Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Linnade plussid ja miinused keskajal (1)

3 HALB
Punktid

Lõik failist


Essee


Linna plussid ja miinused
Timo Stogov
10a
Valga Gümnaasium
Valga 2008


Linna plussid ja miinused


Linna
plussid :
1)
Linna plussiks oli see , et
linnas oli palju lihtsamini lihtrahvale kättesaadavad tõidu ained
ja erinevad muud kaubad . Näiteks lihtsam oli selle tõttu kätte
saada neid tooteid mida taheti , sest paljud suured kauomehed käisid
linnadesse , mitte maale , sest linnas oli inimesi ja kauba tahtjaid
rohkem. Kaupmehed käisid linnas , et kiiremini oma kaubad maha müüa
ja raha saada. Eriti hästi arenes Vana-Liivimaal transiitkaubandus.
2)Linnu juhtis nõukogu ehk raad , mis koosnes raehärradest.
Tallinnas oli raehärrasid 12 aga keskaja lõpuks 14. Lisaks
raehärradele kuulus rae koosseisu veel 4 eriti tähtsat isikut ,
bürgmeistrit , kes olid rae ja linna kõrgemad eestseisjad. Kui
linnu poleks juhtinud tuntud ja tähtsad inimesed ei oleks ka linnast
lugu peetud .
3)Linnades olid kaupmehed moodustanud oma liidud algul olid need tsunftid mis hiljem ühinedis gildideks , näiteks Tallinna
Linnade plussid ja miinused keskajal #1 Linnade plussid ja miinused keskajal #2 Linnade plussid ja miinused keskajal #3 Linnade plussid ja miinused keskajal #4 Linnade plussid ja miinused keskajal #5
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor timps93 Õppematerjali autor
plussid ja miinused on välja toodud punktidega , lahti seletatud.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Elu keskaja linnas

ostsid endale vajalikke esemeid. Nendes kohtades võisid käsitöölised müüa isevalmistatud tooteid ja ostsid tööks vajalikke materjale. Sinna tulid sageli ka sissesõitnud välisriikide kaupmehed, kes müüsid kalleid idamaa kaupu. Erinevalt külast, mille elanikud tegelesid põllumajandusega, oli linn käsitöö ja kaubanduse keskus. Varakeskajal mõjus Lääne-Rooma keisririigi häving hävitavalt ka linnadele, kuna sel ajal kadus vajadus linnade ja neis pakutavate kaupade ning teenuste järele. Linnad säilisid, kuid nende mõju Lääne-Euroopa barbarirahvastele oli tühine. Toimus linnade pidev rüüstamine rahvasterände käigus, käsitöö ja kaubanduse allakäik, mis oli linnade peamiseks sissetulekuks. Naturaalmajandus ei soodustanud linnade teket. Alles 11. saj. kui hakkas tõusma põllumajanduse areng, oli eeldus linnade taastekkimisel. Linnad tekkisid teede

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Eesti ajalugu

üks suur lihtsalt sisustatud ruum: laud, pingid, magati õlgedel. Talveks toodi loomad tuppa sisse. Riided Riided olid linased ja sirge lõikega. Kanti keepe ja vöösid, millel oli peale kinni hoidmise funktsiooni ka usuga seotud tagamõte. Naised kandsid rätikuid ja rinnas sõlgesid. Tööriistad Maa harimisel kasutati ikka veel kolmeväljasüsteemi. Tööloomadena kasutati hobuseid ja härgi. Tööriistad olid puust. 5. Eesti linnad keskajal Linnade asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Väiksemaid asundusi tekkis teede ristumiskohtadesse, linnuste või kihelkonnakirikute kõrvale, kuid linastaatusesse ei tõusnud neist keskajal ükski. Muinasaegsetest varalinnalistest asulatest eristas keskaegseid linnu siiski iseseisev õiguslik staatus, mille tagas maaisanda antud linnaõigus. Linnade piirides muutusid senised sõltuvussuhted kehtetuks ja elanikud

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Eesti keskaeg

1345 oli ordu uuesti Saaremaad alistamas, saarlased sõlmisid rahu. Jüriöö ülestõusu peetakse muistse vabadusvõitluse jätkuks. Ka veel sajand hiljem ei olnud eestlased leppinud vabaduse kaotusega. 1346.a. müüs Taani kuningas Valdemar IV Harju-Viru Saksa ordule, 1347.a andis ordu kõrgmeister selle valitsemiseks Liivi ordule. Kaart: 3 Linnade teke ja areng Juba muinasaja lõpul oli Eestis kujunenud rida linnalisi keskusi. Neist tuntum Tallinn (esmakordselt mainitud araabia geograaf al Idrisi poolt 1154.a. Kolõvanina (Kalevi linn), Henriku kroonikas Lindanise. Linnaõiguse sai Tallinn 1248 (Lüübeki õigus). Linnadeks kujunesid veel: Tartu (Esmakordselt mainitud 1030) Narva , Rakvere, Paide, Viljandi, Haapsalu, Vana-Pärnu (algselt Saare-Lääne piiskopkonna keskus,

Ajalugu
thumbnail
9
docx

Keskaja linnad

Keskaja linnad NB! Kasutada omal vastutusel! Oswald Spengleri järgi on linn kultuuri tekkimise ja arenemise keskkond ja tingimus, mis sünnib ja sureb koos kultuuriga. Linnad varakeskajal - enamik nendest oli olemas enne aastat 1000 ja pärines antiigist või veel kaugemast ajast. Keskajal asutatakse harva linnu ,,ex nihilo ,,(,,out of nothing"). Tavaliselt ikka oli enne midagi seal. Hilisantiigi ajal toimus aktiivne linnaelu allakäik, hääbumine, inimeste arv vähenes, toimus nn Rooma hävimine. Rooma riigis olid enamikl linnu poliitilised, administratiivsed, sõjalised ja alles teisejärgulised majanduskeskused. Varakeskajal, kui nad on enamasti koomale tõmbunud ja pigem väikesed,

Ajalugu
thumbnail
18
docx

Keskaja linnad

Keskaja linnad NB! Kasutada omal vastutusel! Oswald Spengleri järgi on linn kultuuri tekkimise ja arenemise keskkond ja tingimus, mis sünnib ja sureb koos kultuuriga. Linnad varakeskajal - enamik nendest oli olemas enne aastat 1000 ja pärines antiigist või veel kaugemast ajast. Keskajal asutatakse harva linnu „ex nihilo „(„out of nothing“). Tavaliselt ikka oli enne midagi seal. Hilisantiigi ajal toimus aktiivne linnaelu allakäik, hääbumine, inimeste arv vähenes, toimus nn Rooma hävimine. Rooma riigis olid enamikl linnu poliitilised, administratiivsed, sõjalised ja alles teisejärgulised majanduskeskused. Varakeskajal, kui nad on enamasti koomale tõmbunud ja pigem väikesed,

Ajalugu
thumbnail
8
docx

keskaegse linna elu-olu

Jõgeva Ühisgümnaasium Keskaegse linna elu-olu Referaat Nimi: Klass: Juhendaja: 03.10.2011 Sisukord Sissejuhatus Valisin teema ,,Keskaegse linna elu-olu", sest tahtsin saada rohkem teada keskaegsetest linnadest. Uurin kaubavahetusest keskajal, kuidas toimis käsitöö, kuidas tekkisid keskaegsed linnad ning elust keskaegses linnas. Tahan teada saada, milline nägi välja linnakodaniku kodu, kui palju erinesid keskaegsed linnad tänapäevastest linnadest ning miline oli keskaegse Eesti linna elu-olu. Linnade tekkimine Kui barbarid Rooma riigi hävitasid kadusid ka vanaaja linnad. Vaid Vahemere ääres jäid mitmed linnad püsima, kuid neid polnud võimalik võrrelda vanaaja suurte linnadega.

Ajalugu
thumbnail
19
rtf

Eesti keskaeg kokkuvõte

kestuseks umbkaudu aastaid 500 (tihti 476) ­ 1500. Termin 'Eesti keskaeg' tuli kasutusele 1930. aastatel ja kehtib kõige paremini poliitilise ajaloo suhtes. Kultuurilised ja ühiskondlikud protsessid ei pruugi sellega aga niivõrd täpselt ühtida. Ühtlasi on Eesti keskaeg esimeseks ajaloolise aja perioodiks Eesti ajaloos, sellele eelnes umbes 10 000 aasta pikkune Eesti muinasaeg. Keskaegne Eesti kuulus koos Lätiga Vana-Liivimaa koosseisu. Keskajal oli Eesti algselt jaotatud Mõõgavendade ordu (hiljem Liivi ordu), Tartu piiskopkonna, Saare- Lääne piiskopkonna ja Taani kuningriigi vahel. Taani müüs oma valdused Põhja-Eestis 1346. aastal Jüriöö ülestõusu järel Saksa ordule, kes pantis selle 1347. aastal Liivi ordule. Pärast 1347. aastat eksisteerisid Eestis järgmised moodustised: Liivi ordu Saare-Lääne piiskopkond Tartu piiskopkond Ruhnu saar kuulus keskajal Kuramaa piiskopkonnale.

Ajalugu
thumbnail
20
doc

Keskaeg

KESKAEG Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Keskaja periodiseerimine: NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. ) · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp) · valitseb feodaalne korraldus · kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus · areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad · tsunftikäsitöö õitseaeg · kaubanduse areng · algab tsentraliseeritud riikide teke HILISKESKAEG (15.saj.-16.saj.algus) · keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega · kapitalistliku majanduse tekkimine KESKAEG EESTIS

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (1)

smile140 profiilipilt
smile140: v2ga hea:)
17:02 19-10-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun