50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 21 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Risto Tõldsep
Õppematerjali autor
9A 1 2.Sisukord 19.Sõja tagajärjed 3.Sõja algus 20.Sõja tagajärjed 4.Eellugu 21.Sõja tagajärjed 5.Eellugu 22.Sõja tagajärjed 6.Eellugu 23.Kaotused 7.Eellugu 24.Kaotused 8.Relvajõud Talvesõjas 25.Kaotused 9.Punaarmee ülesanded 26.Kaotused 10.Punaarmee ülesanded 11.Sõjategevus 27.Pilt 12.Sõjategevus 28.Pilt 13.Sõjategevus 29.Pilt 14.Sõjategevus 30.Kasutatud kirjandus 15.Sõjategevus 16.Välisabi Soomele 17.Välisabi Soomele 18.Välisabi Soomele 2 Sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel Osa Teisest maailmasõjast Sõda algas 1939 Nõukogude Liidu rünnak Soome Vabariiki Rünnak toimus sõda kuulutamata 3 Saksamaa ja Venemaa staatuse taastumine Võimul oli
................................5 Austria anšluss, Müncheni Sobing...............................................................6 Tšehhoslovakkia häving, Molotovi-Rippentropi pakt..................................7 Poola purustamine, Kummaline sõda, Välksõda läänes...............................8 Lahing Inglismaa vastu, Saksamaa vallutab Balkani poolsaare...................9 Sõjategevus maailma teisel rindel, Sõda merel ja õhus..............................10 Baaside lepingud, Soome talvesõda......................................................11-15 Nõukogude okupatsioon Eestis, Saksamaa rünnak NSV Liidule.........15-17 Stalingradi lahing, Maailm sõjas...........................................................17-21 Saksamaa purustamine...............................................................................21 Kohtumõistmine süjakuritegude üle...........................................................22 Kokkuvõte...........................................................
Nõo Reaalgümnaasium Teise maailmasõja tähtsamad lahingud Referaat Koostaja: Rauno Martin Juhendaja: Ege Lepa Nõo 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus...........................................................................3 2. Talvesõda..............................................................................4 2.1. Sõjakäik 2.2. Sõja tagajärjed 3. Britannia lahing.......................................................................6 3.1. Luftwaffe 3.2. Kuninglik lennuvägi 3.3. Sõdivad pooled 3.4. Sõjakäik 3.5. Tagasivaade lahingule 4. Moskva lahing..........................................................................9 4.1. Operatsioon Taifuun 4.2. Sakslaste ebaõnnestumine 5
Soome vastuhaka paljastas Punaarmee suured nõrkused ja see oli eelkõige häbistav Nõukogude Liidule. Inglismaa ja Prantsusmaa saatisid Soomele abivägesi ja see tähendas, et sõja jätkamisel Soomega satub Stalin konflitki Inglismaa ja Prantsusmaaga ja seda tahtis Stalin vältida. 1940 aasta 13. Märtsi hommikul sõlmis Soome Moskvaga rahu. Punarmee kaotas ligi miljon meest surnute ja haavatutena soomlasi hukkus 21 000 ning 44 000 sai haavata. Stalinile avaldus Talvesõda muljelt kuna ta ali mees kes austas ainult toorest jõudu. Rahu mis oli saavutatud oli kahel põhjusel raske, esiteks tuli Soome kagunurgas nõukogude liidule loovutada kümnendik Soome territooriumim, teiseks lubati Nõukogude Liidul lubati Hankosse sõjaväebaas rajada. 1940 aasta kevadest otsiti sõjast laastatud rahvale toitu. Sõjaväga naasis rindelt ja Rootis evakueeritud lapsed tulid koju. Tehti kordi linnu mis olid saanud kannatada pommitase käes
sõlmiti vastavad lepingud, mille tulemusena sisuliselt okupeeriti Eesti, Läti ja Leedu. 5) 28.sept. 1939 oli likvideeritud Poola riik. Sellel päeval sõlmisid Saksamaa ja NSVL sõpruse- ja piirilepingu, millel oli ka salajane lisaprotokoll, millega Leedu läks NSVL huvisfääri, piir Poolas kahe riigi vahel nihkus veidi ida poole. 3.Sõjategevus Euroopas 1939-1940: 1) Poola vallutamine Saksamaa ja NSVL poolt 1.sept. 1939 28.sept. 1939 2) Soome Talvesõda 30.nov. 1929 12.märts 1940 3) Taani, Norra alistamine 1940 kevadel Saksamaa poolt 4) Saksamaa sissetung Hollandisse, Belgiasse, Luxemburgi, Prantsusmaale, 14.juuni langeb Pariis, 22.juuni kirjutatakse alla Prantsusmaa- Saksamaa vahelisele lepingule: Saksamaa okupeerib Põhja-ja Lääne-Prantsusmaa, Lõuna-Prantsusmaal moodustatakse Vichy valitsus, eesotsas Petainiga, kes teeb koostööd Saksamaaga.
Luxenburg, Põhja Prantsusmaa, Kreeka ja Jugoslaavia. 2) NSV Liit : Karjala, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Bessaraabia. Saksamaa lasi hukata juute koonduslaagrites, umbes 12 miljonit inimest hukati. ( Ka slaavlasi ja mustlasti ). Laastati ka juutide ärisid. NSV Liit lasi hukata 20 000 Poola ohvitseri, seda ei tunnistata tänapäevani. 14. juunil 1941. aastal toimus küüditamine. 8. Talvesõda: dateeri, sõja põhjused ja tulemused. 1939. 1940.aastal toimus Soomes Talvesõda. Sõja põhjuseks oli see, et NSV Liit tahtis Soomet enda võimu alla, nagu to oli kunagi olnud Vene Keisririigi võimu all. 1939.aasta novembris süüdistas NSV Liit Soomet piiritülis, mis oli NSV Liidu enda lavastatud. Soome suurtükivägi olevat rünnanud Nõukogude vägesid. Soomlased soovisid küll asja uurida, kuid NSVL ütles lahti varem sõlmitud
Saksamaa vastu ❧ „Homme kuulub mulle“ muusikalist „Kabaree“ https://www.youtube.com/watch?v=_tUctFu46_c ❧ „Oo sa ilus Westerwald“ („O du schöner Westerwald“) https://www.youtube.com/watch?v=ky-zdHMNFNM&playne xt=1&list=PL71E6AD21A15A4F76&feature=results_main BALTI RIIKIDE OKUPEERIMINE 1939–1940. SOOME TALVESÕDA ❧ Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel ❧ Nõukogude baasid rajatakse ka Lätti ja Leetu ❧ Soome Talvesõda ❧ Balti riigid ja NSV Liit 1939–1940 ❧ Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel ❧ Poola ründamisega hakkasid Saksamaa ja NSV Liit MRP-d ellu viima. NSV Liit hakkas otsima ettekäänet Balti riikide (Soome, Eesti, Läti ja Leedu) annekteerimiseks. Sobivaks ettekäändeks Eesti puhul osutus Poola allveelaeva “Orzel” põgenemine Tallinnast 17. septembril 1939
kasutada radarit. Kuigi mõnel hetkel olid sakslased edule väga lähedal, õnnestus Inglise õhujõududel siiski „lahingus Inglismaa pärast“ peale jääda. Olulist osa etendasid nende poolel võitlevad Poola, Tšehhi ja teiste sakslaste anastatud maade lendurid. Septembri keskpaigaks oli Luftwaffe kandnud sedavõrd suuri kaotusi, et Hitler andis käsu dessant Inglismaale edasi lükata. Hitler oli saanud Teises maailmasõjas esimese tõsisema tagasilöögi. Baaside leping, baasid, Talvesõda Baaside leping 24.september 1939 saadeti Moskvasse välisminister Selter, et sõlmida NSV Liiduga vastastikuse abistamise leping, mille alusel Eesti territooriumile loodetakse SNV Liidu sõjaväebaasid. Keeldumise korral ähvardas Molotov kasutada jõudu. Selter palus aega valitsusega konsulteerimiseks ning naasis Eestisse, kus Eesi juhtkond otsustas NSV Liidu nõudmised vastu võtta. Naaberriikidelt Eesti sõjalist abi ei palunud.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid