Bioloogia kokkuvõte ATP kuni suguelunditeni (0)

Aine energiavahetus
Ainevahetuse alusel on elusolendeid 2 tüüpi: heterotroofid – energia tuleb glükoosi lõplikul lõhustamisel, mille arvel saab sünteesida ATP’d. Autotroofid – rohelised taimed, kes sisaldavad klorofülli, mis võimaldab fotosünteesida. Sinna kuulub väike osa baktereid ja osa algloomi.
Ainevahetus kannab nime metabolism . Sellel on 2 vastandlikku külge ja esimene pool kannab sellest nime assimilatsioon (nt aminohapetest sünteesitakse valgud ). Teine pool ainevahetusest on dissimilatsioon ehk kõik lagundamis - ja lõhustamisprotsessid (nt rasvast rasvhape). Assimilatsioon sünteesib kogu aeg midagi, et dissimilatsioon saaks lagundada. Energia kulub assimilatsiooni käigus ja vabaneb dissimilatsiooni käigus.
ATP – adenosiintrifosfaat , tal on kolm osa: esimene adeniin, teine osa riboos ja kolmas kolm fosfaatrühma. Fosfaatrühmad eralduvad väga kergesti, mille käigus tekib esmalt ATP’st ADP.
ATP saamine glükoosi lagundamise käigus
Kogu orgaanilise aine, mida me tarbime, peame muutma lõpuks glükoosiks, mille lagundamine võimaldab sünteesida aineid. Glükoosi jagunemine toimub 3 vormis, leiab aset mitokondris .
I. Glükolüüs, mis võib olla aeroobne või anaeroobne.
II. Tsitraaditsükkel – sidrunhappe sool. Toimub edasine lagundamine. Eraldub CO2 ja H2. H2 liidetakse hapnikuga, et saada vesi.
III. Hingamisahela reaktsioonid – toimub mitokondri sisemuses. Glükoosi lõplik lagundamine võimaldab saada 36 ATP. Kokku on 38 ATP.
Fotosüntees
Fotosüntees on protsess, mis toimub rohelistes taimedes ja seisneb orgaanilise aine tootmises päikeseenergia abil ja mille kõrvalproduktiks on hapnik. See on ainevahetuse tüüp autotroofidel. Hingamine on fotosünteesile vastupidine protsess. Taimed hingavad õhulõhede kaudu.
Organismide paljunemine
Kõige laiemalt jaguneb paljunemine kaheks: suguline ja mittesuguline. Suguline paljunemine algab alati seemne- ja munaraku ühinemisega, mida nimetatakse viljastamiseks. Nt õistaimed, linnud jne. Mittesuguline toimub ilma sugurakkudeta. Vaja läheb ainult ühte isendit. Nt pungumine (pärmseen, hüdra), eostega ( seened, sõnajalad), pooldumine ( bakter , amööb), vegetatiivne paljunemine (kartulimugul).
Mitoos
Keharakkude paljunemine. Tänu sellele me kasvame. Raku elutsükkel jaguneb kaheks: interfaas ja mitoos (paljunemisfaas). Mitoos jaguneb nelja faasi, mille kestvus oleneb vastavast koest ja elundist.
a) profaas
b) metafaas
c) anafaas
d) telofaas
Profaas – kromatiinidest kromosoomid . DNA replitseerub ja temast moodustuvad kromosoomid. Tsentrosoomist tekivad tsentrioolid .
Metafaas – tuumamembraan laguneb, kromosoomid väljuvad ja rivistuvad täpsel ekvatoriaalsel tasapinnal . Tsentrioolid liiguvad raku poolustele . Tekkisid kääviniidid.
Anafaas – Kromatiidide liikumine kääviniitide lühenemise tõttu.
Telofaas - uued tsentrosoomid , uued tuumamembraanid , uued kromatiinid, tekivad 2 uut rakku.
Meioos
Meioos ehk sugurakkude valmimine. Toimub ainult munasarjades ja seemnesarjades. Erineb mitoosist järgmiste tunnuste poolest: 1) 4 faasi asemel on 8 faasi, mis kannavad samu nimetusi (I profaas, II profaas, I metafaas jne). 2) Mitoosil tekivad 2 rakku, kuid meioosil tekivad 4 rakku, milles on alati poole rohkem kromosoome kui lähterakus. 3) Ainult meioosis toimub I profaasis kromosoomide vahel konjugatsioon ehk ristsiire . 4) Meioos on ajas selektiivne ehk talle sobib teatud aeg. 5) Mitoosil tekivad alati võrväärsed rakud .
a) spermatogenees
b) ovogenees – tekib üks elujõuline sugurakk ja kolm taandarenenud munarakku, mida nimetatakse juhtkehadeks.
Esimese jagunemise käigus lahkuvad poolustele mitte kromatiidid , vaid terved kromosoomid. II anafaasis toimub mitoosi kordus ehk poolustele lahkuvad kromatiidid. Teises profaasis ei toimu DNA kahekordistumist.
Suguelundid
Naisel on kaks munasarja, kaks munajuha , üks emakas , üks tupp . Munaraku eemaldumine munasarjast on ovulatsioon . Järgmine munarakk eraldub umbes 28-30 päeva pärast. Viljastumine toimub siis, kui munarakk on täpselt munajuha keskel ja ta on selleks võimeline umbes 1,5 päeva. Viljastumata munarakk liigub emakasse, emaka limaskestad on paksenenud ja nüüd nad lagunevad ning eralduvad koos verega.
Mehel on kaks seemnesarja, kaks munandit, väänilised seemnetorukesed, spermid (tekivad torukeste sees), kaks seemnejuha, kaks seemnepõiekest, kaks munandimanust, peenis, kusetee.
Normaalne spermatogenees kardab : kokkupuudet verega, keskmisest kõrgemat temperatuuri.
Spermatogeneesi ja ovogeneesi võrdlus
SPERMATOGENEES
OVOGENEES

• Toimub ainult seemnesarjades.
  
• 3,5 kuud.
  
• Tekkis 4 võrdset sugurakku .
  
• Väikesed, kiired, liikumisvõimelised.
  

• Toimub munasarjades.
  
• Esimene min. 12-aastaselt. Viimane u. 50-aastaselt.
  
• 1 suur elujõuline rakk , 3 juhtkeha, mis hävivad.
  
• Suured, aeglased