Ajalugu idamaad 11. klass (1)

Ajaloo kontrolltöö Idamaad 11.klass

• Kuidas kujunes inimene, iseloomusta etappe . Arenes imimahvlastest, asunud elama lagedale alale , hakkasid nad kõndima kahel jalal. Temast arenes austrolopiteekus- lõunaahvlane, väikese aju, üsna suure näoga, üpris väiksed (~50). Edasi tuli homo habilis- osav inimene, toitus surnud loomadest, hiljem küttis neid, õppisid valmistama esimesi tööriistu. Homo erectus- sirginimene , tumeda, sileda nahaga, pikemad ja sihvakamad, esiletungiv nina, uudishimulik , elas koobastes, sõi liha, tööriistaks pihukirves. Neandertallased olid üsna sarnased inimesele, tugevad, jässakad, matavad surnuid. Homo sapiens- tark inimene, kütid, korilased , kalastajad, arenenud aju ja osavate kätega.
  
• Iseloomusta muinasaja inimese kunsti. Esimesed joonised kraabiti luule, sarvele, kivile. Hakati tegema koopamaale , katavad seinu või lage. Punase, musta, harvem kollaseja valgega värviga on maalitud piisoneid ja muid jahiloomi. Hakati kaunistama tööriistasid.
  
• Animism – usk looduse hingestatusse
  
• Totemism - usk, kus inimeste eelkäijaks peetakse mõnda looma
  
• Mis piirkondades, miks tekkisid varajased tsivilisatsioonid . Kujunesid suurte jõgede äärde, sest siis oli hea liikumisvõimalus, üleujutuste korral viljakas muld .
  
• Tsivilisatsiooni tekke eeldused ja põhjused. Eeldusteks viljelusmajandus a metallitöötlemine ning põhjusteks – kujunes ülemkiht, kellele vabalt alluti, inimesed allutati juhile vägivalla abil
  
• Kirja areng
  

Aeg
3500 eKr
3300eKr
2900 eKr
1500eKr
Kiri
Piktograafiline
Ideograafiline
Silpkiri
Tähestikuline kiri
Tähendus
Märk tähistab konkreetset eset
Märk tähistab esemega seotud mõisteid
Märk tähistab silpi
Märk tähistab häälikut

• Egiptuse ajaloo põhietapid, iseloomusta. Jaguneb kolmeks suureks osaks. Vana riik (u 2650-2100eKr)- naabritega läbikäimine hõre, kuningate vägevuse ja jumalikkuse võrdkujuks suures püramiidid, asuvad Gizas . Riik lagunes sisesegaduste tõttu. Keskmise riigi (u 1950-1650eKr) ajajärk sai alguse Egiptuse ühendamisest. Riigi juhtimises etendasid suurt rolli noomide asehaldurid, nende arvamust pidi arvestama ka kõige vägevam valitseja. Allutasid Nuubia. Selle ajastu lõppu tähistab hühloslaste sissetung . Kui viimased olid välja tõtjutud, algas Uue riigi (u 1550-1075eKr) periood. Välise võimsuse hiilgeaeg , alistaseid Palestiina ja Süüria.valitseja kõrvale tõusis elukutseline preesterkond, lõpuks ei suutnud valitseja neid oma tahtele allutada. Uure riigi lõpuks kujunes välja kuningatest sõltumatu preestrite riik. Järgnes Hilis-Egiptuse ( 1075 -525eKr) periood, nii mõnelgi korral välismaised valitsejad.
  
• Egiptuse aasta jagunemine põllutööde järgi. Üleujutuste periood (Sinine Niilus)- juuni/juuli- okt. Põlluharimise periood- okt/nov- veebr. Põuaperiood- veebr/märts- juuni.
  
• Egiptuse ühiskonna korraldus. Vaarao- piiramatu võimuga valitseja, peeti jumala asemikuks maa peal. Nomarhid- maakondade e. noomide asevalitsejad, viisid ellu vaarao korraldusi, kogusid makskorraldasid ehitustöid, vajadusel kogusid sõjaväge. Preestrid - korraldav võim peamistes pühapaikades, valitseja nõuandjateks. Sõdurid- osalesid vallutussõdades, koosnes talupoegadest, ka välismaiseid palgasõdureid. Kirjutajad - kontrollised töötajate tegevust: märkisid üles kõigi kohustused, jälgisid töö kulgu . Käsitöölised- töötasid vaaraode ja ülikute losside ning templite juures. Talupojad- harisid riigi maad, andsid salvedesse vilja, ehitasid templeid, püramiide. Orjad - kohustuste mitte täitmise eest orjaks langenud talupojad, kasutati vaaraode, ülikute majapidamises, sõduritena, riiklikel ehitustel.
  
• Egiptuse eluolu. Maaühiskond, ülikud uhketes majades, lihtrahvas savionnides. Toiduks nisu- v odrajahust leib, lahja õlu, kala. Oli paarperekond , kus mees ja naine võrdsed. Mehel võis olla mitu naist (haarem).
  
• Egiptuse jumalad, tegevusala . Ra- päikesejumal, Amon - viljakusjumal (uue riigi ajal peeti peajumalaks- Amon- Ra), Osiris - surnute jumal, Isis - viljakuse- ja emadusejumalanna, Seth- kurjuse kehastus, kõrvetav ja viljatu läänetuul, Horos - taevajumal , Hathor- armastuse-, tantsu- ja taevajumalanna , Anubis - surnutejumal , Thot - kuu- ja tarkusejumal
  
• Egiptuse hauakambrid . Tuntuimateks on püramiidid, algselt mastabad - madalad, maa-all, siis murd- e kaldpüramiidid ja hiljem tavapärased. Hiljem asendati kaljukoobastega- Kuningate org
  
• Mumifitseerimine . Kõht lõigati lahti, siseelundid võeti välja ning pandi urnidesse e kanoobidesse, umbes 70 päeva leotati soodavees, siis määriti õliga, mässiti linadesse, asetati sarkofaagi, suleti hauakambrisse.
  
• Egiptuses käibel olevad kirjatüübid. Hieroglüüfkiri, preestrite e hieraatiline kiri, rahva e demootne kiri
  
• Egiptuse arhitektuur ja kujutav kunst . Püramiidide liigid, templisse sisenemisel Sfinkside allee, väravaehitis, mille juurde kuulused sambad, templi sees ohtralt sambaid. Kujutav kunst - looduslikud värvid- valge, must, punane, pruun, roheline, segati juurde munavalget ja vaiku, kaunistati urne. Skulptuurid - kujutas vaaraod ja nende naisi v loomi, linde, vaaraod ranged , vasak jalg ees, käed rusikas . Reljeefkunst- uuristati pinnasesse. Maalid- kujutati hauatagust elu. Maal + reljeef= pinnakunst .
  
• Loetle iseloomusta Mesopotaamia esimesi rahvaid. Sumerid - rajasid Mes. Tsivilisatsiooni, tegelesid niisutuspõldudega, rajasid küllaltki suuri asulaid, kasutasid piltkirja, hakkasid kasutama vasest tööriistu, leiutasid ratta, võtsid kasutusele kiilkirja , kõrgetasemeline kirjandus, kunst. Semiidid - võtsid oma keele kohandatult üle kiilkirja ja suurema osa sumerite kultuurist, tõrjusid sumeri keele käibelt.
  
• Mesopotaamias olnud suurriigid . Akadi riik, Vana- Babüloni riik, Assüüria riik, Uus –Babüloonia riik.
  
• Mesopotaamia eluolu. Mehel peaaegu piiramatu võim oma kodakondsete üle, tal võis olla armukesi, kuid naisel mitte, lahutamine lubatud, täideti valitsejate korraldusi, maksude sissenõudmine, linnades sõltumatud käsitöölise, kaupmehed , maal harisid põlde vabad talupojad.
  
• Hetiidi ja pärsia riikide iseloomustus. Hetiidide impeerium (1700-1200eKr)- Türgi aladel, kasutusel kiired hobukaarikud, sõjaliselt tugevad, võtsid üle Mes. kiilkirja, kohandasid sobivaks , esimesed raua sulatajad, kergekaarikuväe leiutajad, riiki juhtis kuningas- teistega võrdne, lihtrahvas vaba, majanduslikult sõltumatu. Pärsia riik- Iraani kiltmaal, areneb käsitöö, kujunevad linnad, 4 pealinna, riik jagatud satraapideks- asehalduskondadeks, rahvalt nõuti kuninga tunnustamist, maksude maksmist, rajati ühendusteesid- Suur- Kuningatee, olid tulekummardajad, sp ei ehitanud templeid, tekkis Mazdaismi usk.
  
• Foiniikia , iseloomustus. Kaanan territoriaalselt killustunud, erilist rolli mängisid rikkad ja mõjukad Foiniikia linnriigid. Rikkuse peamine allikas transiitkaubandus, linnriiki ja sõjaväge juhtis kuningas, suur mõju kaubandusega tegelevatel ülikutel. Silmapaistvaim saavutus tähestiku leiutamine- 22 kaashäälikut.
  
• Juuda ja Iisraeli riigi kujunemine. Taaveti ja Saalomoni ajal oli Iisrael ilmselt tugevaim riik Kaananis. Saalomoni surma järel jagunes põhjapoolseks Iisraeliks ja lõunapuulseks Juuda riigiks.
  
• Mõisted
  

Kiilkiri - savitahvlitel olev kiri
Tsikuraat- massiivne astangutega torn templite juures
Vana Testament - juutide ajaloo, kommete jm kogu
Savitsivilisatsioon- Mesopotaamia teine nimetus, kuna seal oli väga savine maa
Satraap - asehalduskord Pärsias
Mazdaism- Zarathustra õpetus Pärsias
Egiptuse poos- inimese kujutamine, nii et pea on küljega, aga silmad otse
Sfinks - inimese pea ja lõvi kehaga kuju, mis kaitseb püramiide
Obelisk - väravaehitiste juurde kuuluvad sambad Egiptuses, pühendatud