ristisõdijate alla 7. Kelle vahel jagati Eestiala peale vabadusvõitlust? Jagunes Eesti ala Eestimaaks (Põhja-Eesti) ja Liivimaaks (Lõuna-Eesti, Põhja-Läti) Põh-Ee Taani, Ugandi mk Tartu piiskopkond, Kesk-Ee-Liiviordu, Lään-Ee ja saared Saare-Lääne piiskopkond 8. Milles seisnes probleem ordu ja piiskopkondade suhtes? Piiskopkonnad thtsid, et ordu alluks neile läänina, see vii kodusõdadeni, mille lahendajakas pidi olema paavst, kes määras piiskopi 9. Mis on rüütelkond, kes sinna kuulusid, mida seal otsustati? Vasallide ühingud oma huvide kaitseks, maapäevad (vaimulikud, maaisandad ja ordu meister, vasallide esinuds, linnade esindus, tülisi välispoliitikat) 10. Selgita, mida tähendab mõisahärrus mõisahärrus - mõisnik andis osa oma maast talupojale harimiseks ja elamiseks, millelt talupoeg pidi maksma osa oma saagist ning lisaks täitma koormisi mõisapõllul jms 11. Milliseid olid mõisahärruse pos küljed mõisnikule, millised talupojale
1629 Altmargi vaherahu- Liivimaa Rootsile 1645 Brömsebro rahu- Saaremaa Rootsile 1660 Oliwa rahu- Ruhnu Rootsile Haldusjaotus: Eestimaa kubermang- Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa (Tallinn) Liivimaa kubermang- Saaremaa, Pärnumaa, Tartumaa (Riia) Kubermangu juhtis kindralkuberner Rüütelkonnad: Eestimaa rüütelkond- kohe Rootsi koosseisus Liivimaa rüütelkond- tekkis 1629 Saaremaa rüütelkond Rüütelkond oli aadli omavalitsus Tähtsamaid küsimusi arutati maapäevadel Tegutsesid kuni Eesti Vabariigi alguseni Rüütliks võis saada igaüks Kohtud: Madalama astme kohtud: adrakohtud(arutati põgenenud talupegade asju)(Eestimaa) ja sillakohtud (Liivimaa) Maakonna tasemel meeskohtud (Saaremaa, E) ja maakohtud (L) (võlad, nõidumine jms) Eestimaa ülemmaakohus, Liivimaa Õuekohus (arutati aadlike
ajal Brita Lodi Kubermangud · Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. · Eestimaa kubermang Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa. (Olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas) · Liivimaa kubermang Pärnu ja Tartu maakond, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest suuremad. Saaremaa kuulus samuti vormiliselt kubermangu, kuid säilitas edaspidigi mitmed eriõigused. · Saaremaal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Kõrgeim valitsusametnik - kindralkuberner · Kubermangu kõrgeimaks valitusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. · Eestimaa kindralkuberner oli Tallinnas Toompeal · Liivimaa kindralkuberner Riias Väina jõe kaldal asuvas lossis. · Kindralkubernerid : 1. Kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge 2
4)Adrakohtunikud/ Sillakohtunikud- vastutasid avaliku korra tagamise eest ning tegelesid väiksemate üleastumiste uurimise ja karistamisega. Landesstaat – maariik – Eesti- ja Liivimaa aadlike omavalitsus. Säilis ka Venemaa ülemvõimu ajal. Likvideeriti lõplikult Eesti Vabariigi poolt. Eesti- ja Liivimaal teostasid võimu ka siinsed rüütelkonnad. Eesti alal oli neid kolm: 1.Eestimaa Rüütelkond 2.Liivimaa Rüütelkond 3.Saaremaa Rüütelkond III. Lõpetage laused. Rüütelkonnad - koondasid... siinseid aadlikke - kaitsesid... nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. - käisid koos ... umbes iga kolme aasta tagant maapäevadel - Maapäevadel valiti... maanõunikku Igapäevaste küsimuste lahendamine langes... IV. Kohtukorraldus. Eestimaal Kohtu ülesanded: Liivimaal
Alamaadlisse kuulusid peamiselt rüütlid, kelle valduses oli nende endi ja sõjasulaste ülalpidamiseks vajalikud väiksemad maavaldused. Inglismaal nimetati kõrgaadlikke lordideks ja alamaadlikke džentelmenideks Hispaanias grandideks Saksamaal härradeks ja rüütliteks Prantsusmaal paruniteks Suur osa Eesti- ja Liivimaa aadlikest sai aadliseisuse 16.–17. sajandil Poola ja Rootsi kuningatelt. Eestis tegutsenud seisuslikud aadlikorporatsioonid : Kuramaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkond, Saaremaa rüütelkond Preisi aadlik Wenzeslaus Hans von Lehwaldt Catharina von Lehwaldt Abašidze Rootsi aadlisuguvõsa Tiesenhausen Kasutatud kirjandus : http://et.wikipedia.org/wiki/Aadel Nr 1 ene ja eneke http://web.zone.ee/tartuvyrstiriik/aadel/aadlik/aadlik.html http://en.wikipedia.org/wiki/Nobility http://www.st-lucas.com/et/kunstnikud/schorer-leonhard
Eestimaa hertsogkond 7 linnuselääni > mõisaläänid Peaaegu kogu maa väljajagamine mõisnikele 16.saj 1583 Pljussa rahu Eestlaste olukord Rootsis pärisorjust polnud, meie alal Rootsi võim seda ei kaotanud Maa andmine mõisnikile > talupoegade koormised suurenesid Taanlaste võima Saaremaal ¾ maast jäi riigile, veerand jagati mõisatele Kroonumaa jagati ametkondadeks ja vakusteks Tekkis eraldi rüütelkond 6-liikmelise nõukogu ja rüütelkonna peamehega Rootsiaeg 1550 elas siin umbes 250k-300k inimest, siis Liivi sõda 1620 – 120k-140k 1695 – pärast Rootsi aega 400k 1696 Suur näljahäda (70k-75k hukkunut) 1700 Põhjasõja algus 1710 rahvaarv 170k Eesti minek Rootsi võimu alla 1629 Altmargi rahu Poola ja Rootsi vahel 1645 Brömsebro rahu Taani ja Rootsi vahel 1660 Oliva rahu Poolaga
Halduskorraldus Eestimaa kubermang Läänemaa Harjumaa Järvamaa Virumaa Liivima kubermang Lõuna-Eesti Saaremaa Kõrgeim valitsusametnik kindralkuberner Allus kuningaöe, elasid Tallinnas ja Riias Ülesanded Kamandas sõjaväge Nimetas ametisse ja kontrollis riigiametnike Jälgis raha laekumist ja kulutamist Kandis hoolt postiteenistuse, teede ja sildade eest ning tagas avaliku korra Rüütelkonnad Eestimaa rüütelkond Liivimaa rüütelkond Saaremaa rüütelkond Ülesanded Koondada maavaldajast aadlikke Kaitsta adlike õigusi riigivõimu eest Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant Maapäevade vaheaegadel ajasid asju 12 (Saaremal 6) maanõunikku, kes tegelesid oluliste küsimuste arutamisega Rüütelkonna pealik (Liivimaal maamarssal) tegeles igapäevaste jooksvate küsimustega Kohtuvõim Maakonna tasandis tegelesid Meeskohtud
Rüütlid ja Eestimaa rüütelkond Eestimaa rüütelkond moodustati 1584. aastal Harju, Viru ja Järvamaa kreisi aadelkondadest. Samal aastal võeti Eestimaa rüütelkonda vastu Läänemaa aadelkond ning neile laienesid samad privileegid. Liivi sõja ajal 4. juuni 6. juuni 1561. aastal andis Eestimaa aadelkond ustavusvande Rootsi kuningas Erik XIV-le. Ustavusvande leping on aluseks 1584. aastal Eestimaa rüütelkonna Estländische Ritterschaft moodustamiseks koos sellest tulenevate õiguste ja privileegidega.
2. Kirjelda Poola võimu ala. Maa oli jaotatud presidentkondadeks. Konstitutsioonid asehaldur. Maapäev! kohaliku aadli esindus. Mõisnik mõistab kohut talupoja üle, riigimaadel staarostid. Poolale kuulusid Tartu, Viljandi ja Pärnu linnad. Usuks oli Katoliiklus. Gümnaasium oli, tõlkide seminar. 3. Kirjelda Rootsi võimu ala. 4 maakonda. Eestimaa hertsogkond, Tallinna kuberner.Eestimaa rüütelkond. Foogt mõistab kohut. Maksud, teotöö-maksude ühtlustamine. Endiselt sunnitöölised. Rootsi võimu alla kuulusid Tallinn, Rakvere, Narva, Haapsalu ja Koluvere. Usk oli luterlus. Kuningas Karl IX lubas talupojad kooli saata, aga need jäid pelgalt sõnadeks. 4. Kirjelda Taani võimu ala. Tekkisid ametikohad. Riigi alasid haldas haldur. Saaremaa rüütelkond aadli esindus. Redutsioon mõisnikelt maa tagasivõtmine.
1) Eesti ala haldusjaotus kolme kuninga ajal ja rootsi ajal Eestimaa kubermang(Hiiumaa, Läänemaa,Harjumaa,Järvamaa,Virumaa ja Ruhnu) Liivimaa kubermang(Lõuna-Eesti maakonnad; Pärnu- ja Tartumaa; Põhja-Läti; Saaremaa, säilitas teatud eriseisundi(oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem)) 2) Aadlike omavalitsusorganid, nende ülesanded Kindral kubener- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik, kes oli monarhi määratud ning vahetult temale alluv(Tallinnas Toompeal, Riias Daugava jõe äärses lossis) Ülesanded: a) Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine b) Nimetasid ametisse riigiametnikke ning kontrollisid neid c) Maksude kogumine d )makselaekumiste ning nende kulutamise jälgimine Rüütelkonnad:
Konsistoorium kirikuvalitsus Eestimaa ja liivima haldusjaotus: 1)Eestimaa(kubermang) 2)Liivimaa(kubermang) 1.Harjumaa 1.Tartumaa 2.Läänemaa 2.Pärnumaa 3.Virumaa 3.Saaremaa 4.Jõgevamaa Suur reduktsioon 1680. aastal kiitis Rootsi riigipäev kuninga algatuse nn. Suure reduktsiooni heaks. Tagastamisele läksid kõik maad, mis olid antud erakätesse Rootsi valitsuse ajal. Liivimaa rüütelkond osutas vastupanu ning ei täitnud Kuninga käske mispeale võeti ära ka need mõisad, mis olid erakätesse läinud juba enne Rootsi aega. Nõiaprotsessid neid peeti kõige rohkem 17. sajandi I poolel, mil kohtu alla sattusid talupojad ja sakslased, teiste inimeste või loomade kahj. või tapmises. Nõidumisel kasutati teise inimese esemeid ning loitsusõnu.
Liivimaa kubermangu kuulus Pärnumaa, Saaremaa, Tartumaa, Riiamaa ja Võnnumaa. Kubermangude kõrgeimaks ametnikuks oli kindral kuberner, kelle ülesandeks oli sõjaväe juhtimine, riigiametnike kontrollimine ja ametisse nimetamine ning kubermangu eelarvega tegelemine.kindrl kuberneride kõrval teostasid võimu ka rüütelkonnad ehk baltisaksa aadel. Eesti alal oli kolm rüütelkonda: Eestimaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkond ja Saaremaa rüütelkond. Eesti rahvaarv Rootsi ajal muutus märgatavalt. Aastatel 1558-1629 rahvaarv langes, sest selle ajal toimusid Liivisõda ja Poola- Rootsi sõda. Aga aastatel 1629-1695 rahvaarv tõusis sisserände tagajärjel Soomest, Venemaalt, Poolast ning mandri Eestisse tuli inimesi ka Saaremaalt. Pikk rahuaeg soodustas ka sündimust. Aastatel 1695-1710 langes rahvaarv uuesti sest Eestit tabas näljahäda ja katk, ning sellele järgnes Põhjasõda mille käigus hävitasid Venelased Eestlasi eriti innukalt.
Venemaa võitis Põhjasõja ning sellega sai Eesti valdused oma võimu alla kaheks aastasajaks. 4) Eesti tsaari Venemaa koosseisus. Vastus: Restitutsioon mõisad anti tagasi nende omanikele. Aadlimatriklid kaitsesid Eestimaa ja Liivimaa aadlike eesõigusi, siinsetele aladele Saksamaalt ja Venemaalt ulnud uustulnukate eest. 5) Baltierikorra tunnused: Vastus: a)valitsevaks sai luterlik kirik. b)säilisid rüütelkonnad,neid oli kolm: Eestimaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkond ja Saaremaa rüütelkond. c)asjaajamine toimus saksa keeles. 6) Vaimuelu Poola ajal. Vastus: Jesuiitide õpetlikud põhimõtted: õpilas konkurents, võeti kasutusele eksamite ja arvestuste süsteem, õpilased pidid hästi süüa saama, õppeplaani võeti kehaline kasvatus. Jesuiitide ordu, mille rajajaks oli Hispaania aadlik Ignatius Loyola, ordu rajati 1534.a. Selles ordus olid meesliikmed, kes valiti välja tänu
Mõisted 1. Liivi sõda 1558-1583 2. Altmargi vaherahu mandri Eesti Rootsi võimu all, Poola ja Rootsi vahel, 1629 3. Pljussa vaherahu ( 1-4 aastaarvud!) 1583, Venemaa ja Rootsi vahel 4. Rüütelkond aadelkonna seisuslik ühendus 5. Maapäev kohaliku aadliku esindus 6. Kubermang - haldusüksus 7. Kindralkuberner monarhile alluv kõrgeim valitsusametnik 8. Reduktsioon mõisnikelt maa tagasivõtmine 9. Bastion muldkehandiga kaitseehitis, sageli toetatud kivimüüriga Isikud: · Johan Skytte Ta oli Liivimaa kindralkuberner. Skyttet peetakse Tartu Ülikooli rajamise
VASTUSED 1) Eesti ala haldusjaotus kolme kuninga ajal ja rootsi ajal *Eestimaa kubermang(Läänemaa,Harjumaa,Järvamaa,Virumaa ja Ruhnu) *Liivimaa kubermang(Lõuna-Eesti,Saaremaa,Pärnu-ja Tartumaa) Kindral kubener- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik Ülesanded: a)Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine b)Nimetama ametisse riigiametnikke c)koguma makse d)Raha laekumise jälgmine 2) Aadlike omavalitsusorganid, nende ülesanded a)Eestimaa rüütelkond b)Liivimaa rüütelkond c)Saaremaa rüütelkond Ülesanded: 1)Maavaldajate aadlike koondamine 2)Aadlike õiguste kaitsimine Rootsi riigivõimu eest 3)Korraldasid maapäevasi iga 3a tagant, valiti maanõudnikud,nende eesotas oli Liivimaa maamarssal nagu väejuht rüütelkonnal 3) Eesti rahvastik 17. sajandil, rahvastiku koosseisu ja rahvaarvu mõjutanud tegurid 1620ndatel oli talurahva arv vähem kui 100 000 1629 oli rohkete sõdade tõttu rahvaarv ikka veel väga väike 1630ndal hakati maad uuesti kasutusele võtma
MAAKONNAD 18saj Läänemaa, Harjumaa, Virumaa, Tartumaa, Pärnumaa, Saaremaa, Järvamaa Võrumaa, Viljandimaa, Riia, Võnnu, Volmari, Valga mk Keskvõimu esindaja on KINDRALKUBERNER. Resideerub Tallinnas ja Riias. · Kogub makse · kontrollib sõjaväge · esindab valitsejat Kohalik võim on rüütelkonna käes. Rüütelkond on kohaliku aadli esindusorgan · Eestimaa · Liivimaa rüütelkond · Saaremaa Kogu seda hakati nimetama BALTI ERIKOND Rahvastik · Enne Liivi sõda elas Eestis u. 250 000- 300 000 inimest · 1620 arvatakse rahvaarvuks 120-140 000 · 75% taludest olid tühjad ( Järvamaal 90% ) · Enne Põhjasõda oli rahvaarv tõusnud jälle 350 000- 400 000 inimeseni · Põhjasõja lõppedes oli rahvaarv langenud jälle 200 000 piirile · 17 ja 18 saj elasid Eestis:
Paljud linnad kiratsesid. Mõned neist kaotasid isegi linnaõigused. Eesti ala majanduse aregnu viis see alla, sest puudus Hansa liidu toetus. Vähenes samuti ka kauplus idamaadega Narva linn saavutas suure õitsengu ning Rootsi lausa mõtles sellest teha enda teise pealinna, kus kuningas elaks ja valitseks igal neljandal aastal. 10) VÕRDLE EESTLASTE ELUOLU POOLA KUNINGA VALDUSES JA ROOTSI AJA LÕPUL RIIGIMÕISAS Õigusetu olukord. Rüütelkond otsustab talupoegade elu. Esialgu vallutatud aladesse suhtutakse leebelt. Rootsi aja lõpul mõisas: Küsimused on vakuraamatus kirjas. Talupoegadelt tahetakse rohkem tööd, teoorjus. Neile surutakse luteriusku peale. Talud on hinnatud. Arvestatakse maksustamse talu. Poole kuninga valduses: 11) VÕRDLE EESTLASTE ELUOLU TAANI KUNINGA VALDUSES SAAREMAAL JA ROOTSI AJA LÕPUL RIIGIMÕISAS Õigusetu olukord. Rüütelkond otsustab talupoegade elu. Esialgu vallutatud aladesse suhtutakse leebelt
1. Põhjasõda 1700-1721. 2. Rootsi aeg 1583-1721; Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang; Eestimaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkond ja Saaremaa rüütelkond. 3. Reduktsioon- mõisate riigistamine; Balti erikord- Balti kubermangude laialdane autonoomia(omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni;Restitutsioon- Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele. 4. Pietism Hernhuutlus Ratsionalism Aastad 1720- 1730 1730- 1745 18. saj II pool
kuivatati teda ahjuga toas ehk rehes. Eestimaa kubermang Eesti oli jagatud kahe kubermangu vahel. Eestimaa kubermangu moodustasid Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa, mis olid Rotsi kätte läinud Liivi sõjas. Liivimaa kubermang koosnes Poola käest vallutatud aladest, Lõuna-Eestist (Pärnu ja Tartu maakonnad) ning Põhja-Lätist. Keskus asus Riias. Saaremaa asus ka Liivimaa kubermangus, kuid säilitas mitmeid eriõigusi. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja Eesti- ning Liivimaast erinev maksusüsteem. Kindralkuberner Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik, mis oli monarhi määratud ja temale vahetult alluv. Ta kamandas oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetas ametisse ja kontrollis kõigi riigiametnike tööd, jälgis raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Kandis hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ja avaliku korra eest. Rüütelkond teostasid võimu Eesti- ja Liivimaal
venestuspoliitika puulobudikud Eesti aeg Riigiasutused - Eesti aja alguses ei olnud raha, et ehitada, kui siis alustati Pankade ehitamisest. Ehitati riigikogu hoone nt, muuks raha ei olnud. Koolimajad Elamuehitus (Asuniku)Talud Kuhu lähevad riigiasutused? Maareform – sakslased jäävad ilma oma sissetulekuallikatest, varad antakse eestlastele, müüvad oma linnapaleed maha Eesti riigile Liivimaa rüütelkond u 160 pere Eestimaa rüütelkond u 130 peret Saaremaa rüütelkond u 25 pere Rüütelkonna hoone on administratiivhoone, kus kanti nn puhtatõulised aadlid matriklisse. Eesti riik saatis rüütelkonnad laiali. Nõukogude aeg Masselamuehitus Parteikomiteed Kinod – kino oli kontroliitud vs teater Kolhoosid ja sovhoosid, sundkollektiviseerimine. 60-80 ehitasid palju ja parimad arhitektuuritellijad Uus Eesti aeg Villa Kinnisvaraküla Autopoed Hüpermarket – käid ja ostad Tornbüroo
Ruhnu saar. Liivimaa kubermang: Lõuna-Eesti(Pärnu, Tartu), Saaremaa. Kindralkuberner- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik. Kindralkuberneri ülesanded: · Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine. · Riigiametnike ametisse nimetamine ja nende töö kontrollimine. · Raha laekumise jälgimine ja raha kulutamine kubermangus. · Postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest hoolitsemine. Rüütelkonnad 1. Eestimaa rüütelkond 2. Liivimaa rüütelkond 3. Saaremaa rüütelkond Rüütelkonna ülesanded: ·. Maavaldajate aadlike koondamine. ·. Nende õiguste kaitsmine Rootsi riigivõimu eest. ·. Kohalike küsimuste lahendamine. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju maanõunikud. Liivimaa maamarssal lahendas igapäevaseid küsimusi. Kohtuvõim Avaliku korra tagamiseks seati ametisse Eestimaal adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud.
EESTI AJALUGU ROOTSI AJAL(16291721) SOFIA KARAJEVA Puhja Gümnaasiumi 10.klassi õpilane 30.04.2013 Halduskorraldus · PõhjaEesti Eestimaa kuberm.(Pärnu ja Tartu mk.) · LõunaEesti ja PõhjaLäti Liivimaa kuberm. · Saaremaa (1645) säilitas eriseisundi · 1660. aasta Oliwa rahu Ruhnu saar · Kindralkuberner kõrgeim valitsusametnik Rüütelkonnad · Eestimaa rüütelkond · Liivimaa rüütelkond · Saaremaa rüütelkond · Maapäevad Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop ja vasallid, 3. a järel · Maanõunikud (12, Saaremaal 6) eluaegne amet · Rüütelkonna pealik · Liivimaal maamarssal Kohtuvõim · Adraja sillakohtunikudtp. pagemine, väiksemad kuriteod · Meesja maakohtudtp. jt. mitteaadlikke süüasjad · Eestimaa Ülemmaakohus, Tallinnas Liivimaa Õuekohus, Tartusraskemad kuriteod ja aadlikke süüasjad · Rootsi kuningas
1708. Aastal Vinni juures ka Põhjasõda viimane välilahing Eestis. Võit jäi venelastele. Karl ei tulnud siiski Liivimaale, vaid tungis Ukrainasse. Seal tabas teda 1709. Aasta südasuvel otsustav kaotus Poltaava lahingus, mis määras ka Eesti- ja Liivimaa saatuse. Vene väed marssisid tagasi. Riia piirati sisse 1709. Aasta sügisel ja alistus 1710. Aasta suvel. Riia linnaga sõlmis alistumislepingu ka Liivimaa rüütelkond. Järgnevalt alistasid venelased Pärnu ja Kuressaare. Tallinn piirati sisse 1710. Aasta sügisel vene armee poolt. 29. Septembril 1710. Aastal kirjutati Tallinna lähedal Harku mõisas kapitulatsiooniaktidele alla. Sellega oli Põhjasõda Eestis lõppenud. Karl ise hukkus juhuslikul kuuli läbi 1718. Aastal. 1721. Aastal sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel Uusikaupunki rahu, mis seadustas ametlikult Eesti kuulumise Vene keisririigile. Sõja tähtsaim tulemus eestlaste seisukohalt oli
tänapäeval; Rootsi aja lõppedes olid kirikuõpetajad need, kes aitasid eesti kirjakeele ja rahvahariduse arenemisele kaasa. Tegeldieesti keelse kirjapildi arendamisega. Tänu luterlusele hakati tähelepanu pöörama eesti keelele, kuna usk tähtsustas eesti keelseid piibleid ning jumalateenistusi. Ehitati rahvakoole. Samuti loodi gümnaasiume nii Tartusse kui ka Tallinna. Tartu gümnaasiumist sai Tartu Ülikool. Rahvani toodi Uus Testament. Pandi paika tugev haridusvõrgustik. 5) Rüütelkond - Eestimaa seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus. Rüütelkond moodustati 1584. Aastal. Püha Rooma riigi teatud territooriumi aadlike ehk vasallide koondist, kuhu tavaliselt kuulusid kõik selle ala aadlikud. Reduktsioon - mõisate riigi omandusse tagasivõtmisprotsess. 1680. aastal võttis Rootsi riigipäev vastu otsuse võõrandatud mõisate riigile tagasivõtmiseks kogu riigis. Mõisate reduktsiooni põhjuseks oli riigimaade kinkimine aadelkonnale,
Ruhnu saar Rootsile; 1661Kärdla rahu-Lõpliku Rootsi võimu kehtestamine Eestis. 2. Iseloomusta Rootsi ajal kujunenud haldusjaotust.-Eesti ala oli jaotatud kahe kubermangu vahel. Eestimaa kubermang (Harjumaa, Läänemaa, Virumaa,Järvamaa) ja Liivimaa kubermang(Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti. Saaremaa kuulus küll Liivimaa kubermangu, aga tal olid mitmed eriõigused-oma asehaldur,rüütelkond,erinev maksusüsteem ja kirikuvalitsus. 3. Mis on rüütelkond ning kuidas olid rüütelkonnad üles ehitatud Eesti- ja Liivimaal 17. sajandil?-Rüütelkond on kohaliku aadli omavalitsusorgan. Eesti alal tegutsesid Eestimaa-, Liivimaa- ja Saaremaa rüütlekonnad, mille ül oli kaitsta rüütlekonna liikmete õigusi Rootsi riigivõimu ees, lahendada kohalike küsimusi. Rüütlekondade eesotsas olid maamarssal Liivimaal ja rüütelkonna pealik Eestimaal 4. Milline roll oli Eesti ala valitsemisel oli kindralkuberneril, milline rüütelkondadel? Kumb-
kubermang, keskus Tallinn. maakonna lõunapoolne osa, mis 1784 Poola käest vallutatud alad rajatud linna järgi sai nimeks ning Põhja Lätist kujunes Liivi Võrumaa. Narva jäi edasi Peterburi, kubermang keskusega Riias. Pihkva Setumaa kubermangu. Lisaks Pärnu ja Tartu maakond. +1645 Saaremaa (seal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus e konsistoorium ning erinev maksusüsteem. 2 linnaõiguse lisa: Valga ja Kuressaare, kokku 11 linna. Kindralkuberneri Kõrgeim valitsusametnik. Ka sel ajal täitis samu kohustusi, mis postisioon ja Eestimaa kindralkuberner Rootsi ajal. Eriti edendas Katariina II ülesanded Tallinnas, Toompeal. Liivimaa aegne George Browne siinset
Rootsi aeg 1583 Jesuiitide gümnaasium 1629 Poola loovutas Põhja-Liivimaa Rootsile 1645 Brömsebro rahu millega Saaremaa läks Rootsile 1. Millega algab Eesti ajaloos Rootsi aeg`? Brömsebro lahinguga või siis sellega, et Pool loovutas Põhja-Liivimaa Rootsile. 2. Kuidas jagunes Rootsi haldus Liivimaal? Eestimaa kubermang ning Liivimaa kubermang 3. Kes moodustas kohaliku aadli? Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa rüütelkond 4. Mis oli kohaliku aadli ülesanne? Koondasid siinseid maavaldajaid aadlikke, kaitsesid nende õigusi ning lahendasid kohalikke küsimusi. 5. Mis on rüütelkond? Teatud piirkonna aadelkonna seisuslik ühendkond. 6. Milles seisnes maapäeva tähtsus? Maapäev toimusid keskeltläbi iga kolme aasta tagang ning seal arutati kõige tähtsamaid ja olulisemaid küsimusi ja valiti maanõunikkude seest kõige lugupeetav eluaegsesse ametisse. 7. Kohtuvõim?
5. juuni 1783. aasta ukaasiga moodustati endise nelja maakonna asemel viis maakonda. Paldiski linnale, milline rajati tänu soodsale asukohale Läänemere ääres, moodustati juurde ka maakond. Tallinna asehaldurkonna haldusjaotus kujunes järgmiselt: · Aadlimatriklid - olid Austrias, Baieris, Kuramaal, Preisimaal, Rootsis, Soomes, Ungaris, Venemaal (sealhulgas Eestis) ja Württembergis aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad. Soomes ja Rootsis pidas aadlimatriklit rüütelkond, Eestis Eestimaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkond ja Saaremaa rüütelkond. Preisimaal pidas aadlimatriklit heeroldiamet, Austrias keiserlik ja kuninglik aadliarhiiv siseministeriumis, Ungaris Ungari ministeerium Viinis. Venemaal pidasid aadlisuguvõsade nimekirju kubermangusemstvod. Suguvõsasid, mis ei olnud aadlimatriklisse kantud, kas ei loetud üldse aadlikeks või ei olnud nad täieõiguslikud. Linnu oli 18. sajandil ametlikult 12 tükki Kirjandus: 1
preestrikutseks sobivaid kandidaate kohalike hulgast. Kui aga rootslased 1625 aastal Tartu vallutasid, lõpetas see nii jesuiitide tegevuse, kui ka katoliku ajastu Eestis. Haldusjaotus 1. Eestimaa kubermang (keskus Tallinn) Maakonnad: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa Haldaja: kindralkuberner 2. Liivimaa kubermang (keskus Riia) Maakonnad: Saaremaa, Pärnumaa, Tartumaa, (Riia; Võnnu maakond) Haldaja: kindralkuberner Balti erikorra tunnused Tunnused: baltisaksa seisuslik omavalitsus rüütelkond, asjaajamiskeel saksa keel, koguneti maapäevadel (maksud, seadus, jne), lubatud luteri kirik, kehtivad vanad seadused+ lisanduvad uued. Rüütelkondi oli 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. MÕISTED reduktsioon- Rootsi aeg- vakuraamatud- mõisate riigistamine 1645 restitutsioon- Vene aeg- riigistatud mõisate tagasiandmine endistele omanikele 1710 aadlimatrikkel- õpinguraamat (e nimekiri), kõnekeeles ,,eksmatt"
vaher.)Rootsile. 1561 P-Eesti alistub Rootsile. *Rootsi-Poola sõda 1600-1620- >Altm. Vaher. 1629. P-ja L-Eesti Rootsile. *Rootsi-Taani sõda 1643-45, Brömsebro 1645. Saaremaa Rootsile. Haldusjaotus:1)Eestimaa kuber. P-Eesti, Lääne-, Harju-,Viru-, Järvamaa 2)Liivimaa kuber:L-Eesti, P-Läti. Saar, Pärn, TRT. Rootsi riigivõimu esindas kuberner Aadli omavalitsus-püsis kuni 20saj. alguseni. Saaremaa-,Liivimaa-, Eestimaa rüütelkond. Rüütelkonna kõrgeim võimuorgan oli Maapäev. Rüütelkonnapealik tegeles igapäeva küsimustega, maanõunin tegeles rüütelkonna asjadega(kõrgeim ametnik) Rahvastik *Sõdade tulemused-üle poole rahvast oli hävinenud, väga suur migratsioon->vähe viljakalt aladelt viljakatele aladele. Saarlased asuvad mandri Eestisse. Väljast sisseränne->võõrad->Eestisse(ven, lätl, leed, saks, ung, pool, soom). Venelased on koos Peipsi lähedal, rootslased samuti koos
• Piiskopi valis ametisse toomkapiitel või paavst • Toomhärrad - jumalateenistus toomkirikus + piiskopkonna haldamine • Riia kirikuprovints - Riia peapiiskopkond ja Saare-Lääne, Tartu, Kuramaa piiskopkonnad • Piiskopid maahärrad - ilmalikud valitsejad väikeriikides • Lundi kirikuprovints - Tallinna piiskopkond • 13-14 saj Saksamaalt • Tallinna piiskopid Taanist (-14.saj) • 15-16 saj kohalike aadlike pojad • Tartu piiskop Bartholomeus Savijerwe • Rüütelkond - rüütlite organisatsioon oma huvide kaitseks maaisandate ees • Saksa ordu peakorter Marienburgis • Eesotsas üldkapiitli valitud kõrgmeister - Liivimaa meister • Territooriumi haldasid käsknikud - komtuurid ja foogtid - keskusteks linnused • Valget mantlit kandvad rüütelvennad - aadlipäritolu • Preestervennad - jumalateenistus, kirjalik asjaajamine, hallmantlid - teenrid • Polnud kohalikud (Saksamaa komtuurkonnad) • Keskaja lõpul hoolekandeasutus
Võimukorraldus (1629-1699) Eesti ala jagatud kahe kubermangu vahel: Liivimaa ja Eestimaa kubermangu. Kõrgeim valitsusametnik 22 kubermangus oli monarhile alluv kindralkuberner. Kindralkuberner juhtis siinset sõjaväge, nimetas ametisse ametnikke, kontrollis raha laekumist ja kulutamist, kandis hoolt teede ja sildade korrashoiu eest. Rüütelkonnad Lisaks kindralkuberneridele ja ametnikele omasid siin võimu ka rüütelkonnad: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. Need koondasid siinseid aadlikke ja kaitsesid nende õigusi Rootsi riigivõimu eest. Koos käidi maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta järel. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju 12 (Saaremaal 6) maanõunikku. Rüütelkonnad pidasid aadlimatrikleid, kus olid kirjad aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad. Rahvastik 1620A maarahvast > 100 000, st hävinud üle poole rahvast 1630A nn
pidada lausa rahvuskangelaseks . Liivimaa sõda oli ju kokkuvõttes Tallinna jaoks edukas ja oma panuse sellesse andis Schenkenbergi salk, üks väheseid ettevõtmisi eestlaste vanemas sõjaajaloos, mis ka võidukas oli. Sõja teisel poolel mängis lahingutes tähtsat osa Ivo Schenkenbergi maameeste lipkond või siis hannibali rahvas. Liivi sõja puhkemine tõi suurt hävingut kogu Eestimaale. Liivi ordu ei olnud võimeline üksi vastu seisma Vene survele ning nii Tallinna linn kui Eestimaa rüütelkond palusid Rootsi kuningalt abi. Ivo Schenkenbergi juhitud eestlaste 400 meheline väeüksus tõstis peale Jüriöö ülestõusu hävingut eestlaste eneseuhkust ning oli suurel määral vastutav Tallinna päästmises tsaar Ivan IV sõdurite eest. 1
Priikslaskmine ja ärkamisaeg 1819- 1885 a. Laura Peets Priikslaskmine Riigivõimu mõjutusel võttis Eestimaa rüütelkond 1816 a. ja Liivimaa rüütelkond 1918a. vastu pärisorjust kaotavad talurahvaseadused, millega talupoeg sai isikliku vabaduse, kuigi järk-järgult, 14 aasta jooksul ja koos liikumisvabaduse piiranguteta Talupojad said kohustuslikus korras perekonna nimed (Liivimaal 1826. ja Eestimaal 1836. aastaks) Mõisnikud säilitasid kodukariõiguse ning kontrolli talurahva omavalitsuse ja kohtu üle. Talumaal moodustati mõisade kaupa seisuslike omavalitusüksustena vallad
ületas mõisate kandevõime Ingliste mõisa 18. sajandil ehitatud peahoone Kunda mõis 17. sajandil Balti kubermangud kui Venemaa häbiplekk Euroopa silmis valgustajate tegevuse tulemus Garlieb Merkeli 1796. aastal avaldatud teos: "Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul" Aleksander I Tahab näida edumeelse valitsejana ja avaldada muljet Napoleonile Eestimaa rüütelkond tahab Vene riigilt laenu hea võimalus midagi vastu küsida 1802. ja 1804. aasta talurahvaseadused 1802 Eestimaa kubermangu talurahvaregulatiiv "Iggaüks..." 1804 Liivimaa kubermangu talurahvaseadus Mis oli nendes seadustes? Talude pärandatav kasutusõigus Õigus omada vallasvara Liivimaal ka teokoormiste normeerimine, s.o nende vastavusse viimine talu majandusliku kandevõimega (sama 1804 ka Eestimaa kubermangus)
Eesti ala peale Liivi sõda : Põhja-Eesti kuulus Rootsile, Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Poolale, Saaremaa Taanile. Eesti ala peale Põhjasõda : Vene võimu all. Eestimaa oli jagatud Rootsi ja Vene ajal : Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang ROOTSI AEG Kestvus- Liivisõjast Põhjasõjani Talupoegade olukord Sunnismaised Vaimuelu ülikool, talurahvaste kool Aadlike olikord reduktsioon VENE AEG Kestvus- Põhjasõjast kuni 1918 Talupoegade olukord talupoegade olukord halvenes Vaimuelu Piibli tõlkimine eesti keelde Aadlike olukord Balti erikord Reduktsioon aadlile annetatud maade taasriigistamine Rüütelkond aadlike seisusliku omavalitsuse organ, selle täieõiguslikeks liikmeteks võisid olla ainult rüütlimõisaomanikud Balti erikord Eesti- ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja- järgse Vene riigi koosseisus Vennastekoguduse liikumine 18.saj Eestisse jõudnud usuline äratusliikumine, mida iseloomustas patust pöördumise rõhutamine, tundeli...
Rahva arv vähenes oluliselt. 1561, 1566 ja 1571 laastas maad ka katkuepideemia. 4. Rootsi aeg haldusjaotus, valitsemine, rahvastik, linnad, aadlikud, talupojad, eluolu, võimu tugevnemine Haldusjaotus Eesti ala jaotati kaheks kubermanguks; Eestimaa kubermang : (Põhja-Eesti) Hiiumaa, Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa; Liivimaa kubermang : (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) Saaremaa, Pärnu, Tartu; Saaremaal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ning erinev maksusüsteem; Eestimaa keskus oli Tallinn ja Liivimaa keskus oli Riia; kubermange juhtis kuninga poolt määratud kindralkuberner Valitsemine Kõige tunnuslikum joon: keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu; talupojad olid vabad ja neil oli isegi oma esindus rootsi esinduskogus, riigipäeval; 1611.aastal asus rootsi troonile Gustav II Adolf (ta ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda
1645.aastal läks Rootsi kätte ka Saaremaa, mis tähendas Rootsi võimu kogu Eesti ala üle. Eesti ala jäi Rootsi ajal jagatuks kahe riigi vahel. Eestimaa kubermangu moodustasid juba Liivi sõjal Rootsi kätte läinud Läänemaa, Järvamaa, Harjumaa ja Virumaa. Liivimaa kubermangu alla kuulusid Poola käest vallutatud alad Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist ning Tartu ja Pärnu maakond. Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, kuid säilitas mitmed eriõigused. Seal oli oma rüütelkond, kirikuvalitsus, asehaldur ja maksusüsteem. Kubermangude kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle ka vahetult alluv kindralkuberner. Kindralkubernerid juhatasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, samuti kandsid nad hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest.
11. klasside kordamisküsimused kontrolltööks ,,Varauusaeg" Sündmused: 1558 Liivi sõja algus 1561 Rootsi väed saabusid Tallinna 1583 Liivi sõja lõpp. Loodi esimene jesuiitide gümnaasium 1632 Tartu ülikooli asutamine 1684 Õpetajate seminar, mille tööd korraldas Bengt Gottfried Forselius. 3 kuuline seminar, mille lõpetajatest said koolmeistrid. 1686 Õpilased Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri käisid koos Forseliusega Stockholmis kuninga jutul. 1696-97 Suurim näljahäda. Oli pikk ja külm talv. Hukkus 70000-75000 inimest 1699 Rootsi-vastane liit (Taani, Poola, Liivimaa) 1700 Põhjasõja algus 1710 Põhjasõja lõpp Eesti aladel, katk Eestis. 1715 1739 I koolikorralduskava, põhjaeestikeelne piibel 1765 II koolikorralduskava, 1783-1796 Asehalduskord 1784 Pearaharahutused. Rajati Võrumaa Isikud: Gotthard Kettler kuramaa hertsog Karl IX Rootsi kuningas Karl XI Frederik IV Taani kuningas, kes osales Rootsi vastase...
olnud otsustav ja (1397) tüliküsimuse lahendamiseks tuli kokku Danzigi konverents, kus olid esindatud kõik Vana-Liivimaa poliitilised jõud: Saksa ordu kõrgmeister von Jungingeniga ja Hansa liidu esindajad . Jõuti kompromissini. Seisuste esilekerkimine · 14.sajand : läänimehed, linnad · Maaisandate võim oli nõrk, vajasid tuge vasallidelt · Rüütelkonnad-vasallide huvide kaitseks, vasallid ühinesid territoriaalseteks kondadeks. · Igas piiskopikonnas oli oma rüütelkond · Orduvasallidel, v.a Taani ajast pärinev Harju-Viru rüütelkond, oma seisuslikku koondist ei tekkinud. · Tulutoov hansakaubandus tõstis linnade tähtsust. · Hansa huvide eest vüitlemiseks moodustasid linnad ühisrinde, mis kujutas endast arvestavat sisepoliitilist jõudu. · Linnadepäevi hakati korraldama alatest 14.sajandi keskpaigast, et arutada kaubandusega seotud küsimusi. Maapäevad · 15.sajandil, Läänemere piirkonnas : jõudude tasakaal +
nälg (1601- (Soome (Võeti 1697). katk 1603). 75% üle kultuur), Vihm ei lasknud taludest tühjad; Läti, Vene kasvada ja inimesed kolisid (kirikureformi loomadel taud, mandrile, kuna eest ära. Lõid kuna neil polnud seal viljakam oma süüa. muld. kogukonnad, vene vanausulised)). Aadli omavalitsus: · Eestimaa rüütelkond · Saaremaa rüütelkond · Liivimaa rüütelkond Rüütelkond seisuslik omavalitsusorgan. Selle moodustasid maavaldajatest aadlikud. Kõikide rüütelkondade liikmed käisid koos Maapäeval. Maapäev käis koos iga 3 aasta tagant. Maapäev oli kõige kõrgem otsustusorgan. Maapäeva retsess: seal avaldati vastuvõetud otsused. (Kindral)kuberner kinnitas otsused need avaldati patendina. Talupojad said seadustest teada kirikus
fikseeriti ära, kes on pärisaadli seltskond rüütelkonna liikme nimi peab olema matriklis, muidu sinna ei saa rüütelkonda kuulub vaid immatrikuleeritud aadel võim ~300 perekonna käes liivimaal neid kõige rohkem (170), eestimaal 100, saaremaal 20 300 perekonda, kes kõike kontrollivad rüütelkond võis väljast tulnuid enda sekka võtta hääletati maapäeval, kui kogu rüütelkond koos oli vene aadlil puudusid siin aadliõigused ei saanud sekkuda nagu kohalikud teisel pool peipsit aadlikud, siinpool mitte maapäeval oli oodatud isik vaid see, kelle nimi oli kirjas (varem kõik mõisa omanikud või rentnikud) alates 1750: oodatud immatrikuleeritud aladele kellel maavaldust pole, ei pea minema, hääleõigus neil, kellel oli maavaldus 2000 inimest määrasid, mis siin toimub naisi maapäevale ei oodatud
* Poola-Leedu aladele toodi 1584 aastal Jesuiitide ordu ja nad rajasid Tartusse esimese gümnaasiumi tasemel kooli ning ka tõlkide seminar, sest nad rõhutasid nii haridus kui kohalikku keele tähtust. Tartus avati ka esimene trükikoda ning ka kohapeal oli võimalik raamatuid trükkida. Aastal 1582 viis paavst läbi muudatuse ehk viidi läbi kalendri kalender ning ühel päeval oli 4. oktoober ja teisel oli juba 15. oktoober. * Saaremaal loodi Saaremaa rüütelkond ning ka saarlased käisid Maapäevadel, kuid kuna need käisid koos vaid iga kahe-kolme aasta tagant, siis hakati koos käima ka Maanõunike kolleegiumina, kuhu kuulus 4-6 aadlikku, keda vahel kuulas ka Saaremaa asehaldur valitsusküsimustes. * Rootsi aladel tekkis Eestimaa rüütelkond ning nagu Saaremaalgi käisid nad koos Maapäevadel ning nad käisid koos ka Maanõunike kolleegiumis, kuhu kuulus 12 liiget ning nad tegutsesid kuberneri juures, et aidata antud piirkondi valitseda
· Uueks vene armeejuhiks sai Boriss Seremetjev · Venelaste esimene võit rootslaste üle saavutati Erastvere lahingus 1701 · 1704 olid venelased hõivanud suurema osa Eestist · Uue rünnaku tegid rootslased, baltikumi asemel ukrainast · 1709 said rootslased lüüa Poltaava lahingus · Rootsi kuningas Karl XII põgenes Türki · Poltaava lahing oli otsustava tähtsusega Euroopa jaoks Eesti ja Liivimaa vallutamine Venemaa poolt · 1710 alistus Tallinn ja Eestimaa rüütelkond Venevägedele · Peeter l taastas kõik linnade ja aadlike privileegid · Aadlikel ja linnadel säilisid omavalitsused · Asjaajamise keel saksa keel · Valitsev usk oli lutherlus · Riigimõisad tagastati endistele omanikele- restitutsioon · Peeter l eesmärk oma tegevuses oli: Saavutada kohaliku baltisaksa eliidi poolehoid Kasutada haritud inimesi mahajäänud Venemaa euroopalikuks muutmisel
Setumaa Venemaa (Piusa ja Võhandu jõest idapool asuvad alad) Kummagi kubermangu eesotsas oli kindralkuberner. Tema erinevad seadused-korraldused anti välja patentidena ( tuntaksegi kindralkuberneri nime järgi). Et neid rahvale teatavaks teha, oli kirikuisadel kohustus need pärast pühapäevast jumalateenistust ette lugeda. Aadli omavalitsus Juba siis, kui Rootsi oma võimu kehtestas olid olemas Eestimaa rüütelkond Saaremaa rüütelkond Liivimaa rüütelkond Rüütelkond on seisuslik omavalitsusorgan, mille moodustavad mõisaomanikest maavaldajad. Saaremaa rüütelkond kõige väiksem. Maapäev toimus iga 3 aasta tagant. Igal rüütelkonnal oma maapäev. Maapäeval käimine oli kõigile rüütelkonna liikmetele kohustuslik. Maapäeval arutati kohalikku elu puudutavaid küsimusi. Maapäeva otsus
Barokk 17-18 saj Euroopas valitsenud kunstisuund, mida iseloomustab suurejoonelisus, mängulisus, kontrastid ja tugevad tunded Absolutism Riigivorm. Milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule Merkantilism Majanduspoliitiline õpetus,mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest rahavarudest Rokokoo 18 saj prantsusmaal tekkinud kergemeelne ja mänglev kunstistiil, baroki edasiarendus Klassitsism Antiikaja eeskujudele toetuv stiil kunstis, kirjanduses ja muusikas ; rõhutab selgust, lihtsust ja reeglipärasust Jacques Louis David Davis osales agaralt oma aja poliitilistes sündmustes.. Tema kuulus maal ,,Tapetud Marat`` Romantism Kunstisuund mida iseloomustab vaba ja julge tunnete väljendamine. Nimekamaid romantismiaja maailmakuntsnikke on prantslane Eugene Delacroix kelle tööd paistavad silma erksate, kontrstsete värvide poolest Realism kunstisuundumus, mis püüab elu kujutada tõepäraselt, käsitledes enamsati tõsiselt ja traagi...
Liivisõda 1.Põhjus- kaubatee euroopasse (1558-1583) 2.Venemaa,Liivi Ordu, piiskopkonnad 3. Ketler-viimane ordumeister Ivan Julm-vene tsaar, kes pürgis itta siberisse Hertsog Magnus-Liivimaa kuningas Russow-kroonika kirjutaja Schenkenberg-sissisalga juht Sigismund II August-Poola kuningas Batory-Poola kuningas, alustas pealetungi venelaste vastu 4.Narva ja Tartu 5.Narva 6.kõrged maksud ja mõisasundus 7.Jam Zapolski vaherahu (Poola -Venemaa)1582 Pljussa vaherahu(Rootsi -Venemaa)1583 8.Taani-Saaremaa Rootsi-Põhja-Eesti Poola-Lõuna-Eesti Põhjasõda 1.1700-1721, Rootsi, Venemaa,Saksimaa Rahulolematus naaberriikides 2.1710 katkuepideemia 3.Uusikaupunki rahu (1721) Roosti kaotas Venemaast sai suur vürstiriik 4.Karl XII-Rootsi kuningas Peeter I - vene suurvürst Rahvastik 1.Näljahäda, katkuepideemia 3.Balti aadel-saksa päritolu mõisnik Kindralkuberner-valitsusametnik rüütelkond-aadlike kogukond ...
Rakvere,narva,haapsalu,koluvere,lihula. Foogtid- kogusid makse ja mõistsid kohut. Kui 1611 sai rootsi kuningaks gustav2 adolf, sõlmitit poolaga kohe vaherahu, ka venega Rootsi alustas võitlust eesti ja lätiga.1629 preisimaal altmargi vaherahu-poole loovutas Väina jõest põhja asuvad alad kõikrootsile, hiljem vaherahu pikendati. 1643-45taani rootsi Sõda,saaremaa sai rootsi, kogu eestimaa rootsi riigile. ROOTSI AEG: 3 rüütelkonda: 1.eestimaa rüütelkond, 2.liiimaa rüütelkond, 3.saaremaa rüütelkond olid kohaliku omavalit. Organisatsioonid kaitsesid mõisnike huve, 3aasta tahant korraldati maapäevi. Vakuraamat- Pandi kirja talupoegade kohustused millest rohkem ei tohtinud nõuda. Bengt gottfried Forselius-õpetas talupoisse, 1684 asutas seminari. Andreas ja adrian virginius- tõlkisid uue Testamendieesti keelde: vastne testamend, 1686. jOhann skytte- 1630gümnaasium. Tallinnas 1631 gustav adolfi gümnaasium. Tartu ülikool:avati 15 okt 1632. 4 teaduskonda:
Rahvaarv on võetud Eesti praeguse Suur nälg (1696-1697). 1695. aastal sadas läbi suve, pärsis kasvu, ka sügis vihmane, talv varakult, jaanuaris tuli kevad, märtsis tuli tagasi, mais uuesti, 1997 hakati kärvama, mõisnikel veel oli teravilja (veeti Rootsi). Aadli omavalitsus Selle omavalitsuse aluseks olid rüütelkonnad. Oli kolm: Saaremaa, Eestimaa, Liivimaa rüütelkond. Üle kolme aasta käidi koos Maapäevadel (igal rüütelkonnal oli oma Maapäev). Otsused, mida rüütelkond tegi fikseeriti maapäeva retsessis. Tihti avaldati retsessid patendina. Maanõunike kolleegium tegutses vaheajal (kolme aasta vältel). See kujutas kõrgemat võimuasutust. Oli 12 liiget E ja L rüütelkonnal (S vähem). Seda juhatas kuberner. Eestimaa Maanõunike kolleegiume täiendas end ise, aga teistel (S ja L) Maapäev valis liikme. Rüütelkonda juhtis jooksvate asjadega E peamees ja S ning L maamarssal. Kohtuvõim Erinevatele seisustele olid erinevad kohtud
OLULISED AASTAARVUD: EESTI 17. SAJANDIL 1558-algas Liivi sõda 1582-Jam Zapolski rahuVenemaa-Poola vahel Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti läksid Rootsile 1583-Pljusa rahuVenemaa-Rootsi vahel Põhja-Eesti läks Rootsile 1629-Altmargi rahu - Poola loovutas Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Rootsile 1645-Taani loovutas Rootsile Saaremaa (Bromsebrö rahu) 1661 Kärde rahu- Venemaa loobus nõudmistest Baltimaadele 1630-asutati gümnaasium Tallinnasse ( praegune Gustav Adolfi-nimeline) 1632-asutati gümnaasium Tartusse 1632-asutati Tartu Ülikool (Academia Gustaviana) asutamisele kirjutas alla Rootsi kuningas Gustav II Adolf 1660-1688-Bengt Gottfried Forseliuse eluaastad 1684-asutas B.G.Forselius Tartusse seminari köstrite ja koolmeistrite ettevalmistamiseks 1686-B.G.Forselius käis 2 koolipoisiga Rootsis, et tõestada Eesti talupoegade võimekust 1. Kas me võime nimetada Rootsi aega ,,vanaks heaks Rootsi ajaks"? Pluss...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
