Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kriisid (0)

1 Hindamata
Punktid
1948. kuulutasid juudid oma territooriumil välja Iisraeli riigi.Juutidele-araablastele Palestiina , ründasid Iisraeli riiki.
Korea sõda (1950-1953)- Korea sõda toimus Põhja-Korea ja Lõuna-Korea vahel. Põhja-Korea toetas kommunismi ja teda abistasid Hiina ning NSVL väed.Korea jagunes kaheks - Lõuna-Koreaks, mis oli kapitalistliku orjendatsiooniga ja demokraatlik riik, kommunistlikuks Põhja-Koreaks. See toimus kohe peale II MS.Põhjus - NSVL soov kehtestada Lõuna- Koreas kommunistlik kord.L.-Koreal ei olnud oma armeed , ta oli kaitsetu.P-Korea tungis NSVL ja Hiina toetusel L-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. USA palvel kuulutati P-Korea agressoriks ning ÜRO surus pealetungi tagasi. Suurimaks kaotajaks jäi NSV Liit.
Berliini ülestõus 1953-Suurenenud rahulolematus ja vabadusetahe tekitas vastuhaku . Streiki alustasid ehitustöölised ning see kasvas massimeeleavalduseks. Haarasid kogu Ida-Saksamaa ning mõnel pool õnnestus meeleavaldajatel võim enda kätte saada. Lääneriigid ei tulnud appi ning ülestõus suruti maha. Kuulutati välja sõjaseisukord ning tänavale toodi tankid .
Kesk- ja Ida-Euroopas ootasid NSV Liidu ikestatud rahvad vabanemist. Sobival hetkel loodeti see Lääne abiga kukutada. Lääneriikide liidrite kinnitused : kommunismi all vaevlevatel rahvastel tasub vaid hirmuvalitsuse vastu välja astuda ning neile antakse abi. Tegelikult polnud lääneriigid valmis asutama vabastamise samme .
Ungari ülestõus 1956-Toimus meeleavaldus Poola toetuseks, mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Tänavatel toimusid lahingud. Võimule sai Imre Nagy, kes tahtis Ungaris demokraatia üles ehitada ning sõlmis kokkuleppe relvajõudude väljaviimiseks riigist. Kuna jällegi ei võtnud lääneriigid midagi ette otsustas NSV Liit ülestõusu jõuga maha suruda.
Suessi kriis 1956-Egiptuse juht G. A. Nasser riigistas inglastele kuulunud Suessi kanali. See tõi konflikti lääneriikidega. Egiptuse poolele asus NSVL, kes varustas neid ka relvadega. Inglaste mahitusel ründas Egiptust Iisrael, sõtta astusid ka Suurbritannia ja Prantsusmaa. Kriisi tagajärjel vähenes Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju maailmas ning suurenes NL autoriteet Lähis-Idas.
Kriisid #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mannu01 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kriisid ja sõjad pärast II-MS-i
2
doc

Kriisid ja sõjad pärast II-MS-i

Kriisid ja sõjad pärast teist maailmasõda Uute pingekollete teke maailmas 1950. aastatel: 3-ndale maailmasõjale oldi korduvalt lähedal. Vastasseisule Euroopas lisandus konkurents maailma teistes piirkondades. Eriti Lähis-Ida ning Indo-Hiinas. Lähis-Idas tekitas pingeid Iisraeli sünd, mis tõi kaasa vanade vastuolude teravnemise. 1947. a võttis ÜRO vastu otsuse luua Palestiinasse juutidele Iisraeli riik ning araablastele Palestiina riik. 14. mai 1948 kuulutati juutide riik välja. Araablased aga ei nõustunud Palestiinat juutidega jagama ning ründasid järgmisel päeval Iisraeli. Sõjas osutusid edukamaks juudid. 1949. a sõlmiti vaherahu, kuid pinged jäid püsima. Vastuolud süvenesid ka Aasias. Kommunistide võidule Hiina kodusõjas järgnes kommunistlike liikumiste mõju kasv Indo-Hiinas ja Korea poolsaarel, kus tekkis 2 Korea riiki. Põhja-Koreas seadis NSV-Liit võimule oma käsilased, Lõuna-Korea üritas aga üles ehitada demokraatiat. Kesk- ja Ida-Euroopas ootasid NS

Ajalugu
Sõjajärgne maailm-pärast IIMS
4
doc

Sõjajärgne maailm (pärast IIMS)

Sõjajärgne maailm II Maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Etteotsa said USA ja Nõukogude Liit. Trumani doktriin- 1947- Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. (kommunistlike võimuhaaramiskatsete vastu) Harry Truman- USA president, demokraat, võimekas ning kaugelenägev poliitik. George Marshall- USA riigisekretär Marshalli plaan- 1947- ulatuslik abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti parandada Euroopa majanduse olukorda ning nõrgestada kommunistide mõju. Stalin keelas selle Nõukogude mõjusvääris, kuid Jugoslaavia ignoreeris keeldu. Berliini blokaad- 1948- NL lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast. (elektrist, kütusest, toiduainetest), et linna alistuma sundida ning seda endaga liita. USA tagas õhusilla abil Lääne- Berliini varustamise ning NSVL oli sunnitud 324 päeva pärast blokaadi

Ajalugu
Külm sõja kospekt
8
docx

Külm sõja kospekt

Külma sõja oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine. 1952. aastal katsetas USA veelgi võimsamat vesiniku- ehk termotuumapommi. 1953 lõhkas oma pommi ka NSVL. 1950. aastatel hakati tootma kontinentidevahelisi rakette, mis võisid tuumapea viia igasse maailma nurka. Kohe asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, suurtükid, lennukid jms. Võisteldi ka õhu- ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. 1948 märtsis sõlmisid UK, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksemburg koostöölepingu ehk Lääneliidu. 1949 asutasid UK, Holland, Belgia, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, Kanada, USA Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO. 1949 asutas NSVL Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ja 1955 sidus NSVL oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Hoidmaks ära uut sõda ning reguleerimaks riikidevahelisi suhteid, asutati võitjariikide kokkulepe järgi 1945. aastal 23.

Ajalugu
Esitlus-Kriisid ja sõjad pärast II MS
9
pptx

Esitlus: Kriisid ja sõjad pärast II MS

Kriisid ja sõjad pärast Teist maailmasõda Uute pingekollete teke. Olukord Lähis-Idas 1947.a. novembris otsustati ÜRO Peaassambleel, et Palestiina tuleb jagada araabia ja loodava juudi riigi vahel. 14. mail 1948.a. loodi Iisraeli riik. Iisraeli esimeseks peaministriks sai David Ben Gurion. Määrati kindlaks piirid ning Jeruusalemma rahvusvaheline eristaatus. otsus ei rahuldanud ei araablasi ega juute. 15. mai 1948 - juuni 1949 toimus Araabia-Palestiina sõda. Palestiina araablaste poolel sekkusid sõtta: Egiptuse, Süüria, Jordaania, Iraagi ning Saudi Araabia ja Jeemeni väed. Iisraeli riigil tõrjuda naaberriikide agressiooni. Sõja käigus hõivas Iisrael enamiku Palestiina Araabia riigi territooriumist, ülejäänud osa Jordani jõe läänekaldale jäävad alad ja Gaza sektor liideti vastavalt Jordaania ja Egiptusega. Sõda lõppes ÜRO vahendusel vaherahukokkuleppega. Rahukonverents jäi aga pidamata. 1950.a kuulutas Iisrael Lä?

Ajalugu
Sõjajärgne maailm
14
docx

Sõjajärgne maailm

Sõjajärgne maailm 1945-1956 Külm sõda. Külma sõja algus. Võidurelvastumine KÜLMA SÕJA ALGUS (1946) NSV Liidu lääneliitlaste suhete jahenemine sai alguse juba sõja lõpul. Lääneliitlastele hakkas järjest rohkem tunduma, et Hitleri purustamise kõrval püüab Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Need kahtlused said kinnitust sõja järel, kui NSV Liit seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile ning keeldus vägesid Iraanist välja viimast. NSV Liidus jäi esialgu kehtima sõjaseisukord, majanduse kogu jõud suunati sõjatööstuse arendamiseks, kasutades selleks sõdurite ja vangide tasuta tööjõudu. 1946. aasta algul pidas Stalin Moskvas kõne, kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Stalini kõne andis märku, et Nõukogude Liit valmistub konfliktiks Läänega. Kuu aega hiljem pidas Churchill USAs Fultonis kõne, milles tõi esile seniste liitlaste vastuolud ning kutsus Lään

