Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Külma sõja karikatuuride analüüs (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Külma sõja karikatuuride analüüs
1946
Sel karikatuuril on kujutatud Winston Churchilli kergitamas raudset eesriiet, kuhu on peale kirjutatud sissepääs keelatud. Raudne eesriie tähendas Nõukogude Liidu poliitilist üritust kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest. Ka karikatuuril on kirjas ’’By order Joe’’ ehk Nõukogude Liidu juhi Jossif Stalini käsul. See karikatuur näitab seda, et Churchill tahtis hoiduda tuumasõjast ja leevendada pingeid lääne jõudude ja Nõukogude Liidu vahel. Nagu karikatuurilt on näha, siis osa Euroopast oli juba Nõukogude võimu all. Lisaks on näha 2 poolt raudsel eesriidel mis on tegelt väga lähestikku ning näeme Nõukogude Liidu poolt ja kuidas lääne euroopa inimesed tulevad seda vaatama. Inimestele ei meeldinud selline poliitiline vastasseis kuna nad kardsid uue sõja puhkemist. Ning lisaks võib eel näha, et Nõukogude pool oli sõjatööstuslik ning valmis läänemaailmale vastu astuma. Kuid et seda ära hoida, tehti Stalinile mitmeid järelandmisi, et teda maha rahustada ning õnneks lõppes kõik hästi ja uut sõda ei puhkenud.
1947
Marshalli plaan oli Ameerika algatusel aidata taastada euroopa elu peale 2. Maailmasõda . Trumani doktriin oli Ameerika välispoliitiline doktriin mille abil sai vältida nõukogude liidu mõjusfööri langemist külma sõja ajal. Ameerika, kujutatud kui USA kongressi doktorina, üritab päästa lääne euroopat nõukogude liidu käest. Nõukogude liidu/ kommunismi ähvardus on kujutatud kui kuri beebi trasporditakse kommunistliku kotka abil. Kotkas lendab Lääne Euroopa suunas, mis näitab seda, et kommunism levis üle terve euroopa ja tõi kaasa kaose. Lääne euroopa poole sõidab ka USA kongressi doktor . Karikatuurile on kirjutatud, astu peale, doktor, mis näitab seda, et nad võistlevad omavahel kumb saab lääne euroopaga liitlaseks. See karikatuur on pigem suunatud lääne euroopa poliitikutele ja kodanikele . See on selleks, et veenda lääne euroopat, et nad vajavad abi ameerikalt, et nõukogude liit neid ei valitseks. Sellekssoovitakse, et Lääne euroopa liituks NATOga.
1948
Sel pildil on kujutatud Berliini blokaadi. Berliini blokaad oli see, kui Nõukogude Liit lõikas Lääne-Berliini täielikult välismaailmast välja. Eesmärgiks oli Lääne- Berliini liitmine Nõukogude Liiduga. Pildil on Stalin , kes vaatab korstnast püssiga linde kuid ei lase neid. Lindudena kujutatakse USA ja tema liitlasi, kes aitasid Lääne- Berliini toidu ja kivisöega, mis on lindude nokkade vahel
1950
Põhja- Korea mängib Lõuna- Korea vastu tennist, kohtunikuks Ameerika. 1950a. tundis P- Korea NSV Liidu ja Hiina toetusel L- Koreale kallale. USA nõudis ÜROlt P- Korea kuulutamist agressoriks. Ameerikal õnnestus oma ettepanek läbi suruda. Algab sõda ÜRO ja Põhja- Korea vahel. 1953. Aastal sõlmiti vaherahu . Korea sõjas osutus suurimaks kaotajaks NSV Liit.
1958
Maailmas seisid vasta kaks üliriiki- USA ja NSV Liit. NSV Liidu eesmärgiks oli kommunistliku süsteemi kehtestamine kogu maailmas sõna otseses mõttes. Kõige selgemalt avaldus ülemaailmne vastasseis Saksamaal.NSV Liit taotles Lääne- Berliini alutamist oma võimule. Lääneriigid nõudsid aga, et NSV Liit viiks oma väed Lääne-Berliinist ära. Et aga idasakslased pidevalt läände ei kipuks, Hruštšov rajas Berliini müüri. Läänes mõjus see NSV Liidu mainele halvasti
1962
See karikatuur näitab seda, kuidas Hruštšosv paneb tuumapomme Fidel Castro hammastele, nagu hambaarst. USA ja Kuuba vahel oli teravad suhted. Venelased tahtsid viia tuumapomme Kuubasse millega oleks saanud anda vastulöök tervele USAle. Aga kui Kennedy sai sellest teada, isoleeris ta terve Kuuba ja ütles venelastele, et kui nad ülevatad piiri siis nad võtavad seda kui agressiivsuse märgina ning pommitavad neid. Inimestele ei meeldinud Kennedy käitumine kuna see oleks lükanud käima võimaliku 3. Maailmasõja. Õnneks siiski seda ei juhtunud ning USA leppis Castro režiimi edasise eksisteerimisega.
1962
Hruštšov ja Kennedy teevad käesurumist ning nad istuvad aatompommidel . Venemaa hirmutas Kuubale panna aatompommid ja Ameerika kartis seda väga, kuna nad on Kuubale väga lähedal. Ameerika tegi diili, et kui Venemaa ületab piiri siis Ameerika pommitab neid. See karikatuur näitab, kui lähedal me olime 3. Maailmasõjale. Me olime lähedal Ameerika hävitamisele kuid õnneks nii ei läinud.
1964
Vietnami sõda osutus suurimaks läbikukkumiseks USAle. Lõuna- Vietnamis algas 1957.a partisanisõda , mida toetas Vietnami valitsus, Moskva kui ka Peking . USA astus vietkongide vastu 1964. Kardeti, et kui lubada kommunistid võimule Lõuna- Vietnamis, siis käivitab see ahelreaktsiooni ning Moskva mõju alla langeb kogu Ida- Aasia . Sõda oli väga verine ja ohvriterohke. Nagu ka karikatuurilt näha, siis Vietnami sõda oli kui lihamasin. Mõistuse kaotanud ameeriklased tapsid lõpuks nii lapsi, naisi kui ka vanureid. Ainuüksi tsiviilisikuid hukkus üle 4 miljoni.
1968
Karikatuurilt võib näha, kuidas kaks nõukogude jahimeest peavad jahti Tšehhoslovakkia partei juhile ja tema liitlastele ehk jänestele. Tšehhoslovakkias oli tekkinud rahulolematus riigi presidendi A. Novotnyga. Parteid asus juhtima Dubcek , kes kuulutas välja uue kursi ehk inimnäolise sotsialismi. NSV Liidu juhtkond ei saanud kudiagi lubada, et tema võimualal asub piirkond, kus igaüks võib mõelda ja öelda, mida tahab. Niisiis otsustati tšehhoslovakkide eksperiment jõuga lõpetada. Sõjaväe saatis teele Brežnev, kuulutated, et NSV Liidul on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal ning et NSV Liit kavatseb teha seda ka tulevikus. Sellest tekkis Brežnevi doktriin. Kõik olid lootnud, et nõukogude režiim muutub aja jooksul mõistlikumaks kuid paraku nii see polnud.
1991
1991. aastal iseseisvusidd mitmed riigid, nende hulgas ka Eesti. Nõukogude Liit hakkas lagunema. Riigipöördekatse läbikukkumine kiirendas lagunemist veelgi. Esile tõusis Vene Föderatsiooni president Jeltsin . Tema eestvedamisel moodustati Sõltumatute Riikide Ühendus. Paari nädala pärast liitus sellega veel 8 endist liiduvabariiki. See viis Nõukogude Liidu lõpliku lagunemiseni. Ülemnõukogu teatas ametlikult Nõukogude Liidu laialisaatmisest. Sellega lõees külm sõda. Ning nagu karikatuurilt näha, Nõukogude Liit purunes.
Vasakule Paremale
Külma sõja karikatuuride analüüs #1 Külma sõja karikatuuride analüüs #2 Külma sõja karikatuuride analüüs #3 Külma sõja karikatuuride analüüs #4 Külma sõja karikatuuride analüüs #5 Külma sõja karikatuuride analüüs #6 Külma sõja karikatuuride analüüs #7 Külma sõja karikatuuride analüüs #8 Külma sõja karikatuuride analüüs #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 157 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hannaliisv Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Ajaloo kontrolltöö- Külm sõda-külma sõja kriisid
5
docx

Ajaloo kontrolltöö- Külm sõda, külma sõja kriisid

Ajaloo kontrolltöö - Külm sõda, kriisid külma sõja ajal, pingelõdvendus 1.Rahvusvaheliste suhete pingestumine Euroopas 1940. Aastate teisel poolel. Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri ­ Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida

Ajalugu
Kokkuvõte erinevatest sündmustest 1930-1960
5
doc

Kokkuvõte erinevatest sündmustest 1930-1960

MÜNCHENI KONVERENTS (29. sept 1938) Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. Nii lootsid Liitlased ära hoida sõja puhkemise. MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT (23.aug 1939) oli mittekallaletungileping Saksamaa (Kolmanda Riigi ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid. Esimene salaprotokoll allkirjastati lepingu sõlmimise ajal, mis rahvusvahelist õigust eirates

Ajalugu
Külm sõda
60
pptx

Külm sõda

Külm sõda Diana Sahhatova termin võeti kasutusele 1947.a. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades • Sõjalised liidud • Kriisid: Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda, Berliini kriisid

Ajalugu
KÜLMA SÕJA KRIISID
74
ppt

KÜLMA SÕJA KRIISID

nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE  Termin võeti kasutusele 1947.a.  NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine).  Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine.  Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL IDA-EUROOPA AASIA AMEERIKA POOLA MONGOOLIA KUUBA SAKSA DV PÕHJA-KOREA TŠEHHOSLOVAKKIA PÕHJA-VIETNAM UNGARI HIINA RV RUMEENIA JUGOSLAAVIA ALBAANIA IDABLOKI ÜHISJOONED  Diktatuur  Kommunistlik partei  Sotsialistlik demokraatia

Ajalugu
Külma sõja kriisid
10
docx

Külma sõja kriisid

Nixon, kele poliitika oli – rahulik kooseksisteerimine ja läbisaamine kommunistlike riikide (eeskätt NSVL ja Hiin aga). USA hakkas vägesid välja viima 1972, kohale jäid ainult nõuandjad. Tulemus: 1973.a. sõlmis USA Vietnami DVga Pariisis rahulepingu. Vietnami sõda muutus kodusõjaks, mis 1975.a. lõppes kommunistide võiduga. 1976.a. ühendati kogu Vietnam Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks. Poola kriis 1980 ??????????????? Pingelõdvendusperiood (1970ndad) ja külma sõja lõpp Pingelõdvenduseks hakati nimetama suhete paranemist NSVL ja lääneriikide vahel 1970-aastate algul. Suhete paranemine algas kahe Saksa riigi leppimisest. See on seotud SLVs võimule tulnud valitsuse uue idapoliitikaga. 1970.a. kohtusid esimest korda mõlema Saksa riigi valitsusjuhid. Samal aastal sõlmiti SLV ning Poola vahel idalepingud, millega SLV tunnustas SDV idapiiri Saksamaa idapiirina. 1971.a. sai SLV õiguse esindada Lääne-Berliini rahvusvahelisel areenil. 1972.a

Ajalugu
Külm sõda
4
docx

Külm sõda

KÜLM SÕDA Külm sõda ­ kahe üliriigi ­ USA ja Nõukogude Liidu ­ vastasseis, mis algas kohe pärast II maailmasõda ning kestis sotsialismileeri lagunemiseni (1990ndate algus). Vastasseis hõlmas kõiki eluvaldkondi; vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna. Külma sõja algus: 1946 ­ W.Churchilli kõne Fultonis kahe leeri vastuoludest. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. 1947 ­ Trumani doktriin ­ poliitiline juhtmõte, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu (selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid). Trumani doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan (1948-1952) ­ abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele;

Ajalugu
Ajalugu-Maailm 1956-1985
16
docx

Ajalugu: Maailm 1956-1985

NSV Liit ei suutnud alla neelata Lääne-Berliini. Kõige alandavam Moskva jaoks oli asjaolu, et Lääne-Berliin oli väravaks, mille kaudu idasakslased pidevalt läände valgusid. 1961. aastal otsustas Hruštšov selle värava sulgeda. 13. augustil rajasid Nõukogude sõjaväelased peaaegu ühe ööga Berliini müüri, mis Lääne-Berliini tihedalt sulges. Müüri tugevdati hiljem tunduvalt, sellele lisandus lai tõkkeriba, millele tunginud inimene ilma hoiatamata maha lasti. Müürist sai külma sõja sümbol, mis mõjus Läänes NSV Liidu mainele võib-olla halveminigi kui Ungari sündmused, mis ajapikku unustati. Kuid müür püsis ja tõestas oma okastraatide ja vahitornidega iga päev, et sotsialismileer kujutab endast vaid hiiglaslikku vanglat. Kuuba kriis 1956. aastal tõi laev nimega Granma salaja Kuuba rannale rühma revolutsionääre eesotsas Fidel Castroga, kes alustasid diktaator Batista vastu partisanisõda. See kujunes edukaks ja 1959. aastal tuli Castro võimule.

Ajalugu
KÜLMA SÕJA KRIISID
7
rtf

KÜLMA SÕJA KRIISID

Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda.Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh. Külma sõja kujunemine. Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun