1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan, Locarno konverents, Briand-Kellogi pakt, patsifism Pariisi rahukonverents 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa (Clemenceau) ja Inglismaa (Lloyd George) huve arvestavate rahulepingute
Ajalugu · Pariisi rahukonverents 1919-1920 · Osalesid esimeses maailmasõjas võitjariigid, kaotajaid ei kutsutud · Otsustas suur kolmik ehk prantsusmaa, ingslismaa, ameerika. · Prantsusmaa oli kõige kangem ja ütles, et kaotajad on kõiges süüdi. Ta tahtsid saksamaad tükeldada. Rahulepingud sõlmiti: Saksamaaga Versailles' rahuleping 28.06.1916 Austriaga Ungariga Bulgaariaga Türgiga · Loodi rahvasteliit = maailma riike ühendav organisiatsioon, mis pidi ära hoidma sõja tekke ja aitama kaasa riikidevahelisele majanduslikule ja kultuurilisele koostööle. Idee autor oli USA president Wilson, aga ise nad liidu liikmeks ei astunud. Rahvasteliidu keskus asus Genfis (sveitsis) · Esimese maailmasõja tulemusena muutus poliitiline kaart. 1) Suured impeeriumid lagunesid: -Saksa impeerium -Austria-Ungari imp -Türgi imp -Venemaa imp 2) Tekkisid uued riigid: -So
koolivõrku, rajati uusi moodsaid koolimaju, trükiti eestikeelseid õpikuid, pandi tugev alus kutseharidusele. Suurt tähelepanu pöörati eestikeelsele kõrgharidusele. Loodi uusi koole(Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja muid kõrgemaid muusika- ja kunstikoole Tallinnas ja Tartus). Teadus: Peamiseks teaduskeskuseks kujunes Tartu Ülikool, kuid tähtsamad olid ka Tallinna Tehnikaülikool, Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts, Akadeemiline Ajaloo Selts jt. Ja ka mitmed muud asutused: Eesti Rahva Muuseum, Riigi Keskarhiiv, Loodusvarade Instituut jt. Mitmed Eesti teadlased saavutasid ülemaailmse tuntuse ja tähelepanu pöörati eriti eesti keelele, kirjandusele, rahvaluulele, ajaloole, arheoloogiale ja geograafiale. Kirjasõna: Eestikeelsed trükised muutusid kättesaadavamaks. Kasvas erinevate ajalehtede ja ajakirjade arv ning trükiti ka Eesti Entsüklopeedia. Kirjanduses oli valitseval kohal proosa, ennekõike romaan
tulemuslik. Eesti sai ka välis abi. Detsembris saabus Tallinna Ignlise laevastikueskaader- nurjas pealinna vallutamise plaani. Vabatahtlike saabus ka Soomest, Taanist ja Rootsis. 6.jaanuaril hakkavad eestlased vastupealetungi, suund Tallinn-Narva. Eestlased vabastasid järjest Valga, Võru ja Petseri. Vasteliina-Orava ja Rõuge-Haanja all murti Punaarmee rünnakuhoog. Kutsuti kokku Asutav Kogu, mis lahendaks lõplikult Eesti tulevikuga seotud küsimused. Tartu rahu Eesti delegatsiooni juhtis Jaan Poska, Vene oma Adolf Joffe. Piiriküsimustes puhkesid kõige ägedamad vaidlused, kuna enamlased nõudsid enestele kogu Petserimaad ja Virumaad (kuni Kundani). Rahulepingule kirjutati alla 1920. a. 2. Veebruari esimesel tunnil. Eesti saavutas teda rahuldava riigipiiri kehtestamise. V Maailma sõdadevaheline aeg: demokraatia areng USA, Inglismaa ja Prantsusmaa näitel Demokraatia tunnused
I MAAILMASÕDA 1914 -1918 Põhifaktid 28. juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast Inglismaa soovis oma
ebaõnnestumine, positsioonisõja algus Tannenbergi 1914, Idarinne saksa-vene rindel Hindenburg/Luddendorff purustasid ühe vene armee, teine taandus Ida-Preisimaal Ypres’i 1915 aprill, Läänerinne esimene mürkgaasi kasutus, sakslaste keemiarelv Somme’i 1916 sept, Läänerinne esimesed tankid, kokku 1,3mlj hukkunut Jüüti merelahing 1916, Läänerinne Taani rannikul, mere ajaloo suurim rinne 7. Eluolu sõja ajal ● Naiste tähtsuse tõus kuna mehed sõjas ● Suur osa inimesi rindel ehk kehtestati töökohustus ● Varisesid kokku türgi, austria-ungari, venemaa ● Formuleerus kindel peremudel (naine kodus, mees tööl) ● Aja möödudes sõja romantiseerimine vähenes, sest sõda venis pikemaks -> tüdimus pahameel, vigastused ● Sallimatus muulaste vastu ● Riigil suur osa majanduses, saksa majandusblokaad
AJALUGU: I ja II maailmasõda MAAILM 20. SAJ ALGUL Maailm oli tugevalt Euroopa-keskne - üldlevinud oli veendumus, et maailma arengu ja progressi vundamendiks on Euroopa riigid ja euroopalikud ideed ning väärtushinnangud Jõudu hakkasid tõestama USA (põlvnes silmnähtavalt Euroopast) ja Jaapan (tugevus sõltus selles, kuivõrd palju oli ta suutnud üle võtta euroopalikke saavutusi, eriti sõjanduses ja tehnikas) Mõesõnaks sai progress käsitleti kui katkematut ja vääramatut edasiliikumist madalamalt arengutasemelt kõrgemale Ehitati pilvelõhkujaid, kasutati elektrilaternaid, kadusid hobutrammid Sufrazettid ehk naisõiguslased - liikumine toimus USAs ja UKs; eesmärk oli võidelda naiste hääleõiguse eest Lisaks optimismile leidus ja sügavad pessimismi üheks avalduseks oli antisemitsismi (juudivastasuse) tugevnemine Alus pandi geneetikale, sündisid kvantmehaanika, rel
1. Maailm 20nda sajandi alguses Kuidas inimesed elasid? Toimus tööstuse areng ja linnastumine. Toimus linnade slummistumine. Tekkisid teravad keskkonna ja hügieeniprobleemid. Linnades tekkis ilma juurteta massikultuurile vastuvõtlik inimtüüp. Haridus ja arstiabi said kättesaadavaks ka madalamatele ühiskonnakihtidele. 20nda sajandi alguse linnainimese elulaadis oli palju tänapäevast: ühistransport, kraanivesi, elekter, autod, tummfilmid. 19nda sajandi lõpu ja 20nda sajandi algust on nimetatud teadusrevolutsiooni ajaks. Rassism ja antisemitism Väljarändamisliikumine Antisemitism on juutide teistest rahvastest halvemaks või maailma hädades süüdlasteks pidamine. Prantsusmaal toimus nn. Dreyfusi afäär. Dreyfus oli juudipäritolu prantsuse ohvitser, keda süüdistati sõjasaladuste reetmises. Tänu avaliku arvamuse survele vabanes ta vanglast mõne aasta pärast. Suurbritannias toimus äge naisõiguslaste võitlus valimisõiguste vastu.
Kõik kommentaarid