Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-11-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jaak5
Õppematerjali autor
7 1. BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1. EIu omadused Koige tilciisemas kdsituses on bioloogia (kreeka k. bios - elu + lo.gos - m6iste, kiisitus) teaclus, mis uurib elu. Seet6ttu kuuluvad biotoogide huviorbiiti elu koikr,6imalikud r-ormicl ja nende elutegevusega seotud ilmingud. Esmapilgul tundub, et ei ole kuigi raske eristada elusobjekti elutust. On ju organismidel terve rida ainuomaseid tunnu- seid, mis looduse eluta osal ja inimese poolt loodud tehissiisteemidel puuduvacl. Liihemal uurimisel selgub aga, et tegelikkuses on peaaegu voimatu tommata tihest piiri elusa ja eluta looduse vahele ning leida uhte p6hitunnust, mis neid eristaks. Elu mdlratlemine on v6imalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Mil les viiljendub elu organisatoorne keerukus? Suur osa organismide koostises olevaid mole- keemilised omadr-rsed. Seetottu on molekulid kule esineb ka viiljaspool neid (niiiteks vesi). keemikut
metaboolse(ainevahetus) energia(ATP) vormis. Kuulub kõikide biomolekulide koostisesse N-lämmastik. Täiendab süsinikuskeletti, reaktiivsust tõstev element. valkudes, nukleiinhapetes, energiat kandvas ühendis ATP-s ja vitamiinides P-Fosfor- Osaleb makroergiliste sidemete moodustamised nt ATP. Leidub Nukleotiidides/nukleoiinhapetes, fosfolipiidides S-Väävel- Tsüsteiini tioolirühmas annad tsüsteiinsidemeid (ka disulfiidside, -S- S-) Valkude kõrgemate struktuuritasemete tagamine. Leidub tsüsteiini ja metioniinis, vitamiinide B1 ja H koostises. 2 Biofunktsioone ioonidena täitvad bioelemendid: Ca2+- luude ja hammaste tarbeks. suur roll närvisüsteemis, lihaste normaalses talitluses (kokkutõmbed ja lõdvestumine), vere hüübimises, organismi energiavahetuses, vererõhu ja kolesterooli taseme reguleerimises ja D-vitamiini ainevahetuses.
Laboratoorsed analüüsid märgmassi mõõtmine ja koguvalgu mõõtmine Bakterite kasvukõver Suletud süsteemis toimub kasv teatud seaduspärasuste järgi, mida saab väljendada graafiliselt. Lag-kasvufaas. Kohe värske söötme inokuleerimise järel bakterid ei hakka kasvama vaid kohanevad uue keskkonnaga. Kuigi rakud ei jagune, võib toimuda rakkude mahu suurenemine, valkude, RNA ja DNA süntees ja metaboolne aktiivsus. Lag-faasi pikkus sõltub rakkude võimest üle saada sokist, mis kaasneb värskesse söötmesse külvamisega, söötmekomponentidest, inokulumi hulgast ajast, mis kulub bakteritel vajalike ensüümide sünteesiks, mis on vajalikud söötme komponentide katabolismiks. Log-kasvufaas ehk eksponentsiaalse kasvu faas. Rakud kasvavad balansseeritult, rakud jagunevad kaheks regulaarselt sama aja intervalli tagant. Rakkude arvukus suureneb geomeetrilises progressioonis
Membraanseid struktuure jagunevad, toodavad ja Biokeemilised protsessid (v.a. membraan ofc) ei leidu. tarbivad energiat, toimuvad toimuvad nii tsütosoolis kui Biokeemilised protsessid biokeemilised protsessid. ka spetsialiseerunud toimuvad tsütosoolis organellides (i.e mitokonder) Mõlemal on ribosoomid, mis Suur kohanemisvõime osalevad valkude sünteesis. Reeglina rohkem (peamiselt tänu diferentseerunud rakud - plasmiididest tingitud seega vähenenud võime geenide ülekandest). kohaneda erinevates keskkondades. Suhteliselt väike genoom - Genoom tunduvalt suurem ligi 1000-6000 geeni
fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. DNA kahte ahelat hoiab koos vesiniksidemed. DNA ülesanded on päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele. RNA põhiülesanne on pärilikkuse avaldamine: kopeerib DNA infot ja kannab selle vajalikku kohta. BIOAKTIIVSED AINED Ensüümid e biokatalüsaatorid, reguleerivad ainevahetust, reaktsioonide kiirust. Ensüümidele on omane kõrge spetsiifilisus. On ülikõrge aktiivsus, mida reguleeritakse vastavalt vajadusele, süntees on allutatud geneetilisele kontrollile. Katalüüs toimub väga kindlal temperatuuri ja pH juures. Vitamiinid Liigitus: veeslahustuvad (C, H, B) ja rasvlahustuvad (K, A, D, E, Q) K-vitamiini sünteesivad soolestiku elavad bakterid D-vitamiini moodustub nahas UVkiirguse toimel Vitamiinide vaegus avitaminoos. C skorbuut naha ja seedeelundite veritsemine, hammaste väljalangemine.
hoidmine, pH tasakaalu hoidmine; organismides enamasti 70-95%. Orgaanika- Valgud=proteiinid on aminohapetest moodustunud polümeerid, koosnevad aminohapete jääkidest. Kõige aminohapete koostisesse kuulub aluseliste omadustega aminorühm NH2 ja happeliste omadustega karboksüülrühm COOH Peptiidside: kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahel kovalentne side, mida nim peptiidsidemeks- valke võib nimetada ka polüpeptiidideks. Valkude omadused tulevad molekuli koostisesse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast. 4 struktuuri (primaar, sekundaar, tertsiaal, kvaternaar?). Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks ehk primaarstruktuuriks- annab ülevaate, kui palju aminohappejääke ja millises järjekorras on polüpeptiidahelasse lülitunud. Teist järku struktuur ehk sekundaarstruktuur- tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või
Vanematel inimestel tsingiseoseline maitsetundlikkus väheneb. Tagajärjeks on maitsmismeele häirumine. Süüa tehes diskussioonid teemal soolane/vähesoolane. Tsink kontrollib spermatogeneesi. Tsingi rikkad toiduained on austrid. Aastal 529 andis paavst Benediktus välja teesi, et kloostrites oli keelatud sooljavereliste neljajalgsete söömine, et mitte tekitada suguiha, hakkasid sööma limuseid, kus on palju tsinik. Allikas loomsed toiduained. Jood kilpnäärme hormoonide süntees. Joodi puuduses kujuneb välja struuma. Joodi peamised allikad on merekalad ja merevetikad. Organism reguleerib joodi manustamist läbi naha. Paned joodilaigu nahale, kui laik hakkab minema paari päeva jooksul heledamaks, on joodi puudus, kui ei hakka siis on joodi piisavalt. Si- vastutab sidekoeliste struktuuride terviklikkuse eest, et nahk püsiks kaua sile ja elastne. Peamised allikad teravilja saadused, kestad ja kestaalused kivid.
Südames, ajus, kopsus - infarkt jäsemetes - gangreen ----------------------------------------------------------------------- Töö nr. 3 ----------------------------------------------------------------------- Aminohapped ja valgud. Aminohapped on orgaanilised happed. Nad on amfoteersed (neil on hapetele ja ka alustele omased tunnused) Esinevad organismides : a) vabalt b) valkude koostises. Iga AH koostises on : erinev RADIKAAL, aminorühm(annab aluselisi omadusi), karboksüülrühm (happelised omadused) ja vesinik. Aminohapete jaotus : 1) vees lahustuvad ja mittelahustuvad. 2) laenguga ja laenguta. 3) a) Põhiaminohapped - 21 erinevat ja nad kuuluvad valkude koosseisu. Neid määrab geneetiline kood. Esinevad kõikides organismides. b) Harvaesinevad AH-d - umbes 200 tk. esinevad vabal kujul. geneetiline kood puudub. Neid esineb Taimedes ja bakterites.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid