Psühholoogia ja loogika (1)

Tallinna Tehnikaülikool - Psühholoogia - Psüholoogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Keskkonnas eetiline kriteerium ja küsimus?
Kell viis teed Kell on praegu viis Mida John teeb?
Kes Kus Millal?

Lõik failist

Psühholoogia ja loogika
I loeng

Psühholoogia on teadus inimeste ja loomade käitumisest – sümastiseeritud info ja teadmised, teoreetilised seisukohad, terminoloogia , eksperimendid . (Kuidas käitub?, miks käitub nii?)
Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avaldusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. (uurib sisemist – nt stress , mõtlemine, emotsioonid )
- Ajalooline taust: eelteaduslik psühholooga (argitasemel järelduste tegemine, oletamine, miks käitumine on selline) filosoofia (hõlmas kõiki humantiaarteadusi – raamatud, traktaadid jms) teaduslik psühholoogia 1) filosoofiline 2)loodusteaduslik
- Wilhem Wund – 1879 psüholoogia kui teaduse sünd, Wund avas esimese psühholoogia eksperimentaal laboratooriumi. (loodi nt unustamiskõver ja muu selline).
  - E. Kreapelin – psühhiaater, Tartu ülikooli professor , Wundi kaastöötaja, kelle testi kasutatakse senimaani. Leidis, et psüühikahäired põhinevad bioloogilisel ja geneetilisel talitushäirel.
  - V. Chizh – Tartu ülikooli professor
Psühholoogia struktuur:
- Teoreetilised psühholoogia harud:
  - üldpsühholoogia:
    - Terminoloogia
    - Teooriad
    - Kontseptsioonid
    - Teadmised(teaduslik fakt)
  - Eksperimentaalpsühholoogia:
    - Uurimismeetodid (sh testid)
    - Uuringute tulemused
- Rakenduspsühholoogia harud:
  - On kujunenud ajaloo käigus ja on kunstlikud, peegeldades teaduse arengu taset, moodi ja kujutlust mingist nähtuste valdkonnast. (nt meditsiinis – koosneb eksperimentaal-, üld- ja meditsiinipsüholoogiast)
    - Meditsiinipsühholoogia:

Kliiniline psühholoogia
Psühhoteraapia
Farmakopsühholoogia(ravimite/keemiliste mõjudega keha protsessidele)
Neuropsühholoogia (ajukahjustused jm parandamine jne)
Psühhoanalüüs

Psühholoogia 2. Kontseptsiooni :
- Psüühiliste protsesside kontseptsioon :
  - Psüühika on oma olemuselt mitte materiaalne, vaid ideaalne nähtus (mälu ja armastust ei saa mõõta, katsuda )
  - Psüühika avaldub materiaalsete protsesside resultaadina. Iga psüühilist nähtust saab seostada mingi materiaalse protsessiga. (fantoomvalud)
  - Psüühikas peegeldub tegelikkus, mis eksisteerib inimeses endas ja väljaspool.
- Käitumise kontseptsioon (Musta kasti printsiip):
  - Kuna psüühika on ideaalne nähtus, siis loobutakse selle uurimisest ja vaadeldakse neid nähtusi, mida on võimalik mõõta. Nt. Stiimul psüühika  reaktsioon .
W. Wund 1873 – füsioloogilise psühholoogia printsiibid
W. James 1890 – psühholoogia printsiibid
Moodsad teoreetilised seisukohad:
- Evolutsiooniline tagapõhi – käitumist ja psüühikat vaadeldakse kui evolutsiooni tagajärge.
- Käitumuslik tagapõhi – keskkonna mõju käitumisele.
- Kognitiivne – kuidas inimene võtab infot vastu
- Fenomenoloogiline – inimeste kogemuste erinevus objektiivsest reaalsusest
- Psühhoanalüütiline – teadvus + alateadvus
- Neuropsühholoogiline – füsioloogilised protsessid ja struktuurid mõjutavad inimese käitumist.

II loeng – Psühholoogia uurimismeetodid

Eksperiment – tunnetusmeetod, mida iseloomustab uuritava nähtuse aktiivne mõjustamine ja kõrvalnähtuse isoleerimine .
Eksperimendi käigus seatakse uuritav psühholoogiline nähtus teadaolevaisse, suvaliselt muudetavaisse tingimustesse, milles nähtuse seaduspärasus avaldub ehedal kujul.
Eksperimendi eesmärk on hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine.
Psühholoogiline eksperiment eeldab uurija jaoks võimalust aktiivselt sekkuda katseisiku (KI) tegevusse, eesmärgiga luua tingimused, kus psühholoogiline fakt selgelt võib ilmneda.
(katse läbiviia – uurija, eksperimentaator)
- Laboratootne eksperiment –viiakse läbi labori tingimustes spetsiaalse psühholoogilise aparatuutri abil, katseisiku tegevus on määratud instruktsioonidega ja katseisik teab, et tegemiist on eksperimendiga ja milles see seisneb.
- Loomulik eksperiment – katseisik ei tea, et eksperiment toimub, toimub katseisikule loomulikus keskkonnas. (eetiline kriteerium ja küsimus? Kas ütlemata filmimine on okei näiteks töövestlusel antud ülesannete puhul?)

Psühholoogia eksperimendi piirid:
- Eksperimenti ei saa kasutada juhul, kui on vähemgi kahtlus , et eksperiment võiks katseisikule halvasti või koguni ohtlik. ( enesehinnang langeb, kui tulemus teada saadakse või inimene on näiteks haige)
- Järeldused võivad olla muundunud, kuna situatsioon on ääretult ebaloomulik.
- Tulemused sõltuvad katseisiku
  - emotsioonist,
  - psüühlisest seisundist ( stress , rõõm, armunud),
  - eksperimentaatori käitumisest (kärsitus),
  - somaatilisest seisundist (peavalud, nohu )
Psühholoogia eksperimentide tüüpmudel:
- Kontrollgrupi meetod (A võrdlus B-ga)
  - Mingi psühholoogiameetodi abil mõõdetakse mingisugust psühholoogilist nähtust, saadakse tulemus A. See on kontrollgrupi keskmine tulemus A. Võrdleme kontrollgrupi tulemust A ja seejärel katseisikute B grupi tulemust. (võrdleme tervete inimeste A tulemusi katseisikute ehk diabeetikute tulemustega B)
- Pre-post meetod (A võrdlus B-ga)
  - Mõõdame kontrollgrupi tulemust enne mingit aktsiooni ja võtame katseisikute tulemuse enne ja pärast aktsiooni. Enne ja pärast mõjutust.
- A-B-A meetod
  - Mõõdame tulemust enne mõjutust, pärast mõjutust ja seejärel pärast mõjutuse tagajärgede lahkamist (A1)
Vaatlus on tunnetusmeetod, mille käigus ei mõjutata uuritava nähtuse kulgu . Vaatluse läbiviija on passiivne ja ei sekku. (vaatleja ainult protokollib nt)
- Subjektiivne meetod, seega tavaliselt kasutatakse seda teiste meetoditega koos.
- Psühholoogiline vaatlus on psühholoogiliste nähtuste eesmärgipärane ja valiv tajumine , kus on loodud:
  - Hüpoteesist lähtub vaatlus
  - Toimub vaatlusandmete protokollimine
  - Toimub vaatlusandmete süstematiseerimine (nt. lastearst jõuab suhelda vastuvõtuajal kõige rohkem õega, natukene lapsevanemaga ja lapsega kõige vähem.)
  - Toimub vaatlustulemuste interpreteerimine psühholoogia seisukohalt
- Vaatluse iseloomu ja kestvuse järgi jaotatakse:
  - Juhuvaatlus nt. ühe inimese tegevus pisteliselt – juhuslik tund
  - Püsivaatlus nt. teatud aega jälgitakse inimest
  - Enesevaatlus
  - Tunniajaline
  - Ööpäevaringne
- Juhuslike häirivate asjaolude võimalikkuse tõttu on üksikvaatlus ainult üks lüli vaatluste ahelas, kusjuures tuleb arvestada üksikvaatluse puhul vaatlusvea võimalikkust.
Vestlus – viiakse läbi praktilistel eesmärgil, lisainformatsiooni saamiseks (nt tööle kandideerides). Võib olla teaduslik vestlus, vabas vormis vestlus jne.
Intervjuu
- Struktureeritud – etteantud küsimused ja vastused. Võib olla nii suuline kui ka kirjalik. (Nt telefoniintervjuu, internetiintervjuu, kirjalik). Ranges järjekorras fikseeritud küsimused, kõikidelt katseisikult küsitakse samas järjekorras.
- Mittestruktureeritud – ei olda kinni järjekorras, küsimustes jne
Küsitlus ehk ankeedimeetod – ei ole etteantud norme (nt. üliõpilaste rahulolu õppetöökvaliteediga). Enamasti kasutatakse hinnanguskaalat (rahul, enam-vähem rahul jne). Ei saa tekitada ette normi, tõene teoorial põhinev meetod.
Hinnangute leht (check-list) – u 10 küsimusega hinnangu leht. 3-5 palline skaala, kus peab valima ühe variandi , mis peegeldab tema suhtumist . (hea 1, 2, halb 3)
Testimeetod:
- Testiks nimetatakse lihtsate küsimuste või ülesannete seeriat, mingi psüühilise protsessi või omaduse mõõtmiseks, kusjuures igale küsimusele või ülesandele saab vastata mõne sõna, tähe, arvu juurdekirjutamisega või alla-, mahakriipsutamisega või õige vastuse valimisega esitatud vastuste valikust.
- Testi tulemus hinnatakse varem kindlakmääratud normide põhjal.
Nõuded psühholoogia testidele:
- Teaduslik psühholoogia test peab olema
  - Valiidne – mõõtma seda, mille jaoks on test mõeldud (seda ja ainult seda, milleks mõeldud). Praktikas keeruline arvestada (kirjaliku testi puhul – kui kiiresti kirjutame). Üks ja ainult üks psühholoogiline nähtus. Lahenduseks töötatakse välja testide blokk , mitu testi korraga ühe nähtuse uurimiseks.
  - Reliabiilne(usaldusväärne) – andma mõõtevea piires püsiva tulemuse, kuid objektiivsed olud seda eeldavad
  - Normeeritud – testi normid peavad olema loodud. Väljavõtu kogum peab olema representatiivne (esinduslik)  testi tulemused sõltuvad soost, vanusest ja haridusest.
  - Kordamine – peab olema võimalik (Mitu varianti testist – nt isiksusetestil)
  - Standardiseeritud – võimaldama kasutamist erinevates kultuurides.
- Testide väljatöötamine, nende normeerimine, valiidsuse ja reliabiilsuse hindamine, aga samuti testimine ise on vastava ettevalmistumise saanud psühholoogi, mitte aga mõne muu eriala asjatundja (juhi, pedagoogi, arsti jms) ülesanne. Seda peab tegema proffesionaal, kuna muidu pole test usaldusväärne.
- Testimine peab vastama nii ettevõtte kui töötaja huvidele.
Nõuded testi kasutajale:
- Kvalifikatsiooni tase A –phD (psühholoogia või pedagoogiline kraad ) või selle ekivalent
- Kvalifikatsiooni tase B – magistrikraad (psühholoogia või pedagoogiline kraad) või selle ekivalent.
- Kvalifikatsiooni tase C – vastava testi läbiviimiseks spetsiaalse koolituse läbinud ja testi läbiviimise litsentsi saanud inimene.
Testi läbiviimise etapid:
- Testi valik sõltuvalt uuringu eesmärgist
- Testi läbiviimine vastavalt testi manuaalile
- Testi tulemuste töötlus, andmetöötlus
- Testi tulemuste interpreteerimine.
Testide liigid:
- Saavutustestid (nt. aritmeetika- ,lugemis-, ajaloo- ja ärioskuste test jne). Tulemus väga oluline.
- Intelligentsustest (nt. Welchsler Adult Intelligents Scale – 6 verbaalset alltesti/ 5 tegevusel põhinevat testi)
- Erivõimete testid (nt. sensoorsed protsessid, psühhomotoorsed vilumused, matemaatilised võimed, muusikalised võimed.)
- Huvide, hoiakute väärtuste testid
- Isiksuse testid
Projektiivtehnikad
Küsimustikud (Edwards’i isiksuse test, Myers Briggs tüpoloogia, Cattell 16 PF, Eysenck ’i test, Big Five küsimustik)

III loeng – Tunnetusprotsessid , aisting , taju

Aisting – välis- või sisekeskkonna üksikute nähtuste või nende omaduste peegeldumine teadvuses.
Sensoorne süsteem:
- Nägemine
- Kuulmine
- Maitsmine
- Haistmine
- Kompamine
- Temperatuur
Taju – esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses nende vahetul mõjutamisel inimese teavuses nende vahetul mõjutamisel meeleorganitele, kusjuures toimub eri aistingute ühendamine ja korrastamine asjade või sündmuste terviklikeks kujunditeks.
- Taju maht – 4-8 elementi korraga
- Taju omadused:
  - Esemelisus – ei ole täielikult sündides kaasa antud vaid kujuneb tänu kompamisele ja liikumisele omandatud kogemustes.
  - Terviklikkus - aistingud peegeldavad esemete ja nähtuste üksikuid omadusi, taju on terviklik kujutis.
  - Struktuursus – me tajume erinevate aistingute üldist struktuuri, süsteemi nt. muusika kuulamisel meloodia ja rütm  oleme kuskil varem sarnast muusika tuulnud jne
  - Konstantsus – Meid ümbritsevad esemed erinevad sellises tingimuste mitmekesisuses (erinev valgustatus, asend ruumis, kaugus vaatlejates), et peame tunnistama, et nad vahetavad oma välimust ja kuju. Täna taju konstantsusele tajume me ümbritseva esemeid suhteliselt püsival kujul.
    - Näiteks: teatris –. Taju muutub sama objekti puhul näiteks kodu. Lisaks klassikokkutulekul märkad, et kõik on muutunud, aga enda puhul muutust ei näe – arvame, et me jäime nö samaks.
  - Mõtestatus - taju esemetele, nähtusele püütakse omistada mingit mõtet, nimetada mõttes nimetus. Näiteks tundmatu esemega kokkupuutel püütakse tabada sarnasust mingi tuntud esemega, liigitada mõne tuntud eseme kategooriasse.
- Värvipimedus:
  - Ei erista punast ja rohelist
  - Ei erista kollast ja sinist
  - Akromaatiline nägemine – daltonism
Apertseptsioon – on taju sõltuvus tajuva inimese psüühilisest seisundist, emotsiooonidest isiksuse omadusest, eelnevast kogemusest. (Nt. tajutav inimene on antipaatne või sümpaatne [8 minuti reegel meeldivuse/ebameeldivuse määramiseks], tajutav info on huvipakkuv või igav)
Taju liigid:
- Ruumitaju – objektiivselt eksisteeriva ruumi peegeldus (vorm, objekti suurus, objektide vastastikune asend, reljeef, kaugus, suuna taju selles ruumis, kus objekt asub)
- Ajataju – on tegelikkuse nähtuste objektiivsuse kestvuse, kiiruse ja järgnevuse peegeldus (huvitava ja ebahuvitava tegevuse puhul on ajataju erinev  igavuse puhul tundub aeg venivat, huvituava puhul aga liigub aeg kiiresti; positiivsed ja negatiivsed emotsioonid)
- Liikumise taju – peegeldab objekti muutumist ruumis.
- Isikutaju – on ühe inimese tajumine teise poolt, millega kaasnevad püüd mõista, tundma õppima, hindamine käitumise prognoos jne)
Taju moondumine ja taju vead:
- Kategooriate kohandamine – stereotüüpide ja etalonide kasutamine
- Loogiline järeldamine – teise inimese kavatsuste motiivide üle otsustatakse tema kohta käiva info alusel.
- Analoogide kasutamine – kaasinimete puhul otsustatakse iseendaga sarnasuse alusel.
- Projektsioon – teisele inimesele projetseeritakse omaeenda iseloomujooni ja omadusi.
- Juhutunnustest lähtumine – lähtutakse mingist silmatorkavast tunnusest.

