Rinnuliujumine (4)

Rinnuliujumine

1. Kehaasend . Keha lamab vees täielikult väljasirutatult, moodustades veepinnaga väikse nurga. Seejuures ei tohi keha olla pingutatud. Kehaasendi määrab pea asend. Lõdvalt hoitud käed asuvad teineteise kõrval ees lähteasendis, pisut ülestõstetud pea pikendusel. Jalad on koos, pööratud taldadega kergelt vastamisi .

Ebaõige kehaasendi põhjust tuleb tavaliselt otsida vales pea hoiakus. Kui pea on ülemäära alla langetatud kaldub ujuja ette, tema jalad tõusevad üles ja tulevad veepinnale liiga lähedale, vähendades sellega jalgade löögi produktiivsust. Seevastu- kui pea hoitakse liiga kõrgel, vajuvad jalad ülemäära alla, mis ühelt poolt kutsub esile asendi, millel on suur takistus, teiselt poolt aga tõukelise libisemise.

2. Liigutused kätega.

Teineteise kõrval lõdvalt ettesirutatud käed asuvad liikumise algul pea pikendusel, pisut allapool veepinda. Pihud on suunatud alla. Järgnevalt pööratakse pihud kõrvale ning igas suhtes sümmeetriline, kõrvale-alla-taha suunatud liigutus algab üheaegselt mõlema käega.

Käte töö tõmbefaas algab momendil , kui ujuja tunneb pihkudel vee kerget survet. Efektiivsema haarde saavutamiseks kõverdatakse käed pisut küünarliigestest. Kergelt lusikakujuliselt hoitud labakäed nagu klammerduksid vee külge, et tõmmata keha kuni punktini, millele järgneb käte töö juba tõukefaasist tingitud liikumine. Viimane toimub pisut enne käte jõudmist õlgu läbiva vertikaaltasapinnani. Üleminekut ühest käte töö faasist teise saadab käte järkjärguline kõverdus küünarliigesest.

Tõukefaasis kõverduvad käed küünarliigestest ühe rohkem, kusjuures küünarvarres ja labakäed lähenevad keha pikiteljele. Selle liikumise lõpul jõuavad sissepoole pööratud pihkudega labakäed rinna alla ning annavad ühtlasi viimase jõulise äratõuke. Samaaegselt kõverdatakse käed küünarliigestest veelgi enam ja nad lähenevad rinnakorvile.

Pärast tõukefaasi