Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rahvusvahelised suhted ja maailmamajandus kahe sõja vahel (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kordamisküsimused
1. Pariisi rahukonverents: millal, miks ja kes osalesid.
Millal? – 18. Jaanuar 1919
Miks? - Taheti sõlmida rahu, seda hoida ja taheti lõpetada sõda.
Kes osalesid? - Võitjariigid, kelleks olid Usa, Suurbritannia , Prantsusmaa, Itaalia ja Jaapan.
2. Uued riigid pärast I maailmasõda: kaart!
1) Austria muutus väikeseks vabariigiks.
2) Ungari muutus kuningriigiks
3) Tšehhoslovakkia vabariik
4) Jugoslaavia Kuningriik
3. Versailles ’ rahulepingu tingimused: mida otsustati ja mis olid selle tagajärjed?
Mida otsustati?Versaillesrahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju ( reparatsioonid ). Sakslastel keelati omada tugevat armeed.
4. Rahvasteliit : millal loodi, miks ja kui edukas/ ebaedukas oli, miks?
Millal loodi? – 1919. aastal
Miks? – Selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikidevahelisi tülisid ning arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd.
Edukas/ebaedukas, miks? – Alguses oli edukas, sest suudeti lahendada nii mõnigi riikidevaheline tüli, kuid hiljem hakkasid riikidevahelised suhted teravnema ning Rahvasteliit ei suutnud hoida ära tülisid, mis tekkisid suurriikide vahel. Rahvasteliidul ei olnud piisavalt vahendeid sõdade ärahoidmiseks.
5. Sõjakollete kujunemine: Jaapan, Hispaania .
Jaapan – Tahtis saada kogu Aasia valitsejaks. Algul ründasid nad Hiinat. Jaapan kuulutati agressoriks ehk sõjaalgatajaks ja vallutajaks.
Hispaania – Puhkes sõjaväelaste mass, mis kasvas kodusõjaks ning mis muutus peagi rahvusvaheliseks sõjaliseks kokkupõrkeks.
6. Kuidas rikkus Saksamaa Versailles’ rahulepingut?
Saksamaa asus looma võimast sõjaväge, mis oli keelatud. Saksa väed sisenesid Reini piirkonda, kuigi rahuleping seda keelas. Nii alustas Saksamaa Versailles’ süsteemi lammutamist.
7. Iseloomusta maailma majandust pärast I maailmasõda.
Inimeste ostujõud suurenes märgatavalt. Arenes ka autode, elektri- ning keemiakaupade tootmine. Tehases hakati kasutama konveiereid. Kuid 1929. aastal tabas USA majandust võimas tagasilöök. Tuhanded tehased ja vabrikud lõpetasid tegevuse, inimesed jäid tööta.
8. Millal ja miks puhkes ülemaailme majanduskriis ?
Millal? – 1929. aasta oktoobris
Miks? –
1) Maailmamajanduse kohanematus : I maailmasõjast oli jäänud hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme
2) Kaupate ületootmine: Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta.
3) Vale majandamine : Võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda/osta tarbekaupu, kuid see muutus suureks koormuseks.
9. Mida tegi Roosevelti administratsioon kriisist ülesaamiseks?
Hakati teostama reforme. Koostati suur tegevuskava “New Deal” (uus kurss ). Kehtestati kontroll panganduse üle. Riik hakkas reguleerima põllumajandust. Võeti vastu uusi töökohti ja korraldati hädaabitöid ning riik hakkas hoolitsema abivajajate eest.
10. Mõisted: reparatsioon , inflatsioon, agressor , new deal.
Reparatsioon – Kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale.
Inflatsioon – Raha ostujõu langus ja hindade tõus
Agressor – Sõjaalgataja ja vallutaja
New Deal – USA presidendi F. D. Roosevelti koostatud reformide kava majanduskriisist väljumiseks.
11. Isikud: Woodrow Wilson , Adolf Hitler, Benito Mussolini , F. D. Roosevelt .
Woodrow Wilson – Usa president , kes sõlmis Compiégne’i vaherahu ning pidas kõne (14 teesi), mis oli Rahvasteliidu loomise üheks aluseks.
Adolf Hitler - Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht, kes võimaldas väljuda Saksamaal majanduskriisist.
Benito Mussolini – Itaalia peaminister ja diktaator .
F. D. Roosevelt - 1932. aastal valitud USA president, kes päästis USA majanduskriisist oma reformide ja “New Deal”’ga.
Rahvusvahelised suhted ja maailmamajandus kahe sõja vahel #1 Rahvusvahelised suhted ja maailmamajandus kahe sõja vahel #2 Rahvusvahelised suhted ja maailmamajandus kahe sõja vahel #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 64 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eremofoobia Õppematerjali autor
1. Pariisi rahukonverents: millal, miks ja kes osalesid.
2. Uued riigid pärast I maailmasõda
3. Versailles’ rahulepingu tingimused: mida otsustati ja mis olid selle tagajärjed?
4. Rahvasteliit: millal loodi, miks ja kui edukas/ebaedukas oli, miks?
5. Sõjakollete kujunemine: Jaapan, Hispaania.
6. Kuidas rikkus Saksamaa Versailles’ rahulepingut?
7. Iseloomusta maailma majandust pärast I maailmasõda.
8. Millal ja miks puhkes ülemaailme majanduskriis?
9. Mida tegi Roosevelti administratsioon kriisist ülesaamiseks?
10. Mõisted: reparatsioon, inflatsioon, agressor, new deal.

Sarnased õppematerjalid

Ajalookordamine
4
doc

Ajalookordamine

1. PARIISI RAHUKONVERENTS: MILLAL, MIKS, KES OSALESID. PARIISI RAHUKONVERENTS TOIMUS 18.01.1919-20.01.1920 EESMÄRGIKS OLI RAHULEPINGUTE KOOSTAMINE SAKSAMAA JA TEMA LIITLASTE ­AUSTRIA,UNGARI,BULGAARIA JA TÜRGI JAOKS. OSALESID VÕITJA RIIGID ­ 27 RIIKI. SAKSAMAAD JA TEMA LIITLASI KONVERENTSILE EI KUTSUTUD. EEMALE JÄI KA NÕUKOGUDE VENEMAA. EI KUTSUTUD KA BALTI RIIKE. ISTUNGEID PEETI VERSAILLES`LOSSIS. 2. UUED RIIGID PÄRAST I MAAILMASÕDA. SAKSA VABARIIK, AUSTRIA, UNGARI, TSEHHOSLOVAKKIA,POOLA, EESTI, LÄTI, LEEDU, SOOME. (KAART LK. 9) 3. VERSAILLES`RAHULEPINGU TINGIMUSED, MIDA OTSUSTATI JA MIS OLID SELLE TAGAJÄRJED. TOIMUS 28.06.1919 KÕIGE RASKEMATE RAHUTINGIMUSTEGA PIDID NÕUSTUMA SAKSLASED. TINGIMUSED *SAKSAMAA PIDI LOOBUMA PALJUDEST PIIRIALADEST. · KEELATI OMADA SUURI SÕJALAEVU, TANKE, OLI LUBATUD VAID 100000 VABATAHTLIKKU ELUKUTSELIST SÕDURIT. · TULI TASUDA

Ajalugu
Kordamisküsimused §1-2
1
doc

Kordamisküsimused §1-2

kärpimine. lahingulennukeid, tanke ega raskekahureid. Oli lubatud kättemaks vaid 100000 elukutselist vabatahtliku maa- ja 15000 alandamise ja mereväelast. ülbuse eest. Saksamaa kolooniad. Jagati võitja riikide vahel. Saksa territoriaalsed kaotused. 1/8 endisest territooriumist + Reini jõe demilitariseeritud tsoon. Sõjakahjude hüvitamine. Saksamaa pidi võitjatele makse maksma. (4) Rahvasteliit: millal loodi, miks ja kui (eba)edukas oli, miks? Rahvasteliit loodi eesmärgil rahumeelselt lahendada riikide omavahelisi tülisid ja riikide vahelise koostöö arendamine. Eemale jäid NSVL ja USA. Rahvasteliit põhines W.Wilsoni 14'nel teesil

Ajalugu
Ajaloo kordamine pt 1-2
2
rtf

Ajaloo kordamine pt 1-2

AJALOO KT pt. 1-2 MÕISTED reparatsioon - kahju täielik hüvitamine sõja võitjale. Versailles' süsteem - Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus mis oli vastumeelt nii Saksamaale kui ka Asuterlastele, Ungarlastele, Bulgaarlastele nin ka türklastele. Rahvasteliit - Pariisi rahukonverentsi loodud organisatsioon, mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö; tegutses 1920-1946, ÜRO eelkäija diktatuur -mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim

Ajalugu
Riik kahe maailma vahepeal
2
odt

Riik kahe maailma vahepeal

diktatuur 1929-33 suur ülemaailmne majanduskriis 1932 uus USA president-T.D.Roosevelt 1935 itaalia väed tungisid etioopiasse 1936 berliini-rooma telg 1936 komiterni-vastane pakt 1936-39 hispaania kodusõda. Millised muudatused toimusid riikide jõuvahekorras pärast Esimest maailmasõda? Keskriigid said Antandi riikide käest lüüa. Venemaal toimus isevalitsusliku Tsaari-Venemaa nõrgenemine, mis viis Nikolai II kukutamiseni ning Ajutise Valitsuse võimulepääsuni. Saksamaa kuulutati sõja süüdla- seks ja kaotas mõjuvõimu ja suured alad. USA oli kõige mõjuvõimsam riik, kuna kõik olid talle võlgu. Millised impeeriumid lakkasid I maailmasõja järel eksisteerimast ? Venemaa(Eesti,Läti,Leedu,Poola,Soome, Nõukogude Venemaa), Austria-Ungari(Austria, Ungari, Tsehho- slovakkia) , Saksa keisri-riik(Saksa Vabariik) ja Osmani riik(Türgi Vabariik) Kes kuulusid Pariisi rahukonverentsil nn suurde kolmikusse ja mis riike nad esindasid?

20. sajandi euroopa ajalugu
9 klassi ühiskonnaõpetuse konspekt
5
doc

9.klassi ühiskonnaõpetuse konspekt

11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu ­ Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist ­ Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (taolist kahju täielikku või osalist hüvitamist sõja võitjale nimetatakse reparatsiooniks). · Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Vähendama oma relvajõude 100 000 meheni ja keelama üldise sõjaväekohustuse · vähendama oma sõjalaevastikku 6 sõjalaevani, kusjuures allveelaevade omamine oli rangelt keelatud

Ühiskond
Ajalugu 1-maailmasõda
5
doc

Ajalugu 1. maailmasõda

11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu ­ Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist ­ Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (taolist kahju täielikku või osalist hüvitamist sõja võitjale nimetatakse reparatsiooniks). · Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Vähendama oma relvajõude 100 000 meheni ja keelama üldise sõjaväekohustuse · vähendama oma sõjalaevastikku 6 sõjalaevani, kusjuures allveelaevade omamine oli rangelt keelatud

Ajalugu
Ajalugu 9 klass
2
doc

Ajalugu 9 klass

Ajalugu- KT !! ptk 1-2 Mõisted: Reparatsioon- kahju täielik hüvitamine sõja võitjale Versailles' süsteem-pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus, mille järgi pidi Saksamaa leppima väga raskete rahutingimustega Rahvasteliit-pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö Diktatuur- jõule toetuv võim, ainuvõim riigis Wilsoni 14 punkti- ameerika presidendi tingimused rahulepinguks, tema arvates

Ajalugu
9 klassi kontrolltöö pt 1-2A
3
rtf

9.klassi kontrolltöö pt.1-2A

1.Compiegne`i vaherahu- vaherahu,mille sõlmisid sõdivad pooled 18.nov.1918ja millega lõppes sõjategevus Pariisi rahukonverents-konverents, mis töötas välja püsivad rahulepingud Versailees`s lossis ja mis töötas rohkem kui aasta Reparatsioon-kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. Versaille`s süsteem-Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus,nimetati ka Versaille`s diktaadiks. Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon,mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Diktatuur-mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Wilssoni 14 punkti-Võidujoovastuses Antandi riigid soovisid igati saksamaad ja tema litlasi aladada ning neile kätte maksta

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun