ARVESTUSTÖÖ NR. 2 Valgustusajastu 1. Selgita mõisted. (6p.) · literaat · impeerium · possaad · annekteerima · utoopia · radikaalne · nekrut 2. Miks nimetatakse 18. sajandit valgustussajandiks? (2p.) 3. Kes on pildil? Mis linna ta rajas? Kirjelda selle linna rajamist? (5p.) 4. Kellele kuulub ütlus? (4p.) 1. Ta liigub siiski. 2. Ma mõtlen, järelikult olen olemas. 3. Tagasi loodusesse. 4. Kus harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik. ... Rousseau ... Voltaire ... Galilei ... Descart 5. Kes on pildil? Miks nimetatakse teda valgustatud valitsejaks? (2p.)
Tjaden oli nimelt voodimärgaja ning Himmelstoß arvas, et see on puhas laiskus. Ta pani Tjadeni ja teise voodimärgaja ühte narisse magama. Üks magab all ja teine magab üleval ning järgmine öö tehti vahetus. Himmelstoßi ravi ei aidanud ning ühel õhtul pandi talle kott pähe ning peksti läbi. Himmelstoß ei saanud kunagi teada, kes ta läbi peksid. Neljandas peatükis lähevad Paul ja paar meest kaevikut kaevama. Asi läheb tuliseks, sest Prantslased hakkavad pommitama. Üks nekrut otsib Pauli juures varju ning laseb püksid täis. Pommitamise käigus said hobused viga. Nende karjumine oli viha tekitav ning sõdurid said rahu alles siis, kui hobused maha lasti. Kui tulistamine oli vaibunud, asusid mehed "kodu" poole. Kalmistu juures hakkasid prantslased uuesti pommitama. Mehed varjusid. Mürskude seas oli veel ka gaasipomme. Noor nekrut, kes ennem püksid täis lasknud, sai nüüd mürsuga pihta. Ta puus oli täiesti puruks. Nekrut viidi kanderaamiga minema.
Kättemaksuks ründavad nad HI-d siis, kui ta baarist tuleb ja peksavad teda. IV Rühm saadeti kaevikuid kaevama. M on õnnelik, kuna tal on uued saapad jalas. P kuuleb ühest majast mööda sõites hanede kaagutamist ja nad otsustavad K-ga tagasi tulles neist praadi teha Rinne on väga rahutu ja noored nekrutid on närvilised. Mehed paigaldavad oksatraadi ja jäävad autosid ootama, mis nad tagasi peaks viima. Algab rünnak. Esmalt rünnatakse lennukitega. Üks nekrut laseb omal püksid täis. Pihta on saanud ka üks kolonn ja hobused, kes on raskelt vigastatud ja karjuvad metsikult. Lõpuks meeleheitlik karjumine lakkab hobused lastakse maha. Algab jälle rünnak. Rühma varjub kalmistule. Maad tabab väga palju mürske. P varjub ühte mürsuauku, mille põhjas on laip (ollakse kalmistul), kuid P ei hooli sellest. Algab gaasirünnak. P paneb gaasimaski pähe ja aitab ka ühel nekrutil selle pähe saada. Kas teised varjuvad samasse auku, kus P end varjab
Aganad - taime osa, kus sees on viljatera. Kört - poolvedel jahusupp. Talgud - kui pererahvas ei saanud tööga hakkama, kutsuti naabrid appi. Rehielamu - vanaaegne maja. Parred - peened palgid, mis olid asetatud rehetoa laealustele taladele vilja kuivatamiseks. Haritlane - õpetaja. Eepos - uskumus, rahvuskangelane, kangelastegu. Duell - kahevõitlus. Kartser - vangikamber. Diplomaat - kindlaksmääratud volitustega esindav isik. Manufaktuur - väike tööstusettevõte. Nekrut - äsja väeteenistusse võetud isik. Vallakogukond - talupoegade omavalitsus Vallakohus - koosneb kolmest liikmest, lahendasid talupoegade tülisid. Pärisperemees - see kellel, kellel oli päris oma maad. Tsaar - kuningale vastav valitsejatiitel. Revolutsioon - muutus kultuuris ja ühiskondlikus elu. Valgustusideed - Saksamaalt tulnud õpetused. Kaitsepookimine - kaitsmine haiguste vastu.
Koer hüppab ta peale kuid peategelane saab õnneks oma noa ja lööb sellega koera. Peategelane viskab haned üle aia ja ronib ise ka kähku üle. Nad lähevad Katcinskyga vanasse laohoonesse ja praevad seal haned ära. Peategelane saadeti koos Kati ja teiste oma klassikaaslestega rindele. Nad lähevad kaevikusse ja valmistuvad lahinguks. Mürsud vihisevad ja kuulipildujad tärisevad, peaaegu on võimatu midagi muud kuulda. Peategelane märkab, et kaeviku nurgas kükitab üks nekrut ning väriseb üleni. Peategelane märkab, et nekrut oli ennast täis lasknud. Ta soovitab nekrutil aluspüksid ära võrra ja need ära visata, sest muidu võib ta külmetada. Paljud saavad sakslastest surma või haavata. Peategelane märkab, et see nekrut, kellel oli ta soovitanud alukad ära võtta, oli saanud surma. Nad lähevad tagasi kasarmusse. Järgmine päev saavad nad palju süüa ja suitsu. Kat arvab, et seda tehakse ainult selle pärast, kuna neid saadetakse homme kindlasse surma
Koer hüppab ta peale kuid peategelane saab õnneks oma noa ja lööb sellega koera. Peategelane viskab haned üle aia ja ronib ise ka kähku üle. Nad lähevad Katcinskyga vanasse laohoonesse ja praevad seal haned ära. Peategelane saadeti koos Kati ja teiste oma klassikaaslestega rindele. Nad lähevad kaevikusse ja valmistuvad lahinguks. Mürsud vihisevad ja kuulipildujad tärisevad, peaaegu on võimatu midagi muud kuulda. Peategelane märkab, et kaeviku nurgas kükitab üks nekrut ning väriseb üleni. Peategelane märkab, et nekrut oli ennast täis lasknud. Ta soovitab nekrutil aluspüksid ära võrra ja need ära visata, sest muidu võib ta külmetada. Paljud saavad sakslastest surma või haavata. Peategelane märkab, et see nekrut, kellel oli ta soovitanud alukad ära võtta, oli saanud surma. Nad lähevad tagasi kasarmusse. Järgmine päev saavad nad palju süüa ja suitsu. Kat arvab, et seda tehakse ainult selle pärast, kuna neid saadetakse homme kindlasse surma
juurde. Koer hüppab ta peale kuid poiss leiab taskust õnneks oma noa ja lööb sellega koera. Bäumer viskab haned üle aia ja ronib ise ka kähku üle. Nad lähevad Katiga vanasse laohoonesse ja praevad seal haned ära. Terve salk koos Katiga saadeti rindele. Nad lähevad kaevikusse ja valmistuvad lahinguks.Nad kuulevad ainult mürske ja kuulipildujaid, peaaegu võimatu on midagi muud kuulda. Paul märkab, et kaeviku nurgas kükitab üks nekrut ning väriseb üleni. Peategelane märkab, et nekrut oli ennast täis lasknud. Ta soovitab nekrutil aluspüksid ära võrra ja need ära Paljud saavad sakslastest surma või haavata. Peategelane märkab, et see nekrut, keda ta aitas, oli saanud surma. Nad lähevad tagasi kasarmusse. Järgmine päev saavad nad palju süüa ja suitsu. Kat arvab, et seda tehaks sellepärast, et homme saadetakse neid kindlasse surma. Kui nad järgmine päev lahingus on märkab Paul, et
vaidlusi ning mõistis kohut talupoegade väiksemates süüasjades. Vallakohtu kohustuste hulka kuulus: vaeslaste varanduste hoolekanne, neile eestkostjate määramine, nekrutite valik, järelevalve kümnise ja kohtumaksude laekumise, magasiaida ja vallalaeka üle. · magasiait- talupoegade ühisomand. Varuvilja hoidmise koht, kuhu tuli igal aastal anda teatud viljakogus. · nekrut- · passiseadus- 1863.a. hoogustab talupoegade väljarändamist Venemaale. 3. Aastaarvud: · 1700a.-Põhjasõja algus.Venelased ründavad Narvat. · 1704.a.- Kastre jõe lahing Emajõel.Tartu ja Narva vallutamine. · 1710.a.-Tallinna kapituleerumisega on venelased kehtestanud ülemvõimu kogu Eestis. · 1721.a.- Uusikaupunki rahuga loovutab Rootsi Eesti- ja Liivimaa Vene riigile. · 1739.a
surus ta mehele padja näkku, et karjeid poleks kuulda. Klohmisime teda ja Haie andis talle mitu kõrvakiilu. Haie sõnas:" kättemaks on verivorst." Läksime rindele, peame ainult kindlustustöid tegema ja kaevikusse ei pea minema. Minule on rinne üks õudne keeris, ja maa on meie sõber. Oleme jõudnud kaevikutele lähedale, kuuleme mürske. Paneme raudvaiad maasse, ja ootame autot, tunda on , et oleme merele lähedal. Üks nekrut poeb mulle lähedale, kiivrit ta ei taha aga panen selle ta tagumikule, kuna see on kõrgeim koht. Järsku on kuulda kisamist, need on hobused, kes on haavatud, Detering tahab, et nad maha lastaks, kuna loomad piinlevad, ta on ise talupoeg. Oleme nii mõndagi talunud, aga seda on jube kuulda, kuidas hobused karjuvad. Detering ütleb:" see on kõige suurem alatus, et loomad sõtta ajada, nad pole ju milleski süüdi." Tahaks juba kodus olla, ehk barakkis. Vajusime
oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. g. Vallakogukond-talurahva,kui seisuse omavalitsus. h. Vallakohus-lahendati talupoegade probleeme,kas siis õiguslikud,politseilised jne probleemid. i. Magasiait-kokkukorjatud vili talurahvalt(tagavara vilja hoidla). j. Talitaja-vallakogukonnajuht,EM-kubermangus. k. Nekrut- äsja väeteenistusse võetud isik. l. Nekrutiandmine-sõjaline koormis,kus sõna otses mõttes püüti mehi. m. Neljaastmeline ühtluskool-kihelkonnakool,kreisikool maakondades,gümnaasium kubermangulinades ja ülikool. n. Vennasteliikumine-vennastekoguduste kindel organisatsioon ja palvemajades valitsev demokraatlik õhkkond,mis ei teinud vahet seisustel ega rahvustel. o. Maltsveti liikumine-1850
haldusüksuses / korraldab kogu piirkonna elu. 8. Balti erikord liit tsaarivalitsuse ja balti aadli vahel 9. Maapäev rüütelkonnad said kokku 10.Pearahamaks - ehk hingemaks oli 18.19. sajandil Venemaa keisririigile kehtestatud riigimaks, mida pidid maksa maksustatud seisuste meessoost isikud 11.Kodukariõigus - mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. 12.Nekrut - äsja väeteenistusse võetud isik / üldine sõjaväekohustus 25 a. 13.Hingeloendused e revisjonid - 14.Hernuutlus - vennastekoguduste liikumine ehk vennastekogudusliikumine on 18. sajandist Kesk- Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine 15.Pietism - saksa protestantismivabadusliikumine 17.19. sajandil 16.Rahvuslik liikumine - eesti rahvuslaste poliitiline liikumine, mis nimetab oma põhiliseks eesmärgiks Eesti Vabariigi kodanike aktiviseerimist ja
sajandi algul mõisate kõrvale kujunenud talurahva kui seisuse omavalitsus. Vallavolikogu Valla täiskogu poolt valitud 3-24-liikmeline volikogu. Vallakohus Vallakogukonna keskne institutsioon, kuhu koondusid kõik talupoegadesse puutuvad õiguslikkud, politseilised ja administratiivsed funktsioonid, koosnes 3-st liikmest. Magasiait Viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel vilja võtta, talupojad pidid selle ehitama ja iga aasta sinna teatud koguse vilja andma. Nekrut Äsja väeteenistusse võetud isik, nekrutiandmise kohustsus Eestis 1796. aastal. Nekrutiksminekust olid priid taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametimehed. Passiseadus 1863. aastal vastu võetud seadus, mille kohaselt said vähemalt 21- aastased talupojad, kes olid kõik oma seaduslikud kohustsused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise, õiguse taotleda 3 kuuks kuni 3 aastaks endale passi,
Kalendrikirjandus- sisaldasid rohkesti näpunäiteid ja nõuandeid küll põllupidamise, küll arstimise valdkonnast. Ilmaennustus terveks aastaks. Astroloogilised nõuanded. "iggaüks..."- 1802. aastal võttis Eestimaa rüütelkonna maapäev vastu regulatiivi ,,Iggaüks...", millega talupoeg sai vallasvarale omandiõiguse ja talukoha põlise kasutamise õiguse jätkusuutlikul talupidamisel. vallakohus- alamastme kohus, mis lahendas talupoegade omavahelisi riiu-ja varanõudeasju. Nekrut- nimetati äsja väeteenistusse võetud isikut. Maamiilits- regulaararmeele toeks moodustati 1807. aastal talupoegadest maakaitsevägi e maamiilits priinimi- perekonnanimi magasivili- viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta vallatalitaja- kogukonna juht, kes valiti talupoegade seast vöörmönder- vallatalitaja abimees. Mõisamoonakas- palgatöölised, teoorajde asemel metskapten- laevade kipperid, ilma eriharidusega ja orienteerusid rannamärkide ja merekaartide järgi.
lebo, lambine, kipa, snäp,insta, feiss, telo, läpakas, telku, nett, bemm, kutsikas, sonks, võiku, änksa, enness, puid, hurtima, sorri, eit, lamp, lebokeiss, milf, lol, lohakas, suvakas, pmst, rets 3. Sünonüümid *arst – kirurg, meedik, tohter, doktor, laevaarst, lutsern, sõjaväearst, eskulaap, joodijüri, tohtrihärra *sõdur – ajateenija, sõdurpoiss, soldat, rivimees, soldan, kroonumees, sass, sõdursass, hall, pindevillem, püssimees, lihtsoldat, reamees, kutsealune, noor, nekrut, jaan, joonap *kunstnik – taidur *kirjanik – sõnameister, sõnakunstnik, sõnasepp, sõnaseadja, sulemees, sulekuningas, sulemeister, sulesoldat, sulesepp, sulepiinaja, ilukirjanik, belletrist, sulerüütel, sulejünger *õpetaja – pedagoog, koolmeister, kooliõpetaja, koolitaja, koolimees, koolipapa, koolihärra, õpetajanna, koolipreili 4. Väike paronüümisõnastik asustama - mingit ala elanikega täitma; kuhugi elama asuma. Eestlased asustasid saare. Asustamata piirkond
Jutlustajad pakkusid sageli kasulikke teadmisi ja tarku nõuandeid. Kalendrikirjandus- Talurahvale mõeldud lugemismaterjal, mis sisaldas rohkesti näpunäiteid ja nõuandeid. "iggaüks..."- 1802. ja 1804. aasta talurhvaseadused, mille tähtsaimaks punktiks oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine. Vallakohus- Talurahvakohus, mille kohtumeesteks olid talupojad ise. Suuresti oli see mõisniku kontrolli all, kuid siiski suur samm talurahva eneseteadvuse ja õiglustunde kasvatamisel. Nekrut- Vene sõjaväes aega teeniv meessoost isik. Maamiilits- Regulaararmeele toeks mõeldud maakaitsevägi. Priinimi- Pärisorjusest loobumise tulemusel talupoegadele pandav perekonnanimi. Magasivili- Talupoegade ühisvili, mida sai nälja ajal võtta. Vallatalitaja- Valla kogukonna eest hoolt kandev isik, valiti talupoegade seast. Vöörmönder- Vallatalitaja, kes tegutses Liivimaal. Mõisamoonakas- Mõisapõldudel tööd teinud palgatöölised. Metskapten- Ilma erihariduseta laevakapten.
Ta on voodimärgaja ning Himmelstoß arvas, et see on lihtsalt laiskus. Ta pani teise voodimärgaja tema kohale naril magama. Järgmisel ööl tehti vahetus. See meetod ei aidanud probleemi lahenda. Järgmisel hommikul viskasid mehed Himmelstoßile voodikoti pähe ning asusid teda läbi peksma. Himmelstoß muidugi ei näinud, kes sellise teoga hakkama sai. IV Mehi sadeti kaevikuid kaevama. Kohale jõudes avastati, et olukord on arvatust ohtlikum. Keset tulemöllu roomab noor nekrut hirmust Pauli juude varjule. Noorel sõduril oli "kahuripalavik" ning ta tegi oma püksid täis. Pihta said hobused, kelle kisa oli seetõttu talumatu. Hobuste eludele tehti piinade vähendamiseks lõpp. Liigutakse "kodu" poole ning jõutakse sõdurite kalmistule. Algab taas pommide eest varjumine. Paul peidab end mürsulehtrisse, mis on osaliselt hauakohas. Paul puges surnukirstu alla varju. Kat annab talle gaasimaskid ning laseb ühe noorele nekrutile pähe panna.
Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega ning nägid väljapääsu usuvagaduse süvendamises. Hernhuutlased vennastekogudus, kes viisid rahva sekka pietistlikud ideed. Ratsionalism pietistlik pastor vs. ratsionalistlik õpetaja. Jõudis 18. saj. keskel Saksamaalt. Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. Eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine. Nekrut - tavaliselt talupoeg, kes pidi Vene sõjaväes teenima.
eriti auväärseks, kuni sinnamaani, et sõdurit võidi karistada leegionist mereväkke üle kandmisega. Kui kodanik soovis astuda Rooma leegionisse, tuli tal esimese asjana muretseda endale soovituskiri inimeselt, kes oli teeninud Rooma sõjaväes. Ilma soovituskirjata oli sõjaväkke astumine impeeriumi kõrgajal mõnevõrra raskem. Olles esitanud koos soovituskirjaga taotluse leegionisse astuda, pidi taotleja läbi tegema intervjuu. Selle jooksul pidi tulevane nekrut tõendama ära oma kodakondsuse ja läbima meditsiinilise ülevaatuse. Tehti kindlaks kas ta on sõjamehe ametiks üldse vormis ja märgiti ära ta pikkus. Olles läbinud katsed saadeti tulevane leegionär määratud leegionisse, kus ta pidi andma vande. Värvatu andis oma vara teenistuse ajaks sõjaväe hoolde ja lõpuks kanti ta nimi üksuse registrisse. Kirjutati üles ka ühinemise kuupäev, katsed läbiviinu nimi, nekruti kodukoht, vanus ja isa nimi, iseäralikud jooned (nt
sõjaväeosad. Balti erikord- oli Balti kubermangude laialdane omavalitsus Vene riigi koosseisus. Maapäev- oli seisuste esindajate (rüütelkonna liikmete) nõupidamine, mis toimus iga kolme aasta tagant. Pearahamaks- Venemaa keisririigis kestestatud maks, mida pidi mõisnik maksma iga meeshinge pealt, hiljem nõudis teo- või loonusandamina raha tagasi. Kodukariõigus- oli mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ja neid karistada ihunuhtlus või lühiajalise arestiga. Nekrut äsja väeteenistusse võetud isik. Hingeloendused ehk revisjonid loendus, mille käigus pandi kirja maksukohuslased ja maksuikka varsti jõudvad inimesed ning lapsed. Hernuutlus usuliikumine, mis propageeris usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust. Rõhk võrdsusel ja vendlusel. Loobusid kirikus käimisest, ehitasid palvemajad. Loobusid lõbustustest. Kirjutamisoskuse levitajad, kirjutasid käsitsi ümber ja levitasid neid. Pietism vagadusliikumine
Nende taga oli kuulda tugevat plahvatust. Mõned nekrutid kargasid ehmunult püsti. Paari minuti pärast lendasid granaadid uuesti kohale, seekord olid lõhkemised lähemal kui enne. Kat ütles selle peale: „Kohe saame säru.“ Mõni hetk hiljem läkski lahti, nad roomasid eemale nii hästi kui see kellelgi õnnestus. Järgmine granaat plahvatas juba nende vahel. Paar meest karjusid ja silmapiirile jõudsid rohelised raketid. Keset tulemöllu roomas hirmunud nekrut Kati ja Pauli vahele. Ta oli pea käte vahele peitnud ja ta kiiver oli maha kukkunud. Nekrut polnud nõus kiivrit tagasi pähe panema, selle asemel puges ta peaga Pauli hõlmade vahele. Ta värises. Lõpuks möll vaibus, tulelöök vuhises nendest mööda. Paul raputas nekrutit õlast, mille peale too vaatas segase pilguga ringi. 9 Korraga läks ta näost tulipunaseks ja ta ilmes oli ujedust
9. balti erikord baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemereäärsetes provintsides 10. Maapäev maahärrade ja feodaalühiskonna vabade esindajate nõupidamine keskajal 11. pearahamaks Venemaa keisririigile kehtestatud riigimaks, mida pidid maksa maksustatud seisuste meessoost isikud 12. kodukariõigus mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga 13. nekrut äsja väeteenistusse võetud isik 14. hingeloendused e revisjonid 1630. aastal Venemaal sisse seatud maksukohuslaste nimekirjade aluseks olnud loendus 15. hernuutlus 18. sajandist KeskEuroopast pärinev protestantlik äratusliikumine. 16. pietism saksa protestantismi vabadusliikumine 17.19. Sajandil, peamine eesmärk oli uuenenud inimene 17. rahvuslik liikumine eesti rahvuslaste poliitiline liikumine, mis
kehtestada nekrutikohustuse majutamine, ehistustööd ka talupoegade kohustused otsest sõda polnud samas 200 aastat inimkaotused seoses sõjaga ei jää siiski olemata impeeriumi laiendamine nõuab sõdureid selleks hetkeks kui kohustus rakendatakse, on venemaa veelgi laienenud asehalduskorra tühstamise "hind" aadlikud pahased: tööjõud läheb kaotsi 1797 esimene nekrutivõtt nekrut tähendab sõdurit vähemalt 100 000 eestist pärit sõdurit võetakse vene armeesse neid valiti liisu tõmbamise asemel, läbi loosi 2 nekrutit 500 mehe peale "püügipäev" (fangtag) salaja valmistati ette päev, kus hakatakse inimesi sinna võtma, et ettenähtud arv täis saadaks, jahiti sobivas vanuses inimesi, üldiselt püüti suunata selliseid inimesi, kes olid kohaliku rahvale tüliks või koormaks
- ideaalne riik sai olla ainult väga väike, kus otsuseid langetab rahvakooslolek - kodanike haridus tagab selle, et suureks kasvanud järglastest saavad omamaa kaitsjad ja isad Valgustatud absolutism absolutism + valgustus( tark rahvas ) ei ole valgustatud absolutism ( tark valitseja, rumal rahvas ) 1. Preisimaa - Friedrich II - Kärpis õukonna kulutusi viiendikuni, palgasõjavägi asendati sõjaväekohustusega ( nekrut ), äärmuslik merkantilismi esindaja. 2. Austria - Ungari - Joseph II - Maaomanikele kehtestatud maks laienes ka aadlikele ja vaimulikele, hariduse edendamine - seitse aastat koolikohust, riiklik õppekava, pärisorjuse kaotamine. 3. Venemaa - Katariina II - Sõnavabadus, haldusseadusega loodi kõikidesse kubermangudesse kohtu- ja politseiasutused. USA - Iseseisvussõda 1775 - 4. juuli 1776 - võetakse vastu iseseisvus deklaratsioon
Talurahva omavalitsus 1. Kellest koosnes vallakohus, milliseid küs. Arutati? Kolmest liikmest, ühe valis mõisnik, teise peremehed ja kolmanda sulased. Arutati talupoegade omavahelisi tüliküsimusi, nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormisi, karistati üleastunuid, valvasid avaliku korra järele vallas ja haldasid vallalaekaid ning magasiaitu. 2. Millised olid talupoegade kogukonna ülesanded? Magasivili ja vaestehoolekanne, nekrut 25 aastat pidi teenima 21aastane mees. 3. Millised olid talupoegade koormsed a)kogukondlikud b)mõisa c)riiklikud? a. teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas, kirikumaksud b. teotöö (nädalategu ja hooajatööd), naturaalandamid ja rahamaksud mõisa heaks c. pearahamaks ja nekrutiandmine 4. Millal ja millise sisuga võeti vastu passikorralduse seadus ja millised olid tagajärjed? 1863
Liivimaale laiendati Venemaa haldusseadustik (Katariina II) hernhuutlus - vennastekoguduste liikumine, Saksamaal, Herrnhutis tekkinud usuvool, mis propageeris usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust; Eestisse levis 1730.- 1740. Aastatel; Jelaziveta Petrovna keelustas, kuid Katariina II lubas. Hernhuutlus levis Saaremaal ja Lõuna-Eestis; hernhuutlikest peredest on pärit mitmed solmapaistvad ärkamisajastu tegelased (näiteks Hurt) nekrut - noorsõdurite nimetus Vene sõjaväes 18-19. saj. talitaja - valla juht Eestimaal 1816. a. talurahvaseaduse alusel. magasivili - valla ühisomandis olev viljavaru hädaaegadel laenuandmiseks. vabadik e pops e saunik - talude äärealadel väikest maalappi ja eluaset omavad vaesed talupojad. mõisamoonakas - palgatööline mõisas, kellele maksti palka toidumoonaga. kadakasakslased - 19. saj. keskpaigast alates nimetati nõnda eestlasi, kes oma päritolu häbenedes
vigastatu saapad endale(algul vigastatu ei lubanud) Meeste sekka saadeti juurde 25 noort sõdurit ja ka hulgaliselt vanemaid mehi. Majutamishooneks oli väike vabrikuhoone. Kat toob hobuseliha ja leiba. Ta oskab alati toitu leida. . Katcinzky ja Paul lähevad öösel tallu hanesi varastama kuna kasarmus ei anta süüa, P saab 2 hane kuid koer hüppab talle peale, annab koerale nuga ja saavad hanedega üle aia. Lähevad laohoonesse, praevad haned Poisid saadetakse lahingusse, istuvad kaevikus, nekrut oli ennast täis lasknud, soovitasid püksid ära võttta,et ei külmetaks, ta suri ära. Järgmine päev kasarmus antakse neile palju süüa ja suitsu(sellep. Arvavad et saavad surma). Lahingus läheneb neile udu(gaasirünnak)kõik tõmbavad gaasimaskid pähe, nekrutid kaevikus ka,nad märkavad et nende peakohal käiakse juba ilma maskideta,võtavad ka ära ja surevad, sest madalalam püsib gaas kauem.poisid
Linna rajamisel võeti eeskuju Amsterdamist. Ka õukonnas algasid ümberkorraldused. Keelati maani ulatuvate hõlmade ja varrukatega kuued. Sama kehtis ka habemetega. Peterburis hakati korraldama assambleesid – seltskonnakogunemisi, kuhu kaasati ka naisi. Muudeti ka ajaarvamist, mindi üle kristlikule ajaarvamisele. Kiriku juhtimine allus riigi kontrollile. IMPEERIUM – keisri valitsetav suurriik POSSAAD – linnakogukond Venemaal NEKRUT – sõjaväeteenistusse võetud noorsõdur Venemaal. 2. Miks puhkes Prantsuse revolutsioon, millega lõppes ja tähtsus? Revolutsiooni tekkimise peamisi põhjuseid ja eeldusi võikski leida kolm: esiteks valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika, mis sai veelgi enam innustust Ameerika iseseisvussõjast, kus teatavasti osalesid ka Prantsuse väed; teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused
kandmisega. 2. Värbamine Kui kodanik soovis astuda Rooma leegionisse, tuli tal esimese asjana muretseda endale soovituskiri kas oma isalt, kui too oli sõjaväes teeninud, või kui polnud, siis mõnelt isa sõbralt kes oli. Ilma soovituskirjata oli sõjaväkke astumine impeeriumi kõrgajal mõnevõrra raskem. Olles esitanud koos soovituskirjaga taotluse leegionisse astuda, pidi lootusrikas läbi tegema intervjuu või probatio. Selle jooksul pidi tulevane nekrut tõendama ära oma kodakondsuse ja läbima meditsiinilise ülevaatuse. Tehti kindlaks kas lootusrikas on sõjamehe ametiks üldse vormis ja märgiti ära ta pikkus. Olles läbinud probatio saadeti tulevane leegionär määratud leegionisse, kus ta pidi andma vande (aja kokkuhoiu nimel luges täispika vande ette ainult esimene nekrutidest, ülejäänud tema järel ütlesid lihtsalt ,,Sama minu kohta."). Värvatu andis
Peenendus keel puutub laiemalt kokk kõva suulaega (palju, nalju, panni, kassi) 33. Mis on dissimilatsioon (lisaks ka haploloogia ja metatees)? Tooge näiteid! Dissimilatsioon - üks häälik sunnib saasuguse või sarnase hääliku muutuma endast erinevaks. Võib olla täielik ja osaline. Kõige tavalisem, et kaks lähestiku asetsevat häälikut muutuvad erinevaks (nt röver röövel, rekrut nekrut) Haploloogia jäetakse ära üks kahest või enamast teineteisele järgnevast sarnasest silbist (nt Haljala haljalane mitte haljalalane) Metatees keelevääratus, 2 häälikut või häälikuühendit vahetavad sõnas kohad (nt millelegi millegile; hoove ja suvi soove ja huvi) 34. Miks tekivad siirdehäälikud? Tekivad hääldamise hõlbustamiseks. Nt kahe konsonandi vahele võib tekkida siirdevokaal või konsonant. Vokaalide puhul
Vahetud kontaktid, teenimine Vene armees, popkultuur. Sõnu on tulnud rohkesti nii murretesse kui kirjakeelde, nii substantiive kui ka verbe. Temaatiliselt nt palju kõnekeelset, emfaatilist, aga ka tehnika-, loodus- jm sõnavara – tihedad kontaktid. Põhiliselt usundi, vaimuelu, maaharimise, kodumajanduse jm mõisterühmadest: porgand, kapsas, tatar, puravik, prussakas; pintsak, retuusid, marli; baranka, halvaa, kissell, pontšik; kasarmu, jaam, putka, majakas, nekrut, munder; rajoon, perestroika, kolhoos; haltuura, siva, vot, prassai, lohvka, titt, prosta jpm. Nõukogude perioodil tuli ka riigi- ja elukorralduslikku (üleminek kolhoosikorrale) sõnavara, uudistooteid: kulinaartoode, kalurikolhoos, kaevurite päev, kommunistlik noor. Samas on vene keelest üle võetud mõningaid sufikseid, nt -noi, -nik, -ka. Mõned hüpoteesid venemõjuliste ühendite kohta. Vene laenud on eesti keelde tulnud 15. sajandist alates
Setumaa jäi Pihkva kubermangud Poliitilised ümberkorraldused: Uus aadli ja linnade omavalitsus kõik mõisnikud võrdses 1783 pearahamaks - Venemaa keisririigile kehtestatud riigimaks, mida pidid maksa maksustatud seisuste meessoost isikud 1783 Kehtestati uushalduskord, tekkisid uued linnad( Paldiski ja Võru) Balti provinside korraldus muudeti sarnaseks Venemaa omaga. Hakati negutreid võtma, neid võeti liisu (loosi) teel nekrut - äsja väeteenistusse võetud isik Teema 5 Talurahva olukord 18.sajandil Roseni deklaratsioon 1. 1739 võeti vastu Roseni deklaratsioon 2. Liivimaa maanõunik parun Otto Fabian Roseni seletuskirjas kinnitas, et: a) talupoeg on täielik pärisori, keda mõisnik võib müüa, vahetada ja pärandada nagu muud mõisavara b) talupoeg ise, tema maa ja vara on mõisniku omand, mille kasutamise eest mõisnik võik määrata koormisi oma äranägemise järgi
Palatalisatsioon e. peenendatud konsonant. Eristab sõna tähendust, ehkki kirjapilt on sama samas on selle funktsiooni tähtsus keeles väga väike. Eesti keeles i ja j ees (palka, palki). Palataliseeruvad hammaste, hambasompude ja kõva suulae piirkonna konsonandid: t, d, s, l, n. Peenendus keel puutub laiemalt kokku kõva suulaega. Dissimilatsioon mingi häälik ei salli enda läheduses teist sama või sama tüüpi häälikut st sunnib selle muutuma endast erinevaks: rekrut- nekrut, korter kortel, koridor-kolidor). Haploloogia e. dissimilatoorne kadu dissimilatsiooni tõttu jääb hääldamata üks kahest või enamast üksteisele järgnevast sarnasest silbist (häälikujärjendist): mitte haljalalane, vaid haljalane. Metatees keelevääratus, häälikuid hääldatakse teistsuguses järjekorras kui seda võiks eeldada: praegu-paergu. Siirdehäälikud kahe kõrvuti asetseva konsonandi vahele hääldatakse (tahtmatult) veel lisahäälik,
Koolivõrk jäi ebaühtlaseks: kõige rohkem koole Lõuna-Eestis, hõredalt asetses koole Põhja- ja Kesk-Eestis, kõige vähem Lääne-Eestis. Bürgermusse 1791 aastal alustab Tartus Riia eeskujul tegutsemist linnakodanike klubi "Bürgermusse." Oluliseks peetakse klubi liikmete võrdsust ja seisusevahede unustamist. Igaüks, kes klubisse kuulus, peab oma auastme koju või vähemalt tõlla ukse taha jätma. Nekrut 1796. a hakati Baltikumist Vene sõjaväkke nekruteid võtma. Nekrutid pärinesid pärisorjade, kirjaoskamatute talupoegade hulgast. 1816 aastal minnakse Eestimaal (1829 aastal Liivimaal) üle liisutõmbamisele varasema nekrutikspüüdmise asemel. Nekrut peab olema vähemalt 160 cm pikk ja 20-35 aastat vana (hiljem 30). Alguses oli teenistusaeg 25 aastat, hiljem lühendatakse see järk-järgult 12 aastale. Magasiaidad Seati sisse kogu Venemaal 1799 aastal näljahädade puhuks.
– osaline regressiivne lähiassimilatsioon. k. Mõne diftongi järelkomponendi madaldumine: *ai > ae; *äi > äe; *oi > oe (*aika >> aeg, *päivä >> päev, *poika >> poeg) – osaline progressiivne lähiassimilatsioon. Dissimilatsioon – assimilatsiooni vastand (häälikud muutuvad erinevaks) Nt kui sõnas on kaks r-i, siis laenamisel üks asendatud l-ga või n-ga: *rööver > röövel, *rüüter > rüütel, *rööre > lõõr, *rekrut > nekrut. 14. Peamised vokaalimuutused eesti keele ajaloos. 15. Peamised konsonantide muutused eesti keele ajaloos. 16. Eesti keele kvantiteedi- ja rõhusüsteemi muutumine. 1. Asepikendus (Veske-Collinderi teooria). Seotud järgsilpide vokaalide kaoga. Kvantiteedi kompensatsioon esimeses silbis – pikenes esisilbi vokaal, diftong või mingi konsonant. On väidetud, et asepikenduse teel on tekkinud III-vältelised vormid: *metsäδä > metsää >> .metsä. Või vastupidi
Tooge näiteid! Dissimilatsioon e eristumine üks häälik või silp muutub teisest osaliselt või täielikult erinevaks. Kahest kõrvu või lähestikku esinevast samasugusest (peam. r ja r, l ja l) või sarnanevast (nt m ja n) ühe muutumine mingiks teiseks häälikuks. Tavaliselt dissimileeruvad kaks lähestikku olevat häälikut ld arbore > hisp arbol, it albero `puu' alamsks Röver > ee röövel pr courrier > ee kuller sks Rekrut (vn pepy) > ee nekrut koridor > kalidor/kolidor, mööbel > nööbel *hää > hea Dissimilatsioon võib suuna järgi olla progressiivne (rööver > röövel) või regressiivne (koridor > kolidor) Haploloogia on nähtus, kui sõnast visatakse välja mõni silp, sest kaht samasugust silpi on halb hääldada.Dissimilatoorne kadu, kus dissimilatsiooni tõttu jääb hääldamata kahe või enama teineteisele sarnase hääliku järjend või silp mineraloloogia > mineraloogia *para aegu > praegu, *tuhandendik > tuhandik
*Ka Eestlaste jaoks algas uus pärisorjuse aeg. *Põhjasõja lõpus olid pool inimkonnast hävinenud *1721 kirjutati alla uusikaupiki rahuleping *Rootsile tagastati venelaste poolt okupeeritud soome *Rootsi loovutas Venemaale Eesti ja Liivimaa. Eesti peale põhjasõda(17.11.11) *Rahvaarv oli u.200 000 *Põhjasõja järel oli kogu maa laastatud, rahvaarv väljasuremise äärel ja linnad häbinenud. *18 saj. lõpus hakati Eestlasi värbama Vene armeesse Nekrut(kestis 25 aastat) *Linnakodanikud ja aadlikud said suured privileegid. *Kehtima hakkasid endised seadused. *Kubermangu valitsuste kõrgetele ametikohtadele valiti Balti-sakslased *Aadlite seisuse ja verepuhtuse kontrollimiseks koostati rüütelkondade nimekirjad ehk aadlimatriklid *Kirik läks täielikult rüütelkonna kontrolli alla *Säilis ja tugevnes rüütelkondade süsteem ehk Balti maariik *Aadelkond ja linnakodanikud olid saarile truud *Majanduslikult olid vene aeg maa-aadlile:
Kättemaksuks ründavad nad HId siis, kui ta baarist tuleb ja peksavad teda. IV Rühm saadeti kaevikuid kaevama. M on õnnelik, kuna tal on uued saapad jalas. P kuuleb ühest majast mööda sõites hanede kaagutamist ja nad otsustavad Kga tagasi tulles neist praadi teha Rinne on väga rahutu ja noored nekrutid on närvilised. Mehed paigaldavad oksatraadi ja jäävad autosid ootama, mis nad tagasi peaks viima. Algab rünnak. Esmalt rünnatakse lennukitega. Üks nekrut laseb omal püksid täis. Pihta on saanud ka üks kolonn ja hobused, kes on raskelt vigastatud ja karjuvad metsikult. Lõpuks meeleheitlik karjumine lakkab hobused lastakse maha. Algab jälle rünnak. Rühma varjub kalmistule. Maad tabab väga palju mürske. P varjub ühte mürsuauku, mille põhjas on laip (ollakse kalmistul), kuid P ei hooli sellest. Algab gaasirünnak. P paneb gaasimaski pähe ja aitab ka ühel nekrutil selle pähe saada. Kas teised varjuvad samasse auku, kus P end varjab
Hakkas moodustuma 19.saj. alguses mõisa kõrvale. Selle moodustasid ühe mõisa talupojad. Valla ülesanded- vallakohtud, vaestehoolekanne, magasivilja kogumine. Vallakohus- kohtud,mis loodi 19.saj talurahvaseadustega. Koosnesid kolmest liikmest, kellest ühe nimetas mõisnik, teise valisid endi hulgast peremehed ja kolmanda sulased. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi riiu- ja varanõudeasju, nõudsid sisse mõisakoormisi ning karistasid väiksemate üleastumiste eest. Nekrut- tavaliselt talupoeg, kes pidi Vene sõjaväes teenima. (Nekrutivõtmine toimus algul ilma reegliteta ja seetõttu oli tegemist otseses mõttes meeste püüdmisega. Hiljem mindi üle liisuvõtmisele. Nekrutiksminekust olid vabad taluperemehed, õpetajad ja kogukonna ametnikud. Talupojad said ennast ka väeteenistusest vabaks osta.) Usuvahetusliikumine-1845.a. alanud massiline astumine vene õigeusku. Talupojad arvasid, et õigeusku vastu võttes antakse neile maad ja lisandub hüvesid
19. saj algul said eestlased esimesed omavalitsuskogemused. Talurahvas hakkas VALLAKOHTUS väiksemate tülide ja varguste üle ise kohut mõistma. Tekkis esimene ühistöö vorm MAGASIAIT, st iga talu pidi aastas pisut vilja hädaolukordade tarbeks kõrvale panema. Iga vald pidi hoolitsema oma vaeste eest. Talurahvas hakkas endi seast eristama mõisa- ja külarahvast. Tähtsamad kohustused olid: · Teotöö ja naturaalrent mõisale · Pearahamaks ja nekrutikohustus riigile (nekrut- sõjaväekohustuslik isik) · Kohustused külakogukonna ees (vili, koolid, teed, sillad) · Kirikumaksud Teoorjuse vastu protesteeriti erinevates vormides. Toimus rahutusi (Pühajärve sõda 1841), omalaadne protestivorm oli usuvahetus. 1840-50-tel aastatel läks luteri usust õigeusku (talurahva jaoks tsaari usku) ca 60 000 talupoega (peamiselt Võru- ja Saaremaal). MUUTUSED XIX SAJANDI KESKPAIGAS
annaabi.ee 