Ajalugu
Rahvusvahelised suhted 1950-1970
4
doc

Rahvusvahelised suhted 1950-1970

Raudne eesriie- Nõukogude Liidu riikide eraldatus muust maailmast, tõkestades oma liitu kuuluvate riikide läbikäimist ja suhtlemist lääneriikidega. 1947 Trumani doktriin- USA välispoliitika eesmärgiks oli vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. USA toetab kõikide oma vahenditega demokraatia levikut ja takistab sotsialistliku ideoloogia levikut. 1947 Marshalli plaan- USA abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti aidata Euroopa majandust ja nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. 1948 Berliini blokaad- NSV L lõikas Lääne- Berliini ära välismaast. Jättis ilma elektrist, kütusest, toidust, lootes linna endaga liituma. USA ehitas õhusilla, mida varustas aasta aega. NSV oli sunnitud lõpetama blokaadi. 1949- Saksamaa Demokraatlik Vabariik- IDA & Saksamaa Liitvabariik- LÄÄNE Külm sõda- Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki elu valdkondi. 1)Võidurelvastumine 2)Euroopas poliitli

Ajalugu
Elu pärast II maailmasõda
3
odt

Elu pärast II maailmasõda

Ta tühistas mitmed Beria uuendused, kuid siiski sai ta aru, et alternatiivi pole. Hrustsovi võimuletõus 1956. aastal Kommunistliku partei sisese võimuvõitluse käigus asus Hrustsov koos liitlastega partei KK-s 1956. aastal konkurente kõrvaldama, kasutades ära nonde Stalini-aegseid kuritegusid. Ta kuulutas avalikult Stalini isikukultusest ning alustas Stalini aegse kommunistliku partei juhtide paljastamist ja vangilaagritesse paigutatud inimeste vabastamist. 3. Kriisid (põhjused, tulemused, toetajad, tagajärjed) Korea sõda- 1950. a. Juunis tungis kommunistlik Põhja-Korea NSV Liidu ja Hiina toetusel Lõuna- Koreale kallale ja vallutades suurema osa selle territooriumist. USA nõudis ÜRO julgeoleku nõukogult Põhja-Korea kuulutamist agressoriks, see läks läbi ja ÜRO vägedele anti korraldus agressioon peatada. Toetajad: NSV Liit ja Hiina Tagajärjed: NSV Liidu autoriteet Euroopas ja Aasias vähenes. Maailma jaoks vajus Korea sõda unustusse.

Ajalugu
Sõjajärgne maailm 1945-1956
3
docx

Sõjajärgne maailm 1945-1956

Sõjajärgne maailm 1945-1956 Külm sõda. Külma sõja algus. Võidurelvastumine 1947-91. Pooled : USA + dem. riigid, kes olid vabatahtlikult VS NSVL + sotsialistlikud riigid, kes olid sunnitud. Lääneliitlastele tundus, et Hitler üritab kehtestada kontrolli üle kogu Euroopa. Said kinnitust. NSVL seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas territoriaalsed pretensioone Türgile ning keeldus vägesid Iraanist välja viimast. NSVL sõjaseisukord, kogu jõud suunati sõjatööstuse arendamiseks. 1946 a algul pidas Stalin Moskvas kõne , kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Kuu hiljem pidas W.Churchill USAs Fultonis kõne, milles tõi esile seniste liitlaste vastuolud ning kutsus Läänt üles kommunismi levikule vastu seisma. Unistades maailmavalitsemisest, tugevdas ta kommunistlikku kihutustööd ning likvideeris viimsed dem. Jäljed Kesk- ja Ida- Euroopas, valmistudes sõjaks. Võidurelvastumine-oluline joon. Mõlematel pooltel võimsad

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun