Natsirežiim - Teise maailmasõja puhkemise peamine süüdlane? (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

docx

II MS kokkuvõte

Euroopasse sissetungi, lootis Euroopa riigid üksteisega sõtta lükata ja siis sobival hetkel need vallutada. 23.august 1939- Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmiti Molotovi- Ribbentropi pakt, lubasid teineteist 10 aastat mitte rünnata, ning lisaprotokoll- jagasid Ida-Euroopa ära, NL sai Soome, Eesti ja Läti, Bessaraabia, Poola pidi pooleks jagatama, kuu aega hiljem sõlmitud lisaprotokolliga müüs Saksamaa NSV Liidule ka teise osa Poolast Selle pakti sõlmimine tähendas, et uus MS võis alata TEISE MAAILMASÕJA ALGUS 1939-1941 1.sept 1939- Hitler tungis Poolale kallale, Poola ei saanud vastupanna, 17.sept 1939- tungis kallale Hitler Poolale hõivates Ida-Poola 3.sept 1939 Prtsmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale sõja, kuid sinna ei sekkunud Kummaline sõda 1939-1940 Saksamaa ja lääne vahel, kus sõjategevus soikus, kumbki pool aktiivsust ei näidanud

Ajalugu

6

doc

II Maailmasõda

2. Eesmärgid 3. Saksamaa ­ Luua Suur-Saksamaa ja saada aaria/saksa rahvale rohkem eluruumi. 4. Nõuk. Liit (Venemaa) ­ Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). 5. Itaalia ­ Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia Vana-Rooma aegse hiilguse. 6. Jaapan ­ Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Teise maailmasõja puhkemise põhjused Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. · Pariisi rahukonverentsi ebaõiglased otsused. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas laenude abil sõjatööstust · Stalin Nõukogude Liidus arendas sõjatööstust · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused

20. sajand maailmas

7

docx

Adolf Hitler ja natslik Saksamaa

heastada. 3) Pettumine demokraatlikus riigikorralduses ­ valimiskünnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine tekitas terava riigisisese võimuvõitluse ning ebastabiilsuse, mis kahjustas demokraatia autoriteeti ning tõi kaasa igatsuse "kõva käega" valitsuse järele. 4) Majanduslikud raskused ­ tulevased diktaatorid lubasid võimule pääsedes riigi abi kitsaskohtade lahendamisel ning elujärje kiiret paranemist. Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemuste ja Weimari vabariigiga rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler. 1923. aastal üritas Hitler Münchenis võimu haarata, kuid natside mässukatse suruti maha ja Hitler mõisteti koos kaasosalistega vangi, kus ta kirjutas raamatu "Mein Kampf". Kolmas Riik ehk Kolmas Reich oli Saksamaa kujundlik nimetus aastatel 1933­1945, kui riiki valitses Führer'i ehk Valitseja - Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik diktatuur

Ajalugu

5

docx

Teine maailmasõda, konspekt

läbi. 4) Suvel 1943 lootis Hitler idarindel uuesti edu saavutada (Kurski kaar). Punaarmee tõrjus sakslased lõplikult tagasi (50päeva, vastamisi umbes 2,3 miljonit sõdurit). Sellega läks initsiatiiv idarindel venelaste kätte ja sakslased alustasid taganemist läände. 5) Sügisel 1943 maadusid USA-Briti väed Sitsiiliasse ehk Itaaliasse. Mussolini kõrvaldati võimult ja Itaalia palus vaherahu. 6) 6. Juuni 1944 Normandia dessant. Nimetatakse teise rinde avamiseks. Lääneliitlased maadusid Põhja-Prantsusmaal Normandiasse. Ajaloo suurim dessantoperatsioon. 24 tunniga paisati Prantsusmaa rannikule 250 000 sõdurit. Lõpuks kokku 3,5 miljonit.  Dessandi eesmärgiks oli vabastada Prantsusmaa Saksa okupatsioonist, mis õnnestus. Lääneliitlased jõudsid Saksa piirini. Berliini vallutamine Jaanuaris 1945 hakkas punaarmee jõudma Saksa aladele. Saksa väeosad järjest taganesid või alistusid

Ajalugu

6

docx

2. maailmasõda vastused küsimustele

aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas ning lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Ansluss 1938. aastaks oli Hitleri positsioonid sedavõrd tugevnenud, et võis hakata maailma vallutama. Esimeseks ohvriks Austria. Veebruaris Austriale ultimaatum ­ natside vabastamine ja nende

Ajalugu

6

doc

Rahvusvahelised suhted 1930

aasta põhiseadus -> Parlamentaarne demokraatlik vabariik 12. märtsi 1934. aasta Pätsi-Laidoneri sõjaline riigipööre // pätsi peamiseks tegevusmotiiviks oli võimuiha: riigipöördega kõrvaldas oma poliitilised rivaalid - vapsid ja koondas võimu tugevakäeliselt enda kätte (suure tõenäosusega oleksid vapsid tulnud võimule võites 1934. aasta aprillis valimised). -> Autoritaarne diktatuur nn vaikiv ajastu 17.06.1940 Eesti Vabariigi lõpp ?Rahvusvahelised suhted 1930. aastatel sh 2. maailmasõja eelõhtul 1938-1939 1) Ansluss - Austria annekteerimine ehk vägivaldne liitmine Saksamaa koosseisu 1938 13. märts. Austriast sai Saksamaa üks osa - Ostmark. (Austria riik taastus 2. Maailmasõja lõpul). 2) Tsehhoslovakkia kriis - 1938 kevad kuni suvi. Hitler kasutas ettekäändena 3 miljoni sudeedisakslase nn "õigusetut" olukorda. Kriis kulmineerus septembris ja Tsehhoslovakkia valmistus sõjaks. 3) Müncheni konverents (29.09.1938) - osalesid nelja riigi poliitilised liidrid Chamberlaini

Ajalugu

6

docx

II maailmasõda

Ultimaatum üldiselt Stalingradi lahingut, mis toimus novembrist 1942 Leedule(mille lõunariik Poola, selgelt Poola järgmine riik). Peale veebruarini 1943. Stalingradi lahinguga peatati sakslaste Tsehhoslovakkia hõivamist sai lääneriikidel mõõt täis. 1939 UK ja Pr edasitung. Kurski lahing 1943(NSV-s)- II maailmasõja suurim Nukuvalitsus- vormiliselt iseseisev, tegelikult teise riigi tahet tankilahing. täitev valitsus Leningradi blokaad- Leningradi linna (praegu Peterburi) 1945. aasta jaanuaris jõudsid NSV väed Saksamaa pinnale. Suur piiramine Saksa sõjaväe poolt 1941-1944. See oli Teise pealetung algas märtsis

Ajalugu

20

docx

1930-ndad – agressiooniajastu

tundis Versailles' rahulepingu vastu. Samas kaotas demokraatliku Saksamaa valitsus elanikkonna toetuse, kuna ei tulnud toime korra hoidmisega riigis. 1920. aastate alguses valitsesid Saksamaa linnade tänavatel kaos ja anarhia. Majanduskriisi tagajärjel oli tööpuudus Saksamaal aastatel 1929 – 1932 kasvanud 3 miljonilt töötult 6 miljoni töötuni. Weimari mõõdukad parteid ei suutnud tekkinud olukorras lahendust leida ja kui üks valitsus teise järel sündmuste survel kokku varises, hakkasid parlamendivalimistel üha suuremat edu saavutama äärmusparteid. 1921 – luuakse natsipartei raames SA – rünnakrühmlased (kannavad pruune särke). Nende ülesandeks oli terroriseerida poliitilisi vastaseid. Juhtis E.Röhm. 1925 – luuakse SA raames ka SS, mis oli kaitsemalev – ülesandeks parteisisene kontroll. SSist saab kõikvõimas organisatsioon, kes

Ajalugu

Kommentaarid (1)