Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maksa ehitus ja talitlus (0)

1 Hindamata
Punktid

Maksa ehitus ja talitlus 
Maks  (hepar)  on  paljudel  selgroogsetel  ja  osadel  teistel  loomadel   vahelduva   kuju, 
suuruse  ja  asendiga   seedeelundkonna   elund.  Paikneb  kõhuõõne  ülalosas,  paremal  pool  ning 
maksa kaitseb rindkere  luustik . Maksa funktsioonide alusel toimib maks lisaks seedeelundile 
ka fagotsütaarse, immunogeense ja endokriinse elundina. Maks on inimese suurim siseelund 
kaaludes täiskasvanul ligikaudu 1,5 kg. Samuti on maks inimese suurim seedenääre.  
Maksa ehitus  
Maks  on  peaaegu  täielikult  kaetud  kapsliga,  nn  Glissoni  kihnuga,  mis  on  kõhukelme 
osa. Maksal on  kaks suurt sagarat– parem on vasakust mitu korda suurem. Parem maksasagar, 
mis  moodustub  segmentidest  V–VIII, külgneb parema roidekaarega. Vasak maksasagar, mis 
moodustub  segmentidest  I–IV,  on   paremast   maksasagarast  väiksem  ja  õhem  ning  lõpeb 
maksafibroosripikuga.  
Maksa  alumise  pinna  keskel  on  maksavärat,  millest  kulgevad  maksa  verd  tootvad 
värativeen  ja  maksaarter.  Maksrakkude  vahel  on  peened  sapikapillaarid,  mis  moodustavad 
maksas   tiheda  võrgustiku.   Neisse   kogunebki  maksrakkudest  erituv   sapp .  Sapikapillaarid 
ühinevad  sapijuhadeks.  Sapiteedega  on  ühenduses  ette  paremale  suunatud  pirnikujuline 
sapipõis, mis ulatub ligikaudu maksa eesmise servani. Suurte sapijuhade ja sapipõie seinas on 
silelihaskude, kuidas sapijuha suubumiskohal duodeenumisse moodustab see sulgurlihase. 
 
 
Maksa talitlus  
Maks  on  elulise  tähtsusega  organ,  kus  toimub  suur  osa  nii  valkude,  rasvade  kui  ka 
süsivesikute  ainevahetusest.  Samuti  aitab  maks  ringlusest  kõrvaldada  inimorganismi 
ainevahetuse  käigus  normaalselt  tekkivaid  jääkaineid.  Peale  selle  eemaldab  maks  verest 
mürkaineid – toimub  detoksikatsioon  ehk keskkonnas ja toidus leiduvate looduslike ja  tehislike  
mürkainete, ravimite kasutamata komponentide,  raskemetallide , bakterite ainevahetusjääkide 
jne töötlemine. Seesuguse töötlemise tulemusena ei suuda need ained enam endises koguses 
tungida   organismi  teistesse  rakkudesse.  Töötlemisjäägid  viiakse  seejärel  verega  neerudesse 
ning eraldatakse organismist. Maks töötleb ja säilitab toitaineid toidukordadevaheliseks ja ka 
pikemaks  perioodiks  (nt  glükogeen,  raud)  ning  on  osade  (peamiselt  rasvlahustuvate) 
vitamiinide depooks ( vitamiinid A, D, B12, K). Sooltest verre imendunud ülemäärane glükoos 
muutubki   maksas   glükogeeniks,  mis  vajaduse  korral  kasutusse  võetakse.  Ainult  maksas  on 
ensüümmehhanism,  mis  suudab  glükogeeni  lõhustada  nii,  et  glükoos  vabaneb  vereringesse. 
Kõige  tõhusamalt  avalduvad  toimet  kõhunäärme   eritav   glükagoon  ning  neerupealisesäsi 
adrenaliin . Mõlemad suurendavad tsüklilise AMP kaudu glükogeeni lõhustamist.  
 Maksa  kapillaarvõrgustikus  esinevad  õgirakud  puhastavad  maksa  tuleva  värativeeni 
vere mikroobidest, mida alati teatavas koguses satub soolestikust verre. Portaalsüsteemi  veri  ei 
ole steriilne, kuid maksa läbinud veri tavaliselt on.  
Maks  eritab  seedimisesse  sappi  (kibeda  maitsega  rohekaskollane  vedelik),  mille 
koostisosad osalevad sooletikus rasvade emulgeerimises. Ühes ööpäevas eritub maksast sappi 
0,5-1  liitrit.  Sappi  eritades  kõrvaldab  maks  osa  organismi  jääkainetest  ning  toimib  seega  ka 
erituselundina.  Peale selle eemaldab maks verest nii elusaid kui ka eluta kahjulikke tegureid, 
on  toitainete   akumulaator   ehk  koguja,  vere  varula  ning  loote  vererakkude   tekkekoht .  Lisaks 
kontrollib maks vere glükoosisisaldust ning osaleb ka vananenud erütrotsüütide lagundamises. 
Maksas  toimub  ka  palju  biokeemilisi  reaktsioone,  mille  käigus  sünteesitakse  organismile 
vajalikke kehaomaseid ühendeid.  
 
 
Kasutatud allikad: 
Nienstedt, W., Hänninen O., Arstila, A., Björkqvist, S.-E., SWOY (2005). Inimese füsioloogia 
ja anatoomia. Tallinn: Kirjastus Medicina 
https://et.wikipedia.org/wiki/Maks 
http://toitumine.ee/seedimine-ja-ainevahetus/seedekulgla-ehitus  
Maksa ehitus ja talitlus #1 Maksa ehitus ja talitlus #2
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-02-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor krissuran Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Gastroenteroloogia e-seedeelundite haigused
95
ppt

Gastroenteroloogia e. seedeelundite haigused

kõhulihaste ja vahelihase kokkutõmme mao sisu tagasi. Keskus asub piklikus ajus. Ärritajad: pärinevad seede- ja tasakaaluelundist Mao funktsioonide regulatsioon Mao lihased toimivad automaatselt, mille tagab autonoomne neuraalne regulatsioon ­ parasümpaatiline NS: kiireneb seedetegevus, peristaltika ja maomahla eritus (toidu lõhn ja toidu nägemine, mao venitus) ­ sümpaatiline NS: mao tühjenemine ja talitlus aeglustuvad (valu, stress) ­ toidukördi ja soolhappe jõudmine peensoolde tekitab enterogastrilise refleksi, mis vähendab maomahla eritumist ja peristaltikat Toidu jõudmine makku käivitab humoraalse regulatsiooni: hormoon gastriin verre pepsinogeen, sisemine faktor, soolhappe gastriini. Veel eritatakse muid hormoone (GIP) Maks (1) Arenenud soole seinast, suurim nääre Juha avaneb peensoolde, eritab sappi Põhitoimed:

Tervishoid
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM
26
pdf

SEEDEELUNDITE SÜSTEEM

omentum -rasvik bolus -toidupala enne makku jõudmist küümus -maost edasi liikuv toidumass seedeferment/ -----> toitainete lagundamiseks organismis toodetav seedeensüüm aine dentitsioon -hammastus SEEDEKANALI SEINA EHITUS ● limas- , lihas- ja side/serooskestast ​(serosa, muscularis outer layer, muscularis inner layer, submucosa, mucosa) 1. LIMASKEST​​TUNICA MUCOSA (sisemine) ● suu- ja pärakupiirkonnas läheb üle väliseks nahkkatteks ● roosakas, pehme, läbipaistev, eritab lima ● ebatasasused: kurrud, hatud, näsad ● sisaldab närvipõimikut PLEXUS MEISSNERI, mis INNERVEERIB LIMASKESTA. ● sisaldab seedenäärmeid, mis sekreteerivad ensüüme

Anatoomia ja füsioloogia
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia-eksam
40
docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia-eksam

Neerupealiste säsi hormoonid (katehhoolamiinid) · Adrenaliin · Noradrenaliin · (dopamiin) Kuigi adrenaliin ja noradrenaliin avaldavad peamiselt sarnast toimet, mõjuvad nad eri elunditele erinevalt. See sõltub sihtrakkude pinnal olevatest retseptormolekulidest. Adrenaliini ja noradrenaliini toime südame ja veresoonkonna talitlusele. Adrenaliin kiirendab oluliselt südame löögisagedust ja suurendab seetõttu vereringe minutimahtu. Samas ta laiendab talitlevate lihaste ja maksa arterioole. Perifeerne vastupanu võibki alaneda, kuigi naha ja mõne siseelundi veresooned ahenevad. Suurenenud minutimaht võib põhjustada süstoolse vererõhu tõusu. Diastoolne vererõhk võib isegi langeda, sest perifeerne vastupanu on väike. Noradrenaliin kontraheerib veresoonte seinte silelihaskiude. Selle taga järjel suureneb vereringe perifeerne vastupanu ja nii süstoolne kui ka diastoolne vererõhk tõuseb. Südame tegevus võib veidi aeglustuda, sest pressoretseptorid reageerivad

Bioloogia
Anatoomia ja füsioloogia eksam
40
docx

Anatoomia ja füsioloogia eksam

Neerupealiste säsi hormoonid (katehhoolamiinid) · Adrenaliin · Noradrenaliin · (dopamiin) Kuigi adrenaliin ja noradrenaliin avaldavad peamiselt sarnast toimet, mõjuvad nad eri elunditele erinevalt. See sõltub sihtrakkude pinnal olevatest retseptormolekulidest. Adrenaliini ja noradrenaliini toime südame ja veresoonkonna talitlusele. Adrenaliin kiirendab oluliselt südame löögisagedust ja suurendab seetõttu vereringe minutimahtu. Samas ta laiendab talitlevate lihaste ja maksa arterioole. Perifeerne vastupanu võibki alaneda, kuigi naha ja mõne siseelundi veresooned ahenevad. Suurenenud minutimaht võib põhjustada süstoolse vererõhu tõusu. Diastoolne vererõhk võib isegi langeda, sest perifeerne vastupanu on väike. Noradrenaliin kontraheerib veresoonte seinte silelihaskiude. Selle taga järjel suureneb vereringe perifeerne vastupanu ja nii süstoolne kui ka diastoolne vererõhk tõuseb. Südame tegevus võib veidi aeglustuda, sest pressoretseptorid reageerivad

Anatoomia ja füsioloogia
1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia
88
doc

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia

Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud

Eripedagoogika
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt
53
docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia I. LUUD JA LIHASED A. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse: 1. Toruluud – jäesemete luud 2. Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3. Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4

Eripedagoogika
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun