Ajaloo kordamine pt 1-2 (0)

AJALOO KT pt. 1-2
MÕISTED
reparatsioon - kahju täielik hüvitamine sõja võitjale.
Versailles ' süsteem - Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus mis oli vastumeelt nii Saksamaale kui ka Asuterlastele, Ungarlastele, Bulgaarlastele nin ka türklastele.
Rahvasteliit - Pariisi rahukonverentsi loodud organisatsioon , mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö; tegutses 1920-1946, ÜRO eelkäija
diktatuur -mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim
Wilsoni 14 punkti - USA presidendi W.Wilsoni rahukava, mille ta esitas 1918 aasta jaanuaris, arvates, et maailmas on võimalik kehtestada õiglane maailmakorraldus. Selle saavutamise eelduseks aga pidi olema sõja lõpetamine ja ,,võitjateta'' rahu sõlminine.
agressor - sõjaalgataja ja vallutaja
Berliini- Rooma telg - 1936.aasta sügisel sõlmitud Saksamaa ja Itaalia sõjalis-poliitiline liit Berliinis.
komiterni vastane pakt - Kokkulepe mis sõlmitit Saksamaa ja Jaapani vahel Mosvkas ja Moskvast juhtitud rahvusahelise kommunistliku organisastsiooni ehk Komiterni vastu.
New Deal - Roosevelti koostatud tegevuskava, mis sisaldas enneolematuid ümberkorraldusi ehk reforme, lootes kriisi lõpetada.
AASTAD
11.nov 1918 - Sõlmisid sõdivad pooled Compiegne 'i vaherahu .
18.jaan 1919 - Pariisi rahukonvererentsi avamispäev.
28.juuni 1919 - Sõlmiti Versailles' rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel.
1929 - puhkes ülemaailme majanduskriis , mis kestis mitu aastat.
1933 - Saksamaal tuli võimule Natsionaalsotsialistlik Töölispartei Adolf Hitleri juhtimisel, kes teatas oma kavatsustest tühistada ,,ebaõiglane ja Saksamaad alandav Versailles' rahuleping.
1936-1939 - Hispaania kodusõda
ISIKUD
Woodrow Wilson - USA president , kes 1918 aasta algul esitas oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta.
Adolf Hitler - saksamaa poliitik ja natsionaalsotsialistlik töölispartei juht. tema juhtimisel kavatseti lõpetada'ebaõiglane ja saksamaad alandav' versailles' rahuleping.
Binto Mussolini - itaalia fašist, kelle eesmärgiks oli muuta itaalia sama võimsaks, nagu seda oli vanaaja rooma keisririik
Fransicisco Franco - hispaania kindral , juhtis sõjaväelaste mässu hispaanias, peale ta võitu kehtestati riigis franco diktatuur
Winston Churdull – üks väheseid Lääne-Euroopa poliitikuid , kes mõistis ohtu, mida demokraatlikutele riikidele kuulutavad diktatuurid ja tugevnev Natsi-Saksamaa. Oli sõjavarustuse minister, pani aluse tankide hulgitootmisele, kuulus ka valitsuse koosseisu, võitles kommunismi vastu, II MS ajal tegeles Suurbritannia peaministrina Hitleri-vastase liidu loomisega. Tunnustatakse ka maalikunstnikuna, publisti ja kirjanikuna.
Franklin Roosevelt – 1932.a. USA presidendiks, innustas rahvast elu paremaks muutma, hakkas riigis teostama reforme, koostas New Deal’i ning see toimis ja USA väljus majanduskriisist.
TEEMAD
Maailm pärast I maailmasõda- uued riigipiirid soodustasid uue sõja puhkemist, Antandi suurriigid tahtsid oma mõjuvõimu kindlustada ja kaotajatele kätte maksta. Loodi Rahvasteliit, et arendada majanduslikku ja kultuurilist koostööd. Järgnev aastakümme oli suhtselt rahulik, rahu kindlustamiseks sõlmiti mitmeid lepinguid.
Pariisi rahukonverents – Sooviti kättemaksta Saksamaale, mis ei langenud kokku Wilsoni 14 punktiga . Kõiges püüti kättemaksta, isegi konverentsi avamispäev oli Saksa keiserriigi välja kuulutamis päev. Tähtsamad otsused võeti vastu Wilsoni, Clemenceau ja Lloyd George salajastel läbirääkimistel. Sakslased olid kohustatud alla kirjutama, kuigi polnud nõus lepingu tingimustega, muidu ähvardati sõjalise jõuga. 1930.ndate sõjakolded – Halvenes Prantsusmaa olukord, keda hakkas ähvardama Saksamaa. Kaug-Idas muutus sõjakaks Jaapan, kes tahtis Aasia valitsejaks. Rünnati Hiinat, Rahvasteliidu nõuet viia väed välja eirati ning Jaapan kuulutati agressoriks, mistõttu lahkus RL’st. Saksamaa alustas Versailli süsteemi lammutamist, lõi liidu Inglismaaga. Itaalia vallutas Etioopia , itaaliat hakkas toetama Saksamaa. Hispaania kodusõda kasvas üle rahvusvaheliseks sõjaks. Vabariiklasi toetas NSV, saksamaa, itaalia ja portugal sõjalist Franco valitsust. Katsetati uusi relvi . Kodusõda osutus IIMS eelmänguks.
Maailma majandus I ja II maailmasõja vahel – Pikka mööda õnnestus kõikidel riikidel sõjajärgsest raskest olukorrast välja tulla ning ehtiada oma majandus uuesti üles. See tähendas ka elutingimuste paranemist, oldi võimelised rohkem ostma, eriti arenes autode, elektri-ning keemiakaupade tootmine. Hakati kasutama konveiereid. Eelkõige arenes USAmajandus, usuti , et see õitseng kestab igavesti . Vaesemad inimesed ei suutnud endale asju osta ning rahapuudust korvati laenudega. See maksis hiljem kätte. 1929. algas võimas tagasilöök. Tuhanded tehased suleti, miljonid jäid tööta. Ülemaailmse majanduskriisi PÕHJUSED: Maailmamajanduse kohanematus : I MS oli jäänud hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme. Kaupade ületootmine: kaupu toodeti rohkem, kui inimesed tarbida suutsid. Vale majandamine : riigi toetusel võeti palju laene , et nende abil kiiresti rikastuda või osta tarbekaupu, kuid laenukoormus muutus liiga suureks. TAGAJÄRJED: uued tootmisviisid , võimaldasid kaupu toota, kuid tarbijaid ei jätkunud. Suur tööpuudus, kaasnes nälg, mässude oht ja muud probleemid. Kestis viis aastat. Sellest väljumiseks võeti kasutusele New Deal, mis pidi ergutama tööstust ja looma uusi töökohti. See õnnestus. Leiti ka teine viis väljumiseks: nõrga demokraatiaga riigis asendus see diktatuuriga. Riik sekkus aktiivselt tootmis-ja kaubandusettevõttete ning pankade tegevusse. Suur depressioon USA-s: Levis ülekogu maailma. Tuhanded ettevõtted läksid pankrotti , enamik tehasedi jäi seisma. Et olukorda päästa, alandati hindu, vähendati tootmist, vallandati. Ostujõud vähenes järsult. Inimesed olid näljas, samas hävitati vilja ja teisi toiduaineid. Tähtsaimaiks põhjuseks ületootmine, teiseks ebamajanduslik käitumine: võeti liiga kergelt laene. Kolmandaks riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse: väike osa inimesi sai suurema osa tulude osaliseks. Eurooplased süüdistasid ameerikat ja vastupidi. Roosevelti reformid : Kehtestati kontroll panganduse üle. Riik hakkas reguleerima põllumajandust. Üritati luua uusi töökohti. Riik hakkas hoolitsema abivajajate eest.