hakkas taas ähvardama Saksamaa rünnak. Kaug-idas muutus väga sõjakas Jaapan, kes tahtis saada kogu Aasia valitsejaks. 1930. aastate algul ründasid jaapanlased Hiinat. Vallutatud Hiina osasse lõid nad jaapanist sõltuva Mandzukuo riigi. Rahvasteliit saatis sinna asja uurima komisjoni, kelle arvates ei saanud Mandzukuo riiki iseseisvaks pidada. Rahvasteliit nõudis, et Jaapan viiks oma väed Hiinast välja. Tokio valitsus eiras seda nõuet ning seepeale kuulutas Rahvasteliit Jaapani agressoriks ehk sõjaalgatajaks ja vallutajaks. Jaapan lahkus vastuseks Rahvasteliidust, kuid mitte Hiinast. Nende sündmustega algas Rahvasteliidu allakäik. Kogu maailm nägi, et see ühendus ei suuda oma liikmeid kaitsta. Jaapan kuulutati küll agressoriks, kuid mingeid tagajärgi see ründajale kaasa ei toonud. Ta võis rahumeeli jätkata oma vallutuskavade elluviimist. Jaapani eeskujule järgnesid hiljem ka teised sõjakad suuriigid Itaalia, Saksamaa ning Nõukogude Liit
Versaille's-Washingtoni süsteem lagunema, sest tugevnes suurriikide rivaalitsemine ning sellega seoses muutusid ka endised võitja-riikide ning võidetute vahekorrad. Saksamaa vabastati lõplikult reparatsioonide maksmisest ning teised riigid tunnistasid Saksamaa õigust taastada oma sõjaline jõud. Majanduskriisi ajal teravnes olukord Kaug- Idas, sest Jaapan üritas ülemvõimu saavutada ning saada kogu Aasia valitsejaks. Selle peale kuulutas Rahvasteliit Jaapani agressoriks, mispeale viimane välja astus. 1930. aastatel hakkas vähenema Rahvasteliidu tähtsus, sest organisatsioon ei suutnud oma liikmeid kaitsta. Itaalia lahkus Rahvasteliidust, kuna viimane ei tunnistanud Etioopiat Itaalia osana ning kuulutas Itaalia agressoriks. 1933. a. algul tuli Saksamaal võimule Natsionaalsotsialistlik Töölispartei Hitleri juhtimisel, kes kuulutas oma esmaseks ülesandeks muuta Versaille's rahu tingimusi Saksa kasuks
6. USA ja Saksa maj olukord 1920 . 7 Suur depr. mis phjustas . Roosevelt uus kurss 1. 1918-1939. 2. majanduskriis, rahuleping, patsifism, demokraatia, hiljem ka diktatuur. 3. Versailles'i diktaat oli ks rahulepingutest, millega lpetati I maailmasda. Seda kutsuti Versailles'i dikaadiks kuna see slmiti Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossis. 4. Mlemad sjad puhkesid tnu Saksamaale. 5. Aasias, Jaapan 1931. eesmrk: saada kogu aasia valitsejaks, sissetung: hiinasse, tagajrg: said agressoriks, lid jaapanist sltuva riigi Mandukuo. 6. 1920. aastad olid USA jaoks itsengu ajastu.Tormiliselt arenes auto- ja elektrimasinatstus. 1920ndate lpuks oli ameeriklaste kasutuses le 26 milj. auto. Kige keerulisemaks kujunesid majandusprobleemid Saksamaal, mille majanduslikku olukorda raskendasid reparatsioonid. 1923.a. okupeeris prants. saksam. suurima tstuspiirkonna Ruhri. saksamaal algas hperinflatsioon, mille kigus raha kaotas likiirelt vrtust. saksamaa majanduslik nrkus aeglustas kogu
Korea vahel. Põhja-Korea toetas kommunismi ja teda abistasid Hiina ning NSVL väed.Korea jagunes kaheks - Lõuna-Koreaks, mis oli kapitalistliku orjendatsiooniga ja demokraatlik riik, kommunistlikuks Põhja-Koreaks. See toimus kohe peale II MS.Põhjus - NSVL soov kehtestada Lõuna- Koreas kommunistlik kord.L.-Koreal ei olnud oma armeed, ta oli kaitsetu.P-Korea tungis NSVL ja Hiina toetusel L-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. USA palvel kuulutati P-Korea agressoriks ning ÜRO surus pealetungi tagasi. Suurimaks kaotajaks jäi NSV Liit. Berliini ülestõus 1953-Suurenenud rahulolematus ja vabadusetahe tekitas vastuhaku. Streiki alustasid ehitustöölised ning see kasvas massimeeleavalduseks. Haarasid kogu Ida-Saksamaa ning mõnel pool õnnestus meeleavaldajatel võim enda kätte saada. Lääneriigid ei tulnud appi ning ülestõus suruti maha. Kuulutati välja sõjaseisukord ning tänavale toodi tankid.
3) Jaapani agressioon Mandzuurias jaapan tahtis saada kogu aasia valitsejaks. 1930 aastate algul ründasid Jaapanlased Hiinat. Vallutatud Hiina osadesse lõid nad Jaapanist sõltuva Mandzuuria riigi. Rahvasteliit saatis sinna asja uurima komisjoni, kelle arvates ei saanud Manzuuria riiki iseseisvaks pidada. Rahvasteliit nõudis, et Jaapan viiks oma väed Hiinast välja, Tokio valitsus eiras seda nõuet ning seepeale kuulutas Rahvasteliit Jaapani agressoriks. Jaapan lahkus vastuseks Rahvaste liidust, kuid mitte Hiiinast . 4) Itaalia agressioon Etioopias itaalia tahtis muutuda väga tugevaks, selleks oli vaja uusi asumaid. Esimeseks valiti etioopia. 1935. Aastal tungisid fasistlikud Itaalia väed etioopiasse. Kohe pärast sõja algust kuulutas Rahvaste Liit selle vallutussõjaks ning kutsus üles sõjaka riigi suhtes majanduslikke karistusmeetmeid rakendama. See aga ei
*Teisitimõtlejad koonduslaagrid tasuta *taasrelvastumine tehased *industraliseerimine (rasket tööpuuduse kadu *kollektiviseerimine (ühism või riiklik majand) Itaalia kuulutati agressoriks Usuti, et Saksamaa hillgus jääb taaskord Maailmarevolutsioon - 1930. aastail sõjakas püsima pärast edukat sõda Kommunistlik internatsiona Eesmärk: Vahemeri Itaalia sisemereks (Komintern) revolutsiooni Etioopia ja Albaania vallutamine ja maailmarevolutsiooni õhu
Stalin NSV Liidu Punaarmee Soome peaminister välisasjade ülemjuhataja Kliment Risto Ryt rahvakomissaar Vjatšeslav Molotov Vorošilov SÕJA ALGUS • 26. november 1939 konflikt Manila piiril. • 28. november 1939 katkestab NSV Liit mittekallaletungilepingu Soomega. • 30. november alustab Punaarmee rünnakut. • Rahvasteliit kuulutab NSV Liidu agressoriks ja heidab ta 14. detsember 1939 liidust välja. ARMEE Soome Venemaa 337000-346000 meest Ligi 1000 000 meest Umbes 50 tanki 3000 tanki Umbes 100 3000 lennukit lahingulennukit Puudus oli laskemoonast Puudusid soomusüksused SÕJA KÄIK • 30. novembril alustab Punaarmee tuhande kilomeetri pikkusel idapiiril pealetungi. • NL plaanis „Välksõda.“ • Soomlaste Mannerheimi liin. • Esimesel pealetungil NSV
Edukas/ebaedukas, miks? Alguses oli edukas, sest suudeti lahendada nii mõnigi riikidevaheline tüli, kuid hiljem hakkasid riikidevahelised suhted teravnema ning Rahvasteliit ei suutnud hoida ära tülisid, mis tekkisid suurriikide vahel. Rahvasteliidul ei olnud piisavalt vahendeid sõdade ärahoidmiseks. 5. Sõjakollete kujunemine: Jaapan, Hispaania. Jaapan Tahtis saada kogu Aasia valitsejaks. Algul ründasid nad Hiinat. Jaapan kuulutati agressoriks ehk sõjaalgatajaks ja vallutajaks. Hispaania Puhkes sõjaväelaste mass, mis kasvas kodusõjaks ning mis muutus peagi rahvusvaheliseks sõjaliseks kokkupõrkeks. 6. Kuidas rikkus Saksamaa Versailles' rahulepingut? Saksamaa asus looma võimast sõjaväge, mis oli keelatud. Saksa väed sisenesid Reini piirkonda, kuigi rahuleping seda keelas. Nii alustas Saksamaa Versailles' süsteemi lammutamist. 7. Iseloomusta maailma majandust pärast I maailmasõda.
Rahvasteliit loodi eesmärgil rahumeelselt lahendada riikide omavahelisi tülisid ja riikide vahelise koostöö arendamine. Eemale jäid NSVL ja USA. Rahvasteliit põhines W.Wilsoni 14'nel teesil. Oli edukas, parandas ajutiselt riikide vahelisi eriarvamusi ja aitas kaasa riikide kootööle. + Patsifismiajastu (1920) (5) Sõjakollete kujunemine: Jaapan, Hispaania. JAAPAN viis oma väed 1931 kirde-hiinasse, moodustus jaapanist sõltuv Mandzuko riik, rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks ja Jaapan lahkub rahvasteliidust. HISPAANIAS tekkisid riigi sisesed pinged ning 1936 puhkes kolme aastane kodusõda. Sõjaväelased mässasid, eesotsas Francisco Francoga. Hispaania jaguneb kaheks Franksistid (Saksamaa, Itaalia) ja vabariiklased (NSVL). 1939-1975 Franco sõjaväeline diktatuur. (6) Kuidas rikkus Saksamaa Versailles' rahulepingut? Saksamaa taasrelvastus, kui 1933 tuli võimule A. Hitler, kes lubas tühistada rahulepingu. 1935 üldine sõjaväekohustus algas Wehrmachti loomine
TERAVNEMA NING AASIAS JA EUROOPAS TEKKISID MITMED SÕJAKOLDED. 5. SÕJAKOLLETE KUJUNEMINE JAAPAN HISPAANIA JAAPAN MUUTUS VÄGA SÕJAKAKS, KES TAHTIS SAADA KOGU AASIA VALITSEJAKS. 1930.AASTATE ALGUL RÜNDASID JAAPANLASED HIINAT. VALLUTATUD HIINA OSASSE LÕID NAD JAAPANIST SÕLTUVA MANDZUKUO RIIGI. RAHVASTELIIT NÕUDIS,ET JAAPAN VIIKS OMA VÄED HIINAST VÄLJA. TOKIO VALITSUS EI TEINUD SEDA JA RAHVASTELIIT KUULUTAS JAAPANI AGRESSORIKS EHK SÕJA ALGATAJAKS JA VALLUTAJAKS. JAAPAN LAHKUS RAHVASTELIIDUST, KUID MITTE HIINAST. HISPAANIA KODUSÕDA NÄITAS KUI TERAVAKS ON RAHVUSVAHELINE OLUKORD MUUTUNUD 1936.AASTA SUVEL PUHKES SÕJAVÄELASTE MÄSS, MIDA JUHTIS KINDRAL FRANCO. MÄSS KASVAS KODUSÕJAKS. VABARIIKLASI ASUS TOETAMA NÕUKOGUDE LIIT. SAMUTI ABISTASID SAKSAMAA, ITAALIA JA PORTUGAL. KODUSÕDA LÕPPES 1939.AASTA KEVADEL VABARIIKLASTE LÜÜASAAMISEGA
See tõi ärevust demokraatlikes maades, et Hitlerit rakse maha rahustada. Lääs ei olnud selleks ajaks ka oma sõjatehnikat piisavalt arendadnud ning see andis natsipartei juhile veelgi rohkem julgust. Järgmine ohver oli Tsehhoslovakkia, keda Hitler ähvardas sõjaga kui Sudeedimaad ära ei anta. Lääs soovis Hitleriga kokkuleppele jõuada sõja vältimiseks ja seda Hitler näi selles lääneriikide nõrkust ja Saksamaa muutus sellega tõsiseks agressoriks Euroopas. Selline tegevus pidi lõpuks viima sõjani, kuna demokraatlikud lääneriigid ei saanud teha rohkem järel andmisi.Pärast Hitleri rünnkaut Poolas kuulutas lääs sõja Saksamaale. Seega Hitleri poolt juhitud natsidereziimi agresiivus viis lõpuks II maailmasõjani. II maailmasõjas puhkemisel on ka süüdi Nõukogude Liit. Saksamaa ja Nõukogde Liidu vahel sõlmitud Molotov-Rippentropi pakt, mis sai kahe riigi vaheliseks vastastiku abistamise ja mittekallaletungi lepinguks
2 päeva hiljem kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult nad sõtta veel ei sekkunud. 5. Balti riikide okupeerimine. Talvesõda Salaprotokolli alusel okupeeris NSV Liit Ida-Poola ja sundis Balti riikidele peale vastastikuse abistamise lepingud, mille alusel paigutati Balti riikidesse NSV Liidu sõjaväebaasid. Soome keeldus vastastikuse abistamise lepingust. NSV Liit ründas Soomet, vallandades Talvesõja. Rahvasteliit kuulutas selle tõttu NSV Liidu agressoriks ja heitis NSVLi endast välja. Kui Teine maailmasõda oli alanud, Poola jagatud ning Baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud, esitas Nõukogude Liit ka Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastastikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid NSV Liidu nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega Vene sõjaväebaaside loomisega Soome aladel. Nüüd alustati Nõukogude Liidus ägedat Soome-vastast kihutustööd.
Tähtis on põhjendada, kuidas valitud sündmus oli kriisisituatsiooniks (milline konflikt oleks võinud tekkida või tekkis) 6. Agressorite bloki kujunemine? Mis tingis Jaapani muutumise agressorriigiks ja tema lähenemise Saksamaale? 1930-ndatel ründasid jaapanlased Hiinat. Lõid Mandžuuriasse (Hiina osa) Jaapanist sõltuva riigi – Mandžukuo riigi. Rahvasteliit nõudis, et Jaapan viiks oma väed Hiinast välja, aga Jaapan eiras seda nõuet. Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks (sõjaalgataja). Jaapan lahkus Rahvasteliidust, aga mitte Hiinast. 1936. a. okt. – Berliin-Rooma telg (Saksamaa liit Itaaliaga) – pani aluse agressorite bloki kujunemisele; vastastikune tunnustus, suhtumine Hisp kodusõtta, doonaumaade jagamine mõjusfäärideks. 1936.a. nov. – Saksamaa-Jaapani antikominterni pakt võitluseks kommunismiga ja Kominterniga 1937. a. – Itaalia ühines antikominterni paktiga 1939. a. – Teraspakt – Itaalia ja Saksamaa vaheline sõpruse ja liitusepakt 1940
protektoraadiks, 1910 annekteeris Korea. II maailmasõja ajal otsustasid Jaapani vastu võitlevad suurrigid taastada Korea sõltumatuse. Augustis 1945 vabastas Korea rahvaarmee koos Nõukogude armeega Põhja-Korea, Lõuna-Korea (38. paralleelini) hõivasid septembris 1945 USA dessantväed. 1950 juunis tungis Põhja-Korea NSVL ja Hiina toetusel kallale Lõuna-Koreale ja vallutas suure osa selle territooriumist USA nõudis ÜRO julgeolekunõukogult Põhja-Korea kuulutamist agressoriks. Kuna Nõukogude liidu esindajale oli antud korraldus julgeolekunõukogu koosolekuid boikoteerida, õnnestus Ühendriikidel oma ettepanek läbi suruda Peamiselt USA sõduritest koosnevatele ÜRO vägedele anti koraaldus agressioon peatada ÜRO vägede juhtajaks määratud kindral Douglas MacArthur otsustas ette võtta riskantse operatsiioni ning maandas oma väed Põhja-Korea üksuste tagalas, lõigates sügavale Lõuna-Koreasse tunginud vastase väed tagalast ära
Tähtsamad otsused võeti vastu Wilsoni, Clemenceau ja Lloyd George salajastel läbirääkimistel. Sakslased olid kohustatud alla kirjutama, kuigi polnud nõus lepingu tingimustega, muidu ähvardati sõjalise jõuga. 1930.ndate sõjakolded Halvenes Prantsusmaa olukord, keda hakkas ähvardama Saksamaa. Kaug-Idas muutus sõjakaks Jaapan, kes tahtis Aasia valitsejaks. Rünnati Hiinat, Rahvasteliidu nõuet viia väed välja eirati ning Jaapan kuulutati agressoriks, mistõttu lahkus RL'st. Saksamaa alustas Versailli süsteemi lammutamist, lõi liidu Inglismaaga. Itaalia vallutas Etioopia, itaaliat hakkas toetama Saksamaa. Hispaania kodusõda kasvas üle rahvusvaheliseks sõjaks. Vabariiklasi toetas NSV, saksamaa, itaalia ja portugal sõjalist Franco valitsust. Katsetati uusi relvi. Kodusõda osutus IIMS eelmänguks. Maailma majandus I ja II maailmasõja vahel Pikka mööda õnnestus kõikidel riikidel sõjajärgsest raskest olukorrast
1937 kasutab ära võimualust, et Hiina on nõrk ning mahajäänud riik ning tungib Hiinasse ja algab Hiina-Jaapani sõda. 7. Agressorite bloki väljakujunemine? Mis tingis Jaapani muutumise agressorriigiks ja tema lähenemise Saksamaale? 1930-ndatel ründasid jaapanlased Hiinat. Lõid Mandžuuriasse (Hiina osa) Jaapanist sõltuva riigi – Mandžukuo riigi. Rahvasteliit nõudis, et Jaapan viiks oma väed Hiinast välja, aga Jaapan eiras seda nõuet. Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks (sõjaalgataja). Jaapan lahkus Rahvasteliidust, aga mitte Hiinast. 1936. a. okt. – Berliin-Rooma telg (Saksamaa liit Itaaliaga) – pani aluse agressorite bloki kujunemisele; vastastikune tunnustus, suhtumine Hisp kodusõtta, doonaumaade jagamine mõjusfäärideks. 1936.a. nov. – Saksamaa-Jaapani antikominterni pakt võitluseks kommunismiga ja Kominterniga 1937. a. – Itaalia ühines antikominterni paktiga 1939. a. – Teraspakt – Itaalia ja Saksamaa vaheline sõpruse ja
Nõukogude Liiduga. Pildil on Stalin, kes vaatab korstnast püssiga linde kuid ei lase neid. Lindudena kujutatakse USA ja tema liitlasi, kes aitasid Lääne- Berliini toidu ja kivisöega, mis on lindude nokkade vahel 1950 Põhja- Korea mängib Lõuna- Korea vastu tennist, kohtunikuks Ameerika. 1950a. tundis P- Korea NSV Liidu ja Hiina toetusel L- Koreale kallale. USA nõudis ÜROlt P- Korea kuulutamist agressoriks. Ameerikal õnnestus oma ettepanek läbi suruda. Algab sõda ÜRO ja Põhja- Korea vahel. 1953. Aastal sõlmiti vaherahu. Korea sõjas osutus suurimaks kaotajaks NSV Liit. 1958 Maailmas seisid vasta kaks üliriiki- USA ja NSV Liit. NSV Liidu eesmärgiks oli kommunistliku süsteemi kehtestamine kogu maailmas sõna otseses mõttes. Kõige selgemalt avaldus ülemaailmne vastasseis Saksamaal
Berliini blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV mis kuulus NSV Liidule. Korea sõda toimus aastatel 1950-1953. Sõjaline kokkupõrge tekkis seetõttu, et 1950. aasta juunis tungis kommunistlik Põhja-Korea NSV Liidu ja Hiina toetusel Lõuna-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. USA nõudis ÜRO julgeolekunõukogult Põhja-Korea kuulutamist agressoriks. ÜRO andis peamiselt USA sõduritest koosnevale vägedele korralduse agressioon peatada. Vägede juhatajaks määrati kindral Douglas MacArthur, kes otsustas ette võtta ohtliku missiooni ning maandas oma väed Põhja-Korea üksuste tagalas, lõigates vastase väed tagalast ära see rist õigustas ennast. Põhja-Korea lagunemise oht tõi sõtta Hiina sekkumise. 1950 aastal tungisid Nõukogude relvadega varustatud hiinlased ÜRO vägedele kallale
Lääneriikide liidrite kinnitused: kommunismi all vaevlevatel rahvastel tasub vaid hirmuvalitsuse vastu välja astuda ning neile antakse abi. Tegelikult polnud lääneriigid valmis asutama vabastamise samme. Korea sõda 1950-1953: Esimene suurim sõjaline kokkupõrge külma sõjal Korea ps. 1950. a juunis tungis kommunistlik Põhja-Korea NSV Liidu ja Hiina toetusel Lõuna-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. USA nõudis ÜRO-lt Põhja-Korea kuulutamist agressoriks. Ühendriikidel õnnestus oma ettepanek läbi suruda. Peamiselt USA sõduritest koosnevatele ÜRO vägedele anti korraldus agressioon peatada. ÜRO vägede juhataja kindral Douglas MacArthur maandas oma väed Põhja-Korea üksuste tagalas, lõigates sügavale Lõuna-Koreasse tunginud vastase väed tagalast ära. Põhja-Korea väed taganesid ja ÜRO väed liikusid nende järel Põhja-Koreasse. Põhja-Korea kokkuvarisemise oht tõi kaasa kommunistliku Hiina sekkumise. 1950
euroopa. III Majanduskriisi ajal otsustati üle vaadata rahukonverentsi otsuseid. Saksamaa vabastati reparatsiooni maksmise kohustusest ning tal lubati taastada oma sõjaline jõud. Tänu sellele tekkis olukord kus saksamaa võib prantsusmaad rünnata. Sõjakaks osutus aga Jaapan kes tahtis allutada kogu Hiinat. 1930. Aastate algus allutasid nad osa Hiinast ja nimetasid selle Mandzukuo riigi. Rahvasteliit nõudis Jaapanit et too viiks oma jõud Hiinast välja ja nimetas isegi Jaapani agressoriks kuid Jaapan ei lasknud sellest ennast kõigutada ja astus välja Rahvasteliidust kuid mitte Hiinast. Nende sündmuste pärast hakkas Rahvasteliidu allakäik ja kogu maailm nägi et see ühendus ei suuda oma liikmeid kaitsta. Jaapani eeskujul järgnesid ka Itaalia, Saksamaa ja Nõukogude liit. Nad suurendasid oma sõjalist jõudu, vallutasid võõraid alasid ja eirasid Rahvasteliidu hukkamõistu. SAKSAMAA TAASRELVASTUMINE. 1933
Versailles'i tingimusi. Mis aitas kaasa Prantsuse majanduse kiirele taastumisele pärast I maailmasõda ? Kuna ta sai tagasi Elsess-Lothringi ja Saksamaa maksis talle reparatsiooni. Nimeta 1930.aastate sõjakolded maailmas. Hinda Rahvasteliidu rolli nende kriiside lahendamisel ? Aasias Jaapanlased ründasid Hiinat. Mandzuuriasse lõid nad Mandzukuo riigi. Rahvasteliit nõudis et Jaa- pan oma väed välja viiks. Tokio eiras seda nõuet ja sellepeale kuulutas RL Jaapani agressoriks. Jaapan lahkus Rahvasteliidust aga mitte Hiinast. Algas Rahvasteliidu allakäik. Lahkusid ka Itaalia, Saksamaa ja NL. Ka ne- mad suurendasid oma jõude, vallutasid võõraid alasid ja eirasid RL hukkamõistu. Aafrikas 1935 tungisid Itaalia väed Etioopiasse. Kohe kuulutas RL itaalia tegevuse vallutussõjaks. See ei toiminud kuna Itaaliat hakkas toetama Saksamaa. Mõne kuu pärast sai sõda läbi ja Etioopia muudeti Itaalia asumaaks. Itaalia lahkus RL'ist.
toorainete ja kütusega. Korea sõda *Põhja ja Lõuna-Korea, ÜRO Hukkus u 1 miljon 1950-1953 väed, Hiina, NSVL inimest ning säilis 2 -1950 tungis Põhja-Korea vaenutsevat Korea kallale Lõuna-Koreale. riiki. -ÜRO kuulutas Põhja-Korea agressoriks. -Rahvusvahelised väed tulid Lõuna-Koreale appi. -Põhja-Korea sunniti taganema 38. laiuskraadile, hiljem Hiina piirini. -1951 jäi rinne püsima 38. laiuskraadile -1953 sai USA presidendiks Eisenhower ja suri Stalin. Sõda lõpetati patiseisus.
ning tapsid ta. Kui Beria oleks võimule jäänud, siis oleks NL varem lagunenud. Ma arvan, et Stalin ei olnud ainuke süüdlane, kes oleks pidanud kommunistliku terrori eest vastutama. Süüdlased olid ka teised, kes tema käske täitsid ning oma võimu erinevates liiduvabariikides läbi surusid. Korea sõda 1950-1953 P-Korea tungis NSVL ja Hiina toetusel L-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. USA palvel kuulutati P-Korea agressoriks ning ÜRO surus pealetungi tagasi. Suurimaks kaotajaks jäi NSV Liit. Berliini ülestõus 1953 Suurenenud rahulolematus ja vabadusetahe tekitas vastuhaku. Streiki alustasid ehitustöölised ning see kasvas massimeeleavalduseks. Haarasid kogu Ida-Saksamaa ning mõnel pool õnnestus meeleavaldajatel võim enda kätte saada. Lääneriigid ei tulnud appi ning ülestõus suruti maha. Kuulutati välja sõjaseisukord ning tänavale toodi tankid. Poola 1956
Sarnane skeem Ida- Saksamaal. 1949 Saksa DV. Stalin suri 5. Märtsil 1953. Asemele astus Lavrenti Beria, kes alustas uuendusi. Beria arreteeriti 26. Juuni 53 ja detsembris lasti maha. Asemele Nikita Hrustsov- algas sulaperiood ehk ühiskonna teatav liberiseerimine. Korea sõda 1950.a juunis tungib Põhja-Korea (PK) NSVLi ja Hiina toetusel Lõuna- Koreale (LK) kallale. Vallutab suure osa territooriumist. PK kuulutati agressoriks. USA kindral MacArthur maandas väed PK tagalas, lõigates väed oma tagalast ära. PK väed taganesid ning ÜRO väed liikusid neile järgi. PK kokkuvarisemisoht tõi mängu Hiina. Novembris 1950 tungisid Hiina üksused ÜROle kallale. ÜRO üksused taandusid, lõpuks pandi hiinlaste edasitung seisma. 1953. a sõlmiti vaherahu (kestab tänini). Suurim kaotaja NSVL (autoriteet vähenes Euroopas ja Aasias). Berliini ülestõus NSVLis võimuvõitlus
varustust(Soomel oli sõjas u 300 000 meest , u 50 tanki ja u 100 lennukit ,Venemaal aga u 500 000 meest ,u 2000 tanki ja u 1000 lennukit),aga suutis Venemaale vastu panna ja iseseisvuse säilitada . 7. Millise otsuse langetas Rahvasteliit? V:Rahvasteliit kuulutas Nõukogude Liidu sõja algatajaks ja heitsi Organisatsioonist välja . 8. Kuidas oli Eesti Vabariik Talvesõjaga seotud? V:Eestis olevaid lennuväebaase kasutasid Venelased Soome ründamisek 9. Kas Eesti Vabariiki võib samuti agressoriks lugeda? Põhjenda oma seisukohta: V: Ei,kuna lennuväebaasid ei allunud Eestile,vaid Nsv Liidule ja Nsv Liit otsustas ise millal rünnata. 10. Keda tuleb lugeda Talvesõja võitjaks? Põhjenda oma seisukohta: V:Mõlemaid riike (Soomet ja NSV Liitu) ,kuna Soome säilitas iseseisvuse ja NSV Liit võitis endale Soome alasid ( Karjala maakitsuse ja Viiburi linna ja veel muid alasid ) . LISAKS LAHENDA JÄRGMISED ÜLESANDED! Mõtle järele ja järjesta sündmused: 2. Hitleri võimuletulek 1
ka Jaapan ning moodustati ühine vasturinne rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni (Kommunistliku Internatsionaali Komitern) vastu, saadeks nimeks Komiterni-vastane pakt, millega veel liitusid Itaalia, Ungari, Hispaania jt riigid. Jaapan 1930-ndatel ründasid jaapanlased Hiinat. Lõid Mandzuuriasse (Hiina osa) Jaapanist sõltuva riigi Mandzukuo riigi. Rahvasteliit nõudis, et Jaapan viiks oma väed Hiinast välja, aga Jaapan eiras seda nõuet. Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks (sõjaalgataja). Jaapan lahkus Rahvasteliidust, aga mitte Hiinast. Sanktsioone ei järgnenud. Saksamaa 1933 tuli saksamaal võimule Natsionaalsotsialistlik Töölispartei (natsid) Adolf Hitleri juhtimisel. Tahtis tühistada alandava ning ebaõiglase Versailles'i rahulepingu. Nõuti võrdseid õigusi, sealhulgas ka relvastuses ja sõjajõududes. 1933 astus Saksamaa välja ka Rahvasteliidust. 1936 sisenesid Saksa väed Reini piirkonda Versailles'i rahuleping keelas seda
ka Jaapan ning moodustati ühine vasturinne rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni (Kommunistliku Internatsionaali Komitern) vastu, saadeks nimeks Komiterni-vastane pakt, millega veel liitusid Itaalia, Ungari, Hispaania jt riigid. Jaapan 1930-ndatel ründasid jaapanlased Hiinat. Lõid Mandzuuriasse (Hiina osa) Jaapanist sõltuva riigi Mandzukuo riigi. Rahvasteliit nõudis, et Jaapan viiks oma väed Hiinast välja, aga Jaapan eiras seda nõuet. Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks (sõjaalgataja). Jaapan lahkus Rahvasteliidust, aga mitte Hiinast. Sanktsioone ei järgnenud. Saksamaa 1933 tuli saksamaal võimule Natsionaalsotsialistlik Töölispartei (natsid) Adolf Hitleri juhtimisel. Tahtis tühistada alandava ning ebaõiglase Versailles'i rahulepingu. Nõuti võrdseid õigusi, sealhulgas ka relvastuses ja sõjajõududes. 1933 astus Saksamaa välja ka Rahvasteliidust. 1936 sisenesid Saksa väed Reini piirkonda Versailles'i rahuleping keelas seda
okupatsioonivägede lahkumist. Kumbki Korea riik keeldust teist tunnustamast ja valmistus kogu maad relvajõul ühendama. PK jõudis sõjaettevalmistustes kaugemale. 25. juunil 1950. a. tungis NSVL relvadega varustatud Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Liikus kiiresti edasi. P-Korea kasutuses olid Nõukogude tankid, lennukid. Pealinn Söul vallutati 28. juunil 1950. Peagi oli Lõuna-Korea kontrolli all vaid väike osa kagunurgas. Septembris kuulutas ÜRO P-Korea agressoriks ja saatis L-Koreale appi ÜRO väed (valdavalt USA väed). Vägesid juhtis USA kindral MacArthur. Põhja-Koreale tuli appi ka NSVL relvadega varustatud Hiina. Kindral MacArthur tegi ettepaneku kanda sõjategevus üle ka Hiina territooriumile ning kasutada tuumarelva. Sellest USA president Truman keeldus. Kardeti, et puhkeb uus maailmasõda. 1951. aasta aprillis vabastati MacArthur vägede ülemjuhataja kohalt. Tema asemele määrati Ridgway. 1952. aastal valiti USA presidendiks Dwight D
sinna. 3) Kohustused teiste riikide ees pidi maksma reparatsiooni ehk kahjutasu 4) saksamaa kui sõjasüüdlane ta on sõja puhkemises süüdi · Sõjakolded 1930 aastatel (Mandzuuria, Etioopia, Hispaania) · Kaug ida -eesmärk: Jaapani soov saada Aasia valitsejaks -tegevus: 1931 tungis Jaapan Mandzuuriasse (Kirde-Hiina) -tagajärg: Mandzukuo riik, mis sõltus Jaapanist (vasallriik) -rahvasteliit: nimetas Jaapani agressoriks ja Jaapan lahkus Rahvasteliidust · Aafrika -eesmärk: Rooma impeeriumi taastamine -tegevus: tungis sisse Etioopiasse 1935-36 (Itaalia vs Etioopia) -tagajärg: Etioopia muudeti Itaalia kolooniaks -rahvasteliit: nimetas Itaalia agressoriks, Itaalia lahkus liidust ja teistel riikidel keelati kauplemine Itaaliaga. · Euroopa (ehk Hispaania 1936-39) -eesmärk: sõjaväelased soovisid kukutada Rahvarinde (vasakpoolsete) valitsuse
Nõugkogude luurel õnnestus ameeriklastelt varastada tuumapommi tootmist puudutavad salajased dokumendid ja 1949.a katsetas NSV Liit edukalt oma pommi, lõpetades sellega Ühendriikide tuumamonopoli. Korea sõda (1950-53) Esimene suurem sõjaline kokkupõrge külma sõja käigus. Kommunistlik Põhja- Korea tugis NSV Liidu ja Hiina toetusel Lõuna-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle terriotooriumist. USA nõudis ÜRO julgeolekunõukogult Põhja-Korea kuulutamist agressoriks. Ühendriikidel õnnestus oma ettepanek läbi suruda. ÜRO väed, eesotsas kindral Douglas MacArthur, peatasid agressiooni. Hiljem tungisid Hiina üksused ÜRO vägedele kallale. USA liitlasväed suutsid edasitungi seisatada. Makartism Joseph McCarty algatatud kampaania kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamine avalikest ametitest. Peagi kasvas see üle nõiajahiks, mille tagajärjel pidi ebameeldivusi kannatama tuhanded inimesed. 1954
delegatsioone ja käib regulaarselt koos, ning pidevalt tegutsev Julgeolekunõukogu. Pärast Hiina kodusõda lainenes kommunistlik liikumine Indohiinas ja Korea poolsaarel, kus tekkis kaks Korea riiki. Korea sõda 1950-1953 * esimene suurem külma sõja kokkupõrge. * 1950. aasta juunis tungis kommunistlik Põhja-Korea NSV Liidu ja Hiina toetusel Lõuna- Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. * Põhja-Korea kuulutati ÜROs agressoriks. * ÜRO vägede juht Douglas McArthur maandas oma väed Põhja-Korea üksuste tagalas ning väed tõmbusid sealt tagasi oma maale. * Kuid 1950. aasta novembris tungisid Hiina üksused ÜRO vägedele kallale. ÜRO oli sunnitud taanduma, kuid liitlasväed panid 1951. aastal hiinlased seisma. Seal püsis rinne 2a, kuni 1953 sõlmiti lõpuks vaherahu, mis kestab tänini. Berlini ülestõus 1953 * Rahulolematus viletsate elutingimuste üle lõppes avaliku vastuhakuga
Kolmik ei tunnustanud sealset vahetunud riigivõimu. Kaotajaid ka ei kutsutud ning hiljem olid nad lihtsalt sunnitud nende tingimustega nõustuma. Rahvasteliit organistatsioon, mis pidi ära hoidma tulevased sõjad ja kindlustama majanduslikke ja kultuurilisi sidemeid Euroopa riikide vahel. Peakorter Genfis, Sveitsis ei toiminud sest: 1)USA ei kuulunud Rahvasteliitu keeldusid tunnustamast RL põhikirja 2)Rahvasteliit sai ainult agressoriks kuulutada, sest reaalseid resursse tal polnud. Kui ei olnud sobilik olla liidus, siis ka lahkuti. Suurriigid määrasid uute tekkinud riikide piire: (Austria, Ungari,Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia,Soome, Eesti, Läti, Leedu ,Poola) Seal ilmnes probleeme, et piir ei ühildunud rahvusepiiriga ja paljud riigid arvasid, et ebaõiglane. Ei suutnud lahendad probleeme, kus osalesid suurriigid Ei teatud, kuidas suhtuda NSVL'i. Antant toetas väike riike, mis sõdisid NSVL vastu. 2.pilet
Ta kuulutas avalikult Stalini isikukultusest ning alustas Stalini aegse kommunistliku partei juhtide paljastamist ja vangilaagritesse paigutatud inimeste vabastamist. 3. Kriisid (põhjused, tulemused, toetajad, tagajärjed) Korea sõda- 1950. a. Juunis tungis kommunistlik Põhja-Korea NSV Liidu ja Hiina toetusel Lõuna- Koreale kallale ja vallutades suurema osa selle territooriumist. USA nõudis ÜRO julgeoleku nõukogult Põhja-Korea kuulutamist agressoriks, see läks läbi ja ÜRO vägedele anti korraldus agressioon peatada. Toetajad: NSV Liit ja Hiina Tagajärjed: NSV Liidu autoriteet Euroopas ja Aasias vähenes. Maailma jaoks vajus Korea sõda unustusse. Tulemused: 1953. a. Sõlmiti vaherahu Põhja- ja Lõuna-Korea vahel, pandi paika piir, mis kestab tänaseni. Suessi kriis- Suessi kriis sai alguse sellega, kui 1956 aastal riigistas Egiptuse uus valitsus eesotsas Gama Abdel Nasseriga inglastele kuulunud Suessi kanali
Iisrael saavutas edu ja hõivas osaliselt ka araablaste Palestiina riigi jaoks mõeldud alad. Tänaseni jagavad Jeruusalemma ja on vaenulikud. Korea Korea poolsaarel tekkis kaks riiki: 1. Põhja-Korea Nõukogude Liidu ja Hiina mõju all, kommunistlik. 2. Lõuna-Korea toetas USA, demokraatlik arendamine. Külma sõja esimene suurem sõjaline kokkupõrge toimus 1950-1953. Põhja-Korea ründas Lõuna-Koread. ÜRO kuulutas agressoriks ja saatis väed Lõuna-Koreale appi. (USA D. MacArthur). ÜRO väed vabastasid riigi ja tungisid edasi Põhja-Koreasse. Sõtta sekkus Hiina (Vene relvade toel). Sõjategevus jäi 1953 vaherahuni pidama 38-le laiuskraadile. Ligikaudu samasse kohta määrati ka kahe riigi piir. Berliin 1953 alustasid Ida-Berliini töölised massimeelel avaldusid Nõukogude Liidu võimu vastu. Levisid üle terve riigi
Kaitsmiseks pidi NSVL Poolasse sisse minema. 28.09 NSVL ja Saksamaa sõlmivad sõprus- ja piirilepingu. Poola alad jagatakse omavahel ära, Saksamaa jätkab sõjategevust Lääne-Euroopas, NSVL vallutab osa Soomest, Baltimaad ja alasid Bessaraabias. 30.11.1939-03.1940 Talvesõja algus NSV Liidu ja Soome vahel. NSVL alustas, rikkudes Soomega sõlmitud mittekallaletungipakti. Sooviti laiendada piire ja luua Soomest kuulekas riik. Rahvasteliit kuulutas NSVL agressoriks ja heitis liidust välja. Itaalia asub sõtta Saksamaa liitlasena. NSVL ja Saksamaa tegutsevad kui liitlased. 1940 27.09 - Saksamaa kardab NSVL rünnakut Rumeenia vastu (nafta) ning sõlmib Itaalia ja Jaapaniga Kolmikpakti (sõjaline koostöö) ning alustab NSVL vastase sõjaplaani väljatöötamist. 1941 22.06.1941 Saksamaa tungib kallale NSVL-e, mis satub Hitleri-vastasesse leeri. Juuli Inglismaa ja NSVL sõlmivad ühise sõjategevuse kokkuleppe. Idarindel käib Leningradi
1945 - sõja võitjad võtavad piirkonna Jaapanilt. 1948 toimub jagunemine, kus Põhi jääb NSVL (Korea Rahvademokraatlik Vabariik) ja Lõuna USA (Korea Vabariik) mõjupiirkonda. · Väljendused: · Osalejad: USA(Eisenhower)+ÜRO(MacArthur)+Lõuna-Korea, NSVL(Hrustsov), +Hiina+Põhja-Korea Liider Kim Ir Sen · Sündmused: Põhja-Korea tungib Lõuna-Koreasse, vallutab suurema osa. USA nõuab ÜRO-lt agressoriks kuulutamist saab. ÜRO väed maanduvad tagalas, lõikavad Põhja- Korea väed. ÜRO väed liiguvad Põhja-Korea aladele. 1950 nov NL relvadega hiinlased ÜRO-le kallale. Rinne jääb 38 laiuskraadil 2-ks aastaks seisma. · Tagajärjed: 1953 sõlmiti VAHERAHU (kestab tänaseni) 38. laiuskraad. Suurim kaotaja NSVL kaotab oma autoriteeti Aasias ja Euroopas. Rahvas lõhestatud, vastasseis tõsine siiani. Külm sõda võib muutuda kuumaks. 3. KUUBA KRIIS
Võimule sai Hruštšov. Ta tühistas osa Beria uuendusi,kuid sai aru, et alternatiivi pole. NSV Liidus algas sula periood. Korea sõda (1950-1953) Esimene suurem sõjaline kokkupõrge külma sõja käigus toimus Korea poolsaarel. 1950.aasta juunis tungis kommunistlik Põhja-Korea NSV Liidu ja Hiina toetusel Lõuna- Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. USA nõudis ÜRO julgeoleku nõukogult Põhja-Korea kuulutamist agressoriks. Kuna NSV Liidu esindajale oli antud korraldus julgeoleku nõukogu koosolekuid boikoteerida, õnnestus USAl oma ettepanek läbi suruda. Peamiselt USA sõduritest koosnevatele ÜRO vägedele anti korraldus agressioon peatada. ÜRO vägede juhatajaks määratus kindral D. MacArthur otsustas ette võtta riskantne operatsioon ning maandas oma väed Põhja-Korea üksuste tagalas, lõigates sügavale Lõuna-Koreasse tunginud vastase väed tagalast ära. Risk õigustas end täielikult. Põhja-
jääda. erilised suhted Suhted Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide luure vahel? lend-lease`i seadus Usa president peab andma abi igale riigile, kelle toetamine on oluline USA enda kaitsemuse seisukohalt. 3. Millist sündmust peetakse II maailmasõja alguseks? Miks just seda sündmust? 1933 Saksamaa lahkub Rahvasteliidust 4. Miks ei ole agressoriks peetud 1939. a. 17. septembril Poolat rünnanud NSVLi? Sest Saksamaa tungis kallale päevi varem ja seega jäi NSVL puhtaks. 5. Kuidas käitus NSVL vallutatud Poola idaosa elanikega?Kohutavalt, enamus tapeti, piinati jne 6. Mida tegid Punaarmeelased Katõnis?Tapsid 20 000 Poola ohvitseri 7. Kuidas reageerisid Saksamaa sissetungile Poola lääneriigid? Kas seda käitumist võib pidada Poola reetmiseks? Põhimõtteliselt ei reageeritud, koondati väed küll saksa
Berliini ära ülejäänud maailmast s.t elektrist, kütusest, toiduainetest, lootes sellega linn põlvili suruda ja endaga liita. USA suutis aga koos lääneliitlastega Lääne- Berliini õhusilla abil varustada ja 324 päeva pärast pidi N.Liit blokaadi lõpetama külm sõda oli alanud Korea sõda: Esimene suurem kokkupõrge külma sõja käigus. 1950 tungis kommunistlik Põhja- Korea (N.Liidu, Hiina toetusel) demokraatlikule lõunale kallale. USA nõudis ÜRO-lt Põhja-Korea agressoriks kuulutamist ja kuna NSV Liit koosolekuid boikoteeris õnnestus ka see läbi suruda. ÜRO-d saadab sõjas edu, kuid Hiina vägede sekkudes sunnitakse ÜRO väed taganema ja hiinlaste edasitung pannakse seisma alles 38. Laiuskraadil, rinne püsib siin 2 aastat. 1953 sõlmitakse tänaseni kestev vaherahu Sõjas kaotas kõige rohkem NSV Liit, kelle autoriteet vähenes nii Aasias kui Euroopas. Berliini Kriis: NSV Liidus tekkinud segadused ja võimuvõitlus tekitasid sakslastes lootuse
b) Saksamaa sammud sõja suunas; ● Rahulolematus Versailles’ süsteemi suhtes ● sõjatööstuse arendamine ● kehtestati üldine sõjaväekohustus ● astuti välja Rahvasteliidust ● tungiti Reini demilitaliseeritud piirkonda c) teiste riikide (näiteks Jaapan) tegevus; ● tahtis saada kogu Aasia valitsejaks ● suurendas sõjalisi kulutusi ● 1930.ndatel tungiti Hiinasse - Mandžukuo marionettriik ● Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks, Jaapan lahkus Rahvasteliidust d) MRP salaprotokoll. ● mittekallaletungi leping Saksamaa ja NSVL vahel ● salaprotokolliga jagati Euroopa Saksamaa ja NSVL vahel ära ○ NSVL sai Soome ja Balti riigid, osa Ruumeniast (Bessaraabia) ○ Saksamaa sai Leedu, pool Poolast, teine pool jäi NSV Liidule 2. Külma sõja väljendusvormid. a) külma sõja mõiste; ● Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõjajärgsel
vabadus ; kõrgemini arenenud, kvaliteetsem meditsiin ; oli nii rikkaid kui vaeseid, NL-s olid kõik vaesed -Külma sõja kriisid: Nimi Põhjus Sündmused Tagajärg 1.Korea sõda Põ-Korea ründas Lõ- USA nõudis ÜRO-lt P-K kuulutamist Sõlmiti vaherahu, Koread, vallutas sellest agressoriks, ÜRO väed liikusid P-Ksse. Hiina NL oli suurim suurema osa üksused tungisid ÜROle kallale, liitlased tulid kaotaja ja ta appi ja panid hiinlaste edasitungi seisma. autoriteet vähenes. 2.Berliini Võimuvõitlus NL-s, Sks-l Ülestõusud jäeti saatuse hoolde, Hukkus tuhatkond
majnduslik abi Egiptusesse katki. 1956 riigistati Suessi kanal mis kuulus 93% Inglismaale ja Prantsusmaale. Suessi kanal ühendas Punast merd Vahemerega. Selle tulemusena tungib 56 aastal Egiptusesse Iisrale, kes ütles et tuli PVO baase likvideerima, kuid tegelikult täitis Iisrael kokkulepet Inglismaad, et saada kanal tagasi. Selle ettekäändega said Prantslased ja Inglased oma väed Suessi kanalisse tuua, et tagada edasine rahulik laevaliiklus. Inglismaad, Prantsusmaad ja Iisraeli peeti agressoriks. Inglisma oli 1954 oma väed just Suessist välja viinud ja tunnistas, et kanal on Egiptuse oma, kuid kasum pidi minema Inglismaale ja Prantsusmaale. ÜRO julgeolekunõukogu sekkumisel olid Inlgismaa, Prantsusmaa ja Iisrale sunnitud oma välja viima, ning ÜRO jättis oma väed Iisraeli piirile. Seda kriisi peetakse pöördepunktist kuna kriisist väljub võitjana Nasser, ning Araabia pani Nasserile hullu respekti. Tänu sellele
kriminaalkorras karistatav. See tähendab, et Saksa agressorid rikkusid küll Briand-Kelloggi pakti, rääkimata eetilistest põhimõtetest, kuid sõjasüütajate kriminaalkorras vastutuselevõtmiseks teo toimepanemise ajal vastav õigusnorm puudus. 1933. aastal sõlmisid NSV Liit, Eesti, Läti, Poola, Rumeenia, Afganistaan ja veidi hiljem ka Soome, Jugoslaavia, Tsehhoslovakkia ja Türgi agressiooni defineerimise, ehk nn. Londoni konventsiooni, mille põhjal tunnistati agressoriks riik, kes esimesena, ilma sõda kuulutama tungib teise riigi territooriumile või ründab selle laevu või lennukeid või alustab teise riigi ranniku või sadamate blokaadi või toetab teise riigi vastu tegutsevaid relvastatud jõuke. Konventsioon sätestas, et agressiooni ei saa vabandada ega õigustada mingite poliitilist, sõjalist. majanduslikku, või muud laadi kaalutlustega, samuti ka mitte rünnatavs riigis valitseva sisekorraga.
- Lõpptulemusena kukkus konverents läbi Mandzuuria kriis (1931-1932) - Jaapanil oli õigus kaitsta oma sõduritega Lõuna-Mandzuuria raudteed. Samal ajal toimus Hiinas kodusõda (Jaapan sekkus ka sinna). 1931. aastal lavastasid jaapanlased Hiina sõdurite rünnaku raudteele ning kasutasid seda ettekäändena okupeerida kogu Mandzuuria. 1932. aastal kuulutati välja Mandzukuo marionettriik. Hiina abipalvele reageeris Rahvasteliit ning kuulutas Jaapani agressoriks ning nõudis, et Jaapan tagastaks Mandzuuria Hiinale (sõjaliselt ei sekkutud). Selle peale astus Jaapan 1933. aastal Rahvasteliidust välja. Marionettriiki tunnustasid hiljem vaid Jaapani liitlased (Itaalia, Saksamaa). 1935 - Saksamaal üldine sõjaväekohustus 1936 - Hitler andis käsu siseneda nendesse Reinimaa osadesse, mis olid 4
>1936 Berliin-Rooma telg e Saksamaa ja Itaalia liit, loodi seoses Hispaania kodusõjaga >1937 astus välja Rahvasteliidust Kesk- ja Kagu-Euroopa riigid, jäädes NL ja teljeriikide vahele, üritasid kindlustada oma julgeolekut, sõlmides regionaalseod sõpruse ja vastastikuse abi osutamise leppeid Jaapan tahtis saada kogu Aasia valitsejaks, algatuseks: 1931 hõivas Mandzuuria >Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks, 1933 lahkus Rahvasteliidust Pingekolded: >1931 Jaapan Mandzuuriasse >1935 Itaalia Etioopiasse >1936-1939 Hispaania kodusõda >1936 Berliin-Rooma telg Hispaania kodusõda 1936-1939 >''Teise maailmasõja peaproov'' (Saksamaa, Itaalia, NSVL katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamiseviise) >fasismi ja kommunismi esimene kokkupõrge >taust: *1931. kuningas loobus troonist, Hispaania kuulutati vabariigiks *kasvab kommunistliku partei mõjupiirkondade *1936
Suurriigid hakkasid üha enam võitlema mõjuvõimu pärast. Kaug-Idas muutus sõjakaks Jaapan tahtis saada kogu Aasia valitsejaks. 1930. Aastate algul tungisid jaapanlased Hiinasse ning vallutatud Hiina osasse (Mandzuuriasse ) lõid nad Mandzukuo riigi. Rahvasteliit läks asja uurima ning ei tunnustanud Manzukuo riiki iseseisvana ja käskis neil oma väed Hiinast välja viia. Tokio valitsus aga eiras nende käsku ning Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks sõjaalgatajaks ja vallutajaks. Jaapan lahkus Rahvasteliidust, aga jäi Hiinasse. Sellest hakkas Rahvasteliidu allakäik. Maailm nägi, et Rahvasteliit ei suuda oma liikmeid kaitsta ning ei täida enam oma põhiülesannet hoida ära sõjalise jõu kasutamist rahvusvahelistes suhetes. Itaaliat valitsesid fasistid eesotsas Benito Mussoliniga. Fasistid soovisid muuta Itaalia sama võimsaks, nagu oli vanaaja Rooma keisririik. Selleks oli vaja uusi asumaid ja esimeseks ohvriks valiti Etioopia
1934 peeti viimane istung, tulemusi polnud. Samal ajal tekkis sõjakolle Mandzuurias. Jaapan hõivas selle, kuna Hiina polnud mingi vastane Mandzukuo (Jaapanist sõltuv Mandzuuria riik). Valitsejaks pandi kunagine Hiina keiser. 1937 tungis kallale juba kogu Hiinale. Lõppes alles 1945.aastal. Teine sõjakolle kujunes välja Aafrikas: 1935-36 vallutas Itaalia Etioopia. See oli iseseisev riik (Etioopia Kuningriik). Sai siis Etioopiast Itaalia koloonia. Rahvasteliidu nimetas Itaalia agressoriks ja kehtestas majandussanktsioonid. Kahjuks oli Itaalia majandus suunatud juba Saksamaale ja sellest ei olnud mingit tulu. Komas sõjakolle oli Hispaania: 1931. Hispaania kuningas loobus troonist ja Hispaaniast sai vabariik. 1936 sai võimule Rahvarinde valitsus (ühine rinne). Sinna kuulusid kommunistid, sotsialistid ja vabariiklased). See tõi kaasa mässu sõjaväes polnud nõus, et kommud võimule saavad. Ülestõusu hakkas juhtima Franco. Hispaania lõhenes kaheks.
· 25.11.1936 sõlmis Hitler Jaapaniga nn. Antikominterni pakti ühiseks tegutsemiseks Nõukogude Liidu vastu. Hiljem ühinesid Itaalia jt. riigid. Itaalia-Abessinia sõda · Taustaks Mussolini püüdlus luua "Itaalia impeerium" Rooma impeeriumi eeskujul. · Algas piirikonfliktidega 1934. aasta lõpul. Näitas Rahvasteliidu täielikku küündimatust konflikt lahendada · 3.10.1935 alustas Itaalia sõda. Itaalia kuulutati küll Rahvasteliidus agressoriks, kuid märkimisväärseid sanktsioone ei rakendatud. 5.05.1936. Abessinia liideti Itaalia Ida- Aafrikaga · Abessiinia ei andnud alla ega alistunud kunagi täielikult. 1941 oli riik taas vaba Austria ühendamine (Anschluss) · 14.04.1935 sõlmitud Prantsuse, Inglise, Itaalia kokkulepe nn. Stresa rinne pidi kindlustama just Austria territoriaalse terviklikkuse. Abessinia konflikt oli selle osapooled aga tülli ajanud.
USA valitsuse finantseeritud raadiojaam Ameerika Hääl vahendas sellised lubadusi paljudes keeltes üle Euroopa. Tegelikult polnud lääneriigis valmis K- ja I-E vabastamiseks reaalseid samme tegema. Korea sõda (1950-53) – esimene suurem sõjaline kokkupõrge külma sõja ajal, toimus Korea poolsaarel o P-K tungis L-Kle NSVL-i ja Hiina toetusel kallale. Vallutas suurema osa selle territooriumist. o P-K kuulutati agressoriks (USA idee, õnnestus, sest VM esindajal oli korraldus ÜRO Julgeolekunõukogu koosolekuid boikoteerida). ÜRO vägedele anti korraldus agressor peatada o P-K üksused lõigati tagalast ära, tõmbusid tagasi, ÜRO väed liikusid nende järel o P-K kokkuvarisemise ohu tõttu sekkus kommunistlik Hiina, tungisid ÜRO vägedele kallale 2
Tal on plaanid, ootused, eesmärgid ja kujutlused tegevuse tulemustest, s.t. oluliseks käitumise kujundjaks on kognitiivne tegur. Ja nii tuleb mängu veel üks mõjutegur - eneseregulatsioon. Sedagi võime käsitleda operantse tingimise põhiskeemi abil. Ainult et nüüd on kinnitus sisemine - ise-enesele-kohaldatud hüvitus või karistus. Ja selle nimel võib inimene mõnikord otsustada ignoreerida ilmselget välist hüvitust või karistust. “Igaüks, kes on püüdnud muuta patsifisti agressoriks või andunud usuinimest ateistiks, on üsna pea aru saanud käitumise kontrolli sisemiste allikate tähtsusest” (Bandura, 1977, lk. 128-129). Tänapäevased depressioonimudelid ja siit tuletatud kognitiiv-käitumisravi tehnikad toetuvad paljus Bandura tähelepanekule, et tajutud enese-efektiivsus on otsustav tegur selles, kas inimene julgeb uut käitumisviisi katsetada või kas ta sellest saadavat head tulemust omistab enesele või terapeudile, situatsioonile vms. juhuteguritele.
annaabi.ee 
