Vereringe (0)

Bioloogia kordamine

Kokkuvõte
Tähtsaim Lk 30-47
Vereringeelundkonna moodustavad veri veresooned ja süda. Süda on lihaseline elund ,mis paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul kopsude vahel ning teda kaitsebluustunud rinnakorv ., südame paneb tööle südamelihas ja see töötabki rütmiliselt ja ei allu meie tahtele. Süda töötab rütmiliselt ja ei allu meie tahtele.
Vereringe ülesanded:
1 See kindlustab pideva ainevehetuseorganismis
2 Vereringe kannab kehas laiali toitaineid ja hapnikku
3 Osaleb jääkainete eemalsamises
4 Vereringlusel on tähtis osa ka hormoonide, antikehade ja kaitsesüsteemi rakkude laialikandmises.
5 aitab ühtlustada temperatuuri kehas
6 seob tervikuks kõik organismi osad
7 ühlase liikumise veresoontes tagab: 1 klapid veenides

vererõhu erinevus

lihaste kokkutõmbed
Südame ehitus:
1. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepun
2. lihaseline vahe sein jaota südame vasemaks ja paremaks pooleks.
3. kummaski pooles o vatsake ja koda nende vahel on hõlmased südameklapid mis lasevaad verel likuda ühes suunad kojast vatsakesse.
4. vatsakeste ja arterita vahel on poolkuu klapidmis lasevad verel liikuda vatsakesest välja veresoontesse(arteritesse).
Südame talitlus:

süda on rütmiline ja automaatne kogu elu

täiskasvanutel on normaalne 60-70 lööki minutis

etapid: a) kodade kokkutõmbumine
b) vatsakeste kokktõmbumine
c) südame lõtvumine
On olemas 3 tüüpi veresooni:
ARTERID
VEENID
KAPILAARID
1)suured veresooned
1)suured veresooned
1) peened veresooned
2)viivad vere südamest
2)toovad vere kudedest
2)kannavad verd elun-
kudedesse
südamesse tagasi
dite ja kudede vahel
3)elastsete seintega
3) pehmete seintega
3)õhukeste seintega
4)seinte lihaskiht paks
4)lihaskiht õhuke
4)lihaskiht puudub
5) vererõhk kõrgeim
5)vrerõhk madalaim
5)kiirus aeglaseim
6)suurim vere liikumis
6)kiirus aeglasem arte -
6)toimub gaasi jääk-
kiirus
ritest kuid kiirem kapi-
/toitainete vahetus
 
laaridest
 
Suur ehk kehavereringe
Veri liigub mööa veresooni südame vasakust vatsakesest kehasse läbib kõiki elundeid ja tagasi südamesse, paremasse kotta. Tekib süsihapegaasiline veri( venoosne veri)
Väike ehk kopsuvereringe
Venoosne veri liigub südame paremast vatsakesest mööda veresooni kopsu ja sealt voolab hapnikurikas veri tagasi südame vasakusse kotta. Tekib arteriaalne veri.
VVPKPVVKVV
Arteriaalne veri-hapnikurikas veri
Venoosne veri-hapnikuvaene veri
Veri on vedel sidekude,mis ringleb veresoontes. Veri koosneb vereplasmast ja seles hõljuvatest vererakkudest. Veres saab eristada puneseid verrakke(erütrotsüüte), valgeid vererakke(leukotsüüte)ja verelistakuid(trombotsüüte).
 
ERÜTROTSÜÜDID
LEUKOTSÜÜDID
TROMBOTSÜÜDID
 
punased vererakud
valgedvererakd
vereliistakud
värvus
punane
värvitu
värvitu
kuju
kettakujuline
amööbjas
korrapäratu
liikumine
ei liigu
amööbi sarnane
ei ligu
ülesanne
hapniku transport
võitlus võõrkehade
osalevad vere
 
ja võõrmikroobidega
hüübimises
 
moodustavad selleks
 
 
antikehi
 
tuum
puudub
olemas
puudub
Erüktrotsüüdid moodustuvad punases luuüdis.
Leukotsüüdid on näiteks õgirakud, tungivad läbi veresoonte seinte , kogunevad ümber võõrkehade (bakterite)ning hakkavad neid hävitama.
Trombotsüüdid kõige väiksemad vererakud tuumata
Hemoglobiin on valk, mis seob ja transpordib hapnikku
Vere hüübimine
Verekaotuste eest kaise meid vere hüübimine. Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad verehüübimis reaktsiooni. Tekib fibriin-valulised fibriinikiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku millesse verelibled takerduvad.
Vere ülesanded:
1 Ainete laiali kandmine organismis(hapnik,süsihappegaas;glükoos, rasvad , valgud ,vitamiine)
2 Jääkainete viimine erituselunditesse
3 Tagada organismi kaitse(õgirakud)
4 Organismi temperatuuri ühtlustamine(organite temp kõrgem ja keha pinna temp madalam)
5 Seob organismi tervikuks
Veri Inimeste veri on koostiselt erinev. Vere iseloomustamiseks kasutatakse mitmeid vererühmade süsteeme, millest levinumad on AB0- ja reesüsteem(Rh-positiivne,Rh-negatiivne.) erinevus on tingitud erinevatest valkudest vere rakkude koostises. Vereülekandes kasutatakse ainult sama rühma verd, et vältida eri rühma vererakkude kokkupuudet, mis võib põhjustada erütrotsüütide kokkukleepumist ja see omakorda võib lõppeda surmaga.
Immuunsüsteem kaitseb organismi sinna tunginud haigusetekitajate eest. Ülesandeks on hävitada organismi tunginud haigusetekitajad. See kaitsasüsteem reageerib kõikidele kehavõõrasteleühenditele ja rakuudele: võõrvalkudele, viirustele, seentele , algloomadele ja kasvajarakkudele. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn, harkeelund.
Immuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütie hulka. Nad valmistavad organismi tunginud viiruste bakterite ja teiste kehavõõrate rakkude või ainete vastu kaitsevalke.
Lümfisõlmed on ovaalsed elundid, mis paiknevad paiknevad lümfisoonte koondumis-kohtades. Lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse kehasse satunud mikroobe . Kui on põletik suurenevad haiguskohtade lähedal suvad lümfisõlmed oluliselt.
Põrn on piklik umbes 12 cm pikune kõhuõõne vasakpoolses ülaosas paiknev elund. Seal moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vanad erütrosüüdid.
Harkelund asub rinnaõõne ülaosas ja kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kairsereaktsioone. Ka siin valmivad lümfotsüüdid.
Üht tüüpi leukotsüüdid, õgirakud, haaravad mikroobid endasse ja seedivad need ära. Teist tüüpi leukotsüüdid valmistavad erilisi kaitsevalke- antikehasid, mis lituvad viiruste ja tõvestavate bakteritega, et neid hävitada või nõrgestada. Iga liiki tõvesajate vastu on erinvad antikehad . Antikehade ja õgirakkude koostöös tagataksegi immuunsis.
Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke.
Kaasasündinud immuunsus on kaassündinud ning päandub samaliiki järglastele ja on igal ligil erinev nt. inimesed on immuunsed koerte katku tuhtes jne.
Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul kas mingi nakkushaiguse või vaktsineerimise tagajärjel. See ei pärandu vanematelt järglastele.
Aktiivne immuunsus on see kui vaktsineerimise tagajärjel moodustuvad organismis antikehad.
Passiivne immuunsus on see kui organismi viiakse valmis kujul antikehad konkreetse haigustekitaja vastu
Lümf on värvuseta vedelik mis sisaldab eri tüüpileukotsüüfe ning peensoonst sinna imendunud rasvade lõhustumis saadusi.