Ühiskonnaõpetus paragrahvid 16 17 ja 18 kokkuvõte (0)

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

8

doc

Ühiskonnaõpetuse 9-da klassi kokkuvõte

Ühiskonnaõpetuse eksamiks kordamine Ühiskond on inimeste kogum, kes sõltuvad üksteisest Ühiskonnaelu tasandid : MINA ­ perekond ­ sõbrad ­ kool ­ linn ­ riik jne ehk siis: 1.tasand - riik ja poliitika 2.tasand ­ avalik elu ehk kodanikuühiskond 3.tasand ­ eraelu On kaht tüüpi ühiskonda - * avatud ühiskond ­ sallitakse arvamuste, seisukohtade paljusust, isikupära, ollakse valmis muutusteks, on pluralism * suletud ühiskond ­ riigikord on totalitaarne, taotletakse ühetaolisust, kõik peab riigile allutatud olema. Ühiskonnaelu valdkonnad ­ majandus, teenindus, side, transport, haridus, kultuur, sotsiaalsfäär e. ühiskonna sektorid on: Avalik e. riiklik sektor ­ riik oma asutuste ja töötajaskonnaga, riigivarad, tulud, maksud Erasektor ­ erafirmad, - ettevõtted, mille eesmärk on kasum Mittetulundussektor ­ kodanike loodud seltsid, organisatsioonid, ühendused jne. , mis ei saa tulu, vaid on loodud , et toetada riiki, kaasata inimesi riigi ellu ­ see

Ühiskonnaõpetus

6

doc

ÜHISKONNAÕPETUSE 2.KURSUSE TEST-kokkuvõte

Kursuse Ühiskonnaõpetus II kordamine 1) Riigi tunnused on territoorium , ……rahvas……………………. ja …iseseisev riigivõim(riigiorganid) 2) Seadusandlikku võimu esindab ……parlament. 3) Valitsus esindab täidesaatvat võimu. 4) Parlament annab välja ………seadusi……………………….. . 5) Seaduste arutamist nimetatakse …seaduseelnõu lugemiseks…………. . 6) Eesti on parlamentaarne.. vabariik, sest presidendi võim on …väiksem… kui Riigikogul. 7) Vabariigi puhul on võim rahval (rahvas valib riigikogu) , monarhia puhul on võim …… monarhil(kuningal nt.)(absol.monarhia puhul)……………………. 8) Euroopas on monarhiad praegu …Rootsi…, Norra…., …Taani… ja …Holland(konstituts.monarhiad) 9) Eesti Vabariik sündis …24.02.1918………………………………….(kuupäev, kuu, aasta). 10) Eesti Vabariik taasiseseisvus ………20.08.1991………… (kuupäev, kuu, aasta). 11) Eesti praegu

Ühiskonnaõpetus

8

docx

Ühiskonnaõpetus kokkuvõte

2.1 võimude lahusus Demokraatliku riigi nurgakivi on võimude lahususe põhimõte, mille käis välja Charles- Louis de Montesquieu 250 aastat tagasi, mille kohaselt peab riigivõimu institutsioonid – seadusandlik, täidesaatev ja kohtusüsteem – üksteisest eraldatud. Selle abil proovitakse vältida võimalust, et võimutäius kuulub ühe inimese kontrolli alla. Võimude lahususe põhimõte toimib horisontaalselt, vertikaalselt ja personaalselt. Horisontaalselt mõeldakse seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahusust. Eestis toimib: Seadusandlik võim Täidesaatev võim Kohtuvõim (Parlament) (Valitsus) (Kohtusüsteem)  Seaduste  Seaduste elluviimine  Seaduskuulekuse väljatöötamine ja  Riigi igapäevase tagamine vastuvõtmine toimise korraldamine  Võimus seadusliku  Ko

Ãœhiskond

3

txt

9. klassi ühiskonna kokkuvõttev töö

MAJANDUS on protsess, kus midagi toodetakse, ostetakse-makse ja tarbitakse. Majanduse alla kivad: ( majanduse valdkonnad ) - tootmine, kaubandus, side, transport, teenindus, pllumajandus. 4 erinevat majandusssteemi ajaloo jooksul: * tava- e. naturaalmajandus * ksu- e. plaanimajandus * turumajandus * segamajandus elemendid eelnevast kolmest. (Oska igaht iseloomustada) Investeeringud kapitali paigutamine kasumi saamiseks kas ettevtetesse, panka vms. Privatiseerimine riigi omanduses ettevtete erastamine. Avatud majandus riiki lubatakse vlismaiseid ettevtjaid ja investeeringuid. Suletud majandusega riigid majanduslik suhtlemine teiste riikidega peaaegu puudub. Transiitkaubandus lbiveokaubandus. Negatiivne vliskaubanduse bilanss riik veab rohkem vlja kui sisse. ( positiivne vastupidine protsess ) Kaitsetollid sisseveetavatele kaupadele maks, et kaitsta oma maa tootjaid Dumping kauba mmine odavama hinna eest (enamasti konkurentide kahjustamiseks) Import kauba si

Ühiskonnaõpetus

2

doc

Kas astmeline või võrdeline tulumaks?

Kas astmeline või võrdeline tulumaks? Astmeline tulumaks on Euroopas enim levinud tulumaksusüsteem. Erinevate riikide tulumaksusüsteemid erinevad vaid astmete arvult ja protsendimääralt. Võrdelise tulumaksu puhul kehtib kõigile maksumaksjatele ühtne tulumaksumäär. Mõlemad süsteemid omavad tugevaid ja nõrku külgi, kuid kumba eelistada? Astmeline tulumaks taotleb ühiskonna ühtsust ja vähendab kihistumist. Samas suurendab see riigi sissetulekut kõrgemate maksude näol suurema palgaga töötajatele. Inimesi, kelle aastapalk ületab 300 000 krooni ehk 25 tuhat krooni kuus on Eestis ligi kolmkümmend tuhat ehk viis protsenti tulumaksu maksvatest töötajatest. Sellest maksutõusust võidaks riik ligikaudu 750 miljonit krooni aastas. Astmelise tulumaksu puudustena võib välja tuua ebavõrdsuse ja motivatsiooni kahanemise. Kuigi suurema tulumaksumäära kehtestamine kõrgema sissetulekuga inimestele võib kaudses mõttes ja pikas perspektiivis tugevdada riiki ja riigi ma

Ühiskonnaõpetus

1

doc

Astmeline- või võrdeline tulumaks

Kas astmeline- või võrdeline tulumaks? Enamikus riikides kasutatakse astmelist üksikisiku tulumaksu ning võrdelise tulumaksu süsteem on vaid kümmekonnas väikeriigis. Sest põhilise osa maksutulust annavad riigile keskmise ja madala palgaga töötajad, vaid väikesel protsendil maksumaksjaist ulatub palk üle 100 000 krooni aastas, samal ajal kui 2/3 palgasaajaist teenivad alla keskmise. Astmeline tulumaksusüsteem oleks seetõttu samm õigluse suunas, kuna võrdeline tulumaks ainult suurendab lõhet rikaste ja vaeste vahel. Meie praegust maksusüsteemi on nii kiidetud kui ka kirutud, ning ka Eestis mõeldakse tulude varjamiseks välja petuskeeme. Selle vastu ei saa ükski maksusüsteem, olgu see siis astmeline või mitte. Aga praeguse tulumaksusüsteemi õnnetuseks on see, et vaid väike osa inimestest elab seetõttu väga hästi, paljud aga vaevlevad toimetuleku piiril. Veelgi enam ei saa ükski väikeriik võtta eeskujuks ühe võimsama võrdelise tulu

Ühiskonnaõpetus

62

doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. ­ 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur

Ühiskonnaõpetus

1

docx

Minu investeeringud tulevikku

Sven Meltsas Minu investeeringud tulevikku. Tulevikku investeerimine- see tähendab seda, et inimene tegeleb igapäevaselt millegagi mis tema tuleviku paremaks muutma peaks. Inimene saab enda tulevikku mitmel moel inveteerida. Tänapäevases ühiskonnas pannakse väga suurt rõhku tulevikule, inimesed teevad palju tööd, et tulevik oleks helgem kui olevik. Esiteks on meil kõigil võimalus omandada hea haridus. Panustamine haridusele tagab suurema võimaluse saada tööle mõnda suurde firmasse ja seal karjääri teha. Tänapäeval on hea hariduse omandamine kättesaadavam kui oli aastakümneid tagasi. Põhiharidus on muutunud kohustuslikuks ning peale selle omandamist on võimalik õpinguid jätkata kutsekoolis või gümnaasiumis. Mina investeerina haridusse iga päev, kuna jätkasin õpinguid peale põhikooli gümnaasiumis. Selle lõpetamine annab mulle võimaluse astuda kÃ

Ühiskonnaõpetus

Lisainfo

Kommentaarid (0)