Sisukord Sissejuhatus................................................................................................2 Muusikaline mõtlemine.................................................................................3 Muusikapädevused.......................................................................................3 Muusikalised tegevused.................................................................................4 Kokkuvõte.................................................................................................5 Allikad......................................................................................................6 Sissejuhatus Hariduse all mõistetakse eelkõige inimese kasvatamist, mitte ainult teadmiste edastamist. Eesti on üks nendest riikidest, kus laps saab muusikaharidust esimestest lasteaiapäevadest kuni kooli viimase klassini ning seda eriettevalmistustega professionaalsetelt õpetajatelt...
RÜTMITAJU ARENDAMISE VAJALIKKUSEST EELKOOLIEAS Muusika lasteaias see on laulmine, liikumine, muusika kuulamine ja pillimäng. Lasteaialapse tegevustes on intellektuaalne ja emotsionaalne areng omavahel tihedalt seotud, kuid viimane on siiski määravaks. Muusikale on aga iseloomulik see, et esmajoones ei kutsu ta esile mõttetegevust, vaid tundeid ja emotsioone. Seepärast on muusikal eriline roll lapse tunnetusprotsesside kujunemisel. Lasteaia muusikaõpetuse eesmärgid on kirjas riiklikus õppekavas ning muusikat õpetab vastava haridusega muusikaõpetaja. Sellegipoolest on muusikalised üldteadmised vajalikud kõikidele lasteaiaõpetajatele, sest taotlus on üks toetada lapse arengut talle vajalike kogemuste abil. Rütmiline liikumine on eelkõige rütmi elementide (meetrumile, erinevatele tempodele ja erinevatele rütmifiguuridele) toetuv ning rütmitajuga ja selle arendamisega seonduv liikumine. F.Hegi väidab raamatus ,,Improvisation und Musi...
TANTS. Tants on vanimaid kunstiliike, see kuulus algselt maagiliste kombetalituste juurde. Praeguseni on tantsul tihe seos rütmimuusika, laulu, pantomiimi ja teatrikunstiga. Vanimad tantsud matkivad tegelikkust (tööliigutusi, loomi ja muud seesugust). Algul esitas tantsu selle looja, alles hiljem eristusid elukutselised tantsijad. Euroopa varaseim tantsukunst on teada Vana-Kreekast, kus see kaasnes jumalakultusega, näiteks Apolloni pidustustega. Keskajal kirik põlgas tantsu, kuid ei suutnud selle arengut pidurdada, õitsele puhkes rahvatants. 15. sajandil tekkis rahvatantsu kõrvale seltskonnatants. See oli algul kõrgseltskonna harrastus, arenes 19. sajandil rahvalikumaks (kadrill, polka, valss) ja on 20. sajandil üldrahvalikuks muutudes jätnud rahvatantsu varju. Praegu on rahvatants taandunud peamiselt tantsuringide harrastuseks. Klassikaline tants kujunes 16.-17. sajandil. 19. ja 20. sajandi vahetuses sündinud vab...
ILUVÕIMLEMINE Maria Kesvatera Tutvustus · Iluvõimlemine on üks naiselikumaid ja kaunimaid alasi. · Iluvõimlemine ühendab balletti,võimelemist ja tantsu. · Lapsed, kes tegelevad iluvõmilemisega, oskavad valitseda keha, neil on hea rüht, graatsilisus, koordinatsioon, rütmi tunne, kaunis kõnnak ja liikumisoskus. Vanuseklassid rühmvõimlemises · Meistriklass · Juunioriklass · Noorte klass · Laste klass · Miniklass Vahendid · Pall · Hüpits · Kurikad · Lint · Rõngas Reeglid · Vaiba peal on punased jooned, millest võisteldes üle ei tohi minna. · Reeglina võivad ainult naised sellega tegeleda. Pall · Pall on põrgatuse, visete ja veerete vahend. Palliga sooritatakse kõrgeid ja madalaid viskeid ning põrgatusi, teda veeretatakse kehal ja põrandal. Pall on dünaamiline vahend, mis kava jooksul ei tohi olla staatikas. Pall on ...
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava järgi on valdkond liikumine õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks, et laps: 1) tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu; 2) suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel; 3) tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas; 4) mõistab kehalise aktiivsuse olulisust tervisele; 5) järgib esmaseid hügieeni- ja ohutusnõudeid. Valdkonna sisu PÕHILIIKUMISED: KEHALISE KASVATUSE Kõnd, jooks ALASED TEADMISED: Ronimine, roomamine Ohutus Hüpped Enesekontroll Visked, püüdmine Hügieen TANTS JA RÜTMIKA LIIKUMISMÄNGUD Rütmilised harjutused Põhiliikumiste arendamine Laulumängud Kehaliste võimete arendamine Muusikalised mängud Tähelepanu arendamine Ar...
Süda Süda on koonusekujuline õõnes lihaseline elund, mis asub eesmises keskseinandis, suuremalt jaolt rinnaõõne vasakpoolses osas. Tal eristatakse laia osa - põhimikku, kitsenenud osa - tippu ja kolme pinda - eesmist, tagumist ja alumist. Inimese süda on neljakambriline. Pikivaheseinaga on süda jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks, mis ei ole omavahel ühenduses. Paremas pooles voolab venoosne ja vasakus pooles arteriaalne veri. Kumbki südamepool koosneb kahest kambrist: ülemisest - kojast ja alumisest - vatsakesest, mis on omavahel ühenduses koja-vatsakese - ehk atrioventikulaarsuudme kaudu. Mõlema koja sein moodustab väljasopistise, mida nimetatakse koja kõrvaks. Süda asub südamepaunas ehk perikardis, mille sisepind eritab vedelikku, mis hõlbustab südametööd. Süda on lihaseline elund, mille lihaskude meenutab vöötlihaskudet. Neil on võime regulaarselt ja rütmiliselt kokku tõmbuda sõltumatult välisärritusest - seda nimetatakse südame...
Rütmid minu ümber Rütmid me ümber moodustavad tänapäeva inimese elust suure osa. Kohata võib neid nii linnas kui maal, nii tööl kui kodus. Rütmideks loetakse millegi regulaarset kordumist teatud aja möödudes. Niisiis on need kõige sagedasemad just metropolides, kus elu kaootiline ja kiire ning inimesed närvilised. Aastasadu tagasi oli elurütm palju aeglasem inimestel oli rohkem aega ja tahtmist, nii et kohati võime väita, et elurütm korraldab meie elusid. Valgusfoori tulede vahetumine, inimeste liikumine, bussigraafikud jne. kõik see on rütmiline ja korduv. Kaasaegse inimese kiire elu juurde võib rütm tuua tasakaalu ja rahu, kui liiga palju sama rütmi võib muutuda üksluiseks ja tüütuks ning seda nimetatakse rutiiniks. Inimene seevastu, seltskondlik ja seiklusiotsiv olend nagu ta on, võib hakata vaheldusrikkust otsima ning sedagi leidub eri kujudel. Elus esinevate takistuste ja probleemide ees ei ta...
Vabaujumine ehk krool Vabaujumine on üks ujumise võistlusaladest. Tavaliselt vabaujumise all mõeldakse siiski tihti krooliujumist. Krool on pärit Havailt 1893. aastast ja olümpiamängudel oli krool esimest korda kavas 1912. aasta olümpiamängudel. Krool on ideaalne sprindiks, kuna see on kõige kiirem ujumisviis ja kõige populaarsem vabaujumise tehnika. Krooli ujumise juures rakendab ujuja edasiviivat jõudu. Vahet pidamata lükkab üks käsi vett tagasi ning jalad sooritavad pidevalt üles-alla lööke. Krooli ujumise ajal väljub küünarnukk veest ja viib lõdva käe üle vee. Enne vett läheb käsi pingesse ja me haarame peoga vett ning viime käe seljataha. Hingamisel on krooli tehnika omandamisel otsustav tähtsus. Kogu sisse-välja hingamise ajal ei tohi tõsta pead. Nägu keeratakse kõrvale, kuid pea asend keha suhtes peab jääma muutumatuks. Hingata tuleb 2 sekundit ning seejärel välja hingata 4 sek...
Paaris tantsude kirjeldused Rumba Rumba 4/4 taktimõõtu iseloomustab kaheksa kaheksandiknoodi rütmiline jaotus 3+3+2. Küllaltki rahulik ja aeglane, samas nii palju keha keeles edasiandev. Rumbat tahtsitakse rumaruudus, selle tempo on aeglane-aeglane-kiire-kiire- aeglane jne. Rumba põhifiguurideks on: (kirjeldatud naise samme) 1. Vasak jalg libistades otse taha (aeglane) 2. Parem jalg libistada mööda vasakust jalast tema kõrvale (jalgadel on paarikümnesentimeetrine vahe) (kiire) 3. Parem jalg ette (aeglane) 4. Vasak jalg libistada mööda paremast ning jääb tema kõrvale (kiire) * Edasi täpselt sama moodi, kuigi võib vahele panna käte liigutusi jne ... Seda ruutu tehakse koha peal kui ka ringi liikudes/tahtsides. Tsatsa (Cha-cha-cha) Tsatsa taktimõõtu on 4/4. Tsatsa tempo on 2830 takti (u 120 lööki) minutis. Tantsides on keharaskus ees, sammud astutak...
Lapse kehakeel Kehakeel koosneb inimsuhtlemise mitteverbaalsetest elementidest, mis võivad sõnalist suhtlemist täiendada, rõhutada ja mõnikord isegi asendada. Kehakeele valdamine mängib ülimalt tähtsat rolli edu saavutamisel. Kehakeele teoreetilist uurimist alustati kahekümnenda sajandi hakul. Täiskasvanuina võime kogeda, kuidas pilkude ristumine hävitab armastuse või hääletoon peletab eemale sõpru, ilma, et me ise arugi saame nende sündmuste põhjustest. Asend, silmaliigutused ja hingamisrütm võivad rääkida üsna palju sellest, milliste kanalite kaudu laps mõtleb. Juba väga väiksena sirutab imik käe, andmaks märku oma valmisolekust suhelda. Laps omandab enne rääkima õppimist liigutused, millega teda mõistetakse. Jah, ei, tasa, head aega, üks, kaks, ma ei kuula, ma ei tee seda- kõike seda antakse lihtsalt ja efektiivselt edasi liigutuste ja zestide abil. Teist laadi zestikuleerimist mõtete edastam...
Vereringe elundkond koosneb südamest, veresoontest ja verest. Ülesanneteks on kehaosade ühendamine, ainete transportimine ning osalemine jääkainete eritamises. Vere ringlemine veresoontes kindlustab pideva ainevahetuse, võimaldab toitainete ja hapniku laialikandmist, temperatuuri ühtlustamist kehas ning jääkainete eemaldamist. Süda on lihaseline elund, mille ülesandeks on pumbata verd kehas laiali ning ta töötab pidevalt kogu inimese elu. Koosneb 4 osast: 2 koda ja 2 vatsakest. Hõlmased klapid (kodade ja vatsakeste vahel) ja poolkuuklapid (vatsakeste ja veresoonte vahel) tagavad veresoonte ühesuunalise liikumise. Elektrogardigramm on südamelihaste graafiline üleskirjutus, mis iseloomustab südamelihaste tööd ja seisundit. Südamelöögid on kodade ja vatsakeste kokkutõmbed; 60-70x minutis. Südame vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, seepärast sisaldab südame vasak pool alati hapnikurikast verd. Südame paremasse kotta suubuvad kehaveenid, s...
1. KORDAMISKÜSIMUSED HINGAMISELUNDITE SÜSTEEMIST 1. Selgitage hingamise mõistet ja tähtsust. Hingamise all mõistetakse füsioloogilist protsessi, mis kindlustab organismi kudede hapnikuga varustamist ja vabaneb ainevahetuse käigus tekkinud süsihappegaasist. Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet. 2. Nimetage hingamiselundid (järgnevuses) ninaõõs cavum nasi kõri larynx hingetoru trachea peabronhid bronchi, principales kopsud pulmones http://image.wistatutor.com/content/feed/ 3. Kuidas jaotuvad hingamiselundid vastavalt talitlusele? * pärishingamiselundid need on kopsude alveoolid, kus toi...
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Muusikaõpetus väärtuskasvatuse osana Referaat Juhendaja: Tallinn 2016 Sissejuhatus Haridus tähendab mitte ainult teadmiste ja oskuste andmist, vaid ka isiksuse väärtushoiakute kujundamist. Väärtuskasvatuse nurgakivi pannakse lasteaias. (Sutrop, 2010.) Nurgakivi aluseks on lasteias riiklik õppekava, kus on täpselt ära määratud alushariduse eesmärgid, väärtushinnangud ja kasvatusmeetodid. Paljude teiste valdkondade hulgas on muusikaharidus üheks selliseks pädevuseks, mida saab laps lasteaia esimesest päevast kuni koolihariduse lõpuni ja seda omaala professionaalide käe all. (Muldma, 2010.) Muusika väärtushoiakute kujundmisel Lasteaialapses saab väärtuskasvatust kujundada läbi toetava ja arengut pakkuva keskkonna, milles on olulisel kohal aktiivne kasvatus ja õpp...
Mõningaid näpunäiteid laulumängude õpetamiseks Mänguõpetuses ei ole sellest küllalt, et laps mängib, vaid mängu kasvatav mõju oleneb suurelt sellest, mida ja kuidas ta mängib. Õpetaja ehk mängujuht olgu sellest kindlasti teadlik. Laulumängudel on mänguõpetuses oma eriline osa laste arendamise ja kasvatuse suhtes. Nende tähtsaim ülesanne on peale mitmekülgse kehalise liikumise võimaldamise rütmitunde äratamine ja arendamine lastes. See mõju oleneb aga sellest, kas õpetaja suudab ning oskab sisendeda lastele erimängude erilaadist rütmi ja takti. Alguses nimetab õpetaja uue mängu nime ning ütleb siis ette esimese salmi sõnad, mida lapsed kordavad kooris. Siis laulab või mängib õpetaja ette viisi, mida pärast koos mõned korrad läbi lauldakse. Seejärel näidatakse esimese salmi tegevus ning asetatakse siis osavõtjad mänguks. Mõnikord on praktilisem enne asetada lapsed nõutavasse algseisu ja siis alles demonstreerida mängu. N...
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö instituut Julia Uvarova STSTB 2 kõ Tants päästab paljude elu mõtusklus Õppejõud: Sotsiaalpedagoogika dotsent Mare Leino Tallinn 2014 Tants päästab paljude elu Alustaks sellest, et tants on rütmiline liikumine, mis kuulub inimese eneseväljenduste hulka. Inimene väljendab oma tundeid- nälga, valu, rõõmu, hirmu- oma liigutustes. Kultuuriloos tuntakse tantsimist väga iidsetest aegadest. Tantsul on ajaloolised juured kõikides kultuurides ja tsivilisatsioonides. Vanal ajal oli tantsudel rituaalne iseloom ja maagiliste hoiakutega tantsude abil püüdsid meie esivanemad mõjutada loodusnähtusi. Tantsimist on aastasadu kasutatud kui ühiskondliku suhtlemise ja ravivahendina. Meie ajal paljud teadlased väidavad, et keha vaim ja emotsioonid on oma vah...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Janek Kõvask 11Õ Eesti rahvatantsud ja laulumängud: Rahvatantsu akrobaatiline pärand Kodune kirjalik töö Juhendaja: Katrin Kobolt Pärnu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1 MIS ON RAHVATANTS?.................................................................................................. 4 2 TANTSIMISE TRADITSIOON RAHVA AJALOOS ........................................................... 4 3 AKROBAATILISE PÄRANDI KULG.................................................................................. 5 KOKKUVÕTE....................................................................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Margarita Karasjova MUUSIKAÕPETUSE OSATÄHTSUS VÄIKELAPSE ARENGUL Referaat Õppejõud: Maia Muldma Tallinn 2016 Sisukord Sisukord....................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................ 3 Koolieelse lasteasuruse riiklik õppekavas on nimetatud muusikaõpetuse õppe-ja kasvatustegevuste eesmärgina rõõmu tundmine laulmisest ja musitseerimisest, ennast loovalt väljendamine laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu (KLRÕ, § 22, 2008).....................................3 Muusikaõpetuse osatähtsus väikelapse arengul..........................................4 Kokkuvõte..................................
Sissejuhatus Peale kehapuhtuse eest hoolitsemise kuuluvad tervisliku ja kultuurse eluviisi juurde ka sportimine ja kehalised harjutused. Kehakultuur on kasulik mitte üksnes lihastele ja luustikule, vaid kogu organismile, eriti hingamisele ja vereringele. Noore inimese jaoks on kehalised harjutused lausa hädavajalik arengutegur, täiskasvanule läheb neid vaja lõdvestuseks ja töövõime säilitamiseks. Tehnika täiusutmise tõttu jääb kehalist tööd järjest vähemaks. Seda enam peaksid inimesed vabal ajal sportima ja rohkem liikuma. Spordiühingud annavad selleks häid võimalusi. Koolis on õpilastel küll võimlemistunnid, ilmselt aga jääb neist napiks. Kõik koolilapsed peaksid ka vabal ajal sporti tegema Kehakultuur ja sport sobivad igale eale. Kes vanaduseski korralikult võimleb, metsajooksu teeb ning sulgpalli, võrkpalli või teisi liikumist nõudvaid mänge harrastab, on kauem terve ja töövõimeline. ...
Katrin Lang RA51/61 1. Mis on klassitsistliku linnaehituse kõige iseloomulikumad jooned/märksõnad? Tooge näiteid. ● Komponeeritud linnaehitussüsteem ● Linna avardumissüsteem ● Bulvarid, alleed, paraadtänavad, liiklusmagistralid, prospektid, laiad peatänavad ● Regulaarne tänavastik ● Tollipunktidega ekspressiivsuse ja pinge tekkitamine linnaehituses ● EKSPRESSIIVSUS, PINGELISUS, HIILGUS ● Ringikujuline plaan ● Keskpunktist kiirtena hargnevad tänavad ● Pariisis - impeeriumile omane POMPÖÖSUS ● Antiikarhitektuurist inspireeritud mälestusmärgid - triumfisammas, võidusammas, triunfikaar, võidukaar ● Avarad väljakud ● Sirged laiad tänavad (paraadide läbiviimiseks) ● Suurlinnades - väärilised ansamblid ● Ühtne ehitusjoon ● Rütmiline liikumine tänavaseintes - hoonete tagasiasted ● ESINDUSLIKKUS, KORRAPÄRASUS JA ANSAMBLILISUS ● Ehitised: esindushooned, paleed, residentsid, presidendiloss, ...
Bioloogia INIMENE I. Inimesele iseloomulikud tunnused 1. Riik loomad * 3 tüüpi hambaid 2. Hõimkond keelikloomad * Karvkate 3. Klass imetajad *Sugurakud küpsevad aastaringselt, Loode areneb emakas 4. Selts primaadid * Imetamine 5. Sugukond inimlased * Liikumine kahel jalal, pöial vastandub teistele sõrmedele 6. Perekond inimene *On olemas elundkonnad, suur peaaju maht 7. Liik arukas inimene * Regulatsioon närvisüsteemi kaudu NEOTEENIA Somaatilise arengu pidurdus (aeglane individuaalne areng) II. Epiteelkude katab ja kaitseb, selle koe rakkudest moodustuvad näärmed, vooderdab õõnes elundeid, võõrkehade väljutamine (ripsepiteel ninas) Sidekude kõhr-ja luukude: tugiülesanne, Veri transpordi ül, rasvkude, kõhr-ja ...
Tartu kutsehariduskeskus Kodumajandus Referaat MATI UNT Eliisa kurg KM-06 Tartu 2008 SISUKORD · Elulugu lk 3 · Tunnustused lk 4 · Teosed lk 4-5 · Kokkuvõte lk 6-7 · Teose tutvustus lk 7 2 Mati Unt (1. jaanuar 1944 Linnamäe küla, praegune Saare vald Jõgevamaal 22. august 2005, Tallinn) oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja. Mati Unt õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Mati Unt töötas aastatel 19661972 Vanemuise teatris ning 19751981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 19811991 Noorsooteatris lavastajana, aastatest 19922003 töötas Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseli...
Rinnuliujumine 1.Kehaasend. Keha lamab vees täielikult väljasirutatult, moodustades veepinnaga väikse nurga. Seejuures ei tohi keha olla pingutatud. Kehaasendi määrab pea asend. Lõdvalt hoitud käed asuvad teineteise kõrval ees lähteasendis, pisut ülestõstetud pea pikendusel. Jalad on koos, pööratud taldadega kergelt vastamisi. Ebaõige kehaasendi põhjust tuleb tavaliselt otsida vales pea hoiakus. Kui pea on ülemäära alla langetatud kaldub ujuja ette, tema jalad tõusevad üles ja tulevad veepinnale liiga lähedale, vähendades sellega jalgade löögi produktiivsust. Seevastu- kui pea hoitakse liiga kõrgel, vajuvad jalad ülemäära alla, mis ühelt poolt kutsub esile asendi, millel on suur takistus, teiselt poolt aga tõukelise libisemise. 2. Liigutused kätega. Teineteise kõrval lõdvalt ettesirutatud käed asuvad liikumise algul pea pikendusel, pisut allapool veepinda. Pihud on suun...
Bioloogia kordamine Kokkuvõte Tähtsaim Lk 30-47 Vereringeelundkonna moodustavad veri veresooned ja süda. Süda on lihaseline elund ,mis paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul kopsude vahel ning teda kaitsebluustunud rinnakorv., südame paneb tööle südamelihas ja see töötabki rütmiliselt ja ei allu meie tahtele. Süda töötab rütmiliselt ja ei allu meie tahtele. Vereringe ülesanded: 1 See kindlustab pideva ainevehetuseorganismis 2 Vereringe kannab kehas laiali toitaineid ja hapnikku 3 Osaleb jääkainete eemalsamises 4 Vereringlusel on tähtis osa ka hormoonide, antikehade ja kaitsesüsteemi rakkude laialikandmises. 5 aitab ühtlustada temperatuuri kehas 6 seob tervikuks kõik organismi osad 7 ühlase liikumise veresoontes tagab: 1 klapid veenides 2 vererõhu erinevus 3 lihaste kokkutõmbed Südame ehitus: 1. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepun 2. lihase...
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Rahvusvaheline noorsootöö NT-12 Loore Kääramees ,,Eestlaste pärimuskultuurilised traditsioonid ja tavad rahvamängud" Referaat, eesti rahvakultuur Juhendaja: Margus Abel Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti rahvamängud on erinäolised ning huvitavad. Rahvamängud on mõnus ajaviide nii lastele kui ka täiskasvanutele. Algselt olid rahvamängud rituaalsed nendega taotleti viljakust ja tõrjuti kurja. Tänu erinevatele kihelkondadele on mänge palju ja õnneks on väga suur hulk nendest ka tänaseni säilinud. Referaadis kasutatavate mängude näited on kirja pandud Aleksander Kalamehe poolt, kes oli hinnatud spordipedagoog. Antud tegevused valis Aleksander Kalamees välja Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiivi materjalide hul...
TEKE Parkinsoni tõve põhjus pole teada, rolli selles mängivad mitmed tegurid, sealhulgas- Geenid. Teadlased on tuvastanud spetsiifilised geneetilised mutatsioonid, mis võivad põhjustada Parkinsoni tõbe. Kuid need on haruldased, välja arvatud harvadel juhtudel, kui paljudel pereliikmetel on Parkinsoni tõbi. Tundub, et teatud geeni variatsioonid suurendavad Parkinsoni tõve riski, kuid kõigi nende geneetiliste markerite puhul on Parkinsoni tõve risk suhteliselt väike. Keskkonna vallandajad. Teatud toksiinide või keskkonnateguritega kokkupuude võib suurendada hilisema Parkinsoni tõve riski, kuid risk on suhteliselt väike. . Teadlased on ka märkinud, et Parkinsoni tõvega inimeste ajus toimub palju muutusi, kuigi pole selge, miks need muutused esinevad. Nende muudatuste hulka kuuluvad: Lewy kehade olemasolu. Spetsiifiliste ainete tükid ajurakkudes on Parkinsoni tõve mikroskoopilised markerid. Neid nimetatakse Lewy kehadeks ja teadlased ...
Antsla Gümnaasium VERERINGE ELUNDKOND Referaat Nimi: Marilin Niilus Klass: 9A Antsla 2008 Sisukord: ELUNDKONNA EHITUS JA PAIKNEMINE...............................................................................................3 SÜDA.............................................................................................................................................................3 VERESOONED ............................................................................................................................................3 VERERINGE-ELUNDKONNA TALITLUS..................................................................................................5 VERI ..................................................................................................................................................
6.Hemoglobiin, koostis, ülesanded, normväärtus- Punavereliblede massist on kuni 30% hemoglobiini, mis seob endaga ja transpordib hapniku. Hemoglobiini molekulis 4 alaühikut, millest iga sisaldab heemi ja globiini.Igas heemis on üks Fe aatom , mis seob 4 hapniku molekuli.Naistel hemoglobiini veres 120-160g/l ja meestel 130-160g/l. Alla 100 g/l kehvasti, st pidevat hapnikuvaegust organismis, üle 160g/l läheb veri paksuks( kõrgmäestikes tõuseb kuna õhk hõre)! Äkksurmaoht! 7.Veregrupid, määramise põhimõte, reesusfaktor- 1901 K.Landsteiner kirjaldas 4 põhilist veregruppi, mis moodustavad ABO-süsteemi. Jaotuse aluseks on erürtotsüütide pinnal esinevad A ja B-antigeenid ( aglutinogeenid) ning vereplasmas olevad anti-A ja anti-B antikehad ( aglutiniinid( alfa ja beeta)). Terve inimese veri võib sisaldada aineid, mis on võimelised esile kutsuma teise inimese erütrotsüütide kokkukleepumise e. aglutinatsiooni .AGLUTINA...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused (6 EAP (1. pool, 3 EAP)) FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse (3 EAP) KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2010 / 2011 1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt. Ilukirjanduslik tekst erineb teistest selle poolest, et see on kujundliku mõtlesmise ning keelekasutuse tulemus ja kuulub kunsti sfääri. 2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? Kommunikmatsioonisituat...
Spikker 20.sajandi muusika 20. Sajand jättis muusikalukku erandliku jälje.Varasemal muusikal on olnud kindlad, ühiskonnaelu traditsioonide, domineeriva maailmavaate ning vaimukultuuriga tervikuna seonduvad stiiliraamid. 20. Sajandi alguses eksisteeris korraga 3-4 erinevat muusikavoolu: hilisromantism, impressionism neoklassitsism ja ekspressionism.Samuti on keeruline piiritleda 20. sajandi muusikat geograafiliselt. Hilisromantism. Avaldus peamiselt Saksa ja Austria heliloojate loomingus,Richard Wagneri eeskujul.Kuulsamad esindajad Gustav Mahler ja Richard Strauss. Gustav Mahler (1860-1911) Sündis Böömimaal (praegune Tsehhi), elas Saksamaal,Viinis ja elu lõpul Ameerikas. On öelnud kibestunult: "Olen kolmekordne kodutu: böömlasena Austrias, austerlasena Saksamaal ning juudina terves maailmas."Mahler oli ennekõike kuulus dirigent, ol...
1. Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. - Toitainete mehhaaniline ja füüsikalis-keemiline töötlemine. Mehhaaniline: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine. Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavõtt protsessist. Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool. 2. Seedimine suuôônes.- Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid.Amülaas polüsahhariidid disahhariidideks ja maltaas disahhariidid->m...
Normaalne ja patoloogiline füsioloogia ja anatoomia (11.10.2013) Tagumiste seljaaju juurte funktsioon – juhtida tundlikkust seljaajju Eesmiste seljaaju juurte funktsioon – juhtida motoorsust seljaajju EEG rütmide iseloomustus – rütmi sagedust ka vaja mainida. Millistes seisundites? Ajukasvaja ja epilepsia. Peaaju närvid – funktsioon, iseloomustus 11. (innerveerib kaelalihaseid, paneb pea liikuma), 12. närv kõige lihtsamad. Peaaju koore kaks rühma keskusi: sensoorsed (tundlikkust vastuvõtvad), motoorsed (juhivad motoorikat: somatomotoorne, kõnekeskus (Vernicke keskus, broca, sekundaarne motoorne keskus..) ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ Südamelihase refraktaarsus Refraktaarsus – südamelihase omadus mitte vastata ärritusele enne, kui eelmine erutus ei ole kustunud; erutus käib alati kontraktsiooni ees Ekstrasüstol ? Teine kiire löök...
Türi Gümnaasium IMPRESSIONISM Referaat Sisukord Sisukord.............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. Muusikale iseloomulikud jooned.................................................................................... 4 2. Claude Debussy (1862-1918)..........................................................................................5 3. Maurice Ravel (1875-1937)............................................................................................ 7 Kokkuvõte...........................................................................................................................9 Kasutatud materjalid ..............................................................................
10 mõtet lapse muusikalise arengu kohta 1. Muusikapsühholoogide väitel arenevad muusikalised võimed jõudsalt eelkooli- ja koolieas (Sloboda 2000, Tarassova [] 2003, Hallam 2006 jpt). Koolil on lapse üldise ja muusikalise arengu seisukohalt täita oluline roll: luua alus, millele rajatakse edasine huvi ja armastus muusika vastu, samuti soov ja julgus ennast musitseerimise kaudu loovalt väljendada. Musikaalsus on muusikaliste võimete kogum ja süntees, mis realiseerub erinevate muusikaliste tegevuste kaudu. Arvestades asjaolu, et muusikalised võimed arenevad koolieelses eas lapsel kõige paremini, siis leian, et iga õpetaja kohustus on oma töös pakkuda lastele ka muusikaliselt arendavaid tegevusi. Paljudes väikestes lasteaedades puudub muusikaõpetaja. Sellises olukorras on rühmaõpetajal suur vastutus pakkuda rühmale muusikaliselt stimuleerivaid tegevusi. Seetõttu e...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste instituut Eelkoolipedagoogika osakaond MIDA TÄHENDAB ÜLDÕPETUS LASTEAIAS JA KUIDAS SEDA RAKENDADA Iseseisev töö Juhendaja: Tallinn 2009 Üldõpetuse juured ulatuvad juba 19. sajandi lõpul maailma eri paigus kõlapinda leidnud reformpedagoogikasse. Eestisse jõudsid üldõpetuse põhimõtted 20. sajandi algul eeskätt Johannes Käisi ja Jüri Parijõgi kirjutiste ja kooliuuendusliku tegevuse kaudu. Johannes Käis sündis Põlvas 26.detsembril 1885 aastal. Temast sai oma aja silmapaistvaim eesti koolimees. J.Käisi pedagoogiliste vaadete kujunemisele tema õpetajatöö algusaastatel avaldasid mõju Peterburi ülikooli bioloogilis-ökoloogilise suuna teadlased. Edasist kujunemist mõjutasid kooli põhjalikud ümberkorraldused Nõukogude Venemaa algusaastatel, ku...
Suhtlemispsühholoogia: eksamiks kordamine Isikutaju nii inimese kui ka tema kujutise ühepoolne tajumine teise inimese poolt Interpersonaalne pertseptsioon - vahetu suhtlemisega kaasnev sotsiaalne taju ehk siis inimestevaheline taju. Isikutaju sõltub - Subjektist (eelarvamused, uskumused) - Objektist (sotsiaalne positsioon) - Olukorrast Isikutaju põhiprobleemid. Tagajärg? - kategoriseerimine (kastidesse panemine, siltide kleepimine) - loogiline järeldamine (kellegi üle otsustamine, väheste faktide alusel paneme kasti) - analoogiate kasutamine (sarnasus iseendaga ,,mina olin täis, järelikult minu laps ka") - projektsioon (oma head omadused kantakse üle inimestele, kellega on head suhted) - varem otsutatu kopeerimine eelarvamused Tagajärg moonutatud tajukujud e. isikutaju Kaosaalne atribuutika põhjuslikkuse omistamine. Me lihtsalt arvame, miks ta käitub nii, nagu käitub. Isikutaju efektid - esmamulje efektid ( - kor...
Gümnaasium Referaat Südame töö ja trenni mõju sellele Anon Üümne Kooli nimi 2010 Sisukord: 1) Tiitelleht .......................................................................................lk1 2) Sisukord........................................................................................lk 2 3) Sissejuhatus südame ja veresoonkonda........................................lk 3 4) Sissejuhatus füüsilisse treeningusse.............................................lk 4 5) Trenn ja selle seos südamega........................................................lk 5 6) Süda ja lihaseid üldse treenivaid harjutusi....................................lk 6 7) Süda ja ületreenimine....................................................................lk 7 8) Kasutatud kirjandus.......................................................................
Tallinna Ülikool Terviseteaduste- ja Spordi Instituut MÄNGU TEOORIAD Essee Mänguelement erinevate inimtegevuste ( sõda, kunst ) vaheliste seoste loojana Jürgen Rooba (TRK-2) Tallinn 2011 Erinevad inimtegevused loovad inimese ning teatud teema puhul mängulise sisu, inimene astub sammu ,,tavalisest elust" ,, mängu maailma", kus ta on keegi ,,teistsugune" ning teda piiritlevad reeglid. Juba mõiste ,,mängu" saab kirjeldada mitmel moel, kuid anda talle kindlat definitsiooni on raske. "Meie arvates võiks seda mõistet defineerida umbes nii: mäng on vabatahtlik toiming või tegevus, mida sooritatakse teatud kindlaksmääratud aja- ja ruumipiirides, vabatahtlikult omaks võetud, kuid tingimata siduvate reeglite järgi; tema eesmärk...
KESKNÄRVISÜSTEEMI FÜSIOLOOGIA 1. Erutuvus - Elusorganismide põhiomadus. Rakkude võime jõudeseisundist üle minna erutusseisundisse. 2. Millised muutused tekivad erutunud koes? 1. Üldised muutused: tõuseb ainevahetuse intensiivsus; suureneb soojuse produktsioon; muutuvad elektrilised potentsiaalid 2. Spetsiifilised muutused: kokkutõmbed lihastes; mitmesuguste ainete eritumine näärmetes (seedemahlad, higi, lima, hormoonid jne) 3. Kuidas jagunevad äritajad? 1. Üldised - kutsuvad ärrituse esile paljudes erinevates kudedes (elektrivool, mehhaanilised mõjutused, rõhk, soojus, keemilised ained, happed, leelised, soolad) 2. Spetsiifilised e. adekvaatsed ärritajad - põhjustavad ärrituse ainult nendes retseptorites, mis on kohanenud kindla energialiigi tajumiseks (valgus silma võrkkestale, heli sisekõrva teo retseptoritele jne). 4. Kuidas jagunevad ärritajad tugevuse järgi? 1.Läviärritus...
Nietzsche. ,,Tragöödia sünd muusika vaimus" selles teoses kirjutas lahti olulise printsiibid, mis eksisteerisid juba antiik-kreekas. Apollo ja Dionysos. Appolooniline ja dionüüsiline printsiip. Apollo korrastav, Dionysos viljakuse, veini jumal ja igasuguste piiride kaotamise jumal, ekstaasi jumalus. Nii nagu inimese areng on seotud jaotusega kaheks sooks, nii kaa kunsti areng seotud jaotusega neiks kaheks printsiibiks. Asjadele vormi andmine appolooniline. Dio printsiip piire lõhkuv ja lammutav. Kõige Dionüüsilisem printsiip Nietzsche arust muusika. Nietzsche idee Jumala surmast: ,,Jumal on surnud, inimesed on jumala tapnud" Pärast jumala surma ei ütle keegi enam, mis on õige või mis vale (tegelikult oli selleks valgustus idee- ehk mõistus). Valgustus lubas arusaamist reaalse maailma asjadest-loomusest ja väärtusest. Tähtis oli see, et see arusaam ei ole väljamõeldis/looming vaid vastab sellele, kuidas asjad maailmas päriselt on. Inimen...
FÜSIOLOOGIA: Veri 1. Vere funktsioonid 1) Transpordifunktsioon - Veri transpordib hingamisgaase hapnikku kudedesse ja CO2 kudedest kopsudesse 2) Kaitsefunktsioon - Hüübimisvõime, mis tõkestab verejooksu väikese veresoone sulgemise teel. Homöostaas - Veri hoiab pH taseme organismis normipiires 3) Valgudepoo - Veres olevad valgud on organismile vajadusel kergesti kättesaadavaks valgutagavaraks 2. Verd iseloomustavad omadused 1) Vere maht Täiskasvanud 4,5-5L. Inimesel on verd 6-8% kehakaalust. 2) Hematokriti abil saab vererakkude ja plasma vahekorda 3. Vererakud Punaverelibled Erütrotsüüdid Valgeverelibled Leukotsüüdid Vereliistakud Trombotsüüdid 4. Erütrotsüüt sisaldab hemoglobiini ja määrab veregruppi. Transpordivad kopsudest hapnikku kudedesse ja kudedest süsihappegaasi kopsudesse 5. Leukotsüüt organismi kaitse. 6. Trombotsüüt ...
A.Vahtramäe 2011 1 Südame ja vereringe füsioloogia · Südame ehitus - Süda on neljakambriline ja on jaotatud vaheseinaga kaheks pooleks paremaks ja vasakuks. Kodasid lahutavad vatsakestest hõlmased klapid. Need kinnituvad kõõluskeelikute abil vatsakeste sisekihi (endokardi) külge. Atrioventrikulaarklapid avanevad vaid ühtepidi kodadelt vatsakeste suunas. Kui klapid verd tagasi lasevad, on tegemist patoloogilise seisundi klapipuudulikkusega. - Vasaku koja ja vatsakese vahel on kahehõlmaline e. bikuspidaal- e. mitraalklapp - Parema koja ja vatsakese vahel on kolmehõlmane e. trikuspidaalklapp - Vasaku vatsakese ja aordi vahel ning parema vatsakese ja kopsuarteri tüve vahel paiknevad poolkuuklapid. Ka need avanevad ühes suunas. Nii tagatakse vere ühesuunaline liikumine. Parema ja vasaku vatsakese mus...
Inimese anatoomia 1. KOED Inimesel on 4 tüüpi kudesid: 1. kattekude-naha pindmine kiht ja seedekulgla sisepind. Tema ülesandeks on katta teisi kudesid ja elundeid. Nende kuju võib olla erinev, kuid nad paiknevad tihedalt üksteise kõrval. 2. side-ja tugikude-seovad teisi kudesid ja rakke üksteisega ja toetavad neid. Üksteisest paiknevad nad üsna kaugel. Rakkudevahelist ruumi täidab vaheaine, mis võib olla tahke(luu vaheaine), vedel(vereplasma) või elastne(kõhre vaheaine). Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad impul...
Inimese anatoomia 1. KOED Inimesel on 4 tüüpi kudesid: 1. kattekude-naha pindmine kiht ja seedekulgla sisepind. Tema ülesandeks on katta teisi kudesid ja elundeid. Nende kuju võib olla erinev, kuid nad paiknevad tihedalt üksteise kõrval. 2. side-ja tugikude-seovad teisi kudesid ja rakke üksteisega ja toetavad neid. Üksteisest paiknevad nad üsna kaugel. Rakkudevahelist ruumi täidab vaheaine, mis võib olla tahke(luu vaheaine), vedel(vereplasma) või elastne(kõhre vaheaine). Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad imp...
Steiner- ehk waldorfpedagoogika Steinerlasteaed on haridusasutus, kus peatähelepanu all on laps, kes õpib kogemise ja loomise kaudu ümbrust mõistma. Lähtutakse põhimõttest: mida enam on lapsel eelkoolieas võimalus areneda vabades fantaasiarikastes mängudes ja neid toetavates päeva-, nädala- ja aastarütmides ning kogeda mõtestatud tegevusi, seda tublim on ta edaspidi koolis teadmisi omandades. [Gustavson, 2004]. Waldorfpedagoogika õppimise protsessi kulgemine Esimesel seitsmel eluaastal on kasvatuses tähtsal kohal ka lapse kehalis-füüsiline areng ning selles eas on kõik arengusse puutuv seotud kehaga (Gustavson, 2004). Kogu õppimise protsess toimub keha kaudu ehk siis koolieelik õpib meelte vahendusel ja väljendab-kordab õpitud ning kogetut matkimise ja jäljendamise teel. Täiskasvanute ülesanne on seega kujundada arengut soodustav ümbrus, mis pakub impulsse vajalike kogemuste jaoks, soodustab s...
JUUGEND Referaat Janet Põhja Lihula G Lihula 2008 Arhitektuur Juugendstiil on omamoodi erandlik nähtus kultuuriajaloos. Stiilid saavad enamasti alguse arhitektuurist, levides siit edasi teistele kunstialadele. Juugendis on vastupidi. Juugend tegi arhitektuurist valitseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid. Arhitektuur moodustab omamoodi fooni, mille taustal saab jälgida teisi juugendajastu kunstiharusid. Kaunite ja dekoratiivsete kunstide omavahelist sõltuvust on kõige parem jälgida ajastu tuntumate arhitektide loomingu kaudu, kes vajasid kooskõlaga sobivat sisseseadet, samas, kui nende sõbrad käsitöölised vajasid sobivat tausta oma loomingu demonstreerimiseks. Kaunite kunstide hulgast on just arhitektuuril tugevaim tehniline, käsitöönduslik alus ja sellal kui teised traditsioonilised kunstid industrialiseerimise ajastul käisid alla, olid arhitektid kunsti taassünni esirinnas. W. Morris...
KODUNE KONTROLLTÖÖ NR.2. TEEMA - INIMENE 1. Vii kokku süstemaatika ühik ja inimese kuuluvus õigesse süsteemiühikusse. Alusta süsteemi väikseimast ühikust. a) Riik loomad b) Hõimkond keelikloomad c) Klass imetajad d) Selts esikloomalised e) Sugukond inimlased f) Perekond inimene g) Liik tark inimene 2.Vali õige!Homöostaas on:a) regulaarne soolade vahetus organismi ja keskkkonna vahel b) stabiilne keskkonna temperatuur c) stabiilne sisekeskkond d) stabiilne organismi sisene temperatuur 3. Kas esitatud väited on õiged või väärad? Vale väite korral lisa õige lause eitust kasutamata! a) Täiskasvanud inimese kolju sarnaneb rohkem vastsündinud kui täiskasvanud inimahvi kolju proportsioonidega. Õige b) Inimese aeglast individuaalset arengut saab kiirendada hea toitumisega. Vale; Inimese individuaalset arengut ei saa mõjutada. c) Ahvide aju on inimese ajust ligikaudu 1,6 x väiksem. Vale; Ahvide aju on inimese ajust ligi 3x väiksem. d) Inimene o...
KORDAMISKÜSIMUSED, SEEDIMINE JA AINEVAHETUS 1. Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. Toitainete mehhaaniline ja füüsikalis-keemiline töötlemine. Mehhaaniline: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine. Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavõtt protsessist. Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool. 2. Seedimine suuôônes. Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid.Amülaaspolüsahhariididdisahhariidideks ja maltaasdisahhariidid->monosahhariideks). Suus: 1. Toidu ...
KODUNE KONTROLLTÖÖ NR.2. TEEMA - INIMENE 1. Vii kokku süstemaatika ühik ja inimese kuuluvus õigesse süsteemiühikusse. Alusta süsteemi väikseimast ühikust. a) Riik loomad b) Hõimkond keelikloomad c) Klass imetajad d) Selts esikloomalised e) Sugukond inimlased f) Perekond inimene g) Liik tark inimene 2.Vali õige!Homöostaas on:a) regulaarne soolade vahetus organismi ja keskkkonna vahel b) stabiilne keskkonna temperatuur c) stabiilne sisekeskkond d) stabiilne organismi sisene temperatuur 3. Kas esitatud väited on õiged või väärad? Vale väite korral lisa õige lause eitust kasutamata! a) Täiskasvanud inimese kolju sarnaneb rohkem vastsündinud kui täiskasvanud inimahvi kolju proportsioonidega. Õige b) Inimese aeglast individuaalset arengut saab kiirendada hea toitumisega. Vale; Inimese individuaalset arengut ei saa mõjutada. c) Ahvide aju on inimese ajust ligikaudu 1,6 x väiksem. Vale; Ahvide aju on inimese ajust ligi 3x väiksem. d) Inimene o...
1.LUUKOE EHITUS (PÕHIMIKULINE JA LAMELLAARNE LUUKUDE) Luukude kuulub sidekudede hulka: peamiseks ehitusmaterjaliks on valk osseiin (kollageenvalgu erivariant), millele annavad tugevuse kaltsiumi ja magneesiumi soolad. Olenevalt osseiinikiudude asetusest eristatakse:- põhimikulist luukude (nt kõõluste kinnituskohas); - lamellaarset luukude (koosneb lamellidest osseiinkimbud paiknevad paralleelsete kimpudena). Kõrvuti asetsevates lamellides on kollageenkiudude suunad erinevad. Niisugune ehitus teeb luu eriti tugevaks. (Ealised iseärasused: Laste ja noorukite luudes on osseiinisisaldus suur luud on elastsed ja kergesti deformeeruvad. Ea tõustes luude osseiinisisaldus väheneb, luude mineraalosa soolade sisaldus luud muutuvad jäigemaks.)2.LUU KUI ORGANI EHITUS (PLINKAINE, KÄSNAINE), LUU KASVAMINE Luu põhilised koostisosad on plinkaine (paralleelselt orienteeritud luuplaadid + osteoonid) ja käsnaine (luulamellidest moodustunud võrgust...
Avatud Ülikool Kehakultuuriteaduskond Karin Irval Kaugushüppe õpetamisest noortele Õppereferaat KKSP.05.036 Kergejõustik Õppejõud: T. Torop Tartu 2008 Kaugushüppe õpetamisest noortele Kaugushüppe loomulikkus ja lihtsus teevad nagu tarbetuks rääkida metoodika erinevustest kauguahüppe õpetamisel noortele. See pole siiski nii. Muidugi peab laste ja noorte sportlikus tegevuses, silmas pidades eelduste loomist kaugushüppeks tulevikus, täit tähelepanu pühendama jooksuoskuse ja -kiiruse arendamisele, samuti võimalikult suurema hüppevõime saavutamisele. On aga teada, et hea jooksukiirus ja tugev hüppevõime ei pruugi veel kaugeltki tähendada seda, et osatakse kiirelt hoojooksult teha maksimaalse tugevusega äratõuget. Selline oskus saavutatakse alles pikaajalise sportliku tegevuse ja mängimise tulemusena lapse- ja noorukieas. Seejuures peab olema s...
annaabi.ee 
