Natsirežiim - Teise maailmasõja puhkemise peamine süüdlane? (1)

Natsirežiim - Teise maailmasõja puhkemise peamine süüdlane?
Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei loodi 1919 aastal. Sinna hakkaksid kuuluma maailmasõja tuleustega rahulolematud kodanikud. Patrtei juhiks sai mõnda aega hiljem Adolf Hitler .1945. aastaks partei tegevus lõppes esindajate pagemise, arreteerimiste või enesetappudega. NSDAP juht Adolf Hitler sooritas enesetapu 30 aprillil . Milline oli natside roll II maailmasõja puhkemisel 1.septembril 1939? Kas natside režiimi saab pidada sõja puhkemise ainu süüdlaseks?
Pärast I maailmasõja lõpu 1919 aastal sõlmitud Versaille ’i lepingust tulenevad reparatsioonid olid Saksamaale rängad. Saksamaa pidi loovutama oma tähtsa tööstus piirkonna Elsass-Lotringi Prantsusmaale, kokku kaotas ligi 1/8 esialgesest territooriumist. Saksamaa majandus oli sellega raskes seisus. Sakslased tundsis end Versaille’i rahulepinguga alandatud ja rahulolematud lõid Natsioonaalsotsialistliku Saksa Töölispartei, mille eesmärgiks sai rahulepingu tühistamine ja Saksamaa väärikuse taastamine. Selleks nähti agressiivset poliitikat ning selle tõestuseks on parteijuht Adolf Hitleri üritus Baierimaal võimu haarata.Minu arvates Versaille’i rahulepingud olid Saksamaa suhtes liiga karmid, aga samas ei poolda ka nende muutmist agresiivsusega, mida rakendasid natsid. Seega oma süü oli ka Versaille’i rahulepingul II maailmasõja puhkemisel
Adolf Hitler kirjutas oma vangisoleku ajal teose „ Mein Kampf “, kus ta tutvustas oma vaateid.See teos sai suuretsti natside ideoloogiaks . „Minu võitlus“ kuulutas Saksamaale suurt tuleviku, mis tähendas sakslaste eluruumi laiendamist ja lõpetama Versaille’i rahulepingu.Selleks tuli kõrvaldada riigist demokraatia ja kommunism ning aarja rass tuli kuulutada teistest kõrgemaks. Natside radikaalne ideoloogia ei saanud olla vastuvõetav lääneriikidele, kus valitses demokraatia ja samamoodi Nõukogude Liidule, kus kehtis kommunism. Ideloogiast tulenev eluruumi laiendamine tähendas konflikte naaberriikidega nagu natside poolne Austria ühendamine Saksamaaga 1938 või Tšehhoslovakkia hõivamine 1939. Lääneriigid olid sunnitud vastu astuma , et kaitsta demokraatiat natside eest. Natside agressiivsus lõpks viiski sõjani, kui Hitler alustas sõjategevust Poola vastu 1.septembil 1939.Minu meelest natside tegevus viis maailma II maailmasõjani, kuna nende radikaalne ideoloogia oli vastu võetamatu demokraatlikele lääneriikidele ning Saksamaa oli agressiooni algataja Euroopas.
Hitleri üheks eesmärgiks oli Saksamaa kiire taasrelvastamine, mis pidi riigi vabastama Versaille’i rahulepinust. Hakkati ehitma uusi sõjatehaseid ning sellega Hitler suutis peaaegu täielikult likvideerida tööpuuduse. Selline majanduse kasv sai olla ainult ajutine ja Hitler vajas selle säilitamiseks kiiret ja võidukat sõda. Natside poolitika oli sellega muutunud äärmiselt agresiivseks ja jultunuks. Ma leian, et kui lääneriigid oleksid sekkunud siis, kui oli näha, et Saksamaa hakkama ennast uuesti relvastuma, siis ei oleks tulnud II maailmasõda, vaid väiksema mahuline arvete klaarimine Saksamaa ja lääneriikide vahel. Prantsusmaa ja Suurbritannia argus Saksamaale vastu hakata andis Hitlerile võimaluse enda vägesid koguda ning lubas Hitleril teha algust II maailmasõjaga.
Saksamaa aina jultumaks muutunud välispoliitika viis 1938. aastal Austria ühendamiseni Saksamaaga, mida nimetatati anšlussiks. See sai natside eluruumi laiendamise alguseks. See tõi ärevust demokraatlikes maades, et Hitlerit rakse maha rahustada. Lääs ei olnud selleks ajaks ka oma sõjatehnikat piisavalt arendadnud ning see andis natsipartei juhile veelgi rohkem julgust. Järgmine ohver oli Tšehhoslovakkia, keda Hitler ähvardas sõjaga kui Sudeedimaad ära ei anta. Lääs soovis Hitleriga kokkuleppele jõuada sõja vältimiseks ja seda Hitler näi selles lääneriikide nõrkust ja Saksamaa muutus sellega tõsiseks agressoriks Euroopas. Selline tegevus pidi lõpuks viima sõjani, kuna demokraatlikud lääneriigid ei saanud teha rohkem järel andmisi.Pärast Hitleri rünnkaut Poolas kuulutas lääs sõja Saksamaale. Seega Hitleri poolt juhitud natsiderežiimi agresiivus viis lõpuks II maailmasõjani.
II maailmasõjas puhkemisel on ka süüdi Nõukogude Liit. Saksamaa ja Nõukogde Liidu vahel sõlmitud Molotov -Rippentropi pakt, mis sai kahe riigi vaheliseks vastastiku abistamise ja mittekallaletungi lepinguks. Sellega andis Nõukogude Liit võimaluse alustada Hitleril sõda Euroopas, kuna pakt tagas Saksamaa sõdimise ühel rindel ja selleks rindeks pidi saama Lääne-Euroopa. Nii ka läks, kui Hitler alustas sõjategevust läänes 10.mail. Pakti salaprotokoll jagas ka Ida-Euroopa mõjusfäärideks, mis oli kasulik Nõukogude Liidule, kuna sai sellega näiteks Baltikumi. See tehing teeb Nõukogude Venemaa II maailmasõja alustamise kaassüüdlaseks, kuna abistati Saksamaad kütuse ja viljaga, mis oli vajalik alustamaks sõjategevust.
Natside poolt juhitud Saksamaad saab pidada peasüüdlaseks tänu tema agresiivsele poliitikale. Hitleri poolt Saksamaa militariseerimine, natside radikaalne ideloogia ja Austria liitmine ja Tšehhoslovakkia hõivamine olid sammud sõjaks. Natsirežiim oli II maailmasõja puhkemisel kõige uurem osa, kuid samas oluline roll oli ka I maailmasõja lõpul sõlmitud ebaõiglane Versaille’i rahuleping , mis alandas Saksamaad. Lisaks oli ka tähtis roll Nõukogude Liidul, kes andis viimase loa alustada sõda, sõlmides riikide vahel Molotov-Rippentropi pakti. Samas kui ei oleks natsirežiimi kehtestatud Saksamaal, siis II maailmasõda ei oleks alanud 1.septembril 1939.