Paaris
tantsude kirjeldused
Rumba
Rumba
4/4 taktimõõtu iseloomustab kaheksa kaheksandiknoodi rütmiline
jaotus 3+3+2. Küllaltki rahulik ja aeglane, samas nii palju keha
keeles edasiandev. Rumbat tahtsitakse rumaruudus, selle tempo on
aeglane-aeglane-kiire-kiire-aeglane jne.
Rumba
põhifiguurideks on: (kirjeldatud naise samme )
Kehra Gümnaasium Võistlustants Referaat Koostas: Taago Köster 12. A klass Kehra 2010 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................................3 Tantsude ajalugu...........................................................................................................................................3 TANTSULINE KÕND.....................................................................................................................................3 Kõnd ettepoole..............................................................................................................................................4 Kõnd tagurpidi.......................
Referaat STANDARD - TANTSUD Koostaja: Tiiu-Maarja Kink 12 A Kose 2009 Tantsude ajalugu Esimesele maailmasõjale järgnenud aastatel ujutas Lääne-Euroopa üle uute seltskonnatantsude laviin sõjakoledustest vabanemine oli kaasa toonud kergendustunde ja lõbujanu. Huvi seltskonnatantsu vastu kasvas järsult. Esimesi arglikke samme astus ka võistlustants. Samal ajal valitses tantsupõrandail ja tantsude õpetamises teatud mõttes kaos. Kasutusel oli suur hulk tantse ja eri samme, paljud neist lootusetult sobimatud seltskonnatantsu jaoks. Et ühtesid ja samu tantse ning isegi samme õpetas iga õpetaja omamoodi, tõusis päevakorrale vajadus ühtlustada seltskonnatantsu õpetamine. 1924. aastal alustas Inglise Tantsuõpetajate Ühingu ( täielik nimetus: The Ballroom Branchof the Imperial Society of Teachers of Dancing ) juures tööd viiest tolle aja
Samba nime all sai uus tants tuntuks alates 1914. aastast, jõudis Euroopasse 1923-24 kuid tantsusaalides laiema levikuna jõudis alles pärast Teist maailmasõda. Seltskonna-sambast hoopis erinev on Brasiilia karnevalidel tantsitav samba, millest on kujunenud palju eri stiile, nt samba no pé, samba de gafieira, samba pagode, samba axé. Samba de gafieira on kõige keerulisema koreograafiaga ning seda õpetatakse ka arvukates sambakoolides. Võistlustantsus on samba Ladina-Ameerika tantsude seas avatantsuks, tempo on u 50-52 takti minutis. CHACHA: Ehk cha-cha-cha on 1940. aastate lõpus Kuubal sündinud 4/4 taktimõõdus Ladina-Ameerika tants. Cha-cha-cha kirjeldati algselt kui "rumbat ühe lisalöögiga" ja "mambot guiro rütmiga". On arvatud, et cha-cha-cha sulatas kokku elemente kahest varasemast Kuuba tantsust - danzonist ja montunost, kuid teise versiooni järgi on cha-cha-cha edasiarendus kolmesest mambost, kus ühel taktil tehakse viis sammu
muusika- ja tantsustiil, mille 4/4 taktimõõtu iseloomustab kaheksa kaheksandiknoodi rütmiline jaotus 3+3+2. Havannas läks rumba moodi 1890. aastatel ning oli oma sensuaalse iseloomu tõttu algselt keelatud tants. Rumba sarnaneb salsale. Kirjuta siia nimi klass aasta VÕISTLUSTANTS Võistlustantsus loetakse Ladina-Ameerika tantsude hulka ka paso doble ja dzaiv (jive), mis tegelikult pole Ladina-Ameerika päritolu. Samas on Ladina-Ameerika päritoluga tango, mis seltskonna- ja võistlustantsude üldlevinud liigituses kuulub standardtantsude hulka. Võistlustantsus Eestis kasutusel olev Ladina-Ameerika tantsude järjestus on järgmine: samba, tsa-tsa, rumba, paso doble, dzaiv. · Samba tants on elav ja rütmikas, 2/4 taktimõõdus, kuid igas taktis tehakse kolm sammu.Esimese
vahel. Ka selles tantsus, nagu ka kõigis teistes Ladina-Ameerika tantsudes, on mehe ülesanne juhtida naist tantsupõrandal ringi. Kuna tantsupartnerite kehad ei ole tantsimise ajal nii koos, nagu seda näiteks viini valsi ajal on, ei saa mees nii kergesti naise liigutusi kontrollida ja juhtida, kuid naine peaks siis tantsupõrandal ,,alluma" mehe tahtele, kuhu suunas liikuda ning missugust sammu nüüd teha. Kolmandakas tantsuks on Ladina-Ameerika tantsude seas on romantiline rumba. See on aeglaseim Ladina-Ameerika tants. Rumbas peitub väga palju tundeid ja hästi tantsivad seda tantsu just need, kes oskavad rumba erootilis-romantilist tunnet edasi anda. Rumbat tantsides peaksid partnerid välja nägema kui armunud. Küllaltki rahulik ja aeglane, samas nii palju keha keeles edasiandev - selline ei ole ükski teine tants. Oma sensuaalse iseloomu tõttu oli see 1890'ndatel aastatel isegi keelatud tantsude nimekirjas.
Vaba kätt hoidke küünarliigesest kõverdatult vöö kõrgusel või sirutage kõrvale. TSA-TSA-TSAA Kuuba muusika ja tants on kogu maailma tantsukultuurile tohutut mõju avaldanud. Kaua aega on tsa-tsa-tsaa olniud kõige populaarsem Ladina- Ameerika tants, kuigi praeguseks on salsa tõenäoliselt selle tiitli endale võitnud. Tsa-tsa-tsaal nagu salsalgi on Kuuba juured, kuid seda tantsu on palju mõjutanud ka Ameerika muusika. Nagu kõikide tantsude puhul, on oluline muusikale reageerimine. Tsa-tsa-tsaas peab hoolega kuulama kolmiklööki, mis esineb peaaegu iga muusikatakti lõpus. See on üsna kiire heli, mis kõlab justkui ,,di-di-dah". Kui kuuled rütmi ,,di-di-dah", pead sobitama sellesse kolm sammu. Need on tsa-tsa-tsaa aluseks. Selles tantsus ei ole mehe ja daami kehad pidevas kontaktis, nad kasutavad lahtist tantsuvõtet. Kõik tsa-tsa-tsaa figuurid ei liigu mööda ruumi ringi. Neid võib alustada, nägu mis tahes suunas
MURDMAASUUSATAMISE TEHNIKA ÕPETAMISE ALUSED SISUKORD: I Õpetamise printsiibid 1.1. Järkjärgulisus 1.2. Jõukohasus 1.3. Süstemaatilisus 1.4. Tähelepanu, huvi ja aktiivsus 2. Õpetamise etapid 2.1. Õpetamise eelsel etapil 2.2. Algõpetuse etapp 2.3. Liigutusoskus 2.4. Liigutusvilumus 3. Õpetamise meetodid 3.1. Näite- ja sõnameetod 3.2. Osa- ja tervikmeetod 3.3. Integratiivõpe 4. Juurdeviivad harjutused 5. Suusatunni läbiviimine 5.1. Suusatunni plaankonspekt 5.2. Tunni jaotamine osadeks 6. Õpetamise järjekorast. 6.1. Harjutuste üldjärjestus 6.2. Suusatamisviisid 6.3. Klassikalise ja uisutehnika õpetamise vahekord 6.4. Suuskade määrimine 7. Metoodilisi soovitusi 7.1. Olude arvestamine 7.2. Õpetamise ajastamine tunnis 7.3. Optimaalne liikumiskiirus 7.4. V
Võrkpall Sünnimaa Ameerika- 1895 William Morgan, ärimeeste ühingule kehaliste harjutuste ettevalmistamise käigus, „mintonette“, mängitud maailmas juba üle saja aasta, levis euroopasse I maailmasõja ajal, sotsialistlikud riigis eesotsas NSV liiduga võimutsesid eesotsas, ilmusid aasia riigid, venemaa naiskondi viiekordsed maailmameistrid ja neljakordsed olümpiavõitjad, 1919 jõudis võrkpall eestisse ja mängima hakati seda kõigepealt koolides, nii mõnedki uuendused tehnikas ja taktikas võeti eestis kasutusele, „eesti palling“, tallina „kalevi“ tulek NSVL meistriks, Viljar Loor- OM ja MM võitja, Iseloomustus- 12 mängijat, 6 kummalgi väljakualal, mängijad mängivad kõikides tsoonides, igas tsoonis on erinevad tehnilised ja taktikalised nõuded, maksimaalset jõudu tuleb kasutada ilma toetuspinnata, täpne liikumine oluline, tähtis palli ja mängija koostöö, lendava palli õigeaegses tabamises,
Kõik kommentaarid