Linnade plussid ja miinused keskajal (1)

Essee

Linna plussid ja miinused
Timo Stogov
10a
Valga Gümnaasium
Valga 2008

Linna plussid ja miinused

Linna plussid : 1) Linna plussiks oli see , et linnas oli palju lihtsamini lihtrahvale kättesaadavad tõidu ained ja erinevad muud kaubad . Näiteks lihtsam oli selle tõttu kätte saada neid tooteid mida taheti , sest paljud suured kauomehed käisid linnadesse , mitte maale , sest linnas oli inimesi ja kauba tahtjaid rohkem. Kaupmehed käisid linnas , et kiiremini oma kaubad maha müüa ja raha saada. Eriti hästi arenes Vana-Liivimaal transiitkaubandus.
2)Linnu juhtis nõukogu ehk raad , mis koosnes raehärradest. Tallinnas oli raehärrasid 12 aga keskaja lõpuks 14. Lisaks raehärradele kuulus rae koosseisu veel 4 eriti tähtsat isikut , bürgmeistrit , kes olid rae ja linna kõrgemad eestseisjad. Kui linnu poleks juhtinud tuntud ja tähtsad inimesed ei oleks ka linnast lugu peetud .
3)Linnades olid kaupmehed moodustanud oma liidud algul olid need tsunftid mis hiljem ühinedis gildideks , näiteks Tallinna all-linnas tegutsesid Kanuti ja Oleviste gild . Kõige võimsamat , kaupmeeste gildi nimetati aga nii Tallinnas ui enamikus teistes hansalinnades Suurgildiks. Sellised liidud loodi see tõttu , et hoida silma peal kaubanduse arengul. Vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid olid nii Tallinnas kui ka mujal hansalinnades ühinenud nn. Mustpeade vennaskonnaks. Mustpeade vennaskonna nimetus tuleb sellest , et nende kaitsjaks oli mustanahaline Mauritius. Tava inimesed ei pääsenud tähtsamatele tsunftidele ja suurgildidele ligigi.
4)Linnades oli palju rohkem arenenud käsitöö , kuna linnades nähti rohkem käsitööd ja oli suurem võimalus seda ka endale soetada. Maal ei käinud kaupmehed oma tooteid eriti palju müümas , seega ei teadnud maalased nii palju muu maailma käsitöödest.
5)Rae võimu piiras usna veidi vaid maaisandate esindav linnafoogt . See oli hea , sest muidu oleks rae võimul olnud inimesed , liigselt omakasu püüdma.
6)Lihtrahval oli võimalus saada parem maine , kui neil on maksud kõik ilusti tasutud ja nendega pole probleeme , ehk siis linna rahval oli kergem saada võimule.
Linna miinused : 1) Linnad olid väga tihedalt asustatud , inimesed , kes elasid linnas viskasid kõik oma prügi tänavale. Selle pärast oli ka linnades hügeeni probleeme. Sellest tinigtuna levis linnas palju haigused ja katke.
2)Linnas ei saanud kasvatada endale ise näiteks kartult, kapsast ja teisi toiduaeined , sest et linnas oli kõik kätte saadav ja linnas polnud seda kuskil kasvatada.
3)Linnas elades pidi maksma makse , mida maal ei olnud . Paljudel , aga ei olnud seda raha ning neid karistati selle eest.
4)Linnades oli rõhkem tülisid kui linnades . Tülid tekkisid selle tõttu , et keskajal oli selline ütlus . “linnaõhk teeb vabaks” : neid talupoegi , kes suutsid end varjata rohkem kui aasta ja ühepäeva siis ei tohtinud mõisnikud enam neid tagasi nõuda , see aga tekitas tülisid linnade ja vasallide vahel , mis viisid välja verevalamisteni.
5)Lihtrahvas ei saanud liituda gildidega , ega tsunftidega , sest liht rahval polnud oskusi , mida gildides ja tsunftides vaja oli , aga lihtrahvale ei antud isegi mitte võimalust proovida.
6)Suuremate linnade võim oli koondunud sakslaste kätte , ning eestlased pidid tegema seda mida sakslased tahtsid ja heakspidasid. Näiteks Riias , Tallinnas ja Tartus oli võim sakslaste käes. Sakslaste käes oli see selle tõttu , et sakslased olid selajal tugevad ning neil oli palju vallutusi , kuis kuulus ka võim neile.
Suurgildi hoone Tallinnas.
Tallinna raekoja plats . Keskajal peamine kauplemise koht.
Kasutatud allikad:

Eesti Ajalugu Lauri Vahtre kirjastus Ilo

Eesti Rahva Ajalugu Evald Uustalu

Eesti Ajalugu Andres Adamson – Toomas Karjahärm

Eesti maast ja rahvast Jüri Selirand

Eesti Ajalugu 1 Mati Laur , Ain Mäesalu , Tõnu Tannberg , Ursula Vent

http://www.ut.ee/BGGM/maavara/raekoda.jpg

http://www.eam.ee/static/files/067/t_gildihoone.gif