetus. See meetod ei aidanud probleemi lahenda. Järgmisel hommikul viskasid mehed Himmelstoßile voodikoti pähe ning asusid teda läbi peksma. Himmelstoß muidugi ei näinud, kes sellise teoga hakkama sai. IV Mehi sadeti kaevikuid kaevama. Kohale jõudes avastati, et olukord on arvatust ohtlikum. Keset tulemöllu roomab noor nekrut hirmust Pauli juude varjule. Noorel sõduril oli "kahuripalavik" ning ta tegi oma püksid täis. Pihta said hobused, kelle kisa oli seetõttu talumatu. Hobuste eludele tehti piinade vähendamiseks lõpp. Liigutakse "kodu" poole ning jõutakse sõdurite kalmistule. Algab taas pommide eest varjumine. Paul peidab end mürsulehtrisse, mis on osaliselt hauakohas. Paul puges surnukirstu alla varju. Kat annab talle gaasimaskid ning laseb ühe noorele nekrutile pähe panna.
Sisemigratsioon Suur näljahäda - Rootsi valitsusaja lõpul (1696-1697) tabas Eestit näljahäda. Adramaa - sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. Agraarmaa Rehielamu - palkidest hoone, mis oli eestlastele iseloomulik nii elu-kui tootmishoone. Jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Kuna vili meie laiuskraadil ei jõua tavaliselt põllul valmida, siis kuivatati teda ahjuga toas ehk rehes. Eestimaa kubermang Eesti oli jagatud kahe kubermangu vahel. Eestimaa kubermangu moodustasid Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa, mis olid Rotsi kätte läinud Liivi sõjas. Liivimaa kubermang koosnes Poola käest vallutatud aladest, Lõuna-Eestist (Pärnu ja Tartu maakonnad) ning Põhja-Lätist. Keskus asus Riias. Saaremaa asus ka Liivimaa kubermangus, kuid säilitas mitmeid eriõigusi. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja Eesti- ning Liivimaast erinev maksusüsteem. Kindralkuberner Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valits...
eriti auväärseks, kuni sinnamaani, et sõdurit võidi karistada leegionist mereväkke üle kandmisega. Kui kodanik soovis astuda Rooma leegionisse, tuli tal esimese asjana muretseda endale soovituskiri inimeselt, kes oli teeninud Rooma sõjaväes. Ilma soovituskirjata oli sõjaväkke astumine impeeriumi kõrgajal mõnevõrra raskem. Olles esitanud koos soovituskirjaga taotluse leegionisse astuda, pidi taotleja läbi tegema intervjuu. Selle jooksul pidi tulevane nekrut tõendama ära oma kodakondsuse ja läbima meditsiinilise ülevaatuse. Tehti kindlaks kas ta on sõjamehe ametiks üldse vormis ja märgiti ära ta pikkus. Olles läbinud katsed saadeti tulevane leegionär määratud leegionisse, kus ta pidi andma vande. Värvatu andis oma vara teenistuse ajaks sõjaväe hoolde ja lõpuks kanti ta nimi üksuse registrisse. Kirjutati üles ka ühinemise kuupäev, katsed läbiviinu nimi, nekruti kodukoht, vanus ja isa nimi, iseäralikud jooned (nt
DAATUMID 1582 sõlmiti Jam Zapolski rahu Poola ja Vene vahel. Venemaa sai poolakate vallutatud linnad tagasi, kuid Venemaa käes olevad Liivimaa linnused pidi andma Poola valdusesse. 1583 sõlmiti Pljussa rahu Rootsi ja Vene vahel. Rootsalased said venelaste Liivi sõja ajal vallutatud maad endale(Narva, Tartu, Ingerimaa, Karjala) 1629 sõlmiti Altmargi rahu Rootsi ja Poola-Leedu ühendatud riigi vahel. Lõpetas Poola- Rootsi sõja. Rootsi säilitas Preisi linnad ja Liivimaa alad, mis olid põhja pool Daugava jõge. 1632 asutati Tartu Ülikool. Gustav II Adolf suri Saksamaal Lützeni lahingus. 1641 Piiskop Joachim Jhering andis välja esimese teadaoleva eestikeelse aabitsa. 1645 sõlmiti Brömsebro rahu Taani ja Rootsi vahel. Rootsi sai Saaremaa endale. Kogu Eestimaa v.a. Setumaa Rootsi käes. 1660 Suri Rootsi kuningas Karl X. Sõlmiti Oliwa rahu Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi v...
Nende taga oli kuulda tugevat plahvatust. Mõned nekrutid kargasid ehmunult püsti. Paari minuti pärast lendasid granaadid uuesti kohale, seekord olid lõhkemised lähemal kui enne. Kat ütles selle peale: „Kohe saame säru.“ Mõni hetk hiljem läkski lahti, nad roomasid eemale nii hästi kui see kellelgi õnnestus. Järgmine granaat plahvatas juba nende vahel. Paar meest karjusid ja silmapiirile jõudsid rohelised raketid. Keset tulemöllu roomas hirmunud nekrut Kati ja Pauli vahele. Ta oli pea käte vahele peitnud ja ta kiiver oli maha kukkunud. Nekrut polnud nõus kiivrit tagasi pähe panema, selle asemel puges ta peaga Pauli hõlmade vahele. Ta värises. Lõpuks möll vaibus, tulelöök vuhises nendest mööda. Paul raputas nekrutit õlast, mille peale too vaatas segase pilguga ringi. 9 Korraga läks ta näost tulipunaseks ja ta ilmes oli ujedust
9. balti erikord baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemereäärsetes provintsides 10. Maapäev maahärrade ja feodaalühiskonna vabade esindajate nõupidamine keskajal 11. pearahamaks Venemaa keisririigile kehtestatud riigimaks, mida pidid maksa maksustatud seisuste meessoost isikud 12. kodukariõigus mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga 13. nekrut äsja väeteenistusse võetud isik 14. hingeloendused e revisjonid 1630. aastal Venemaal sisse seatud maksukohuslaste nimekirjade aluseks olnud loendus 15. hernuutlus 18. sajandist KeskEuroopast pärinev protestantlik äratusliikumine. 16. pietism saksa protestantismi vabadusliikumine 17.19. Sajandil, peamine eesmärk oli uuenenud inimene 17. rahvuslik liikumine eesti rahvuslaste poliitiline liikumine, mis
kehtestada nekrutikohustuse majutamine, ehistustööd ka talupoegade kohustused otsest sõda polnud samas 200 aastat inimkaotused seoses sõjaga ei jää siiski olemata impeeriumi laiendamine nõuab sõdureid selleks hetkeks kui kohustus rakendatakse, on venemaa veelgi laienenud asehalduskorra tühstamise "hind" aadlikud pahased: tööjõud läheb kaotsi 1797 esimene nekrutivõtt nekrut tähendab sõdurit vähemalt 100 000 eestist pärit sõdurit võetakse vene armeesse neid valiti liisu tõmbamise asemel, läbi loosi 2 nekrutit 500 mehe peale "püügipäev" (fangtag) salaja valmistati ette päev, kus hakatakse inimesi sinna võtma, et ettenähtud arv täis saadaks, jahiti sobivas vanuses inimesi, üldiselt püüti suunata selliseid inimesi, kes olid kohaliku rahvale tüliks või koormaks
- ideaalne riik sai olla ainult väga väike, kus otsuseid langetab rahvakooslolek - kodanike haridus tagab selle, et suureks kasvanud järglastest saavad omamaa kaitsjad ja isad Valgustatud absolutism absolutism + valgustus( tark rahvas ) ei ole valgustatud absolutism ( tark valitseja, rumal rahvas ) 1. Preisimaa - Friedrich II - Kärpis õukonna kulutusi viiendikuni, palgasõjavägi asendati sõjaväekohustusega ( nekrut ), äärmuslik merkantilismi esindaja. 2. Austria - Ungari - Joseph II - Maaomanikele kehtestatud maks laienes ka aadlikele ja vaimulikele, hariduse edendamine - seitse aastat koolikohust, riiklik õppekava, pärisorjuse kaotamine. 3. Venemaa - Katariina II - Sõnavabadus, haldusseadusega loodi kõikidesse kubermangudesse kohtu- ja politseiasutused. USA - Iseseisvussõda 1775 - 4. juuli 1776 - võetakse vastu iseseisvus deklaratsioon
Talurahva omavalitsus 1. Kellest koosnes vallakohus, milliseid küs. Arutati? Kolmest liikmest, ühe valis mõisnik, teise peremehed ja kolmanda sulased. Arutati talupoegade omavahelisi tüliküsimusi, nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormisi, karistati üleastunuid, valvasid avaliku korra järele vallas ja haldasid vallalaekaid ning magasiaitu. 2. Millised olid talupoegade kogukonna ülesanded? Magasivili ja vaestehoolekanne, nekrut 25 aastat pidi teenima 21aastane mees. 3. Millised olid talupoegade koormsed a)kogukondlikud b)mõisa c)riiklikud? a. teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas, kirikumaksud b. teotöö (nädalategu ja hooajatööd), naturaalandamid ja rahamaksud mõisa heaks c. pearahamaks ja nekrutiandmine 4. Millal ja millise sisuga võeti vastu passikorralduse seadus ja millised olid tagajärjed? 1863
Mõisteid Eesti ajaloo kursusest alepõllundus e. aletamine algeline põlluharimise tüüp, kus mets raiuti maha, puudel lasti mõnda aega kuivada, seejärel põletati, tuhka külvati seemned, põldu hariti karuäkkega. söödiviljelus - mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks sööti, kasutades teda karjamaana. Kui loomasõnnik oli maad piisavalt väetanud, hariti maa taas üles. põlispõllundus - maad hariti pidevalt, põlvkondade jooksul, väetades teda loomasõnnikuga ja harides adraga. tsuud - eestlaste jt. läänemeresoomlaste nimetus Venemaal; sageli on sellel mõistel juures negatiivne varjund. adramaa - maamõõduühik Eestis, mille suurus on aegade jooksul muutunud. N. muinasaja lõpul nimetati adramaaks sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga, 15. saj loeti adramaa suuruseks 8-12 hektarit. sumbküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid keset põlde tihedalt koos, levis peamiselt Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eestis ning Saaremaal. ridakü...
vigastatu saapad endale(algul vigastatu ei lubanud) Meeste sekka saadeti juurde 25 noort sõdurit ja ka hulgaliselt vanemaid mehi. Majutamishooneks oli väike vabrikuhoone. Kat toob hobuseliha ja leiba. Ta oskab alati toitu leida. . Katcinzky ja Paul lähevad öösel tallu hanesi varastama kuna kasarmus ei anta süüa, P saab 2 hane kuid koer hüppab talle peale, annab koerale nuga ja saavad hanedega üle aia. Lähevad laohoonesse, praevad haned Poisid saadetakse lahingusse, istuvad kaevikus, nekrut oli ennast täis lasknud, soovitasid püksid ära võttta,et ei külmetaks, ta suri ära. Järgmine päev kasarmus antakse neile palju süüa ja suitsu(sellep. Arvavad et saavad surma). Lahingus läheneb neile udu(gaasirünnak)kõik tõmbavad gaasimaskid pähe, nekrutid kaevikus ka,nad märkavad et nende peakohal käiakse juba ilma maskideta,võtavad ka ära ja surevad, sest madalalam püsib gaas kauem.poisid
„Uus aeg“ I 1.Peeter I reformid Venemaal. Peetri-eelne Venemaa oli Euroopast ära lõigatud. Ka ühiskond oli oluliselt erinev Lääne-Euroopast. Seisused koos kohustustega puudusid. Kõik olid allutatud tsaarivõimule. Nii linna- kui maainimesed ei tohtinud oma elupaikadest mujale kolida. Nad olid sunnismaised. Muutused algasid kui sai võimule Peeter I (1689). Esmalt suundus ta koos oma delegatsiooniga välismaale (Euroopasse). Ta asus koguma liitlasi sõjaks Türgi vastu. Kuid neid ei leitud. Poola pakkus välja, et Venemaast võiks saata liitlane sõjaks Rootsi vastu. 1700 algas Põhjasõda. Samas palgati Venemaale mitmeid asjatundjaid erinevatelt aladelt. Põhjasõda algas, aga kaotusega ning Peeter I alustas oma reformidega. Esmalt värvati uus sõjavägi nekrutitest. Uus relvastus saadi kui võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud. Samuti rajati riidemanufaktuure. Tööjõuks kasutati pärisorjastatud talupoegi. Kuna kõik vajas raha loodi eraldi ametkon...
kandmisega. 2. Värbamine Kui kodanik soovis astuda Rooma leegionisse, tuli tal esimese asjana muretseda endale soovituskiri kas oma isalt, kui too oli sõjaväes teeninud, või kui polnud, siis mõnelt isa sõbralt kes oli. Ilma soovituskirjata oli sõjaväkke astumine impeeriumi kõrgajal mõnevõrra raskem. Olles esitanud koos soovituskirjaga taotluse leegionisse astuda, pidi lootusrikas läbi tegema intervjuu või probatio. Selle jooksul pidi tulevane nekrut tõendama ära oma kodakondsuse ja läbima meditsiinilise ülevaatuse. Tehti kindlaks kas lootusrikas on sõjamehe ametiks üldse vormis ja märgiti ära ta pikkus. Olles läbinud probatio saadeti tulevane leegionär määratud leegionisse, kus ta pidi andma vande (aja kokkuhoiu nimel luges täispika vande ette ainult esimene nekrutidest, ülejäänud tema järel ütlesid lihtsalt ,,Sama minu kohta."). Värvatu andis
Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneleja ehk kõnemoodustuse faasid (mõte, keeleline vorm, närvisignaalid, häälduselundite tegevus) ja kuulaja ehk kõnetuvastusfaasid (kõrva tegevus, närvisignaalid, keeleline vorm, mõte) Nende vahele jääb helilaine. 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. Uurib, millised protsessid toimuvad, kui me kõneleme või kuulame. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Artikulatoorne foneetika kuidas kõnet moodustatakse Akustiline foneetika helilaine Tajufoneetika kuidas kõnet tajutakse Uurimisvaldkonnad üldfoneetika, kirjeldav foneetika, ajalooline foneetika, normatiivne foneetika, kontrastiivne foneetika, eksperimentaalne foneetika 4. Millised on foneetika rakendusalad? Lo...
Vahetud kontaktid, teenimine Vene armees, popkultuur. Sõnu on tulnud rohkesti nii murretesse kui kirjakeelde, nii substantiive kui ka verbe. Temaatiliselt nt palju kõnekeelset, emfaatilist, aga ka tehnika-, loodus- jm sõnavara – tihedad kontaktid. Põhiliselt usundi, vaimuelu, maaharimise, kodumajanduse jm mõisterühmadest: porgand, kapsas, tatar, puravik, prussakas; pintsak, retuusid, marli; baranka, halvaa, kissell, pontšik; kasarmu, jaam, putka, majakas, nekrut, munder; rajoon, perestroika, kolhoos; haltuura, siva, vot, prassai, lohvka, titt, prosta jpm. Nõukogude perioodil tuli ka riigi- ja elukorralduslikku (üleminek kolhoosikorrale) sõnavara, uudistooteid: kulinaartoode, kalurikolhoos, kaevurite päev, kommunistlik noor. Samas on vene keelest üle võetud mõningaid sufikseid, nt -noi, -nik, -ka. Mõned hüpoteesid venemõjuliste ühendite kohta. Vene laenud on eesti keelde tulnud 15. sajandist alates
1 teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal Sündmused, millega seoses Eesti alas läksid järk-järgult Rootsi rigi koosseisu Põhja-Eesti alad palusid Rootsilt abi Lõuna-Eesti alad hukkusid sõjavallutuste käigus Saaremaa- Taani ja Rootsi sõja käigus rahulepingu tulemusena Rahvastik 17. sajandil 1620 oli siine rahvaarv 120 000 mõisnikud võtsid küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tav. 3 aastaks igasugustest maksudest talupojad liikusid väheviljakatelt aladelt laastunud viljakamatele aladele. Otsiti hävinud kodu asemel uut või jäädi sinna, kuhu sõda oli kellegi paisanud Valiti soodsamaid põllumaid ja ka inimlikumaid mõisnikke Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi, saabus ka käsitöölisi, kalureid ja kaupmehi kes paiknesid Ida-Eestis Suure grupi moodustasid ka lätlased, kes asusid elama eelkõige Valga ümbrusesse Kokku oli u 10 võõrrahva l...
Palatalisatsioon e. peenendatud konsonant. Eristab sõna tähendust, ehkki kirjapilt on sama samas on selle funktsiooni tähtsus keeles väga väike. Eesti keeles i ja j ees (palka, palki). Palataliseeruvad hammaste, hambasompude ja kõva suulae piirkonna konsonandid: t, d, s, l, n. Peenendus keel puutub laiemalt kokku kõva suulaega. Dissimilatsioon mingi häälik ei salli enda läheduses teist sama või sama tüüpi häälikut st sunnib selle muutuma endast erinevaks: rekrut- nekrut, korter kortel, koridor-kolidor). Haploloogia e. dissimilatoorne kadu dissimilatsiooni tõttu jääb hääldamata üks kahest või enamast üksteisele järgnevast sarnasest silbist (häälikujärjendist): mitte haljalalane, vaid haljalane. Metatees keelevääratus, häälikuid hääldatakse teistsuguses järjekorras kui seda võiks eeldada: praegu-paergu. Siirdehäälikud kahe kõrvuti asetseva konsonandi vahele hääldatakse (tahtmatult) veel lisahäälik,
"Bürgermusse." Oluliseks peetakse klubi liikmete võrdsust ja seisusevahede unustamist. Igaüks, kes klubisse kuulus, peab oma auastme koju või vähemalt tõlla ukse taha jätma. Nekrut 1796. a hakati Baltikumist Vene sõjaväkke nekruteid võtma. Nekrutid pärinesid pärisorjade, kirjaoskamatute talupoegade hulgast. 1816 aastal minnakse Eestimaal (1829 aastal Liivimaal) üle liisutõmbamisele varasema nekrutikspüüdmise asemel. Nekrut peab olema vähemalt 160 cm pikk ja 20-35 aastat vana (hiljem 30). Alguses oli teenistusaeg 25 aastat, hiljem lühendatakse see järk-järgult 12 aastale. Magasiaidad Seati sisse kogu Venemaal 1799 aastal näljahädade puhuks. Magasiniaidad olid valla ühisomandiks. Eeltsensuur Venemaal valitses 19. sajandi teisel poolel eeltsensuur. Eestis oli esimene tsensor ametisse võetud 1799 aastal, ning aastast 1803 oli Tartu ülikoolil tsensuurikomitee
– osaline regressiivne lähiassimilatsioon. k. Mõne diftongi järelkomponendi madaldumine: *ai > ae; *äi > äe; *oi > oe (*aika >> aeg, *päivä >> päev, *poika >> poeg) – osaline progressiivne lähiassimilatsioon. Dissimilatsioon – assimilatsiooni vastand (häälikud muutuvad erinevaks) Nt kui sõnas on kaks r-i, siis laenamisel üks asendatud l-ga või n-ga: *rööver > röövel, *rüüter > rüütel, *rööre > lõõr, *rekrut > nekrut. 14. Peamised vokaalimuutused eesti keele ajaloos. 15. Peamised konsonantide muutused eesti keele ajaloos. 16. Eesti keele kvantiteedi- ja rõhusüsteemi muutumine. 1. Asepikendus (Veske-Collinderi teooria). Seotud järgsilpide vokaalide kaoga. Kvantiteedi kompensatsioon esimeses silbis – pikenes esisilbi vokaal, diftong või mingi konsonant. On väidetud, et asepikenduse teel on tekkinud III-vältelised vormid: *metsäδä > metsää >> .metsä. Või vastupidi
Tooge näiteid! Dissimilatsioon e eristumine üks häälik või silp muutub teisest osaliselt või täielikult erinevaks. Kahest kõrvu või lähestikku esinevast samasugusest (peam. r ja r, l ja l) või sarnanevast (nt m ja n) ühe muutumine mingiks teiseks häälikuks. Tavaliselt dissimileeruvad kaks lähestikku olevat häälikut ld arbore > hisp arbol, it albero `puu' alamsks Röver > ee röövel pr courrier > ee kuller sks Rekrut (vn pepy) > ee nekrut koridor > kalidor/kolidor, mööbel > nööbel *hää > hea Dissimilatsioon võib suuna järgi olla progressiivne (rööver > röövel) või regressiivne (koridor > kolidor) Haploloogia on nähtus, kui sõnast visatakse välja mõni silp, sest kaht samasugust silpi on halb hääldada.Dissimilatoorne kadu, kus dissimilatsiooni tõttu jääb hääldamata kahe või enama teineteisele sarnase hääliku järjend või silp mineraloloogia > mineraloogia *para aegu > praegu, *tuhandendik > tuhandik
Ajalugu Kiviaeg Kiviaeg jaguneb: * Vana kiviaeg ehk Paleoliitikum (u 2.6 mil ekr.- 9600ekr) ehk jääaja lõpuni. Võeti kasutusel tööriistad. * Keskmine kiviaeg ehk Mesoliitikum (u 9600-3500 ekr). Pronksiaeg hakkati kasutama pronksist tööriistasid ja ehteid ningi võeti kasutusele savinõud. * Noorem kiviaeg ehk Neoliitikum või rauaaeg (u3500-1500ekr.). Tehti rauast asju ja hakati Rohkem loomi karjatama. * Pärast jääaja lõppperioodi nimetati Kunda kultuuriks (Lammasmäe leiukoht) * Igapäevased tegevus alad olid korilus, jahindus ja kala püük. * Inimesed elasid kogukondades ja liikusid ringi * (u4000 ekr) Tekkis kamm-geraamika kultuur, oletatakse, et kamm-geraamika hõimud rääkisid SOOME-UGRI KEELT (Eesti, Soome, Liivi, Isuri, Vadja, Karjala, Uepsa). * Uued hõimud olid karjakasvatajad. * Hilisematel aegadel saabusid Eestisse Germaani, S...
Kättemaksuks ründavad nad HId siis, kui ta baarist tuleb ja peksavad teda. IV Rühm saadeti kaevikuid kaevama. M on õnnelik, kuna tal on uued saapad jalas. P kuuleb ühest majast mööda sõites hanede kaagutamist ja nad otsustavad Kga tagasi tulles neist praadi teha Rinne on väga rahutu ja noored nekrutid on närvilised. Mehed paigaldavad oksatraadi ja jäävad autosid ootama, mis nad tagasi peaks viima. Algab rünnak. Esmalt rünnatakse lennukitega. Üks nekrut laseb omal püksid täis. Pihta on saanud ka üks kolonn ja hobused, kes on raskelt vigastatud ja karjuvad metsikult. Lõpuks meeleheitlik karjumine lakkab hobused lastakse maha. Algab jälle rünnak. Rühma varjub kalmistule. Maad tabab väga palju mürske. P varjub ühte mürsuauku, mille põhjas on laip (ollakse kalmistul), kuid P ei hooli sellest. Algab gaasirünnak. P paneb gaasimaski pähe ja aitab ka ühel nekrutil selle pähe saada. Kas teised varjuvad samasse auku, kus P end varjab
Eesti inimasustus on natuke rohkem kui 10 000 aastat, sest siin oli jääaeg, mis umbes 13-11 000 aastat tagasi siit lahkus. U 8213 aastal lahkus siit ka Balti paisjärv. Muinasaeg oli aeg inimeste siiasaabumisest kuni 13 sajandini pKr. Muinasaja inimeste kohta teame muististe kaudu. Need on muinasjäänused. Jagunevad ird- ja kinnismuististeks. Antropoloogid uurivad inimeste luid ja numismaatikud uurivad münte. Infot pakuvad kirjalikud allikad. Muinasaeg moodustab valdava osa Eesti ajaloost. Periodiseeriti esiaega esemete materjali järgi kivi, pronks ja raud. Kiviaeg jaguneb vanemaks(paleoliitikum), keskmiseks(mesoliitikum) ja nooremaks(neoliitikum) perioodiks. Edasi tulid pronksi- ja rauaaeg. Viimane jaguneb samuti kolmeks. PT 2. Kiviaeg U IX aastatuhande vanune Pulli asula on Eestis vanim teadaolev asula. Kui mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri, mis oli levinud Läänemere idaranniku maades. Elanikud elasid vee ääres, et...
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
