Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Düstroofiad (0)

1 Hindamata
Punktid
DÜSTROOFIAD
Margit Olvi HO16perh
DÜSTROOFIAD EHK 
DEGENERATSIOONID
Need on rakkude ja nende  vaheaine  kahjustused ehk väärastused, mis 
on tekkinud ainevahetusprotsesside häirete tagajärjel, ning tingitud 
ainevahetuskomponentide (valkude, rasvade, süsivesikute, pigmentide, 
mineraalide) kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest muutustest.
VALKDÜSTROOFIAD
Rakkude ja nende vaheaine kahjustused, mis on tingitud liht- ja 
liitproteiinide muutustest.
Sõmerjas ehk granulaarne 
düstroofia
Ainevahetushäire, mis avaldub valgulise päritoluga graanulite 
kogunemises maksa-, südamelihas-, ja neerurakkudesse.
■ Kaasneb rakkude mahu suurenemine, sest moodustunud  graanulid  
imavad endasse suurel hulgal vett. Rakkude paisumuse tulemusena 
suurenevad ka organite mõõtmed,  konsistents  pehmeneb ja koejoonis 
muutub ebaselgeks.
■ Üldjuhul pöörduv kahjustus, kuid raskema kulu korral võib see üle 
minna:
– Vakuoolseks
– Hüaliintilgaliseks düstroofiaks
– Lisaks võib kaasneda lipsiiddüstroofia
Hüaliintilgaline düstroofia
Avaldub hüaliinsete valgutilkade kogunemises 
rakkudesse.
Kahjustus võib raku hävitada, tekib nekroos.
■  Alkohooliku  maksarakkudesse koguneb 
alkohoolne hüaliin ehk Mallory kehake.
■  Parkinsoni  tõve puhul koguneb 
närvirakkudesse hüaliinne mass Lewy 
kehakestena
Tavaliselt  rakud  hävivad.
Vakuoolne düstroofia
Avaldub rakus vakuoolide ehk tühikute tekkimisega, mille sees on valku 
sisalduv vedelik.
■ Võib taandareneda, kuid enamasti on lõpp ebasoodne, rakk hävineb
■ Esineb:
–  Maksarakkudes
– Epidermises
– Neerurakkudes
–  Neerupealiste  rakkudes
– Lihasrakkudes
– Närvikoe rakkudes
Sarvdüstroofia
Avaldub, kas liigse väärastunud sarvaine ehk 
keratiini moodustumisega epiteelrakkudes või 
kohtades, kus normaalselt üldse sarvestumist ei 
toimu.
■ Liigsarvestus ehk hüperkeratoos – sarvaine liigne 
moodustumine sarvestuvas epiteelis.
■ Võib tekkida füsioloogilistes tingimustes
– Näiteks: peopesadel ja jalataldadel füüsilise 
töö korral
■ Patoloogiliselt esineb papilloomides või 
nahasarves.
■ Kaasasündinud haigus – ihtüoos ehk soomustõbi.
Pärilikud aminohapetega seotud 
düstroofiad
Metabolismi häired, mille põhjuseks on geneetilist päritolu 
ensüümdefektid.
RAKUVÄLISED EHK 
MESENHÜMAALSED 
D
AinÜS
evaheP
tu RO
shäire TEIN
d, mis välj O
end O
uva S
d  ID
sidekoekiudude muutustes ja 
valkude ladestumises põhiainesse.
Siia kuuluvad
■ Mukoidne paisumus – seisneb muutustes, mille puhul kuhjuvad 
glükosaminoglükaanid.
■ Fibrinoidne paisumus – seisneb valgulise aine fibrinoidi ladestumises 
sidekoes .
■ Hüalinoos – hüaliini ladestumine rakkudevahelisse ainesse.
■ Amüloidoos ehk valguainevahetuse häire.
■ Fibropaatiad – sidekoe kiudude kahjustused.
Mukoidne paisumus
Esineb infektsioonide, süsteemsete sidekoehaiguste ja allergiliste 
seisundite puhul.
■ Suhteliselt kerge vorm.
■ Võimalik on ennistus, kuid ka üleminek fibrinoidseks paisumuseks.
Fibrinoidne paisumus
Siin algab verevalkude väljumine sidekoesse, mis koos sidekoe põhikoe 
valkude laguproduktidega moodustab fibrinoidi.
■ Esineb kollagenooside (reuma, reumotoidartriit, sklerodermia, 
nodoosne periarteriit), hüpertoonia, infektsioos-allergiliste haiguste 
jne korral.
■ Tekib armistumine või üleminek hüalinoosiks.
Hüalinoos
Sidekoe põhiainesse tekib tihke,  homogeenne , klaasjas, poolläbipaistev 
valkaine  – hüaliin.
■ Pöördumatu protsess.
Amüloidoos
Rakkude vaheainesse ladestub valkaine amüloid.
■ Pöördumatu protsess.
■ Tekib talitluspuudulikkus.
■ Eluohtlik võib olla maksa ja neerude kahjustus.
Fibropaatiad
■ Sidekoe kiudude kahjustused, mis tekivad päriliku või omandatud 
geenimuutuste tagajärjel.
RASVDÜSTROOFIAD
– Südamelihases
– Lihases
–  Maksas
■ Rakkude ja vaheaine morfoloogilised kahjustused, mis on tingitud 
lipiidide ainevahetuse häiretest.
–  Lipiidid  ehk  rasvad  – orgaaniliste ühendite rühm, mida 
iseloomustab vees mittelahustumine (õlid, rasvad, steroidid).
■ Rasva ladestub ülemääraselt või liiga vähe.
Parenhümatoossed 
rasvdüstroofiad
1. Steatoos – triglütseriidide ladestus neerudes, südamelihases, lihastes, 
maksas.
– Põhjuseks on hapnikuvaegus, nakkushaigused, mürgistused (sh 
alkoholism ) ja toitumishäired.
2. Süsteemsed lipidoosid – seotud rasva ainevahetusest reguleerivate 
ensüümide pärilike kahjustustega.
Mesenhümaalsed 
rasvdüstroofiad
Lipiidide ladestumise häired rasvadepoodes, veresoonte seintes ja 
organitevahelises sidekoes.
1. Neutraalrasva ainevahetushäirete alla kuulub:
– Üldine rasvumus ehk rasvtõbi – esineb rasvahulga tunduv tõus 
kõigis rasvadepoodes, ka seal, kus seda on suhteliselt vähe(süda, 
lihased). Liigne rasvahulk koormab elundite tööd, eriti südant. 
Südame  rasvumine  võib olla südamepuudulikkuse tekke aluseks
– Lipomatoos – rasvahulga kohalik rohkenemine (nt  rasvkoe  
sõlmekeste teke lümfisõlmedes)
2. Kolesterooli ainevahetuse häired
– Võivad olla ateroskleroosi tekke aluseks, kus arterite seina 
ladestub  kolesterool , beetalipoproteiinid ja vereplasma  valgud .
SÜSIVESINIKDÜSTROOFIAD
■ Seotud ainevahetushäiretega.
■ Eristatakse erinevaid süsivesikdüstroofiate like.
■ Süsivesikute sisalduse referentsväärtused on 3,3-5,5 mmol/l.
– Alla selle – hüpoglükeemia 
– Üle selle – hüperglükeemia 
Hüperglükeemia
Kõrge veresuhkru (glükoosi) taseme meditsiiniline termin.
■ Võib mõjutada 1. tüüpi diabeedihaigete ja 2. tüüpi suhkrutõvega 
inimesi ning rasedusdiabeediga rasedaid.
■ Regulaarselt kõrge veresuhkru sisaldus pika aja jooksul (kuude või 
aastate) võib põhjustada silmade, närvide, neerude ja veresoonte 
püsivaid kahjustusi
Hüperglükeemia põhjused
Põhjused:
■ Süsivesikute liigne tarbimine
■ Valu sündroomid
■  Stress  ja emotsioonipursud
■ Liigne hormoonide vabanemine verre
■  Neerupealise  hüperplaasia
■ Rasedus
■ Korduv verekaotus
■  Vingugaas
Hüpoglükeemia
Veresuhkru  langemine  alla normi.
■ Tekib näiteks tugevate, harjumatute kehaliste koormuste või 
katastroofi korral.
■ Esineb rohkem neil, kes on vähetreenitud ja keha ei oska oma 
rasvavarasid kasutada.
■ Tekib ka noorukitel suurte alkoholikoguste  joomisel , kuna alkoholi 
ümbertöötlemiseks on vaja energiat (süsivesikuid) ja mittesöömisel 
langeb noore inimese kehas  veresuhkur  alla normi.
Hüpoglükeemia põhjused
Orgaanilised põhjused
■ Insulaarrakkudest lähtunud 
adenoom , kartsinoom
Funktsionaalsed  põhjused
■ Hüpofüüsi vaegtalitlusseisund

Malabsorptsioon – toitainete imendumine soolest – 
laktoositalumatus 
■ Neerupealiste 

Renaalne glükosüüria – esineb rasedatel
vaegtalitlusseisund

Vaegtoitumus
■ Hüpotüreoos – kilpnäärme 

Lihastöö
vaegtalitlus

Laktatsioon – piima  eritamine  piimanäärmest
■ Kesknärvisüsteemi haigused

Spontaanne hüpoglükeemia lastel
■ maksahaigused
PIGMENTDÜSTROOFIAD
Ainevahetushäired, mis on seotud pigmentide ehk nn värvainete 
muutustega  organismis.
Jaotatakse:
■ Endrogeensed – võivad tekkida organismis ainevahetuse käigus (nt 
melaniin ).
■ Eksogeensed (nt tätoveeringud, kus värvaine satub organismi 
nahasse süstimisel)
Tuntumateks võib pidada melaniini ainevahetushäireid.
Patoloogia  korral võib tekkida hüper- ja hüpopigmentatsioon.
Hüper- ja hüpopigmentatsioon
■ Üldine hüperpigmentatsioon – pronkstõbi 
( Addisoni  tõbi) – neerupealsed ei tooda 
piisaval hulgal steroidhormoone.
■ Kohalik hüperpigmentatsioon – tedretähnid, 
pigmentsünnimärgid.
■ Üldine hüpopigmentatsioon – albinism, 
melaniini vaegus.
■ Kohalik hüpopigmentatsioon ehk 
leukodermia – nahal piirdunud 
pigmendivabad laigud.
MINERAALDÜSTROOFIAD
Ca, K, Cu, Fe ainevahetushäiretega seotud raku- ja vaheaine kahjustused 
ja kivide teke.
■ Kaltsiumsoolade vähenemine luudes (D- avitaminoos  ja rahhiit) on 
luupehmestumise ehk  osteomalaatsia  tekke aluseks.
■ Ca-soolade ladestumist pehmetesse kudedesse nimetatakse 
lubjastuseks ehk kaltsifikatsiooniks.
AITÄH 
KUULAMAST!

Document Outline

  • Slide 1
  • DÜSTROOFIAD EHK DEGENERATSIOONID
  • VALKDÜSTROOFIAD
  • Sõmerjas ehk granulaarne düstroofia
  • Hüaliintilgaline düstroofia
  • Vakuoolne düstroofia
  • Sarvdüstroofia
  • Pärilikud aminohapetega seotud düstroofiad
  • RAKUVÄLISED EHK MESENHÜMAALSED DÜSPROTEINOOSID
  • Mukoidne paisumus
  • Fibrinoidne paisumus
  • Hüalinoos
  • Amüloidoos
  • Fibropaatiad
  • RASVDÜSTROOFIAD
  • Parenhümatoossed rasvdüstroofiad
  • Mesenhümaalsed rasvdüstroofiad
  • Slide 18
  • SÜSIVESINIKDÜSTROOFIAD
  • Hüperglükeemia
  • Hüperglükeemia põhjused
  • Hüpoglükeemia
  • Hüpoglükeemia põhjused
  • PIGMENTDÜSTROOFIAD
  • Hüper- ja hüpopigmentatsioon
  • MINERAALDÜSTROOFIAD
  • Slide 27
Vasakule Paremale
Düstroofiad #1 Düstroofiad #2 Düstroofiad #3 Düstroofiad #4 Düstroofiad #5 Düstroofiad #6 Düstroofiad #7 Düstroofiad #8 Düstroofiad #9 Düstroofiad #10 Düstroofiad #11 Düstroofiad #12 Düstroofiad #13 Düstroofiad #14 Düstroofiad #15 Düstroofiad #16 Düstroofiad #17 Düstroofiad #18 Düstroofiad #19 Düstroofiad #20 Düstroofiad #21 Düstroofiad #22 Düstroofiad #23 Düstroofiad #24 Düstroofiad #25 Düstroofiad #26 Düstroofiad #27
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 330791 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun