Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kordamisküsimused §1-2 (0)

1 Hindamata
Punktid
Kordamisküsimused kontrolltööks §1-2
(1) Pariisi rahukonverents: millal, miks ja kes osalesid?
Pariisi rahukonverents tuli kokku Versailles ’ lossis 18.01.1919, sest võidu joovastuses Antandi riigid soovisid igati Saksamaad ja tema liitlasi alandada ning neile kätte maksta. Osalesid vaid võitja riigid, kaotajad jäid välja samuti ka balti riigid. Kuldne nelik : George Clemenceau (Prantsusmaa peaminister ), Woodrow Wilson (US president ), Daivid Lloyd George (GB peaminister) ja Vittorio Emmanuele Orlando (Itaalia peaminister.)
(2) Uued riigid peale I maailma sõda. KAART!
Kadus ära Austria-Ungari keisririik (Austria muutus väikeseks vabariigiks ja Ungari kuningriigiks), Austria-Ungari aladele tekkis Tšehhoslovakkia vabariik + Sudeedimaa , Austria-Ungari lõunaslaavi alad läksid Serbia -Horvaatia- Sloveenia kuningriigil, mis hiljem hakkas kandma Jugoslaavia Kuningriigi nime. Venemaa kaotas Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Rumeenia suurenes.
(3)Versalles’ rahulepingu tingimused: mida otsustati ja mis olid selle tagajärjed?
PROBLEEM
OTSUS
TAGAJÄRG
Kes oli süüdi maailmasõja alguses?
Ainult Saksamaa kandis süüd.
Saksamaa soov uuesti sõda alustada, kättemaks alandamise ja ülbuse eest.
Saksamaa sõjalise võimsuse kärpimine.
Ei tohtinud omada suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskekahureid. Oli lubatud vaid 100000 elukutselist vabatahtliku maa- ja 15000 mereväelast.
Saksamaa kolooniad.
Jagati võitja riikide vahel.
Saksa territoriaalsed kaotused.
1/8 endisest territooriumist + Reini jõe demilitariseeritud tsoon.
Sõjakahjude hüvitamine.
Saksamaa pidi võitjatele makse maksma.
(4) Rahvasteliit : millal loodi, miks ja kui (eba)edukas oli, miks?
Rahvasteliit loodi eesmärgil rahumeelselt lahendada riikide omavahelisi tülisid ja riikide vahelise koostöö arendamine. Eemale jäid NSVL ja USA. Rahvasteliit põhines W. Wilsoni 14’nel teesil. Oli edukas, parandas ajutiselt riikide vahelisi eriarvamusi ja aitas kaasa riikide kootööle. + Patsifismiajastu (1920)
(5) Sõjakollete kujunemine: Jaapan, Hispaania.
JAAPAN viis oma väed 1931 kirde-hiinasse, moodustus jaapanist sõltuv Mandžuko riik, rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks ja Jaapan lahkub rahvasteliidust.
HISPAANIAS tekkisid riigi sisesed pinged ning 1936 puhkes kolme aastane kodusõda. Sõjaväelased mässasid, eesotsas Francisco Francoga. Hispaania jaguneb kaheks Franksistid (Saksamaa, Itaalia) ja vabariiklased (NSVL). 1939-1975 Franco sõjaväeline diktatuur.
(6) Kuidas rikkus Saksamaa Versailles’ rahulepingut?
Saksamaa taasrelvastus, kui 1933 tuli võimule A. Hitler, kes lubas tühistada rahulepingu. 1935 üldine sõjaväekohustus – algas Wehrmachti loomine. 1935 Inglise-Saksa merekokkulepe (35%/45%) – Hitleri elu õnnelikuim päev. 1936 viis Hitler Saksaväed Reini demilitariseeritud tsooni.
(7) Kuna USA aladel sõjalist tegevust ei toimunud oli viimane vähim kannatanud ja taastus kiirelt hakates laenu välja andma neile, kes seda vajasid. Euroopa oli sõjast, aga laostatud ja vajas taastumiseks rohkem aega. Saksmaa maksis endiselt makse (trükkides raha juurde vähenes selle väärtus oluliselt, raha oli liiga palju). Prospetity ajastu 1920’ndatel. Must neljapäev 24.10.1929 NY BÖRSIKRAHH.
(8) Millal ja miks puhkes ülemaailmne majanduskriis ?
Kriis sai alguse USA’st 1929 aasta oktoobris . Tekkis kaupade ületootmine, ebamajanduslik käitumine, riigi mitte sekkumine majandusse, pangad andsid laenu väga kergelt, ameerika majandus oli kiiremini arenenud, kui euroopa ja euroopa ei jõudnud Ameerikast kohale toodavaid kaupu osta.
(9) Mida tegi Roosevelti administratsioon kriisist ülesaamiseks?
a) kehtestati kontroll panganduse üle
b) riik hakkas reguleerima põllumajandust
c) tööstuse elavdamiseks võeti vastu seadus, mis lõi uusi töökohti
d) riik hakkas hoolitsema abivajajate eest,
(10) reparatsioon – kahju täielik hüvitamine sõja võitjale
inflatsioon – raha ostujõu langus ja hindade tõus
agressor – sõjaalgataja ja vallutaja
’’New deal’’ ehk uus kurss – punktid, mis pidid tööstust ergutama ja looma uusi töökohti.
(11) Woodrow Wilson – USA president 1856-1924, kuulus PR’i kuldesse nelikusse,
Adolf Hitler – oli Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921–1945). Aastatel 1934–1945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (1933–1945) ning tiitliga riigipea (1934–1945).
Benito Mussolini - oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 1922–1943 ja seejärel juhtis aastatel 1943–1945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki.
F. D. Roosevelt – USA 32. president, lõi ’’New Deal’’-i ja tõi maailma majandus langusest välja.
Kordamisküsimused §1-2 #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LisetteT Õppematerjali autor
Kordamisküsimused 9.klass Avita ajaloo õpik, I OSA peatükk 1-2

Sarnased õppematerjalid

Ajalookordamine
4
doc

Ajalookordamine

1. PARIISI RAHUKONVERENTS: MILLAL, MIKS, KES OSALESID. PARIISI RAHUKONVERENTS TOIMUS 18.01.1919-20.01.1920 EESMÄRGIKS OLI RAHULEPINGUTE KOOSTAMINE SAKSAMAA JA TEMA LIITLASTE ­AUSTRIA,UNGARI,BULGAARIA JA TÜRGI JAOKS. OSALESID VÕITJA RIIGID ­ 27 RIIKI. SAKSAMAAD JA TEMA LIITLASI KONVERENTSILE EI KUTSUTUD. EEMALE JÄI KA NÕUKOGUDE VENEMAA. EI KUTSUTUD KA BALTI RIIKE. ISTUNGEID PEETI VERSAILLES`LOSSIS. 2. UUED RIIGID PÄRAST I MAAILMASÕDA. SAKSA VABARIIK, AUSTRIA, UNGARI, TSEHHOSLOVAKKIA,POOLA, EESTI, LÄTI, LEEDU, SOOME. (KAART LK. 9) 3. VERSAILLES`RAHULEPINGU TINGIMUSED, MIDA OTSUSTATI JA MIS OLID SELLE TAGAJÄRJED. TOIMUS 28.06.1919 KÕIGE RASKEMATE RAHUTINGIMUSTEGA PIDID NÕUSTUMA SAKSLASED. TINGIMUSED *SAKSAMAA PIDI LOOBUMA PALJUDEST PIIRIALADEST. · KEELATI OMADA SUURI SÕJALAEVU, TANKE, OLI LUBATUD VAID 100000 VABATAHTLIKKU ELUKUTSELIST SÕDURIT. · TULI TASUDA

Ajalugu
Rahvusvahelised suhted ja maailmamajandus kahe sõja vahel
3
doc

Rahvusvahelised suhted ja maailmamajandus kahe sõja vahel

Kordamisküsimused 1. Pariisi rahukonverents: millal, miks ja kes osalesid. Millal? ­ 18. Jaanuar 1919 Miks? - Taheti sõlmida rahu, seda hoida ja taheti lõpetada sõda. Kes osalesid? - Võitjariigid, kelleks olid Usa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Jaapan. 2. Uued riigid pärast I maailmasõda: kaart! 1) Austria muutus väikeseks vabariigiks. 2) Ungari muutus kuningriigiks 3) Tsehhoslovakkia vabariik 4) Jugoslaavia Kuningriik 3. Versailles' rahulepingu tingimused: mida otsustati ja mis olid selle tagajärjed? Mida otsustati? ­ Versailles' rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (reparatsioonid). Sakslastel keelati omada tugevat armeed. 4. Rahvasteliit: millal loodi, miks ja kui edukas/ebaedukas oli, miks? Millal loodi? ­ 1919. aastal Miks? ­ Selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikidevahelisi tülisid ning arendada rahvusvahe

Ajalugu
9 klassi kontrolltöö pt 1-2A
3
rtf

9.klassi kontrolltöö pt.1-2A

1.Compiegne`i vaherahu- vaherahu,mille sõlmisid sõdivad pooled 18.nov.1918ja millega lõppes sõjategevus Pariisi rahukonverents-konverents, mis töötas välja püsivad rahulepingud Versailees`s lossis ja mis töötas rohkem kui aasta Reparatsioon-kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. Versaille`s süsteem-Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus,nimetati ka Versaille`s diktaadiks. Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon,mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Diktatuur-mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Wilssoni 14 punkti-Võidujoovastuses Antandi riigid soovisid igati saksamaad ja tema litlasi aladada ning neile kätte maksta. See ei langenud küll kokku usa presidendi W.Wilssoni rahukavaga, mille ta esitas 1918 a jaanuaris ning mida hakati nimetama wilsoni 14. punktiks. Agressor- Sõjaalgataja ka vallutaja. Versailles´ rahulep

Ajalugu
Ajalugu 1-maailmasõda
5
doc

Ajalugu 1. maailmasõda

RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1918-1939. PARIISI RAHUKONVERENTS 1918. aasta novembris lõppes Esimene maailmasõda. Antandi riigid eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaaga saavutasid võidu Keskriikide üle (Saksamaa, Austri- Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu ­ Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist ­ Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (taolist kahju täielikku või osalist hüvitamist sõja võitjale nimetatakse reparatsiooniks). · Sakslastel

Ajalugu
9 klassi ühiskonnaõpetuse konspekt
5
doc

9.klassi ühiskonnaõpetuse konspekt

RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1918-1939. PARIISI RAHUKONVERENTS 1918. aasta novembris lõppes Esimene maailmasõda. Antandi riigid eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaaga saavutasid võidu Keskriikide üle (Saksamaa, Austri- Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu ­ Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist ­ Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (taolist kahju täielikku või osalist hüvitamist sõja võitjale nimetatakse reparatsiooniks). · Sakslastel

Ühiskond
Maailmne majanduskriis 1929 aastast
4
doc

Maailmne majanduskriis 1929 aastast

KORDAMISKÜSIMUSED § 1-2 1. ISIKUD GEORGES CLEMENCEAU ­ PR peaminister, kutsuti PR ,,tiigriks". Esindas PR huve Pariisi Rahukonverentsil(SM peab kõige eest maksma ja nõrgenema), kuulus ,,suurde nelikusse", mis otsustas rahulepingu tingimused. DAVID LLOYD GEORGE ­ ING peaminister, kutsuti ,,Walesi võluriks". Esindas ING huve Pariisi Rahukonverentsil(SM tuleb karistada, aga mitte liiga karmilt), kuulus ,,suurde nelikusse", mis otsustas rahulepingu tingimused. WOODROW WILSON ­ USA president, ,,koolmeistrist poliitik", I USA president, kes käis EUR-s. Esindas USA huve Pariisi Rahukonverentsil(tahtis ära hoida uut sõda, koostas selle jaoks ,,Wilsoni 14 punkti", mida jälgides oleks sõda ära hoitud), kuulus ,,suurde nelikusse", mis otsustas rahulepingu tingimused. BENITO MUSSOLINI ­ IT valitseja 1922­1943, fasistide juht. Kehtestas riigis diktatuuri, kuulutas oma eesmärgiks muuta IT sama võimsaks, nagu seda oli Rooma keisririik. FRANSCISCO

Ajalugu
Pariisi rahukonverents
44
pptx

Pariisi rahukonverents

MAAILM PÄRAST ESIMEST MAAILMASÕDA Pariisi rahukonverents. Versailles ´i rahuleping jt rahulepingud. Rahvasteliit http://www.youtube.com/watch_popup?v=hbok5tQICes&vq=medium Üldjooned http://www.youtube.com/watch?v=ShRA8HRMR4Q Saksamaa pärast Esimest maailmasõda Weimari vabariik ­ konstitutsiooniline vabariik Saksamaal 1919-1933 3.nov. 1918 puhkes Kielis sõjalaevastikus madruste ülestõus, mässulaine rullus üle Saksamaa (samal päeval oli rahu sõlminud SM liitlane Austria-Ungari) · mässavad madrused meenutasid sakslastele ja liitlastele analoogilisi sündmusi Petrogradis, vasakradikaalide diktatuuri kehtestamise oht oli silmnähtav ning 5. nov. 1918 saadeti teele delegatsioon Pariisi lõplike vaherahutingimuste üle kokku leppima. Samal päeval põgenes keiser Wilhelm II Hollandisse · järgides Venemaa mudelit ning saades Moskvast abi ja juhtnööre, hakkasid pahempoolsed äärmuslased looma t

Ajalugu
Riik kahe maailma vahepeal
2
odt

Riik kahe maailma vahepeal

1914-1918 lõppes I maailmasõda 1918 compegne'i vaherahu 1919-1920 pariisi rahukonverents 1930 loodi diktatuur 1929-33 suur ülemaailmne majanduskriis 1932 uus USA president-T.D.Roosevelt 1935 itaalia väed tungisid etioopiasse 1936 berliini-rooma telg 1936 komiterni-vastane pakt 1936-39 hispaania kodusõda. Millised muudatused toimusid riikide jõuvahekorras pärast Esimest maailmasõda? Keskriigid said Antandi riikide käest lüüa. Venemaal toimus isevalitsusliku Tsaari-Venemaa nõrgenemine, mis viis Nikolai II kukutamiseni ning Ajutise Valitsuse võimulepääsuni. Saksamaa kuulutati sõja süüdla- seks ja kaotas mõjuvõimu ja suured alad. USA oli kõige mõjuvõimsam riik, kuna kõik olid talle võlgu. Millised impeeriumid lakkasid I maailmasõja järel eksisteerimast ? Venemaa(Eesti,Läti,Leedu,Poola,Soome, Nõukogude Venemaa), Austria-Ungari(Austria, Ungari, Tsehho- slovakkia) , Saksa keisri-riik(Saksa Vabariik) ja Osmani riik(Türgi Vabariik) Kes kuulusid Pariisi rahukonveren

20. sajandi euroopa ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun