investeering- kasusaamise eesmrgil tehtav rahapaigutus ettevtteisse vi vrtpaberitesse. privatiseerimine- erastamine, riigi vi kohaliku omavalitsuse omandi muutmine eraomandiks.(tehaseid mki panna). vliskaubanduse bilanss- kaupade sisse- ja vljaveo summade vahekord riigis kindla perioodi vltel. transiitkaubandus- kaubavedu hest riigist teise lbi kolmanda riigi. negatiivne vliskaubandus bilanss- ostetakse sisse rohkem, kui makse vlja. eelarve- eeldavate tulude ja kulude arvutlus eelolevaks perioodiks (riigieelarve puhul tavaliselt aastaks). defitsiidiga eelarve- eelarve, milles kavandatud kulud on suuremad kui eeldatavad tulud. eelarve snniks vib lugeda 1215. aastat, mil inglise kuningas johni sunniti alla kirjutama suurele vabaduskirjale ehk magna charta libertatumile ja piirati sellega tema igusi
Investeering-kasu saamise eesmärgil tehtav rahapaigutus ettevõttesse või väärtpaberisse Privatiseerimine-riigi või kohaliku omavalitsuse omandi muutmine eraomandiks Transiitkaubandus-kaubavedu ühest riigist teise läbi kolmanda Eelarve-eeldatavate kulude ja tulude arvutus eelolevaks perioodiks Defitsiidiga eelarve-eelarve, milles kavandatavad kulud on suuremad kui eeldatakse Proportsionaalne tulumaks-tulumaks, mille suurus % jääb ühesuuruseks sõltumata maksja summa suurusest Progresseeruv tulumaks-tulumaks, mille suurus % on seda suurem, mida suurema pealt seda makstakse Valuuta-konkreetses riigis kehtiv rahasüsteem ja rahaühik
maapiirkondade vahel. Hansa liit: Läänemere-äärsete kaubalinnade liit. Tallinn, Tartu, piiskopid, Liivi ordumeister ja orduametnikud, Vasallkonnad, Linnad (Riia, Tallinn, Tartu). Viljandi ja Pärnu. Olulisim väljaveoartikkel teravili, peamiselt eksporditi Flandriasse ja Kuldne periood: Jõukuse kasv. Rahvaarvu kasv. Kohalike elanike õiguslik oluikord muutus Hollandisse. Transiitkaubandus. Idakaubandus: Jõukus sõltus kontrollist idakaubanduse üle. järjest ebakindlamaks, aga ka neid puudutas jõukuse kasv.Pillav elustiil. Põllumajandus: Ordu muretses, et kauplemise käigus satub Venemaale riiki sõjaliselt tugevdavat kaupa. 1539 Seoses linnastumise ja manufaktuuritööstuse arenguga Lääne-Euroopas kasvas nõudlus keelati vene ja välismaa kaupmeeste vaheline otsekauplemine, seda võis teha vaid teravilja järgi
4 erinevat majandusssteemi ajaloo jooksul: * tava- e. naturaalmajandus * ksu- e. plaanimajandus * turumajandus * segamajandus elemendid eelnevast kolmest. (Oska igaht iseloomustada) Investeeringud kapitali paigutamine kasumi saamiseks kas ettevtetesse, panka vms. Privatiseerimine riigi omanduses ettevtete erastamine. Avatud majandus riiki lubatakse vlismaiseid ettevtjaid ja investeeringuid. Suletud majandusega riigid majanduslik suhtlemine teiste riikidega peaaegu puudub. Transiitkaubandus lbiveokaubandus. Negatiivne vliskaubanduse bilanss riik veab rohkem vlja kui sisse. ( positiivne vastupidine protsess ) Kaitsetollid sisseveetavatele kaupadele maks, et kaitsta oma maa tootjaid Dumping kauba mmine odavama hinna eest (enamasti konkurentide kahjustamiseks) Import kauba sissevedu. Eksport kauba vljavedu. Kvoot ja litsents piirangud konkreetsetele kaupadele. Eksporditke mingi kauba sissetoomise keelamine vi piiramine.
LANDESTAAD on välja kujunenud aadliku maariik. KODUKARIÕIGUS oli KAUBANDUS eesti kaotas Hansa Linna aegsed kaubanduslikud õigused ja mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning neid karistada Vene transiitkaubandus hakkas kulgema läbi Narva ja Tartu osa ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. REDUKTSIOON ehk mõisate rahvusvahelises kaubanduses vähenes. TALURAHVA kaitseks välja andma riigistamine
Selle gildi liikmete seast valiti raehärrasid Teiseks oli MUSTPEADE VENNASKOND Kui mustpea abiellus sai temast Suurgildi liige Käsitööliste gildi nimetatati VÄIKEGILDIKS Tallinnas Püha Kanuti Gild ja Püha Olavi Gild Teised väiksemad gildid heategevuseks Gildide traditsioonid Kaks nädalat kestvad jõulujoodud Sama ulatuslikud vastlajoodud Papagoilaskmine Maikrahvipidu Käsitöö Liivimaa linnade elusoon oli transiitkaubandus Siia jõudis palju kvaliteetseid importkaupu Transpordiga seotud erialade rohkus suuremates linnades Käsitööharusid oli küllalt palju (14. sajandil Tallinnas ligi 60 käsitööala) Välisturule orienteeritud käsitööharud olid nõrgemalt esindatud Tsunftid Tsunftidesse koondusid linnakäsitöölased Nende raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti
Majandus Majandus on protsess, kus midagi toodetakse ja seda toodangut/teenust tarbitakse. Privatiseerimine (erastamine) on riigi või KOV vara müümine erakätesse. Avatud majandus on majanduspoliitika, kus riik keeltub kaitsetollidest. Transiitkaubandus on kaubavedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi. Allhanketöö on mingi toote osa valmistamine teisele firmale tasu eest. Peamised tööstusharud: masina- ja elektroonikatööstus, toiduaine-, puidu-, tekstiilitööstus. Edukad on oldud IT-valdkonnas nt Skype, e-riik, e-kool. Eesti suurim probleem on negatiivne väliskaubanduse bilanss. 90. algul läks Eesti plaanimajanduselt turumajandusele üle. Siirdemajandus.
Ta kõige odavam kuid aeglaseim kauba transportimisviis. Suurimad kulutused lähevad sadamate ehitamisele ja mereteede märgistamiseks ning süvendamiseks. Kasutatakse eelkõige odavate ja suurtes kogustes veetavate kaupade edasitoimetamiseks. Eesti majandusgeograafiline asend Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel soosib meretranspordi arengut. Transiit e. läbivedu Kauba või reisijate vedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi. Eesti veonduses on oluline Venemaa ja Lääne-Euroopa vaheline transiitkaubandus. Jõetransport Kasutatakse Eestis vähe, sest laevatatavaid siseveeteid on vähe ja needki on lühikesed ning madalad. Ainukesed laevatatavad on ainult Emajõgi, Peipsi ja Võrtsjärv, osaliselt Narva jõgi ja paar km Pärnu jõe alamjooksu Kasutatakse vaid kruusa, liiva ja lõbusõitu tegevate inimeste jaoks. Õhutransport Õhutransport on inimeste ja kaupade vedu lennukite ja helikopteritega. See on kõige kiirem pikamaatranspordi vahend kosmoselaeva järel.
kokku-lahkuvedu Vedu odav, pidevalt toimub, saab vaid vedelikke ja gaase torutransport ehitamine odav ja paindlik, vedada tööviljakus väga kõrge 5. Mõisted. Merevoorimees – teiste riikide kaupa vedav riik, kus veoteenuse pakkujaid on enam kui tarbijaid Mugav lipp – riik annab oma laevaregistrisse laevu nn odava tasu eest Transiitkaubandus – sõitjate ja veoste ühe lepindupoole riigi territooriumil, sõidu lähte- ja lõpppunktid asuvad väljaspool lepingupoole riigi territooriumit 6. Riigid, kes teenivad suuri tulusid transiidilt. Miks? Holland – Mandri-Euroopa kaubad maailma edasi Taani – teiste põhjamaade kaubavood läbivad Läti/Eesti – Venemaa tooted Euroopasse jne Barcelona/Marseille – Aasiast ja Aafrikast tulev kaup Euroopasse 7
kätte 3) eesmärgiks on kasulik tootmine, mille nimel hoitakse kokku kvali arvelt 4) tarbijad nõuavadki odavat kaupa Välismajanduspolit: et hästi toimida peab riik tõstma oma konkurentsivõimet ning usaldusväärsust. Samas tuleb seista kodumaise tootja eest. Meetmed selleks: 1)tollimaks imporditavalt kaubalt nõutav maks 2) kvoodid mahupiirangud imporditavale kaubale 3) standardid imporditav kaup peab vastama teatud nõuetele. Transiitkaubandus kaupade läbivedu teatud riigist Riikide maj. koostöö tagab igas mõttes efektiivsuse. Levinumad koostöövõimalused: 1)vabakaubandusprk liikmesriigid kõrvaldavad omavahelised suhtluses kõik piirangud, kuid säilitavad need kolmandate riikidega suheldes. Tuntumad prk: Euroopa vabakaubandusprk (EFTA), Põhja-Ameerika vabakaubandusprk (NAFTA) 2) tolliliit lisaks vabakaubandusele on liikmed
Linna plussid : 1) Linna plussiks oli see , et linnas oli palju lihtsamini lihtrahvale kättesaadavad tõidu ained ja erinevad muud kaubad. Näiteks lihtsam oli selle tõttu kätte saada neid tooteid mida taheti , sest paljud suured kauomehed käisid linnadesse , mitte maale , sest linnas oli inimesi ja kauba tahtjaid rohkem. Kaupmehed käisid linnas , et kiiremini oma kaubad maha müüa ja raha saada. Eriti hästi arenes Vana- Liivimaal transiitkaubandus. 2)Linnu juhtis nõukogu ehk raad , mis koosnes raehärradest. Tallinnas oli raehärrasid 12 aga keskaja lõpuks 14. Lisaks raehärradele kuulus rae koosseisu veel 4 eriti tähtsat isikut , bürgmeistrit , kes olid rae ja linna kõrgemad eestseisjad. Kui linnu poleks juhtinud tuntud ja tähtsad inimesed ei oleks ka linnast lugu peetud . 3)Linnades olid kaupmehed moodustanud oma liidud algul olid need tsunftid mis
Raehärrasid valiti tavaliselt üksnes selle gildi liikmete seast. Vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle ühendas teine kaupmeeste ühing Mustpeade Vennaskond. Lisaks vöeti mustpeade hulka ajutiselt Liivimaal viibivaid võõramaa kaupmehi ja laevnikke. Kui mustpea abiellus, sai tast enamasti Suurgildi liige. Teiste sotsiaalsete gruppide suhtes hoidsid kaupmehed ranget distantsi. Käsitöö Liivimaa linnade elusoon oli transiitkaubandus. Käsitöö osatähtsus oli siin väiksem kui paljudes Lääne-Euroopa linnades. Kuigi käsitööharusid oli küllalt palju (14. sajandil esines Tallinnas ligi 60 mitmesugust käsitööala), rahuldasid need eelkõige kohaliku elanikkonna vajadusi igapäevaste, lihtsamate tarbeesemete ja toiduainete järele või teenindasid kaugkaubandust. Hansakaubanduse keskne asend scletaln rtäiteks transpordiga seotud erialade rohkust suuremates linnades
kaasnes talupoegade uus pärisorjastamine. Balti erikord-balitsaksa aadli seisuslikel eesõigustel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem, kus kohalik võim kuulus rüütelkondadele. Nende juhtida oli kohus ja politsei, luteriusu kirk ja osaliselt ka kool. Nagu Rootsi ajal, olid linnaõigused Tallinnal, Tartul, Narval, Pärnul ja Haapsalul. Säilisid keskaegsed eesõigused ja piirangud, tsunftiseadus, linnaelu juhtusid endiselt raed. Transiitkaubandus kuivas kokku Balti provintside ja Sise-Venemaa vahel olnud tollipiiri tõttu. Tallinnast sai Vene laevastiku tähtis sõjasadam ja garnisonilinn, milles oli sõjaväelasi ning sadama-ja kindlustustöölisi ajuti rohkem kui tsiviilelanikke.Linnaelanike osakaal oli madalam. Sõjas kannatanud Paide, Viljandi ja Rakvere jäid eramõisateks. Ühe suurema uuendusena rajati Eestisse 18. saj hästitoimiv postijaamade ja postimnt võrk, mille ülalpidamine ja korrashoid lasus rüütelkondadel.
Gildid ja vennaskonnad Keskaegne ühiskond oli korporatiivsed (ametialased ühendused) Gildid Tsunftid Gildid Kaitsesid oma liikmete huve Korraldasid seltsielu Pakkusid häda korral abi ja toetust Gildide seas oli tähtsaim Suurgild (kuulusid kaugkaupmehed) Mustpeade vennaskond (kuulusid vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid) Väikegildid (kuulusid käsitöölised) Käsitöö Liivimaa linnade elus suurt osa mängis transiitkaubandus Tsunftid Korraldasid väljaõpet Kaitseid turgu Kontrollisid toodete hindu ja kvaliteeti Skraa Tsunfti põhikiri, mis määras Meistrite saamise tingimused Tsufti liikmeks samise tingimused Alevikud Helme Keila Kirumpää Kavastu e Kastre Kuressaare Koluvere Lihula Laiuse Otepää Pirita Põltsamaa Valgu Vastseliina Viru-Nigula
80% Reduktsioon muutis paljude talupoegade elu kergemaks Riigile läinud mõisates kanti talupoegade kohustused vakuraamatusse Linnad ja kaubandus Rootsi ajaks lisanud 2 uut linna Valga ja Kuressare Rootsiajal linnade iseseisvus vähenes ning hakkasid kaotama oma keskaegset ilmet Uued kaitserajatised bastionid Tallinna tähtsus säilis, Tartu tähtsus teisenes ja Viljandi tähtsus kadus täielikult Esile kerkis Narva, mis oli Rootsi baltiprovintside olulisem kaubalinn Transiitkaubandus kauba vedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi Euroopast siia: sool, metallitooted, luksuskaubad, vürtsid ja alkohol Siit Euroopasse: teravili, lina, toormaterjal, kanep ja nahad Haridus Olulist rolli elus hakkas mängima haridus Kirikuelus toimunud allakäigu tõttu pani riik erilist rõhku kirikukorralduse taastamisele Luteri kiriku struktuur [Eestimaa (piiskop, konsistoorium, prostkonnad ja kirikukihelkonnad) ja Liivimaa (kindralsuperintendant,
Majanduse arengule aitasid kaasa ka Eestimaa kalarohked veed. Eriti suurt saaki püüti Peipsi järvest, kus kalandusolusid hakkasid kujundama venelastest rannikuasukad. Õitseva kalaäri kõrval aga vähenes oluliselt mesinduse osakaal. Eesti linnade ellu tõid 16. sajandi lõpp ja 17. sajand olulisi muudatusi. Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimalusi üksnes sadamalinnadele. Näiteks Eesti linnade arengujõu tagas Venemaa ja Lääne-Euroopa vaheline transiitkaubandus, mis kulges põhiliselt kahel mere- ja ühel maismaakaubateel. See tähendas, et 17. sajand tõi õitsengu Narvale, kuid oma positsiooni säilitas ka Tallinn. Keskajal olid linnad oma majanduse korraldamiselt üsna iseseisvad, nüüd tegi riigivõim rohkem ettekirjutusi ning allutas linnu üldriiklikele huvidele. Linnaõiguslikullt säilitas vaid Tallinn oma traditsioonilise iseseisvuse. Seevastu Narva sõltus palju Rootsist. Lääne-Euroopa elavnemine uusajal tõi
Katoliku kirikus peeti jumalateenistusi ladina keeles. Ristiusk tõi kaasa kirjaoskuse, raamatutarkuse ja koolihariduse leviku. Eestikeelne kirjasõna-hariduslevik, koolid, silmaringi avaldamine. Agul- Vaesete linn Gild- kaupmeesteühendus, eesotsas oldermann. Väikegild- tsunfide ühendus Suurgild- abielus kaupmehed Mustpeade gild- vallalised kaupmehed Tsunft- käsitööliste ühendus, kuulusid ühealameistrid Skraa- tsunfti põhikiri Tsunfti jänes- meister, kes eiras tsunfti seadusi. Transiitkaubandus- läbi eesti alade Venemaa ja L-Euro. Vahel. Sündik-keskajaturist Sunnismaisus- pärisorjus Vakus- maa jagati küladeks või taludeks, korjati kokku maksud tavaliselt kord aastas, sügiseti, milläänimees või mõngi kõrgem käsnik oma vakused läbi sõitis, puhul korraldati vakusepidu. Raad- raehärra. Linnafoogt- maaisanda esindaja. Põgenike ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks pandi ametisse adrakohtunikud. Adratalupoeg-nimetud tuli nende talude suuruse arvestamisest adramaades
majanduslikult sõltumatu. Pärsia riik- Iraani kiltmaal, areneb käsitöö, kujunevad linnad, 4 pealinna, riik jagatud satraapideks- asehalduskondadeks, rahvalt nõuti kuninga tunnustamist, maksude maksmist, rajati ühendusteesid- Suur- Kuningatee, olid tulekummardajad, sp ei ehitanud templeid, tekkis Mazdaismi usk. Foiniikia, iseloomustus. Kaanan territoriaalselt killustunud, erilist rolli mängisid rikkad ja mõjukad Foiniikia linnriigid. Rikkuse peamine allikas transiitkaubandus, linnriiki ja sõjaväge juhtis kuningas, suur mõju kaubandusega tegelevatel ülikutel. Silmapaistvaim saavutus tähestiku leiutamine- 22 kaashäälikut. Juuda ja Iisraeli riigi kujunemine. Taaveti ja Saalomoni ajal oli Iisrael ilmselt tugevaim riik Kaananis. Saalomoni surma järel jagunes põhjapoolseks Iisraeliks ja lõunapuulseks Juuda riigiks. Mõisted Kiilkiri- savitahvlitel olev kiri Tsikuraat- massiivne astangutega torn templite juures
Samuti jõudis Rootsi ajal Liivimaale ka nõiajaht, mis tähendas, et targemaid inimesi peeti nõidadeks ja seetõttu hukati paljud arukamad ja osavamad. 16. sajandi lõpp ja 17. sajand tõid olulisi muutusi Eesti linnade ellu. Senini olid kaubanduses osalenud ka väikesmad linnad, kuid uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimalusi üksnes sadamalinnadele. Eestile oli siiani arengujõudu pakkunud Venemaa ja Lääne-Euroopa vaheline transiitkaubandus, kuid nüüd kulges see Arhangelski sadama ja Valge mere kaudu, vähemal määral ka Narva ja Pihkva kaudu. Viimasest kaubateest jäid Eesti linnad kõrvale. 17. sajand tähendas Narvale majanduslikku õitsengut ja oma positsioone säilitas ka Tallinn, kuid varem väga oluline kaubnduslinn Tartu kaotas oma hiilguse ja Tallinna ja narva varju jäid ka Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare. Varem olid linnad majanduse korraldamisel üsna iseseisvad, kuid nüüd hakkas riigivõim sekkuma
on rohkesti kaljuseid saari (skääre), mis moodustavad skäärranniku. Pinnamoe mõju majandustegevusele Turisminduse vaatenurgast on edendavad faktorid Skandinaavia mäestik, kuhu ahvatlevad talvereisid talisportlasi viivad ning lõunaranniku liivarannad. Samuti on Svealandi ja Götalandi viljakad mullad suureks plussiks põllumajanduse arengule. Valdavalt mandrijää sillutatud kiltmaa ja künklik tasandik on soodne kiirteede ja raudteede rajamiseks, selle tulemusena areneb transiitkaubandus ja veondus. Maavarad Rootsi põhilised maavarad on: raud, uraan, vask, plii, tsink ja hõbe. Hoolimata rikkalikust uraanivarust (umbes 80% kogu Euroopa omast), on Roostil ainult 4 tuumajaama ja needki kaotatakse varsti, sest Rootsi valitsuse poliitika näeb ette, et tuumaenergia tootmine tuleb lõpetada 2010 aastaks. Rootsi hakkab siis elektrienergiat ostma Saksamaalt, osa ostetavast energiast töödeldakse tuumajaamdes. Kliima Rootsis on parasvöötme kliima
erinevate vaatepunktide ja arusaamade tõttu (nt Jakobson oli baltisakslaste vastane, Jannsen aga pigem taotles nendega paremat läbisaamist). See viis 1878. aastal toimunud suurlõheni, mis nõrgendas rahvuslikku liikumist; lõpetati Balti erikord; venestamine 5. Eesti majanduse moderniseerimine: • 1870. aastast raudteede rajamine (nt Balti raudtee, mis ühendas Paldiski sadamat läbi Tallinna ja Narvat Peterburiga) • tänu raudteedele arenes välis- ja transiitkaubandus, Tallinnast kujunes üks tähtsaim sisseveosadam • tööstuslik tõus, laiendati vanu ja ehitati uusi ettevõtteid • toimus industrialiseerimine ja linnastumine • Pärnu kujunes tähtsaimaks väljaveosadamaks 6. Millised tööstusharud said Eestis valitsevaks? ehitusmaterjali-, keemiatööstus, paberitööstus, tekstiilitööstus, metallitööstus 7. Kus asusid/kuhu tekkisid tähtsaimad ettevõtted? Puuvillamanufaktuur Kreenholm
Ta esitab 95 teesi, kutsudes Katoliku kiriku vaidlusesse. Piibel tõlgiti saksa keelseks. 1523 reformatsioon jõuab Eestisse 1524 pildirüüste, rünnatakse Katoliku kirikuid (hävitati sisustust) 1525 Luterlus sai Eestis võimule 9. Viljandi 13.sajand 1283 linnaõigus Elanikke oli umbes 1000 1500, pindala oli 4 hektarit. 14. sajand 1346 Viljandi esmakordne nimetamine hansadokumentides Umbes1500 elanikku Tegevusalad transiitkaubandus, käsitöö Head suhted olid Lääne-Euroopaga, toodi sisse veine kangaid jms. Majad olid ehitatud puidust. Viljandi keskuseks oli praegune Laidoneri plats, kus oli sel ajal turg, läheduses asus kirik, raekoda ja kool. Kirjalikud andmed sellest ajast puuduvad, sest oli palju põlenguid, mis hävitasid andmed. 15. sajand 1481 Ivan III saadetud Pihkvasse, Novgordi ja Moskva ühendväed piiravad Viljandi linna ja linnust. 1.märtsil alanud piiramise tulemusena linn langeb
15 saj tuli arusaan ettalupoeg kuulub maalapi külge mida ta harib ega ole vaba.Suurim mehaaniline ehitis oli veski.1315 oli Liivimaal näljahäda kuna tekkisviljaikaldus. Linnad ja kaubandus Linna kogukonna liikmed tohtisid ainukestena linna piires teegleda käsitöö ja kaubandusega.Kuigi elas seal ka sakslasi kui suurim ülekaal oli Eestlastel.Kui mustpea abiellus sai temast Surgildi liige.Käsitöögilte nim väikegiltideks.Liivimaa linnade elusoon oli transiitkaubandus.14saj oli ligikaudu 60 käsitööala.Linnakäsitöölised koondusid ametialaselt tsunftidesse mille raames korraldati väljaõpet.Järk.järgult astus jõusse trunftisundus millele kaasnes väljatõrjumine käsitööaladelt.Skaara määras ära mis tingimustel saab meistriks millised on töötamise reeglid.Keskajal sõitis kaupmees oma kaubaga ise mere taha aga varsti hakati kauplema kaubanduspartnerite vahendusel,kaupmees oli ise kodus ja juhtis äri oma kontorist.Väliskauba hoogustumine
Maavabadele kuulus talu alama lääniõiguse alusel, mis muutis nad isiklikult vabaks ja vabastas nad koormistest. Vabatalupojad olid need, kes olid ennast koormistest lahti ostnud. Keskaja jooksul kasvas talupoegade väärtus mõisniku jaoks. Talupoegadele ei toonud see mingit kasu, kujunes välja sunnismaisus. Suurenesid talupoegadelt nõutavad maksud. Talupoegadeks oli hakatud pidama mõisniku isiklikuks omandiks. Liivimaal oli välja kujunenud pärisorjus. Liivimaa linnnade elusoon oli transiitkaubandus. Käsitöö osatähtsus oli väiksem. Peamiselt tehti tarbeesemeid, oli väha spetsialiseerunud käsitöölisi. Linnakäsitöölised koondusid ametialade järgi tsunftidesse, mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. Igal tsunftil oli põhikiri ehk skraa. Liivimaa linnade kaubanduslik suunitlus tulened soodsast asukohast. Tallinnas olid tihedad sidemed Rootsi,Soome ja Novgorodiga. Venemaal eksporditi tooraineid. Koormised.
Samuti soodustas seda tööstuse areng ning raudtee rajamisega loodud hõlpsam liiklemisvõimalus. Suurimad linnad: Tallinn (u 65 tuh el), Tartu (42 tuh el), Narva (16 tuh el), Pärnu ( 13 tuh el) Tallinnas tekkis kõige enam töökohti masinaehituses (näiteks suured laevatehased), Tartu arengule mõjus positiivselt Tartu Ülikooli avamine. Narva kasvu soodustas tekstiilitööstuse kiire areng, Pärnus oli tselluloositööstus ja Valgas transiitkaubandus (raudtee). Tööstusettevõtete omanikud olid valdavalt baltisakslased v venelased 19. s lõpus moodustasid eestlased linnaelanike enamiku, ent saksa keel oli linnas põhikeel (koolid, asjaajamine, jõukamad elanikud). Kadakasakslased. Narva ja Tallinnas kasvas vene elanike arv. Säilis linnaomavalitsus: linnavolikogu valimistest võtsid osa vaid kinnisvaraomanikud. Linnavalitsuses olid valdavalt sakslased.
Ühiskonnaõpetus Kontrolltöö kordamisküsimused I osa 1. Transiitkaubandus kaubavedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi; näiteks Venemaalt viiakse naftat läbi Eesti lääneriikidesse 2. Väliskaubanduse bilanss kaupade sisse- ja väljaveo summade vahekord riigis kindla perioodi vältel; näiteks Eestis on negatiivne väliskaubanduse bilanss. See tähendab, et me ostame sisse rohkem, kui müüme välja 3. Valuutareserv riigi säilitatavad varad, nagu kuld, välisvaluuta ja laenu eriõigused;
Saksa kultuuriruumi või geograafilise piirkonna kontekstis. Sissejuhatus (Esimesed kokkupuuted viikingite ja kristliku Euroopaga; kaubanduse arenemine ja militariseerumine, eliidi tekkimine; algkristluse võimalikkusest siinsetel aladel; Lindanise kindlustatud asula genees): Tulevased Eestimaa ja Liivimaa alad olid sajandeid olnud tähtsaks kaubanduspiirkonnaks. Siit möödus ida-lääne suunaline kaubandustee, mis oli keskaegse Tallinna edu ja rikkuse pant transiitkaubandus Venemaa ning Põhja-, Kesk- ja Lääne-Euroopa vahel. Sellist vahendaja rolli võisid tulevaste eestlaste ja lätlaste esivanemad omada juba ajal, mil polnud kirjalikke jäädvustusi selle kohta. Arheoloogilised leiud annavad alust arvata, et siin kaubeldi üsna hoogsalt alates 8.9. sajandist. Leitud on näiteks Araabia münte dirhame. Sellesse ajajärku jäävad üleeuroopalised viikingiretked, mis ulatusid Lõuna-Euroopast Põhja-Euroopani. Üks
• Kaubakontorid - London, Bergen, Novgorod (-15.saj lõpp) • Pealinn Lübeck • Tallinn, Pärnu, Viljandi, Tartu • Hansa koge - Läänemerel (lai põhi, suur süvis, purjelaev) • Lodi - väiksemad veeteed • Venemaa - karusnahad, vaha, käsitöö • Saksamaa - sool, kangad, luksuskäsitöö, relvad • Eesti - teravili • Tartu viimane lääneeuroopalik linn lääne- ja idakristluse piiril • Juhitv osa Novgorodi kontoris ja Peetri hoovis • Transiitkaubandus Pihkva ja Novgorodiga • Aruanded Lübeckisse • Hansa ja Novgorodi läbirääkimised (saksa ja vene keel) • Kaupade ladestamiskoht • 12 emailmaalinguga peekri killud ELU LINNAS. LINNAKULTUUR • Seotud maaga (koduloomad, põllumaad, aiad) • Sõltus ametialasest tegevusest • Keskpunkt turg (kauplemine, külalised, pidustused) • Vaimse elu keskus kogudusekirik • Gildimaja, seegimaja, koolimaja • Erinev päritolu (saksa kaupmehed)
Siseturg laienes (seoses kapitalistlike suhete võidulepääsuga) eriti 19.sajandi teisel poolel. Samal ajal suurendas linaeksport Pärnu sadama käivet. Pärast Balti raudtee peatee valmimist 1870.aastal muutus Tallinna majanduselus uuesti väga oluliseks läbiveokaubandus; linna väliskaubanduse käibe kõrgseis oli 1879.aastal. Sel ajal oli Tallinna sadam kaubakäibelt Venemaa sadamate seas (Peterburi ja Odessa järel) kolmandal kohal. Eesti Vabariigi ajal vähenes järsult transiitkaubandus, kuid siseturg laienes. Väliskaubanduspartnereist oli 1919-1936 tähtsaim Suurbritannia, 1937-1940 Saksamaa. Välja veeti peamiselt põllumajandussaadusi (võid, peekonit) ja pooltooteid (ehitusmaterjali, vineeri, tselluloosi, puuvillakedrust). Väliskaubanduse kõrgseis oli 1928.aastal. 20.sajandi alguses oli tekkinud kooperatiivkaubandus. Kokkuvõte Kaubanduse laad ja osa ühiskonna majanduselus sõltuvad suurel määral omandusvormist ning tootmisviisist
(koondusid tsunftidesse) Peamine linnaelanikkonna kasv tuli maalt – kehtis põhimõte linnaõhk teeb vabaks – aasta ja 1 päev linnas tähendas vabadust. Talupoegi tõmbas linna kõrgem elatustase ja võimalus vabaneda mõisasundusest. Välismaa kaupmehi meelitas keskaja eesti linnadesse (eeskätt Tallinnasse) soodne kaubanduskonjunktuur, mis tegi Tallinnast keskse Kirde-euroopa kaubanduslinna ja turu. Kaubeldi eeskätt teraviljaga aga oluline oli ka transiitkaubandus Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. Venemaalt veeti välja vaha, karusnahku, rasva, lina, kanepit jms, sisse aga soola, soolaheeringaid, kalevit, veine jmt. Tähtsaim kaup oli sool. Keskaja lõpupoole muutus Vana-Liivimaa tähtsaks teraviljaeksportijaks. Lääne Euroopa maapiirkonnad ei suutnud kasvavaid linnu enam ära toita. Eesti teravili oli tänu järelküpsetamisele rehtedes kvaliteetne, talus hästi transporti ja niiskust, säilis kaua. Eriti suur nõudlus Eesti rukki järele
Muinaskihelkonnad olid suuremad kui hilisemad, keskaegsed kirikukihelkonnad. Kihelkondade piirid ei ole teada, nimeliset teatakse neid, mis on nimetatud Hendriku Liivimaa Kroonikas. Elatusalad Põhiline osa elanikkonnas elas põllumajandusest. Valitses naturaalmajandus, kaubanduses domineeris vahetuskaubandus (raud, sool, karusnahad, relvad, ehted). Otsustades importkaupadest leiumaterjali rohkuse järgi pidi toimuma ka eksport, peamine ekspordiartikkel ilmselt vili, mida viidi ida suunas. Transiitkaubandus, välja kujunes teedevõrk. Arvatavasti oli kujunenud kaupmeeskond, eriti oluline kauplemine ülerahvastatud ja mereteede ääres asuval Saaremaal. MUINASAEG Meresõit oluline röövretkede tõttu, millega oli võimalik varuda suuri varandusi. Käsitöös toimub spetsialiseerumine eelkõige sepetöö osas. Rauatööstuse keskus oli Saaremaal Tuiu piirkonnas. Seal toodedi 11-14 sajandil umbes 1000 tonni rauda. Matused Matusekombestik mitmekesistub
Euroopa ühisesse majandusruumi. Sadamat Pärnu jesuudmes on esmakordselt mainitud 1242. aastal. Pärnu esimeseks itsenguks vib lugeda perioodi alates 1318. aastast 15. sajandi lpuni, kui Pärnu oli hansalinn Novgorodi viival jeteel. Peale Hansa liidu lagunemist oli Pärnu 17. sajandil Rootsi valdus ja tähtis tugipunkt Liivimaal, linn hakkas kujunema maakonna keskuseks. Uued kaubandussuhted slmiti esmalt Madalmaadega, senine transiitkaubandus asendus eksportkaubandusega. 18. sajandi teisel poolel, Katariina II valitsemisajal, sai alguse sajandipikkune itseaeg Pärnu ülemerekaubanduses, mis saabus koos vilja, lina, puiduekspordi kasvuga (philiselt Portugali ja Inglismaale). See andis muuhulgas paljudele Lääne-Euroopa riikidele tuke avada oma konsulaaresindused just Pärnus. 20. sajandil on läbi aastakümnete Pärnu sadama suurimaks ekspordi-artikliks olnud puit. 1997.
Hansakaupmeeste tugipunktidena spetsialiseerusid suuremad Eesti linna juba algusest peale ida-lääne transiitkaubandusele, Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu olid Hansa Liidu liikmed. Hansa Liitu kuulunud Liivimaa linnad olid vahendajaks Ida ja Lääne vahel. Idast läände toimetati nahku, vilja, mett, vaha, lina, vilja jm. Läänest itta riiet, soola, heeringaid, metalle, veini ja õlut Miks oli hansakaubandus kasulik Liivimaa linnadele ja kaupmeestele, mõisnikele, talupoegadele? Transiitkaubandus, Vana-Liivimaad läbinud kaubanivood. Linnaõigus Linnaõigus linna õigusnormide kogum, linna õiguslik korraldus. Lübecki linnaõigus : Tallinn, Rakvere, Narva Hamburgi ehk Riia linnaõigus : Tartu, Uus-Pärnu,Viljandi, Paide, Haapsalu Piiskopiõigus : Vana-Pärnu Linnaõiguse tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse , eraomandi ja pärismisõiguse kaitse. Raad, koosseis, rae ülesanded.
On 4 erinevat majandussüsteemi: tava e. naturaalmajandus, käsu e. plaanimajandus, turumajandus ja segamajandus. Investeering kapitali paigutamine tulutoovalt aktsiatesse, ettevõtlusesse, panka jne. Kapital raha, mis teeb raha. Privatiseerimine erastamine, erakätesse andmine või müümine. Avatud majandus selline, kus riiki lubatakse välismaiseid investeerijaid ja ettevõtjaid. Suletud majandus riik peaaegu ei suhtle majanduslikult teistega. Transiitkaubandus läbiveokaubandus. Negatiivne väliskaubanduse bilanss riik veab rohkem sisse kui välja ( on riigile ebamajanduslik) Positiivne väliskaubanduse bilanss riik veab rohkem välja kui sisse. Kaitsetollid sisseveetavatele kaupadele maks, et kaitsta omamaiseid tootjaid Dumping kauba müümine odavama hinnaga, et kahjustada konkurente Import kauba sissevedu riiki Eksport kauba väljavedu riigist Kvoot ja litsents piirangud teatud kaupadele
Munga tänav suundus dominikaanlaste kloostri juurde (Pullerits, 2005). Tartu uusajal 1558-18 sajand 1558 a. alustas Vene tsaar Liivi sõda, milles sundis alistuma ka Tartu. Segastel sõjaaastatel vahetus linnas pidevalt võim. 1571 aastal kavandati vandenõuga riigipööret, kuid see kukkus läbi ja kannatajaks jäid tartlased, kelle linna rüüstati 3 päeva (Pullerits, 2005). Liivisõja aegsel rahutul ajal katkes ka transiitkaubandus. Hiljem enam veeteed Tartust Viljandisse taastada ei suudetud. Tartu kui kaubanduslinna tähtsus ja rikkus oli sellega seoses kadunud (Salupere, 2004). 1582 aastal läks Tartu Poola võimu alla ja Tartusse toodi elama asunikke väljaspoolt,umbes 240 valdajale (poolakad, sakslased ja teised rahvused) jagati linnas maju, krunte ja aedu. 1589 aastal keelas raad puumajade ehitamise ja käskis olemasolevad lammutada, aga see määrus ei jõustunud
ja narkootiliste ainete hulka kuuluvad kokaiin, amfetamiin ja sellest tuletatud MDMA ehk ecstasy. Eestlaste seas on levinumad stimulandid(amfetamiin, ecstasy), mis tekitavad sõltuvust pikema-ajalisel tarvitamisel. Viimastel aastatel on heroiini ja kanepitoodete tarvitamine suurenenud. Probleemseimad piirkonnad on Ida-Virumaa(eeskätt Narva) ning Tallinn. Ida- Virumaad mõjutab Peterburi lähedus, mis võimaldab ulatuslikku uimastitransiiti. Hinnanguliselt moodustab kogu narkokaubanduse mahust transiitkaubandus 70% ja kohalik tarbimine 30%. Uimasteid hakatakse tarbima üha nooremalt. Noored ise sellest tulenevat ohtu enamasti ei teadvusta: tahetakse vaid põgeneda meeldivamasse "tegelikkusesse", arvates, et sõltuvust ei teki. Sageli ei olda teadlikud ühe või teise uimasti tarbimise tagajärgedest. Erilist ohtu tekitab asjaolu, et 0,6% elanikkonnast (ca 10 000 inimest) on pidevalt veeni süstivad narkosõltlased. Süstimine on lahutamatus seoses HIV, hepatiidi jt nakkuste levikuga. Kofeiin
*Majanduslikult olid vene aeg maa-aadlile: I Suured tellimused Peterburi ja vene armee varustamiseks(toit, viin) *Mõisnikud ehitasid uhkeid Barokk stiilid maju ehk villasid. *Rõivamaterjalina kasutati siidi ja sametit. *Talupoegade olukord oli suhteliselt hea. 1750 *Piisavalt vabu põllumaid *Talupoegadel vabu kariloomi *Heaolu lõppes kui tekkisid loomataudid, rahvaarv kasvas, vabad põllumaad said otsa. Linnad *Linnades säilisid keskaegsed õigused ja piirangud *Transiitkaubandus kuivas kokku *Mõned linnad muutusid provintsideks *Linnaelanike arv rahvastikust kahanes *Tartu hävines 2/3 tulekahjudes *Uuesti taastus tartu areng 1802 *Narva oli Eestist sõltumatu(Kuulus Peterburi kubermangu) *Suurim uuendus 18saj. Oli maanteede ja postijaamade võrgustiku ehitamine *Maanteede korrashoiu eest hoolitses kohalik rüütelkonnad Eesti 18. saj. Teisel poolel. *Pärisorjustlikud mõisamajapidamised hakkasid end hammeldama.
purpurimaa) Vanemere idarannikualad: a. Tänapäeval Süüria, Liibanon ja Palestiina. b. Tegevusalad: · Maaharimine kitsas ja viljakas maariba mere ja Araabia kõrbe vahel. · Käsitöö (purpurriie) · Meresõit ja kauplemine. c. Kaks olulisemat muinaskultuuri kuulusid foiniiklastele ja heebrealastele. 2. Foiniikia a. Linnriigid: Byblos, Siidon, Tüüros jt. (3000eKr), kes tihti vaenujalal. b. Transiitkaubandus peamine jõukuse allikas, osavaimad meresõitjad Vahemerel. c. Kolooniate rajamine Vahemere pk. tähtsaim Kartaago (P.-Aafrikas) d. Tähtsaim kultuurisaavutus 22 kaashäälikust tähestik (kaubandusest tingitud vajadus lihtsama kirja järele) e. Religioon: · Austati linna kaitsejumalaid, kelle austamine oli toretsev, kuid julm. · Tuntuim jumal Moolok inimesi õgiva metsiku jumala sünonüüm.
Juht mustanahaline. Nemad alustasid jõulukuuse Raekoja platsile toomist, uksed ja käepidemed. Väikegild käsitöölisi ühendav, jagunes: Püha Kanuti Gild väljaõpet nõudvate käsitööalade esindajad (sakslaste) Püha Olavi Gild lihtsamate käsitööalade esindajad (eestlaste) Tegutsesid ka väiksemad gildid mõne pühaku austamiseks või heategevuseks. Gildidel oma traditsioonid tugevdati liikmete ühtekuuluvust ja näidati ühiskondliku staatust. Käsitöö Põhiline transiitkaubandus. Siinsed käsitööharud rahuldasid igapäevaseid vajadusi: tarbeesemed ja toiduained. Peenemaid oskusi nõudvad alad olid vähem esindatud, aga siis jõudis ka kvaliteetset importkaupa. Ametialade järgi tsunftid, mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti hindu ja kvaliteeti. Astus jõusse tsunftisundus, millega kaasnes mittesakslaste väljatõrjumine. Tsunfti põhikiri e
d) mõlema poole ärakuulamine e) Enesesüüdistuse vältimine (inimest ei tohi sundida tunnistama iseenese ja oma lähedaste vastu) 3) Kohtujärgne staadium a) Ühe ja sama süüteo eest saab ainult korra süüdi mõista MAJANDUS Eesti rahanduse üle valvab valitsusest sõltumatu Eesti Pank. Eelarve- eeldavate tulude ja kulude arvutlus eelolevaks perioodiks, tav aastaks. See peab olema tasakaalus. Transiitkaubandus – kaup viidakse läbi riigi (nt Lätist läbi Eesti Venemaale) Allhanketöö – suur firma tellib väikeselt firmalt teenust. Deebetkaart – nagu pangakaart. Saab osta asju täpselt sellise summa eest, nagu sinna on peale laetud. Krediitkaart – saab maksta vastavalt kokkuleppele pangaga ka natuke miinusesse, aga teatud ajaks peab olema raha tagasi makstud. Maksumäärad: 1) Astmeline ehk progresseeruv tulumaks – mida kõrgem palk, seda
d) mõlema poole ärakuulamine e) Enesesüüdistuse vältimine (inimest ei tohi sundida tunnistama iseenese ja oma lähedaste vastu) 3) Kohtujärgne staadium a) Ühe ja sama süüteo eest saab ainult korra süüdi mõista MAJANDUS Eesti rahanduse üle valvab valitsusest sõltumatu Eesti Pank. Eelarve- eeldavate tulude ja kulude arvutlus eelolevaks perioodiks, tav aastaks. See peab olema tasakaalus. Transiitkaubandus kaup viidakse läbi riigi (nt Lätist läbi Eesti Venemaale) Allhanketöö suur firma tellib väikeselt firmalt teenust. Deebetkaart nagu pangakaart. Saab osta asju täpselt sellise summa eest, nagu sinna on peale laetud. Krediitkaart saab maksta vastavalt kokkuleppele pangaga ka natuke miinusesse, aga teatud ajaks peab olema raha tagasi makstud. Maksumäärad: 1) Astmeline ehk progresseeruv tulumaks mida kõrgem palk, seda suurema % oma
Kaanani riikide sõltumatus oli seetõttu võimalik peamiselt suurriikide jõudude tasakaalu korral - siis kui oli võimalik ühelt suurriigilt teise vastu kaitset otsida. Foiniikia linnriigid Kaanan oli killustatud paljudeks erineva suuruse ja tähtsusega riikideks. Suuremate sisemaa riikide kõrval mängisid seal erilist rolli rannikule koondunud territooriumilt väikesed, kuid rikkad ja mõjukad Foiniikia linnriigid - Büüblos, Siidon, Tüüros jt.. Nende rikkuse peamine allikas oli transiitkaubandus erinevate Ees-Aasia piirkondade, Egiptuse ja läänepoolsete Vahemeremaade vahel. Nii kujunesid foiniiklased I aastatuhande algul e.Kr. kõige oskuslikemaiks meresõitjaiks Vahemerel. Ühtlasi rajasid nad hulgaliselt kolooniaid, esmalt Küprosel ja seejärel ka Vahemere lääneosas, kus üks neist, Kartaago Aafrika põhjarannikul, kujunes peagi tõeliseks suurvõimuks. Samal ajal hakkas foiniiklasi ida poolt üha enam ähvardama tugevnev Assüüria impeerium
-Liivimaal 12 saj lõpul oma raha ei löödud ning puudus mündiõiguslik institutsioon. Rahana tarvitati saksamaa, inglismaal ja eriti virbys vermitud münte. 13 sajandil oli mündiõigus kõigil maaisandatel. Õigus Taani kuningal, Riia ja Tartu piiskopil. Saksa ordu saab mündiõiguse 1226, Saare-lääne piiskop 1279. Ühelgi liivimaa linnal pole mündiõigust kunagi olnud. Küll aga müntimisõigus..? kaubanduse toimimine, eri sotsiaalsete kihtide osalemine selles. Transiitkaubandus ja kauplemine kohalikul turul. Kaubaartiklid. Liivimaa rahanduse (mündinduse) põhijooned. Ristiusk ja ,,paganlus" keskaegsel Liivimaal: -Kihelkonnakirikute tekkisid suures osas maahärrade- piiskoppide ja saksa ordu- algatusel. Lähtuti esmajoones muinaskihelkondadest. Kus need liiga suureks osutusid, jagati väiksemateks uute kogudusekirikutega. Arvatakse, et eesti kihelkondlik jaotus kujunes põhijoontes välja 13. saj lõpuks ja muutus keskaja jooksul suhteliselt vähe.
- Eestlaste osakaal kasvas, aga nende käes vaid alamad ametid · Tähtsaim ekspordiartikkel Baltikumi teravili(rukis), teine lina ja impordis domineeris sool: - Suurim osa eksporditi Rootsi ja väiksem osa välismaale Tallinna ja Riia kaudu · Rootsi soovis, et ida-lääne transiitkaubandus kulgeks Baltikumi kaudu nagu keskajal: - Põhjas konkurendiks Arhangeisk, lõunas Poola ja Kuramaa - Tallinna kaotus ja Narva tõus Narva õitseng 17. Saj II poolel · Transiitkaubandus ja garnison · Tõus algad Vene ülemvõimu ajal(1558-1581) · Ingerimaa kindralkubermangu pealinn, kus ainsana Baltikumis kehtis Rootsi linnaseadus · Ehitati kivist: 17 saj ,,baroki pärl"
Saksamaal räägitust, sisaldades ohtralt eesti sõnu. Saksa keel omakorda mõjutas nii tollal kui hilisematel sajanditel eesti keele arengut. Osa Tallinna linnamüürist. Tallinna linnamüüri säilimine nii suures ulatuses on tingitud Tallinna suhtelisest vaesusest ja mahajäämusest 19. sajandil. Kaupmehed koondusid gildidesse, millest olulisim oli Suurgild. Rae liikmeid valiti ainult Suurgildi kaupmeeste hulgast. Lisaks teraviljakaubandusele oli püsivalt oluline transiitkaubandus Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. Venemaalt veeti välja vaha, karusnahku, rasva, lina, kanepit jms, sisse aga soola, soolaheeringaid, kalevit, veine jmt. Tähtsaim kaup oli sool, mida toodi Portugalist ja Prantsusmaalt. Öeldi, et Tallinn on ehitatud soolale. Idakaubandusel oli Hansa olemasolus keskne kõht ning selle kaubanduse monopol oli Tallinna ja Riia käes. Käsitööliste ühendusteks olid lisaks gildidele tsunftid, mis koondasid ühe ala meistreid
2) Lääne –Euroopast Venemaale vürtsid, sool, luksusesemed Suurgildi liige oli tõenäoliselt ka rae liige. Käsitöölised koondusid tsunfidesse, mille siseelu kujundas skraa (põhikiri), mis reguleeris gildi ja tsunfti põhielu. Hansa Liit ja selle tähtsus (mis kaupu veeti idast läände ja vastupidi?). Ükski kaupmees ei tohtinud otse Hansa Liidu peakontorisse Novgorodi sõita, vaid pidi tegema peatuse ühes nimetatud linnas ja seal kaubad ümber laadima. Peamine tegevus oli transiitkaubandus. Selle eesmärgid olid peamiselt kaubandusmajanduslikud, aga lisaks kaubavahetuse soodustamisele ja reguleerimisele kaitses liit enda liikmeid ka poliitiliselt. Nt võimupüüdluste v muude konkurentide vastu. Tänu Hansa Liidule arenes kaubandus eesti linnades ning kaup sai lihtsamini liikuda Lääne- Euroopa ja venemaa vahel. Kuna kaubad veeti Eestist läbi siis jäi siia ka osa kaubast. Liivimaa linnad, mis kuulusid Hansa Liitu. Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. Isikud
62 63.91 31.59 18. 1 55.31 55.66 53.24 58.06 53.18 39.33 28.62 19. 2 52.16 53.86 40.65 51.70 52.51 22.77 18.72 8. Küsimustele vastamisel kasutage Singapuri kohta antud infot. Pindala on 699,4 km2 Rahvaarv 4,6 miljonit Rahvastiku tihedus 6653 in/km2 SKT ühe inimese kohta 53143 USD (2009. a) Singapuri majanduses on olulisel kohal mereveondus, lennundus, transiitkaubandus, turism, kasiinoäri ning tööstusharud, mille toormaterjalid imporditakse ja tooted eksporditakse, eelkõige elektroonika- ja farmaatsiatööstuse tooted. 2/3 Singapuri tööstustoodangust eksporditakse. Singapuri tööstustoodangust annab 37% elektroonikatööstus. Maailma suuremate hulka kuuluvat Singapuri meresadamat läbib aastas 130 000 kaubalaeva. Singapuri laevaregistris on 3000 kaubalaeva. Singapuri Changi lennujaamal on lennuühendus 200 linnaga 60 riigis
Õõnesmõõduna kasutati vilja ja soolasälitist. Vilja sälitis = 48 riia vakka ja soola sälitis = 12-18 tünni. Samal ajal tekkis hansalinnades ka kaalusund, s. t. toimus sisse- ja väljaveetavate kaupade sundkaalumine. Kaalumiseks kasutati kaussidega võrdõlgseid kangkaale ja erilisi kiirkaale (punder). Vana Liivimaa kokkuvarisemisele järgnenud sõdades hävisid peaaegu kõik väiksemad linnad ja langesid unustusse mõõdustikud. Kannatas Venemaa ja Läänemeremaade vaheline transiitkaubandus. Linnade elanikkond kahanes tunduvalt. Säilisid vanad õõnesmõõtude privileegid. Algas Riia linna kaubanduse tõus ja riia mõõdustiku levikuala laienes. Riia mõõdustiku võtsid üle Pärnu ja Tartu. Liivimaal kehtis riia mõõdustik, sealhulgas ka kroonumõisates. Osades mõisates säilis oma maamõõtude süsteem. Põhja- Liivimaal kasutati tallinna mõõdustikku, kusjuures Narva linnal oli oma mõõdustik. Rootsi ajal hakkasid Baltimaad kohanduma rootsi mõõdustikuga
tõrjutakse kõrvale Hispaania. 17. saj II poolel suudetakse kehtestada end maailmamerede valitsejana. Tugevaks saab kodanlus, kes saab jõukaks eelkõige lambakasvatusega (manufaktuurid). Inglise laevastik muutub maailmamerede valitsejaks: rajatakse ka rohkesti kolooniaid. Kultuuri ja teaduse õitseng (Marlowe, Bacon, de Vere). 17. saj-l kujuneb Inglismaast Euroopa võimsaim protestantlik riik. Koloniaalriigi edukusele panevad aluse ärimehed: kompaniide rajamine, transiitkaubandus. Inglismaa on võimsaim koloniaalriik 20. saj-ni. 17. saj-l toimuvad Inglismaal kuninga ja parlamendi vahelised võimuvõitlused. Parlamendi võit tagab Inglismaa maj edukuse. Inglismaast saab konstituts monarhiaga riik. Varauusaja võimsaim Mandri-Euroopa riik on katoliiklik Prantsusmaa. 16. saj II poolel laastavad Prantsusmaad hugenottide sõjad. Henri IV Bourboni võimuga saab alguse Prantsusmaa stabiilne areng. Uusaeg on eelkõige absolutismi tippajastu. Riiklik
siis võis ühelt riigilt teise vastu kaitset leida. Sellisel taustal arenes Kaananis peamiselt semiidi rahvaste kultuur. Kaanan oli territoriaalselt killustatud. Peale juba eespool mainitud suuremate sisemaariikide mängisid erilist rolli Vahemere rannikul asuvad väikesed, kuid rikkad ja mõjukad Foiniikia linnriigid - Byblos, Siidon, Tüüros jt. FOINIIKIA LINNRIIGID. Foiniikia õitseaeg oli 10.-7.saj eKr. Linnriikide rikkuse allikaks oli transiitkaubandus. Foiniiklased olid I aastatuhandel eKr kõige osavamad meresõitjad. Ühtlasi rajasid nad hulgaliselt kolooniaid, esmalt Küprosele, seejärel kaugemale Vahemere äärde. Üks neist oli Kartaago, asukohaga Aafrika põhjarannikul, mis tõusis peagi Vahemere lääneosa võimsamaks riigiks. Kuid Foiniikia linnad ise pidid taluma küll assüürlaste, siis Uus- Babüloonia ja lõpuks Pärsia vallutusi. Foiniikia linnriikide sisekorraldusest on teada väga vähe
annaabi.ee 
