talupidamisel. vallakohus- alamastme kohus, mis lahendas talupoegade omavahelisi riiu-ja varanõudeasju. Nekrut- nimetati äsja väeteenistusse võetud isikut. Maamiilits- regulaararmeele toeks moodustati 1807. aastal talupoegadest maakaitsevägi e maamiilits priinimi- perekonnanimi magasivili- viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta vallatalitaja- kogukonna juht, kes valiti talupoegade seast vöörmönder- vallatalitaja abimees. Mõisamoonakas- palgatöölised, teoorajde asemel metskapten- laevade kipperid, ilma eriharidusega ja orienteerusid rannamärkide ja merekaartide järgi. Kadakasakslane- edukad eestlased, kel oli jõudu hakata vürtspoe omanikuks või iseseisvaks käsitööliseks ja paremale elujärjele tõusnud eestlased püüdsid end sakslasena näidata, häbenesid oma päriolu. professorite instituut- töötas 1828-1839 ülikooli juures, mille lõpetas 20 teadlast, kes asusid
Suuresti oli see mõisniku kontrolli all, kuid siiski suur samm talurahva eneseteadvuse ja õiglustunde kasvatamisel. Nekrut- Vene sõjaväes aega teeniv meessoost isik. Maamiilits- Regulaararmeele toeks mõeldud maakaitsevägi. Priinimi- Pärisorjusest loobumise tulemusel talupoegadele pandav perekonnanimi. Magasivili- Talupoegade ühisvili, mida sai nälja ajal võtta. Vallatalitaja- Valla kogukonna eest hoolt kandev isik, valiti talupoegade seast. Vöörmönder- Vallatalitaja, kes tegutses Liivimaal. Mõisamoonakas- Mõisapõldudel tööd teinud palgatöölised. Metskapten- Ilma erihariduseta laevakapten. Kadakasakslane- Eesti soost edukas kaupmees, kes üritas varjata oma Eesti päritolu. professorite instituut-1828-1839 Tartu Ülikooli juures töötanud keskus, kus õpetati välja õppejõude teistesse Vene impeeriumi kõrgkoolidesse. Estofiil- Baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri.
vastu. Rakmetegu, jalategu-talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujunes teotöö, mis kujunes rakmeteoks ( teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata teotööline rakendiga) ja jalateoks(teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata jalatööline). Konsistoorium-Liivimaal loodud luterlik kirikuvalitsus Rootsi ajal. Kindralsuperintendent-Liivimaa luteri kiriku vaimulik juht Rootsi ajal. Vöörmönder-koguduste majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse maarahva hulgast valitud vöörmündrid, mis lähendas talupoegi kirikule. Nõiaprotsess-protestantlik kirik ilmutas Rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel; just nüüd hakati üle kogu maa viima läbi nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. Forseliuse seminar-1684. Aastal asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seimar eesti koolmeistrite ja köstrite
annaabi.ee 
