Ajaloo KT Kokkuvõte 9. Klass

Q: Miks algasid saatanlikud kolmekümnendad?

Vastus leiad õppematerjalist: Ajaloo KT Kokkuvõte 9. Klass

Rohtla, Raivo.Rohtla@hotmail.com

Ajaloo KT Kokkuvõte 9. Klass (0)

Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks algasid saatanlikud kolmekümnendad?

AJALUGU
I

1918. Aasta algul esitas president Woodrow Wilson oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta. 11. Novemberil 1918.aastal sõlmisid sõdivad pooled Compeigne vaherahu . Sellega lõppes sõjategevus. Kokku kutsuti Pariisi rahukonverents, mis töötas rohkem kui poolteist aastat(1919-1920). Selle istungeid peeti Versailles ’ lossis. Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline süsteem sai nimeks Versailles ’ süsteem e Versailles’ diktaat .(1919)

Peale uute riigipiiride kehtestamist rahulepingu järgi, soovisid antanti riigid võimsamaks saada ja kätte maksta kaotajatele. Uute riigipiiridega paraku aga ei arvestatud rahvaste soovide ja vajadustega nii, et vastuolud ja tülid olid vältimatud. 1920 aastal loodi Rahvasteliit , mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Sinna kuulusid paljud maailma riigid. Algul küll ei võetud MS kaotanud riike, nad pääsesid sinna alles hiljem. NSVL pääses sinna alles 15 aastat hiljem. USA jäi aga Rahvasteliidust kõrvale sest nad keeldusid tunnustama seda.

Miks algasid saatanlikud kolmekümnendad?
Saksamaa oli vihane Versailles’ rahulepingu peale ja sellepärast et inglased ja prantslased ei tahtnud Saksamaad kui suurriigina tunnustada.
Antanti poolel sõdinud Jaapan ja Itaalia olid solvunud sest nad ei saanud piisavalt asumaid sõjas osalemise eest. Otsustati siis see jõuga võtta.
Uued riigipiiris põhjustasid mitmeid tülisid ja riikide vahelisi pingeid mida rahvasteliit ei olnud võimeline lahendama .
1929 aastal puhkes maailmas majanduskriis , mis kestis mitu aastat. Tuhanded ettevõtted läksid pankrotti ja paljud jäid töötuteks. Elanike olukord riikides halvenes. Paljud inimesed kaotasid usu demokraatlikku korda vaid uskusid ja lootsid et karmikäeline diktatuur suudab kõik taastada.
II
Prantslased ja inglased ei soovinud võtta vastu Wilsoni 14 punkti. Neil olid vaid ühine kättemaksusoov-purustada saksamaa. Rahukonverentsi rahupäev oli valitud 18 jaanuar 1919 , sest siis 48 aastat tagasi 1871 kuulutati sealsamas Versailles’ saalis välja Saksamaa Keisririik . Kaotajaid konverentsile ei kutsutud, vaid võitjad. Hiljem asendus see nelikuga – USA president W.Wilson, prantsusmaa peaminister G.Clemenceauc, Suurbritannia peaminister Geaorge ja itaalia peaminister Orlando . Tähtsamad otsused võeti vastu siiski ilma itaalia juuresolekuta.
SAKSAMAA SAATUS
Saksamaa pidi loobuma paljudest piirialadest, ta asumaad anti võitjate valitseda . Saksamaal võis olla ainult väike armee . Peale selle tembeldati ka Saksamaa sõjasüüdlaseks ja ta pidi võitjas riikidele maksma reparatsioone. Samuti okupeerisid liitlased Reini jõe piirkonna 15 aastaks. Prantslased nõudsid veelgi karmimaid karistusi saksamaale nagu nt et nad tahtsid saada reini jõe piirkonna enda valdusesse. Suurbritannia ja USA ei olnud sellega nõus kuna ta ei tahtnud et prantsusmaa liiga tugevaks ei tõuseks.
VENEMAA
Peale I MS kadus ka kaardilt vene keisririik. Kuna lääneriigid ei tahtnud tunnustada võime nõukogude venemaal siis neid ei kutsutud pariisi rahukonverentsile. Mitmed vene keisririigi alla kuulunud riigid kasutasid võimalust kui venemaa ei pööranud neile suur tähelepanu kuulutasid välja oma iseseisvuse. See nurjas venemaa plaan allutada kogu euroopa.
III
Majanduskriisi ajal otsustati üle vaadata rahukonverentsi otsuseid. Saksamaa vabastati reparatsiooni maksmise kohustusest ning tal lubati taastada oma sõjaline jõud. Tänu sellele tekkis olukord kus saksamaa võib prantsusmaad rünnata. Sõjakaks osutus aga Jaapan kes tahtis allutada kogu Hiinat. 1930. Aastate algus allutasid nad osa Hiinast ja nimetasid selle Mandžukuo riigi. Rahvasteliit nõudis Jaapanit et too viiks oma jõud Hiinast välja ja nimetas isegi Jaapani agressoriks kuid Jaapan ei lasknud sellest ennast kõigutada ja astus välja Rahvasteliidust kuid mitte Hiinast. Nende sündmuste pärast hakkas Rahvasteliidu allakäik ja kogu maailm nägi et see ühendus ei suuda oma liikmeid kaitsta. Jaapani eeskujul järgnesid ka Itaalia, Saksamaa ja Nõukogude liit. Nad suurendasid oma sõjalist jõudu, vallutasid võõraid alasid ja eirasid Rahvasteliidu hukkamõistu.
SAKSAMAA TAASRELVASTUMINE.
1933. Aastal tuli võimule Natsionaalsotsialistlik töölispartei eesotsas Adolf Hitleriga( natsid ), kes teatas oma eesmärgist tühistada ebaõiglane Versailles’ rahuleping . Esmalt siis nad tahtsid kaotada sätted mis piirasid saksamaa relvastust ja relvajõude. Seda toetasid ka paljud teised riigid. 1933 aastal astus Saksamaa Rahvasteliidust välja, sest inglismaa ja prantsusmaa olid vast saksamaa piiramatule relvastumisele. Saksamaal seati aga sisse üldine sõjaväekohustus. Nii Prantsusmaa kui ka Inglismaa suhtusid taolisesse versailles’ lepingu rikkumisse üsna rahulikult . Inglismaa ja saksamaa tegid lepingu mis lubas saksamaal suurendada oma sõjalaevastikku. Järgmisel aastal sisenesid Saksa väed reini piirkond eesmärgil see tagasi saada ilma sõjalise käitumiseta. Prantsusmaa aga seda ei märganud ja Hitler pidas end võitjaks.
Itaalia- Etioopia
Benito mussolini kehtestas riigis diktatuuri ning kuulutas oma eesmärgiks taastada vana rooma impeerium . Asuti vallutama etioopiat kirde aafrikas. 1935 astusid itaalia väed sisse Etioopiasse. Kohe peale seda kuulutas rahvasteliit selle tegevuse lubamatuks, see aga tulemust ei andnud sest saksamaa hakkas itaaliat varustama. Itaalia ei olnud sellega nõus et etioopiat ei tunnustatud itaalia riigi osana vaid iseseisva riigina ja ta lahkus rahvasteliidust.
Pranstlased soovides saada saksamaa vastu ühtset rinnet tegi vastastiku abistamise kokkuleppe nõukogude liiduga kelle suurim vaenlane oli samuti Saksamaa. 1936 aastal sõlmiti berliinis saksamaa ja itaalia poliitiline liit e berliini- rooma telg . Selle allkirjastas hiljem ka jaapan. Selle kokkuleppe eesmärk oli moskvas loodud ja moskvast juhitud rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni ehk kommunistliku internatsionaali vastu. Kokkuleppe nimeks sai Komiterni – vastane pakt. 1937 aastal ühinesid ka hulk teisi riike.
HISPAANIA
Sõjaväelased ei olnud Rahvarindega rahul mille nad võitsid üldvalimistel. 1936 aasta suvel puhkes sõjaväelaste mäss mida juhtis kindral franko. Mäss arenes aga kodusõjaks, mida samuti ei suutnud rahvasteliit peatada. Rahvarinde pooldajaid hakkas toetaba nõukogude liit. Saksamaa, itaalia ja Portugal tunnustasid ja abistasid sõjaliselt franko valitsust. Hispaaniasse saabus võõramaised väed . Paljud riigid kasutasid Hispaania kodusõda oma uute relvade katsetamiseks. Kodusõda lõppes sama aasta kevadel rahvarinde lüüasaamisega. Riigis kehestati FRANCO diktatuur. See osutus II MS eelmänguks.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 7 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

[email protected] Rohtla Õppematerjali autor

rahvasteliit etioopia diktatuur peaminister wilson hispaania rahvarinde inglased hitler rooma president kodusõda töölispartei franco natsionaalsotsialistlik

Sarnased õppematerjalid

doc

9.klassi ühiskonnaõpetuse konspekt

RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1918-1939. PARIISI RAHUKONVERENTS 1918. aasta novembris lõppes Esimene maailmasõda. Antandi riigid eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaaga saavutasid võidu Keskriikide üle (Saksamaa, Austri- Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (taolist kahju täielikku või osalist hüvitamist sõja võitjale nimetatakse reparatsiooniks). · Sakslastel

Ühiskond

doc

Ajalugu 1. maailmasõda

Ajalugu

docx

Esimese maailmasõja tähtsamad sündmused

1918 november lõppes esimene maailmasõda. Antandi riigid võitsid keskriike. 1930 aastate teisel poolel muutus rahvusvaheline olukord pingeliseks. 1918 aasta algul esitas usa president Woodrow Wilson oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta. 11 nov 1918 sülmisid sõdivad pooled Compiegnei vaherahu. Pariisi rahukonverentsi istungeid peeti Versaille lossis. Kaotajaks tunnistati saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest alades ning tasuma sõjas tekitatud kahju, keelati omada tugevat armeed, et saksamaa täidaks rahutingimusi hõivasid liitlased 15 aastaks reini jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada. Antandi suurriigid ei arvestanud uute riigipiiride tegemisel teiste rahvuste soovidega, vaid tahtsid eelkõige oma mõjuvõimu kindlustada ja kaotajatele kätte maksta. Seepärast ei paiknenudgi uued piirid nii, et tulevikus oleks välistatud uue sõja tekkimine.

Ajalugu

rtf

9.klassi kontrolltöö pt.1-2A

1.Compiegne`i vaherahu- vaherahu,mille sõlmisid sõdivad pooled 18.nov.1918ja millega lõppes sõjategevus Pariisi rahukonverents-konverents, mis töötas välja püsivad rahulepingud Versailees`s lossis ja mis töötas rohkem kui aasta Reparatsioon-kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. Versaille`s süsteem-Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus,nimetati ka Versaille`s diktaadiks. Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon,mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Diktatuur-mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Wilssoni 14 punkti-Võidujoovastuses Antandi riigid soovisid igati saksamaad ja tema litlasi aladada ning neile kätte maksta. See ei langenud küll kokku usa presidendi W.Wilssoni rahukavaga, mille ta esitas 1918 a jaanuaris ning mida hakati nimetama wilsoni 14. punktiks. Agressor- Sõjaalgataja ka vallutaja. Versailles´ rahulep

Ajalugu

docx

Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel

11. november 1918 Compiegne'i vaherahu, millega lõppes Esimene Maailmasõda 28. juuni 1919 Versailles' rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel 1930-1931 Mandzuuria kriis 1935-1936 Abessiinia kriis 1936-1939 Hispaania kodusõda 1936- Berliini-Rooma telg, Kominterni-vastane pakt 1929-1933 ülemaailmne majanduskriis Suur depressioon Reparatsioon kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur - mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim PARIISI RAHUKONVERENTS · istungeid peeti Versailles' lossis · SUUR NELIK: Wilson (USA president); Lloyd George (Inglismaa peaminister); Orlando (Itaalia peaminister); Clemenceau (Prantsusmaa president) · raskeimad rahutingimused sakslastel 1) Saksamaa pidi loovutama kaheksandiku oma territooriumist A. Prantsusmaale Elsass-Lotringi B. Belgiale Eupen Malmidy C. Taanile schleswig-holsteini D. Tsehhoslova

Ajalugu

doc

Kordamisküsimused.Pariisi rahukonverents-Berliini-R ooma telg

1. Kuidas kutsutakse I MS-järgselt maailmas kehtinud rahusüsteemi? Versailles' süsteemiks. Miks nii? Sest rahulepingu tingimused töötati välja Pariisi rahukonverentsil, mida peeti Versailles' lossis. 2. Milline oli "Wilsoni 14 punkti" sisu? USA presidendi Woodrow Wilsoni rahukava, mis kutsus sõdivaid osapooli sõlmima rahu ilma kahjutasunõueteta ja maade äravõtmiseta. Mida arvad, miks need ei meeldinud Prantsusmaale ja Inglismaale? Mõlemad soovisid Saksamaad veel karmimalt karistada ja ise võimalikult rohkem kasu saada (Pr. tahtis näiteks Reinimaad puhverriigiks, Saarimaa söekaevandusi, Ingl. tahtis endale Saksamaa kolooniaid, ei soovinud, et Prantsusmaa liiga tugevaks saaks jne). 3. Millised nõudmised/tingimused seati I MS järgselt kaotajatele riikidele võitjate poolt? Saksamaa pidi loobuma paljudest piirialadest, samuti asumaadest. Kaotajal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, aalveelaevu, lahingulennukeid, tanke, kahureid. Oli lu

Ajalugu

docx

Esimese maailmasõja lõpp - Teise maailmasõja algus

koolivõrku, rajati uusi moodsaid koolimaju, trükiti eestikeelseid õpikuid, pandi tugev alus kutseharidusele. Suurt tähelepanu pöörati eestikeelsele kõrgharidusele. Loodi uusi koole(Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja muid kõrgemaid muusika- ja kunstikoole Tallinnas ja Tartus). Teadus: Peamiseks teaduskeskuseks kujunes Tartu Ülikool, kuid tähtsamad olid ka Tallinna Tehnikaülikool, Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts, Akadeemiline Ajaloo Selts jt. Ja ka mitmed muud asutused: Eesti Rahva Muuseum, Riigi Keskarhiiv, Loodusvarade Instituut jt. Mitmed Eesti teadlased saavutasid ülemaailmse tuntuse ja tähelepanu pöörati eriti eesti keelele, kirjandusele, rahvaluulele, ajaloole, arheoloogiale ja geograafiale. Kirjasõna: Eestikeelsed trükised muutusid kättesaadavamaks. Kasvas erinevate ajalehtede ja ajakirjade arv ning trükiti ka Eesti Entsüklopeedia. Kirjanduses oli valitseval kohal proosa, ennekõike romaan

Ajalugu

doc

Ajalookordamine

1. PARIISI RAHUKONVERENTS: MILLAL, MIKS, KES OSALESID. PARIISI RAHUKONVERENTS TOIMUS 18.01.1919-20.01.1920 EESMÄRGIKS OLI RAHULEPINGUTE KOOSTAMINE SAKSAMAA JA TEMA LIITLASTE AUSTRIA,UNGARI,BULGAARIA JA TÜRGI JAOKS. OSALESID VÕITJA RIIGID 27 RIIKI. SAKSAMAAD JA TEMA LIITLASI KONVERENTSILE EI KUTSUTUD. EEMALE JÄI KA NÕUKOGUDE VENEMAA. EI KUTSUTUD KA BALTI RIIKE. ISTUNGEID PEETI VERSAILLES`LOSSIS. 2. UUED RIIGID PÄRAST I MAAILMASÕDA. SAKSA VABARIIK, AUSTRIA, UNGARI, TSEHHOSLOVAKKIA,POOLA, EESTI, LÄTI, LEEDU, SOOME. (KAART LK. 9) 3. VERSAILLES`RAHULEPINGU TINGIMUSED, MIDA OTSUSTATI JA MIS OLID SELLE TAGAJÄRJED. TOIMUS 28.06.1919 KÕIGE RASKEMATE RAHUTINGIMUSTEGA PIDID NÕUSTUMA SAKSLASED. TINGIMUSED *SAKSAMAA PIDI LOOBUMA PALJUDEST PIIRIALADEST. · KEELATI OMADA SUURI SÕJALAEVU, TANKE, OLI LUBATUD VAID 100000 VABATAHTLIKKU ELUKUTSELIST SÕDURIT. · TULI TASUDA

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk