Ettevalmistus kontrolltööks ainevahetusest 1.Oska seletada neid mõisteid: auto/heterotroof, metabolism, assimilatsioon/dissimilatsioon, makroergiline ühend, kemosüntees, käärimine, ensüüm. Too näiteid. o Autotroof- organismid, kes toodab orgaanilised ühendid anorgaanilistest ainetest (nt: võilill) o Heterotroof- organismid, kes valmistab orgaanilist ainet toidust, toidust saadakse ka energia (nt: inimesed, vihmauss) o Metabolism- ehk ainevahetus, jaguneb assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks, sünteesi- ja lagundamisprotsessid tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga o Assimilatsioon- organismi kõik sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse organismile vajalikke ühendeid: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jt. Protsesside toimumiseks vajatakse lähteaineid ja täiendavat energiat. (nt: fotosüntees, valgusüntees) o Dissimilatsioon- organismi kõik lagundamisp...
AINEVAHETUS Ainevahetuseks nimetatakse kõiki organismis toimuvaid keemilisi muutusi, mille kaudu organism on seotud keskkonnaga ja mis võimaldavad tema elutegevust. Keskkonnast saab inimene elutegevuseks vajalikud ained ja eritab sinna jääkained. Toitainetest saadakse keha ülesehitamiseks vajalikud ained ja energia Toit muutub inimesele omastavaks alles siis, kui selle lõhustumissaadused on jõudnud vereringesse. Selleks peab toidu seedima ehk lagundama väikesteks molekulideks, mis tungivad läbi soolte seinte ja lahustuvad veres. Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. Toidust tulenevat energiat kasutab inimene näiteks keha temperatuuri säilitamiseks, lihaste tööks, erinevate ainete sünteesimiseks jne. ...
● Vees ei lahustu Tähtsamad ühendid ja kasutusalad ● SeO2 ● SeO3 ● H2SeO3 ● Ag2Se3 ● Na2Se3 ● Se2Cl2 Elemendi tähtsus bioelemendina ● Allaneelamisel või sissehingamisel mürgine. ● Seleeni on vaja kehavõõraste ühendite kahjustamiseks ning raskemetallide imendumise blokeerimiseks, südame normaalse talitluse tagamiseks. ● Aitab säilitada kudede elastsust, osaleb joodi ainevahetuses ning võtab aktiivselt osa kogu organismi ainevahetusest. Kasutusvõimalused ● Põllumajanduses leiab seleen kasutust eelkõige erinevate väetiste- ja söödasegude koosseisus. ● Kasutatakse elektroonikatööstuses. ● Klaasitööstuses raualisanditest põhjustatud ebasoovitava värvuse tõrjumisel ning komponendina punase ja musta klaasi tootmisel. ● Pigmentides olev seleen on kasutusel plastmassides, värvides, lakkides ja tintides. ● Katalüsaatorina kasutatakse ravimitööstuses ravimite Kasutatud materjal
Nii et isegi kui Sa ei tunne alkoholi maitset, on tegemist siiski alkoholiga! Narkootikumid ja alkohol on ohtlik kombinatsioon: selline kombinatsioon mõjub Su tervisele hävitavalt Joo vaheldumisi: joo pärast iga alkohoolset jooki üks klaas vett või mahla. 7 Kuidas alkohol organismis kataboliseerub (ehk laguneb)? Alkoholi ainevahetus erineb oluliselt teiste toitainete ainevahetusest - kui tärklis ja liitsuhkrud näiteks lagundatakse glükoosiks, siis alkohol lagundatakse kõigepealt atseetaldehüüliks (mis tekitab joobeseisundi), siis atsetaadiks (äädikhappeks) ja lõpuks süsihappegaasiks ja veeks. Kuna alkohol ei ole kehaomane aine, siis on alkoholi lagundamine kõige kõrgema prioriteediga energeetiline protsess. Sellal, kui maksal on vaja lagundada alkoholi, peatatakse organismis piltlikult öeldes kõikide teiste energiaallikate kasutamine
Millest sõltub ainevahetuse kiirus ja kuidas organism seda reguleerib? Tauri Tamm Tartu 2009 AINEVAHETUS EHK METABOLISM Ainevahetus on protsesside kompleks, milles organism võtab väliskeskkonnast aineid, kasutab neid oma elutegevuses ja eritab jäägid taas väliskeskkonda. Ainevahetusest võtavad osa järgmised elundkonnad: Hingamiselundkond Seedeelundkond Vereringe Erituselundkond Katabolism ja anabolism Metabolism jaguneb: ANABOLISM ehk sünteesiprotsesside kogusus, mille käigus omastatakse toitained ja moodustatakse organismi koostisosad ning varuained. Anabolism seisneb väikestest lihtsatest molekulidest suurte ja keeruliste moodustamises, näiteks valkude sünteesimine
Ideaalne kõrrelistele ja teraviljale. c) K2SO4 vees hästi lahustuv happeline väetis. Sobib kartulile. d) kaaliummagneesia nõrgalt happeline, vähese Cl sisaldusega. Kõikidele taimeliikidele ideaalne. 4) Ca- taimetoitelemendina ja Ca- väetise liigid Ca esineb rakuplasmas süsihappe, väävelhappe, fosforhappe või oblikhappe sooladena. Ca ülesanne taimerakkudes on reguleerida aluste ja hapete tasakaalu. Ca annab taimerakku seintele tugevuse, suurendab juurte arengut, võtab osa N ainevahetusest ja suhkrute moodustamisest. Ca puudujääk noored ülemised lehed servadest kollased, taimeleht rullub allapoole. Esineb liiva- ja soomuldadel. Ca vähesust esineb taimedel siis kui on kasutatud liiga suuri K, Nh3 ja N väetise koguseid. Ca- liiga taimedes ei tunta. Söödataimedes peaks Ca olema 0,8-1,5 %. Kultuuride Ca vajadust väljendatakse mulla pH-ga. Optimaalne pH kartulile, kaerale ja rukkile 5-6. nisule ja kõikidele peediliikidele pH 6-7. Odrale, hernele,
Keel on mitmetel roomajatel ka kompimisorganiks Kuulmine on enamikul roomajatel kesiselt arenenud - enamasti tuntakse vaid maapinna võnkeid HINGAMINE Kõik roomajad hingavad kopsudega Hingamisliigutused toimuvad roietevaheliste lihaste ja kõhulihaste abil VERERINGE Sarnaselt kahepaiksetega on ka enamusel roomajatel kolmeosaline süda ning kopsu- ja kehavereringe Arteriaalne- ja venoosne veri on peaaegu eraldunud Suhteliselt aeglasest ainevahetusest tulenevalt on roomajad kõigusoojased loomad TOITUMINE Enamik roomajaid on loomtoidulised, kes neelavad oma toiduobjekti tervena alla Hambaid kasutavad nad enamasti vaid toidu kinnihoidmiseks Mürkmaod kasutavad enesekaitseks ja saaklooma surmamisel mürgihambaid. Meil elavad sisalikud söövad enamasti pisemaid selgrootuid loomi, maod kasutavad toiduks ka pisiimetajaid SIGIMINE JA ARENG Lahksugulised Viljastumine on neil kehasisene Nad munevad veekindla nahk- või
maksas tiheda võrgustiku. Neisse kogunebki maksrakkudest erituv sapp. Sapikapillaarid ühinevad sapijuhadeks. Sapiteedega on ühenduses ette paremale suunatud pirnikujuline sapipõis, mis ulatub ligikaudu maksa eesmise servani. Suurte sapijuhade ja sapipõie seinas on silelihaskude, kuidas sapijuha suubumiskohal duodeenumisse moodustab see sulgurlihase. Maksa talitlus Maks on elulise tähtsusega organ, kus toimub suur osa nii valkude, rasvade kui ka süsivesikute ainevahetusest. Samuti aitab maks ringlusest kõrvaldada inimorganismi ainevahetuse käigus normaalselt tekkivaid jääkaineid. Peale selle eemaldab maks verest mürkaineid toimub detoksikatsioon ehk keskkonnas ja toidus leiduvate looduslike ja tehislike mürkainete, ravimite kasutamata komponentide, raskemetallide, bakterite ainevahetusjääkide jne töötlemine. Seesuguse töötlemise tulemusena ei suuda need ained enam endises koguses tungida organismi teistesse rakkudesse
Rakukest inimese seedeorganites ei omastu, sellepärast ei ole kestainel suurt toiteväärtusliku tähtsust; tselluloos on toidus vajalik kui pallastaine, mis ärritab soolte seinu ja soodustab soolte peristaltikat ning normaalset tühjendamist. Juhul kui toiduga 2 saadud süsivesikud ei suuda katta kõiki organismi energiakulusid, tuleb suurendada rasva hulka toiduratsioonis. Süsivesikud võtavad osa ka rasvade ainevahetusest. Kuigi süsivesikuid võib asendada rasvade ja valkudega, peavad nad teatud kogustes tingimata toidus olema, sest vastasel juhul koguneb organismi rasvade ainevahetuse produkte, mis võibpõhjustada raskeid haigusi. Selle vältimiseks tuleb jälgida, et mitte vähem kui 10 % organismi päevasest kalorivajadusest kaetaks süsivesikutega. Tavaliselt langeb süsivesikute arvele 55-70% toidu kalorsusest.
Aine energiavahetus Ainevahetuse alusel on elusolendeid 2 tüüpi: heterotroofid energia tuleb glükoosi lõplikul lõhustamisel, mille arvel saab sünteesida ATP'd. Autotroofid rohelised taimed, kes sisaldavad klorofülli, mis võimaldab fotosünteesida. Sinna kuulub väike osa baktereid ja osa algloomi. Ainevahetus kannab nime metabolism. Sellel on 2 vastandlikku külge ja esimene pool kannab sellest nime assimilatsioon (nt aminohapetest sünteesitakse valgud). Teine pool ainevahetusest on dissimilatsioon ehk kõik lagundamis ja lõhustamisprotsessid (nt rasvast rasvhape). Assimilatsioon sünteesib kogu aeg midagi, et dissimilatsioon saaks lagundada. Energia kulub assimilatsiooni käigus ja vabaneb dissimilatsiooni käigus. ATP adenosiintrifosfaat, tal on kolm osa: esimene adeniin, teine osa riboos ja kolmas kolm fosfaatrühma. Fosfaatrühmad eralduvad väga kergesti, mille käigus tekib esmalt ATP'st ADP. ATP saamine glükoosi lagundamise käigus
jalanõusid. Vajadusel kasutada niisutavaid kehakreeme. Proovida ära jätta kofeiiniga joogid, alkohol, samuti tugevalt lõhnavad toiduained, nagu küüslauk ja sibul. Panna korda päevareziim, öise une aeg täiskasvanul 8 tundi (lastel 10 tundi) ööpäevas. Katsuda lõõgastuda, see võib aidata kontrollida stressi, mis vallandab higistamise. 5 JUUSTE TERVISHOID Juuksed on osake meie naha ainevahetusest ja läbi nende peegeldub ka meie tervis. Ei ole oluline, kas juuksed on pikad või lühikesed; musta värvi või blondid, ILUSAD ON TERVED JUUKSED. Selleks, et juuksed oleksid terved, peame nende eest heaperemehelikult hoolitsema. Külma ilmaga palja peaga käimine halvendab peanaha verevarustust ja sellega väheneb ka juuste toitainetega varustamine. Käi külma ilmaga peakattega! Kasuta pesemisel kvaliteetseid sampoone; naturaalseid, värvaineteta, lõhnaaineteta pesuaineid!
fr/.../1825_SIPA_00467200_000003.jpg www.podo- orthese.com/images/pied_diabete1.jpg NEERUPEALISED q Neerupealiste koores tekib (vastavalt selle rakkude tsonaalsele rühmitumisele) kolmesuguseid hormoone: aldosterooni, mis reguleerib soolade kontsentratsiooni veres. § hüdrokortisoon, kortisool, mis ,,mobiliseerib" organismis süsivesinike, § valke ja rasvasid (suurendab nende osavõttu ainevahetusest). androgeenid suguhormoonid § q Säsi rakud toodavad väga aktiivset hormooni adrenaliini ja noradrenaliini neerupealised neer www.vitaminov.net/pics/1319272055.gif NEERUPEALISED img217.imageshack
lipiidide ainevahetuse häiretest. Lipiidid ehk rasvad orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustumine (õlid, rasvad, steroidid). Rasva ladestub ülemääraselt või liiga vähe. Parenhümatoossed rasvdüstroofiad 1. Steatoos triglütseriidide ladestus neerudes, südamelihases, lihastes, maksas. Põhjuseks on hapnikuvaegus, nakkushaigused, mürgistused (sh alkoholism) ja toitumishäired. 2. Süsteemsed lipidoosid seotud rasva ainevahetusest reguleerivate ensüümide pärilike kahjustustega. Mesenhümaalsed rasvdüstroofiad Lipiidide ladestumise häired rasvadepoodes, veresoonte seintes ja organitevahelises sidekoes. 1. Neutraalrasva ainevahetushäirete alla kuulub: Üldine rasvumus ehk rasvtõbi esineb rasvahulga tunduv tõus kõigis rasvadepoodes, ka seal, kus seda on suhteliselt vähe(süda, lihased). Liigne rasvahulk koormab elundite tööd, eriti südant.
..............4 2Taimetoitlased ja B12 vitamiin.................................................................................................6 3Arutelu......................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................8 B12 vitamiin (kobalamiin, tsüanokobalamiin) on tähtis osa inimese ainevahetusest just nimelt raua omastamise jaoks. B12 vitamiini leidub loomsetes toitudes, vähesel määral ka teraviljades. Kui inimene on taimetoitlane ning loomseid toite üldse ei söö (vegan), siis on vaja B12 vitamiini saada toidulisandite ja tablettide näol, mis on müügil apteekides. Samuti on tänapäeval olemas erinevad kaera ja sojajoogid, sisaldavad tsüanokobalamiini, mis aitavad taimetoitlastel kätte saada vajaliku päevase B12 vajduse.
vähendamiseks. nt higistamine kui liiga palav, veresoonte ahenemine kui külm jne Positiivne tagasiside kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde suurendamiseks. nt vere hüübimine, oksendamine, sünnitamine ENERGIABILANSS kõikide energialiikide summa, mida organism saab, kaotab v kogub. Energiat saab toidust ja joogist; energiakoguse vajadus sõltub vanusest, üldisest aktiivsusest, kehamassist, pärilikkusest, ainevahetusest. energia=ainevahetus+kasv+metaboolne energiakadu+väljaheited+uriin puhkeseisundis inimese kohta. kui oleme aktiivsed, liitub valemisse ka töö. Energiabilanss neg, kui inimene ei saa piisavalt energiat ning võtab seda organismi varuainetest. Veresuhkrusisalduse regulatsioon Veresuhkru hulga reguleerimine toimub negatiivse tagasiside meetodil. Kui vere glükoosisisaldus muutub liiga suureks, vabastavad kõhunäärme rakud insuliini; kui liiga
Vitamiinid on toitainete rühm, millesse kuuluvad madalmolekulaarsed orgaanilised bioaktiivsed ühendid. Loomorganismid vajavad väikestes kogustes normaalseks elutegevuseks. Aitavad reguleerida biokeemiliste reaktsioonide toimumist. Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest. Biomolekulide esinemine on elu tunnus. Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. Biosfäär on suurim ökosüsteem. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende energia- ja ainevahetusest. Hüpotees on teaduslikel faktidel põhinev oletus. Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teadusliku. Looduseseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. Iga isend paljuneb. Püsisoojased organismide hulka kuulub enamik imetajatest. Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia. Bioloogia üheks uurimisobjektiks on biosfäär. Teadusliku meetodi rakendamisel tuleb esmalt lugeda teaduskirjandust. Organismide kasvamine kaasneb nende arenemisega.
aine (glükoosi) molekuliks valguse poolt ergastatud klorofülli energia arvel: 6CO2 + 12H2O ® C6H12O6 + 6O2 + 6H2O · Fotosünteesi tähtsus: - orgaanilise aine tootmine - hapniku tootmine - süsihappegaasi sidumine atmosfäärist · Fotosünteesi kiirus sõltub: - valguse intensiivsuses - CO2 hulgast - taime tüübist - tuule tugevusest - temperatuurist - vee-ainevahetusest · Fotosünteesi saagikuseks on ~6 grammi orgaanilist ainet 1m2 lehepinna kohta. · Fotosünteesi käik: Fotosüntees toimub kloroplastides.Selles on kaks etappi: valgusstaadiumi ja pimedusstaadiumi. Valgusstaadiumis toimuvad reaktsioonid vajavad valgusenergiat, see ergastab klorofülli molekule ning ei saa toimuda pimedas. Pimedusstaadiumi reaktsioonid valgust ei vaja, need toimuvad pimedas ja valges.
fotosünteesi; • taime tüübist; erinevus on varju- ja valgustaimede ja paljude teiste puhul; • tuule tugevusest, fotosünteesile mõjub nii taime jahutamine kui CO2 "juurdetoomine"; • temperatuurist, piirides 0°...35° C kehtib van't Hoffi reegel: temperatuuri tõusmisel 10° C võrra intensiivistub fotosüntees 2...3 korda, temperatuuril 40°...50° C fotosüntees lakkab; • taime vee-ainevahetusest, fotosünteesiks on soodne väike vee-defitsiit, kuna siis on õhulõhed parajalt lahti — liigse veehulga või kuivuse korral õhulõhed sulguvad; 6CO2 + 12H2O ———» C6H12O6 + 6O2 +6H2O 18 ATP Foto s ünt e es i t ä ht s us on sel l est võr r a ndi st t ul et at av: — or gaani l i se ai ne t ootm i ne (t ai m e kasv, het erot roofi del e t oi t );
• Subtraatide muundamine annab energia sünteesiprotsessideks • Katabolism ja anabolism ei ole teineteise lihtsad pöördprotsessid (radade võtmereaktsioonid on pöördumatud ning pöörduvus on tagatud teiste reaktsioonide kaudu, nt. Glc täielik lammutamine toimub mitokondrites, süntees aga tsütoplasmas) Energiavahetus – metaboolsete protsesside energiamuutus • Tegeleb ainevahetuse energeetiliste külgede uurimisega • On lahutamatu üldisest ainevahetusest, miks? • Anabolismil on vaja välist energiat • Katabolismil vabaneb/salvestatakse energia • Anabolism ja katabolism toimuvad üheaegselt, energia kasutatakse kohe • Kogu energia pole salvestatav – st. tekivad energia kaod – ülejäänu hajub soojusena (ruumis oleva inimese „kütteväärtus“?) Energiavahetusprotsessid • Vaba energia (Gibbsi energia, G) arvel saab organism teha tööd antud temperatuuril ja konstantsel rõhul • Ülearune energia hajub soojusena
SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Ainevahetusest ehk metabolismist 2.1 Ainevahetuse tüübid 3. Orgamismide energiaallikad 4. Ainevahetuse protsessid 5. Süsivesikud 6. Kiudained 7. Aminohapetest 8. Valkude tarbimine 9. Lipiididest 10. Vitamiinide tähtsusest toidus 11. Kasutatud kirjandus 1 .SISSEJUHATUS Söömine on inimesele tavaliselt peamine energiaallikas. Ei saa seega öelda, et ta väga tähtis ei ole, kuigi mitte nii tähtis, et kulutada sellele suur osa oma ajast
kehas seega 750...900 g Na ja K). Põhiline kogus naatriumi paikneb vereseerumis, kus on keskmiselt 320 mg/100 ml-s, suhteliselt palju on teda süljes ja mõnedes seedenõredes. Magneesiumi ainevahetus on tihedalt seotud kaltsiumi ja fosforiga. Umbes 70 % organismis leiduvast magneesiumist on luude koostises, ülejäänud osa pehmetes kudedes ja kehavedelikes. Rohkesti leidub teda rohelistes taimedes klorofülli koostises (2,7 %). Magneesium võtab osa süsivesikute, kaltsiumi ja fosfori ainevahetusest. Magneesiumi üleküllus söödas kiirendab noorloomade kasvu. Mikroelemendid. Raud on raskemetallidest ainuke, mida loomorganismis leidub suhteliselt palju, 4...5 g iga 100 kg kehakaalu kohta. Enamus organismis leiduvast rauast on vere hemoglobiini (85 %) ja lihaste värvaine müoglobiini koostises. Organism vajab rauda pidevalt kogu elu kestel, kuna erütrotsüütide ja hemoglobiini süntees toimub katkematult. Samas toimub
Viiruste osa looduses Kuidas ja millal viirused looduses tekkisid, ei ole selge. Viiruste evolutsiooni uurimine on olnud raskendatud, sest viirusosakesed on väga väikesed ja neist ei ole jäänud mingeid fossiilseid jälgi. Viiruste tekkimiste kohta on kolm hüpoteesi: Esimene hüpoteesi kohaselt on viirused tekkinud mõnede rakusiseste parasiitide taandarengu tulemusena. Rakusisene parasitism tekib siis, kui rakku integeeritud mikroorganism muutub sõltuvaks peremeesraku ainevahetusest. Sellise taandarengu näiteks on bakterid klamüüdia ja riketsia, mis on muutunud loomsete rakkude sisesteks parasiitideks. Selle hüpoteesi kohaselt oleksid nad vahepealseteks arenguproduktideks viiruste ja bakterite vahel. Teise hüpoteesi kohaselt said viirused alguse peremees raku RNA-st või DNA-st. Selle järgi omandasid plasmiiditaolised rakusisesed replitseeruvad DNA ja RNA molekulid kapsiidivalkude geenid ja said sellega võime liikuda rakust rakku.
trüptofaan. Neid nimetatakse kriitilisteks aminohapeteks. Kõige kriitilisem aminohape on lüsiin. Lüsiinivaesed söödad on teravili, kliid, mõned srotid (maisiidu-, päevalillesrott,) Lüsiin on vajalik lämmastikuainevahetuse reguleerimiseks. Lüsiini ja metioniini lisamine ratsioonile tõstab noorloomade ja lindude kehamassi juurdekasve, suurendab piimatoodangut, kanadel munatoodangut. Metioniin võtab osa rasvade ainevahetusest. Ta on vajalik rakkude kasvuks ja paljunemiseks. Trüptofaan võtab osa vereplasma uuendamisest, on vajalik hemoglobiini ehk verevärvniku sünteesis. Proteiiniliig Ka proteiiniliig söödas võib olla kahjulik. Sel korral püsivad loomad küll heas toitumuses, karv läigib, lehmad lüpsavad hästi ja noorloomad võtavad kaalus kiiresti juurde, kuid proteiini ülesöötmine ei ole loomadele tervislik ega majanduslikult kasulik. Liigse proteiini
suutes eristada vaid varjusid. 8 4. TEKKEPÕHJUSED 4.1. Vale toitumine Silm on keha kui terviku osa, tuleb vältida asju, mis on kahjulikud kogu organismile. Silmauurija Harry Benjamin kinnitab isiklike kogemuste põhjal, et toitumistavad ei mõjuta üksnes silmi, vaid kõiki nägemisega seonduvaid mehhanisme. Ka silmaümbruse lihastesse ja veresoontesse koguneb organismi puudulikust ainevahetusest ning tasakaalustamata toiduvalikust tekkinud aineid. Kui lihased ja veresooned on nii-öelda umbes, ei välju saasteained organismist, vaid kuhjuvad seal. Lihased kaotavad pehmuse ja elastsuse, muutuvad kõvaks ja tõmbuvad kokku. See takistab akommodatsiooni (e. silma võimet muuta fookuskaugust) ning mõjub pikapeale silmakujule. Nõnda arenebki nägemispuue. Selle arvele võib panna lihtsamad kaug- ja lühinägelikkuse ning astigmatismi (ähmasuse) juhtumid.
mikroobide ja nende ainevahetusproduktide näol. Vatsas alluvad käärimisele ka kergesti lahustuvad süsivesikud – tärklis, suhkrud. Vabanenud ammoniaaki ja aminohappeid kasutab vatsa mikrofloora mikroobse valgu s.o. täisväärtusliku loomse valgu sünteesiks. Mikroobne valk koos sööda pooleldi lõhustunud proteiini osadega siirdub seedekanali järgnevatesse osadesse ning võtab osa edasisest ainevahetusest. Veised tarvitavad peaaegu kõiki söötasid, kuid nende põhilisteks söötadeks silo, vähem hein, pere- ja väiksemates talufarmides söödetakse ka juurvilja või kartulit. Liblikõielisterikas põldhein sobib paremini piimalehmadele, noorkarjale antakse kõrrelisterikast heina. Vasikatele tuleks sööta vara koristatud peenekõrrelist heina. Head silo söövad lehmad päevas 40… 50 kg, suuremad lehmad isegi kuni 60 kg.
tugevus? Näited. 40. Kuidas ja mis määral dissotsieerub vesi? Kuidas iseloomustab pH H+ kontsentratsiooni? Näited. 41. Puhversüsteemid (mõiste, komponendid, veres esinevad). 42. Vere pH sõltuvus bikarbonaatpuhvri komponentide sisaldusest. 43. Millest oleneb vere bikarbonaadi (HCO3-) sisaldus? Mehhanism. HCO3- ] bikarbonaadi sisaldus,mis oleneb ainevahetusest ja neerutalitlusest ning määrab puhvri aluselise komponendi. Normaalselt 24...28 mM/l. NB! Karbonaatpuhvri süsihappe ja bikarbonaadi suhe 1:20 määrab pH 7,4 . Suhte ahenemisel (nt 1:10) pH langeb 7,1 -ni ja tegemist on happelise hälbe e. atsidoosiga. Hingamise tõkestumisel tekib see mõne minutiga. Metaboolne atsidoos kaasneb nt füüsilise pingutuse ja kõhulahtisusega. Suhte laienemise ja pH tõusmise
Et sisalikud ei jõua oma jalgadega keha üles tõsta, siis liiguvad nad roomates. Seejuures kasutatakse nii jalgade kui ka saba abi. Madude liikumine kulgeb keha kõverdavate liigutustega - siuglemisena. Kuidas roomajad hingavad? Kõik roomajad hingavad kopsudega. Hingamisliigutused toimuvad roietevaheliste lihaste ja kõhulihaste abil. Milline on roomajate vereringe? Sarnaselt kahepaiksetega on ka roomajatel kolmeosaline süda ning kopsu- ja kehavereringe. Suhteliselt aeglasest ainevahetusest tulenevalt on roomajad kõigusoojased loomad. Mida roomajad söövad? Enamik roomajaid on loomtoidulised, kes neelavad oma toiduobjekti tervena alla. Hambaid kasutavad nad enamasti vaid toidu kinnihoidmiseks. Mürkmaod kasutavad enesekaitseks ja saaklooma surmamisel mürgihambaid. Meil elavad sisalikud söövad enamasti pisemaid selgrootuid loomi, maod kasutavad toiduks ka pisiimetajaid. Millised on roomajate peamised meeleelundid? Roomajatel on hästi arenenud nägemine ja haistmine
3) Külmetamine, külm ja niiske õhk (halb ilm) 4) Liigeste ülekoormus: ülekaalulisus, suur füüsiline koormus Reumatoidartriit - progresseeruv, sageli invaliidistav liigeste autoimmuunhaigus. Reumatoidartriidi korral hakkavad liigese sisekestas olevad immuunrakud seni teadmata põhjusel ründama liigest ennast tekib liigesepõletik. Osteoartroos Kõhrede taandareng ja hävimine, mis kaasneb vananemisega. Liigesevõie kaob ära ja kõhred kuluvad. Podagra - kusihappe ainevahetusest tingitud haigus, verre koguneb rohkesti kusihapet ning kusihappesoolad ladestuvad kudedesse ja tekib liigestepõletik. Risk: meessugu, liigsöömine, alkohol, diabeet, neeruhaigused, gen. eelsoodumus. Suure varba valu! Osteoporoos luustikuhaigus, kus luustikumass väheneb, luukude muutub hõredaks ja hapraks. Kaltsiumi vähesuse tagajärjel, võib tekkida d-vitamiini puudusest kuna kaltsium ei imendu ilma D-vitamiinita. MUDARAVI - soojendava toimega, kudede verevarustus paraneb
probleemidest. Oluline on teada ägenemise sümptomeid ja ära tunda meelolusid, sest võib tekkida depressioon ja seda on vaja samamoodi ravida ravimite või psühhoteraapiatega. Patsiendil peab olema võimalus saada kiiresti abi probleemide või seisundi halvenemise korral teda ravinud meeskonnaliikmete käest. Psühhoosivastaste ravimite kõrvaltoimed. Kõrvaltoimed ei avaldu kõigil inimestel ühtviisi. Kõrvaltoimed sõltuvad: Võetava ravimi tüübist ja hulgast Organismi ainevahetusest East Teistest tarvitavatest ravimitest Kehalisest tervisest Psüühikahäirena väljenduvad kõrvaltoimed. Neuroleptikumid vaigistavad psühhootilis häireid, kuid avaldavad seejuures ka toimet tavalistele vaimsetele funktsioonidele: suured ravimiannused kutsuvad esile väsimust, mõttetegevuse aeglust, emotsionaalset tuimust. Vahel võib tekkida meeleolu alanemine või pahurus ning mälu ja omandamisvõime ajutine halvenemine. Neuroloogilised kõrvaltoimed.
Neid nimetatakse kriitilisteks aminohapeteks. Kõige kriitilisem aminohape on lüsiin. Lüsiin on vajalik lämmastikuainevahetuse reguleerimiseks. Lüsiinivaesed söödad on teravili, kliid, mõned srotid (maisiidu-, päevalillesrott). Lüsiin ja metioniini lisamine ratsioonile tõstab noorloomade ja lindude kaalu juurdekasve, suurendab kanadel munatoodangut. Metioniini koostises on väävel, mida loomorganism vajab. Metioniin võtab osa rasva ainevahetusest. Ta on vajalik rakkude kasvuks ja paljunemiseks. Trüptofaan võtab osa vereplasma uuendamisest, on vajalik hemoglobiini ehk verevärvniku sünteesis. Proteiini vaeguse korral söödas kahaneb valgusisaldus veres, maksas, lihastes, nahas ja mujal. Kui ratsioonis on proteiini vähem vajadusest kahaneb valgusisaldus veres, maksas, lihastes, nahas ja mujal. Valguvarude kahanemisega organismis halveneb noorloomade juurdekasv,
loomsetest ja taimsetest toiduainetest. Erandiks on keedusool, mida toiduainetes tavaliselt vajalikul hulgal ei leidu, mistõttu soola tuleb toidule eraldi lisada. Vesi. Mitmesuguste eluvormide eksisteerimine sõltub oluliselt veest. Ka inimene vajab elamiseks vett (inimorganism sisaldab seda keskmiselt 65%). Vesi on samuti iga raku vältimatult vajalik koostisosa. Vee füsioloogiline tähtsus seisneb selles, et ta võtab osa organismi ainevahetusest. Organismi ja väliskeskkonna vahel toimub pidev veevahetus. Inimene eritab ööpäevas keskmiselt 2,5 liitrit vett. Eritatava vee peab inimene asendama, sest muidu võivad tekkida tõsised tervisehäired. Kui orga- nism kaotab 10% temas leiduvast veest, siis ohustab see elu, 2025% vee kaota- mine aga põhjustab surma, ööpäevas eritatud vesi asendatakse vedeliku joomisega (janu kustutamiseks 1,2 liitrit, toiduainetes leiduva veega 1,0 liitrit ja organismis
Kõigile inimtüüpidele sobivat ideaalset, isegi mitte mõistlikku toidusedelit, liikumisharjutusi või eluviisi pole olemas. Paljude põlvkondade eluaja jooksul on meie füüsiline keha pidanud keskkonnaga arvestama, kohanema ning muutuma. Ellujäämismehhanismist juhituna on meie geenifond arenenud, sidudes ja põimides erinevaid, seejuures tugevamaid ja eredamaid lõngu inimkonna ajaloost, jäädvustades nii meie liigi. (26-27) Sisekretsiooninäärmetest (ainevahetusest) lähtuvalt liigitatakse inimesi vastavalt tunnustele, mis on määratud ühe või teise näärme domineerimisest sisekretsioonisüsteemis. Liigitus põhineb sellel, et inimesel on sünnipäraselt üks domineeriv sisekretsiooninääre, mis mõjutab kehas toimuvaid biokeemilisi protsesse. Seesama domineeriv nääre määrab ära erinevused keha keemiliste ühendite tasakaalus, ainevahetuses ja energia tarbimises. Inimese
nimetustes jutumärke. · Nanoarhed võiks kindlasti olla uus hõimkond arhede domeenis (16S rRNA geenide järjestuse kohaselt). Lisaks bakterile "Nanoarchaeum equitans" on kirjeldatud veel keskkonnast isoleeritud sarnaseid järjestusi. Need saadi kätte mustade suitsetajate lähedusest ja Yellowstone'I rahvuspargi ja Kamtshatka kuumaveeallikatest. Seega võivad need bakterid kuumas keskkonnas üpris levinud olla · Kaua polnud Nanoarchaeum equitans'i ainevahetusest suurt midagi teada. Oli teada, et ta ei suuda kasvada Ignicoccus'e ekstraktil ja seetõttu arvati, et talle on vajalik otsene kontakt elusa Ignicoccuse'e rakuga. · Nanoarchaeum equitans'i genoom on sekveneeritud. See on väikseim genoom arhede hulgas (490 kbp). Suuruselt enamvähem sama, mis mükoplasmadel. · Genoomne järjestus näitas, et geenitihedus on genoomis väga suur ja et plasmiide tal ei ole
mg/100 mls, suhteliselt palju on teda süljes ja mõnedes seedenõredes. Magneesiumi ainevahetus on tihedalt seotud kaltsiumi ja fosforiga. Umbes 70 % organismis leiduvast magneesiumist on luude koostises, ülejäänud osa pehmetes kudedes ja kehavedelikes. Rohkesti leidub teda rohelistes taimedes klorofülli koostises (2,7 %). Magneesium võtab osa süsivesikute, kaltsiumi ja fosfori ainevahetusest. Magneesiumi üleküllus söödas kiirendab noorloomade kasvu. Mikroelemendid. Raud on raskemetallidest ainuke, mida loomorganismis leidub suhteliselt palju, 4...5 g iga 100 kg kehakaalu kohta. Enamus organismis leiduvast rauast on vere hemoglobiini (85 %) ja lihaste värvaine müoglobiini koostises. Organism vajab rauda pidevalt kogu elu kestel, kuna erütrotsüütide ja hemoglobiini süntees toimub katkematult. Samas toimub ka nende
Sõltuvus Aju on paindlik. Kontakte närvirakkude vahel tekitatakse ja lõhutakse pidevalt. Ka uimastid mõjutavad kontaktide loomist. Sõltuvus koosneb ihast, suurenenud taluvusest uimasti suhtes ja võõrutusnähtudest. Uimastid stimuleerivad naudingukeskust ja teevad su enesetunde heaks. Iha uimasti järele kasvab, kui sulle need tunded meenuvad ja sa tahad neid uuesti kogeda. Taluvus uimasti suhtes võib areneda mitmel moel. Muutused võivad johtuda ainevahetusest (maks lammutab kindlaid ühendeid kiiremini) või neuronitest endist. Kui su keha saab jätkuvalt uimasteid, siis pidurdatakse neurotransmitterite vabastamist. Samuti võib väheneda retseptorite arvukus. Seepärast on sul vaja võtta rohkem uimastit saavutamaks uimasti esialgset efekti. Kui sa lõpetad uimasti võtmise ja sinu keha ei saa uimastit, millega ta harjunud on, siis sinu närvirakud ei saa koheselt normaalseks tagasi. Retseptoreid on vähe, neurotransmitterite
energia kasutamine, noorloomadel aeglustub kasv. Kloor on mao soolhappekoostises.. Enamik taimseid söötasid on naatriumi- ja kloorivaesed. Rohkesti on naatriumi loomsetes produktides – lihas, lihajahus, mereandides (kalas, kalajahus). Loomade naatriumi ja kloori tarve rahuldatakse keedusoola (NaCl) söötmisega. 70% organismis leiduvast magneesiumist on luude koostises. Võtab osa süsivesikute, kaltsiumi ja fosfori ainevahetusest. Rohkesti leidub teda rohelistes taimedes klorofülli koostises. Magneesiumi puudumisel täheldatakse loomade ärritatavuse suurenemist, närvilisust ja lihaste krampe. Magneesiumi vaeguse tüüpiliseks nähtuseks on karjamaakramp ehk -tetaania. Magneesiumi on piisavalt kõikides rohusöötades (rohus, heinas, silos). Magneesiumirikkad söödad nisukliid, puuvillasrotid, linasrotid. Teraviljades on magneesiumi rohkem kui kaltsiumi (oder, kaer, mais).
Ideaalne kõrrelistele ja teraviljale. c) K2SO4 vees hästi lahustuv happeline väetis. Sobib kartulile. d) kaaliummagneesia nõrgalt happeline, vähese Cl sisaldusega. Kõikidele taimeliikidele ideaalne. 22) Ca- taimetoitelemendina ja Ca- väetise liigid Ca esineb rakuplasmas süsihappe, väävelhappe, fosforhappe või oblikhappe sooladena. Ca ülesanne taimerakkudes on reguleerida aluste ja hapete tasakaalu. Ca annab taimerakku seintele tugevuse, suurendab juurte arengut, võtab osa N ainevahetusest ja suhkrute moodustamisest. Ca puudujääk noored ülemised lehed servadest kollased, taimeleht rullub allapoole. Esineb liiva- ja soomuldadel. Ca vähesust esineb taimedel siis kui on kasutatud liiga suuri K, Nh3 ja N väetise koguseid. Ca- liiga taimedes ei tunta. Söödataimedes peaks Ca olema 0,8-1,5 %. Kultuuride Ca vajadust väljendatakse mulla pH-ga. Optimaalne pH kartulile, kaerale ja rukkile 5-6. nisule ja kõikidele peediliikidele pH 6-7. Odrale, hernele,
Tema biofunktsioonideks on: 1. Hingamise tagamine raku tasandil; 2. Hingamise biooksüdatsiooni arvel vabaneva energia baasil sünteesitakse seal ATP-d. Kasutegur on 40%, mitte 100% (hajub soojusena). Kõrvalfunktsioonid: 1. Osalemine aminohapete sünteesil transamiinimise käigus; 2. Mitokondrites töötav tsitraaditsükli aeroobse organismi biokeemia keskmine tsükkel (saab produkte nii süsivesikute, lipiidide ja valkude ainevahetusest). Mitokondrite autonoomsus: autonoomne DNA rõngasjas DNA, mis histoonideta kinnitub sisemebraanistikule. See DNA kodeerib osa mitokondrite valkude sünteesi. Iseloomulik tegutsemine tuuma DNA kontrolli all. Selle olemasolu on üheks aluseks tsütoplasmaatilisele pärilikkusele. Kuna mitokondrites on autonoomne DNA, siis on seal oma valgusünteesi süsteem. Sugurakkudes on ka mitokondrid, munarakus on neid rohkem. Mitokondrite pärandumistüüp on ainult emapoolne. Mitokondrite arv rakus:
alluvad inimese tahtele, kokkutõmme on kiire, kuid kestab lühikest aega, asub kerelihastes ja keeles. *südamelihaskude: rakud on ristipidi vöödilised, harunevad ja moodustavad võrgustiku, asub südames, ei allu inimese tahtele. · Sidekoed: rakud paiknevad hõredalt ja rakuvahe ainet on väga palju. Ülesanneteks on: *tugiülesanne: selleks on luu- ja kõhrkude *toiteülesanne: osavõtt ainevahetusest, mida toestab veri *kaitseülesanne: verevalgelibled hävitavad haigustekitajaid *organismi ühendamine tervikuks, veri ja rasvkude *varuainete säilitamine, rasvkude · Närvikude: koosneb närvirakkudest ehk neuronitest. Neuron koosneb kolmest osast: *närvirakukeha *lühikesed jätked ehk dendriidid *pikk jätke ehk neuriit
Tema biofunktsioonideks on: 1. Hingamise tagamine raku tasandil; 2. Hingamise biooksüdatsiooni arvel vabaneva energia baasil sünteesitakse seal ATP-d. Kasutegur on 40%, mitte 100% (hajub soojusena). Kõrvalfunktsioonid: 1. Osalemine aminohapete sünteesil transamiinimise käigus; 2. Mitokondrites töötav tsitraaditsükli aeroobse organismi biokeemia keskmine tsükkel (saab produkte nii süsivesikute, lipiidide ja valkude ainevahetusest). Mitokondrite autonoomsus: autonoomne DNA rõngasjas DNA, mis histoonideta kinnitub sisemebraanistikule. See DNA kodeerib osa mitokondrite valkude sünteesi. Iseloomulik tegutsemine tuuma DNA kontrolli all. Selle olemasolu on üheks aluseks tsütoplasmaatilisele pärilikkusele. Kuna mitokondrites on autonoomne DNA, siis on seal oma valgusünteesi süsteem. Sugurakkudes on ka mitokondrid, munarakus on neid rohkem. Mitokondrite pärandumistüüp on ainult emapoolne. Mitokondrite arv rakus:
Tänapäeval on teada üle 30 vitamiini. Vitamiinid jagunevad 2 suurde rühma: 1) rasvas lahustuvad vitamiinid: · A-vitamiin vajalikud rakkude normaalseks kasvamiseks ja paljunemiseks, epiteelkoe normaalseks funktsioneerimiseks, normaalseks sugufunktsiooniks, nägemisaparaadi normaalseks talitluseks · D-vitamiin stimuleerivad organismi kasvu ja normaliseerivad Ca, fosfori, Fe ja Mg ainevahetust, võtab osa süsivesikute ainevahetusest · E-vitamiin 2) vees lahustuvad vitamiinid: · B-vitamiinid võtavad osa valkude ainevahetusest, reguleerivad ainevahetust, vajalikud erinevate süsteemide normaalseks toimimiseks. 39. Neerude funktsioon: uriini moodustumise mehhanism, selle regulatsioon. Neerud täidavad organismis järgmisi funktsioone: · eritavad ainevahetuse lõpp-produkte ja võõraineid · reguleerivad organismi veesisaldust · reguleerivad vere mineraalainete kontsentratsiooni
Elusorganismi koostisesse kuuluvate valkude hulk pole konstantne. Valkude sünteesi ja lõhustumise tagajärjel võib laguneda valkude kvaternaarne, tertsiaarne, sekundaarne või primaarne struktuur, inaktiveeruda funktsionaalsed rühmad ja laguneda molekulisisesed sidemed. 52. Nukleiinhapete ainevahetus Nukleiinhapete moodustamiseks vajalikud lähteained pärinevad toidust (nukleiinhapete hüdrolüüsiproduktid) ning süsivesikute ja lipiidide ainevahetusest. Puriin- ja pürimidiinalused ehitatakse vajaduse korral üles lihtsamatest ainevahetuse vaheproduktidest. Nukleiinhapete hüdrolüüs algab maos, kus pepsiini toimel lõhustuvad sidemed valguliste komponentide ja nukleiinhapete vahel. Protsess jätkud peensooles, kus algab ka lihtvalkude järkjärguline hüdrolüüs aminohapete vabanemiseni. Need resorbeeruvad ja nad lülitatakse edasistesse aminohapete ainevahetuse reaktsioonidesse
Elusorganismi koostisesse kuuluvate valkude hulk pole konstantne. Valkude sünteesi ja lõhustumise tagajärjel võib laguneda valkude kvaternaarne, tertsiaarne, sekundaarne või primaarne struktuur, inaktiveeruda funktsionaalsed rühmad ja laguneda molekulisisesed sidemed. 52. Nukleiinhapete ainevahetus Nukleiinhapete moodustamiseks vajalikud lähteained pärinevad toidust (nukleiinhapete hüdrolüüsiproduktid) ning süsivesikute ja lipiidide ainevahetusest. Puriin- ja pürimidiinalused ehitatakse vajaduse korral üles lihtsamatest ainevahetuse vaheproduktidest. Nukleiinhapete hüdrolüüs algab maos, kus pepsiini toimel lõhustuvad sidemed valguliste komponentide ja nukleiinhapete vahel. Protsess jätkud peensooles, kus algab ka lihtvalkude järkjärguline hüdrolüüs aminohapete vabanemiseni. Need resorbeeruvad ja nad lülitatakse edasistesse aminohapete ainevahetuse reaktsioonidesse. Nukleiinhapped
Kael koosneb mitmest selgroolülist ja seetõttu on võimalik pead igas suunas liigutada. Enamikul roomajatel on neli pikkade varvastega jäset, mis asetsevad keha külgedel. Saba on enamasti pikk. See on oluline tugi roomamisel ja tähtis enesekaitsel. Kõik roomajad hingavad kopsudega. Hingamisliigutused toimuvad roietevaheliste lihaste ja kõhulihaste abil. Sarnaselt kahepaiksetega on ka roomajatel kolmeosaline süda ning kopsu- ja kehavereringe. Suhteliselt aeglasest ainevahetusest tulenevalt on roomajad kõigusoojased loomad. Roomajatel on kuiv tugev nahk, mis ei lase vett läbi. Nahka katavad sarvainest soomused või plaadikesed. Roomajad on lahksugulised loomad, viljastumine on neil kehasisene. Sigimisperioodil tulevad ka vees elavad roomajad maismaale. Munad muneb emasloom enamasti sooja niiskesse kohta, kus tihti just päikesesoojus pojad välja haub. Roomajatel on otsene areng: munast väljuv roomaja on täiskasvanu sarnane, ainult mõõtmetelt pisem
Heina niitmise ajast oleneb kvaliteet. Võime kaotada 1/3 saagist kui valel ajal tehtud. Parim tulemus õitsemise ajal. Niidetakse kui domineeriv liik õitseb. Kui heintaimik lamandub tuleb kohe niita, kuna läheb hallitama. Niita tuleks niita peal. Kuivatamisel tekkivad suured kaod, põhjustatud taimede elutegevuse jätkumisel. Toitainete väljauhtumine, taime osade varisemine. Pärast niitmist elutegevus jätkkub: füsioloogilis biokeemilised ja biokeemilised erinevused. On tingitud taimede ainevahetusest. Jätkub peale hingamist. Üpris varsti saabub lagunemine, taim toimib hingab , kuna tekib toitainet puudus taimele. Seda perioodi nimetatakse näljaainevahetuseks, kestab niikaua kuni on turgori vastupanuvõime. Biokeemilised protsessid jätkuvad ka väiksema niiskuse juures, fermetatiivse tegevuse tõttu. Praktikas lõppkuivamisperiood, kestab kuni niiskust on 18- 20%. Kadude vähendamiseks loomadele kasuliku heina saamiseks on vaja vähendada neid protsesse
mitokondrites. Elusorganismi koostisesse kuuluvate valkude hulk pole konstantne. Valkude sünteesi ja lõhustumise tagajärjel võib laguneda valkude kvaternaarne, tertsiaarne, sekundaarne või primaarne struktuur, inaktiveeruda funktsionaalsed rühmad ja laguneda molekulisisesed sidemed. 47. Nukleiinhapete ainevahetus Nukleiinhapete moodustamiseks vajalikud lähteained pärinevad toidust (nukleiinhapete hüdrolüüsiproduktid) ning süsivesikute ja lipiidide ainevahetusest. Puriin- ja pürimidiinalused ehitatakse vajaduse korral üles lihtsamatest ainevahetuse vaheproduktidest. Nukleiinhapete hüdrolüüs algab maos, kus pepsiini toimel lõhustuvad sidemed valguliste komponentide ja nukleiinhapete vahel. Protsess jätkud peensooles, kus algab ka lihtvalkude järkjärguline hüdrolüüs aminohapete vabanemiseni. Need resorbeeruvad ja nad lülitatakse edasistesse aminohapete ainevahetuse reaktsioonidesse. Nukleiinhapped alluvad pankrease nõre nukleaaside toimele
Proteiinuuria - valgu esinemus uriinis Polüuuria - liigkusesus Oligouuria - eritatava uriini vähesus Anuuria - kuse eritumise lakkamine, kusetus Nüktuuria - öine sage urineerimine VERI On vedel sidekude. erineb teistest kudedest seetõttu, et rakuvaheaine (plasma) on voolav. Transpordib selles lahustunud aineid ja ka rakke organismi ühest otsast teise Verest saab määrata mitmeid aineid, mille kaudu saadakse teavet organismi ainevahetusest Verefunktsioonid: 1) Transpordifunktsioon O2 kudedesse; CO2 kudedest kopsudesse Toitained Ainevahetuse jääkained Kehaomaste toimeained Suure soojusjuhtivusega; jaotab ainevahetuses tekkinud soojust 2) Kaitsefunktsioon Haigustekitajas ja võõrkehad Hüübimisvõime; hüübest eritub vähehaaval vedelikku (seerumit - see on plasma, millest on eraldunud/eraldatud hüübimisained Püsiv koostis; sisekeskkonna suhteline püsivus - homöstaass
nö lahtine – üks tema komponentidest (CO2) vabaneb metabolismi käigus ja elimineeritakse pideval alveolaarventilatsiooni kaudu. Ventilatsiooni muutmisega on võimalik CO 2 osarõhku kiiresti ja laias piirides reguleerida. Happe-leeliseseisundi kliinilised näitajad veres: * pH * PCO2 näitab hingamisest sõltuvat süsinikdioksiidi osarõhku, mis omakorda määrab puhvri happelise komponendi H2CO3 näol. * [HCO3-] - bikarbonaadi sisaldus, mis oleneb ainevahetusest ja neerutalitlusest ja määrab puhvri aluselise komponendi. Karbonaatpuhvri süsihappe ja bikarbonaadi suhe 1:20 määrab pH 7.4. Suhte ahenemisel (nt 1:10) pH langeb 7.1 ni ja tegemist on happelise hälbe ehk atsidoosiga. Tekib hingamise tõkestumisel mõne minutiga. Metaboolne atsidoos kaasneb nt füüsilise pingutuse, kõhulahtisusega. Kui suhe laieneb ja pH tõuseb, on tegemist alkaloosiga (nt söögisooda manustamisel, oksendamisel).
Taimede puhul seisneb fotosüntees süsihappegaasi- ja veemolekulide liitmises orgaanilise aine (glükoosi) molekuliks valguse poolt ergastatud klorofülli energia arvel:6CO2 + 12H2O C6H12O6 + 6O2 + 6H2O Fotosünteesi tähtsus: orgaanilise aine tootmine - hapniku tootmine - süsihappegaasi sidumine atmosfäärist Fotosünteesi kiirus sõltub: valguse intensiivsuses CO2 hulgast taime tüübist tuule tugevusest temperatuurist vee-ainevahetusest Fotosünteesi saagikuseks on ~6 grammi orgaanilist ainet 1m2 lehepinna kohta.Fotosünteesi käik: Fotosüntees toimub kloroplastides.Selles on kaks etappi: valgusstaadiumi ja pimedusstaadiumi. Valgusstaadiumis toimuvad reaktsioonid vajavad valgusenergiat, see ergastab klorofülli molekule ning ei saa toimuda pimedas. Pimedusstaadiumi reaktsioonid valgust ei vaja, need toimuvad pimedas ja valges.Fotosünteesi valgusstaadiumis: reaktsioonid algavad klorofülli ergastamisega
haigustekitajatele, loom haigestub kergesti ja haigused kulgevad raskelt. Eluohtliku haigestumise võivad põhjustada isegi tingimisi tõvestavad mikroobid5. Vasikas peab saama ternespiima 2 tunni jooksul pärast sündi. 4 Päramised - pärast sünnitust väljunud emakook, lootekestad ja nabaväät 5 Tingimisi tõvestavad mikroobid - batsillid, mis tavaliselt haigusi ei põhjusta, vahel on isegi loomale vajalikud ja elavad sümbioosis, N: soolekepike Kõrge toodang on tingitud aktiivsest ainevahetusest. Aktiivse ainevahetusega loomad söövad isukalt, järelikult kõige aplamalt joovad vasikad on kõige suurema geneetilise potentsiaaliga. Kui aga vasikas joob väga aplalt, satub piim makku suurte klompidena. Ühtlase kohupiimamassi asemel tekivad suured kalgendikämbud, mis hakkavad seest roiskuma, põhjustades kõhulahtisuse. Sageli areneb selles sügavam seedehäire, mille tagajärjel väärtuslik vasikas langeb karjast välja või saab rikutud. VEISTE SÖÖTMINE
annaabi.ee 