IV loeng – Tunnetusprotsessid, tähelepanu, mälu

Tähelepanu – psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine mingile objektile , millel on inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus.
Tähelepanu liigid:
- Tahteline – on tähelepanu teadlik ja tahtlik suunamine mingile objektile või tegevusele.
  - On püstitatud eesmärgile olla tähelepanelik
  - Teeme tahtepingutusi
- Tahtmatu - see tekib juhul, kui inimene ei ole püstitanud eesmärki olla tähelepanelik. Iseeneseslik
- Põhjustajad:
  - Välisärritaja iseloom – ärritaja tugevus või intensiivsus
  - Välisärritaja kontrastsus – erinevus foonist.
  - Välisärritaja vastavus inimese seisundile, ootusele , vajadusele – nt. veega sulistama, purskkaev , kui sul on janu äratab tähelepanu. Valu tundmine – ei lakka.
  - Tunded –igasugune välisärritaja, mis kutsub esile mingi tunde, äratab tähelepanu.
  - Huvi
  - Ootus nt. ootad kellahelinat tunni lõpus kui ei oska küsimusele vasta.
Tähelepanu omadused:
- Tähelepanu püsivus ja kõikuvus – tähelepanelikus mingil ajahetkel nt. raamatu lugemisel keskendume vaid lugemisele, ei lase ärritada end tahtmatus tähelepanust. Oleme otsustanud olla tähelepanelikud.
- Tähelepanu jaotuvus - kaks või enam tegevust sooritatakse samal ajal. Ei saa korraga kahele konsentraarida tähelepanu. Kui aga üks tegevustest on automaatne (vilunud kudumine ), saab korraga teha kahte asja.
- Tähelepanu ümberlülitavus – konsentreerid tähelepanu ühelt asjalt teisele
- Tähelepanu hajuvus (hajameelsus) – inimene mõtleb peas millelegi muule ja tema tähelepanu on sellel. Seepärast kipuvad inimesed unustama end mõnes olukorras.
Mälu - oma kogemuse ja muu info meeldejätmine, säilitamine, meenutamine ja unustamine.
Mälu põhiprotsessid:
- Omandamine ja meeldejätmine ( tuupimine )
- Säilitamine
- Meenutamine
- Unustamine
H. Ebbinghaus  pool materjalist unustatakse 20 minutiga. Üks materjali kordamine võiks kesta 20 minutit. Siis väheneb tõenäosus midagi meelde jätta. 1h tunni jooksul ununeb 2/3. Pidev kordamine aitab mälule kaasa.
Assotsiatsioonide ahel: lusikas tasskohvsuhkur
Pikaajaline mälu
- Episoodiline mälu – mälu liik, mis keskendub inimese enda ümber ja sisaldab komponendina isiklikke kogemusi ajas.
- Semantiline mälu – mälu liik, mis siselda intellektuaalselt omandatud teadmisi, mida on õpitud, kuid pole ise kogetud.
Mälu liigid:
- Psüühilise aktiivsuse iseloomu järgi mälu liigutus :
  - Motoorne mälu – mitmesuguste liikumiste ja nende süsteemide meeldejätmine, säilitamine ja meenutamine (hea motoorne mälu – „kuldsed käed“, halb „koba“)
  - Emotsionaalne mälu – tundmuste ja tunnete mälu
  - Kujundimälu – nägemis-, kuulmis-, kompamis-, haistmis-, maitsmismälu
  - Sõnalis-loogiline mälu – mõtted, ideed, ei ole võimalik keelata
- Tegevuse iseloomu järgi mälu liigitus
  - Tahteline mälu
  - Mittetahteline mälu
Amneesia - on mälukaotus, unustamise liik.
Igal inimesel kehtivad amneesialiigid, mida peetakse normaalseks (3):
- Lapsepõlve amneesia – ei mäleta enda elu enne 3. eluaastat
- Unenägude amneesia – ei mäleta unenägusid, eriti pika unestaadiumi omasid
- Kaitsev amneesia – ei mäleta jubedaid hetki hästi, detailselt

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-04-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

39 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

notid Õppematerjali autor

Netiloengute kospekt

I loeng
• Psühholoogia on teadus inimeste ja loomade käitumisest – sümastiseeritud info ja teadmised, teoreetilised seisukohad, terminoloogia, eksperimendid. (Kuidas käitub?, miks käitub nii?)
• Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avaldusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. (uurib sisemist – nt stress, mõtlemine, emotsioonid)
o Ajalooline taust: eelteaduslik psühholooga (argitasemel järelduste tegemine, oletamine, miks käitumine on selline) filosoofia (hõlmas kõiki humantiaarteadusi – raamatud, traktaadid jms) teaduslik psühholoogia 1)filosoofiline 2)loodusteaduslik
o Wilhem Wund – 1879 psüholoogia kui teaduse sünd, Wund avas esimese psühholoogia eksperimentaal laboratooriumi. (loodi nt unustamiskõver ja muu selline).
 E. Kreapelin – psühhiaater, Tartu ülikooli professor, Wundi kaastöötaja, kelle testi kasutatakse senimaani. Leidis, et psüühikahäired põhinevad bioloogilisel ja geneetilisel talitushäirel.
 V. Chizh – Tartu ülikooli professor

Sarnased õppematerjalid

docx

Psühholoogia raamatu konspekt-Maruste Bachmann

kiiremini kui sini-rohelises spektriosas. (Kollane-sinine kleit näide,lk15). Tee vahet 3 psühholoogial: 1. Eelteaduslik psühholoogia-vanim, levinuim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Nn elutarkus, elupsüholoogia, terve mõistus jne. Nõrkuseks on halb tõesuse kontroll ja piiritlemata usaldusväärsus. 2. Filosoofiline psühholoogia – tekkis koos filosoofiaga, süsteemne ja range ülesehitus võrreldes eelteaduslikuga. 1 3. Teaduslik psühholoogia-tekkis 19 saj keskel, eristavaks jooneks on teadmiste suur usaldusväärsus. Mõistete täpne defineerimine, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine. Psühholoogia (ühiskonnateadus, mis uurib peam, tervet, normaalset psüühikat ja käitumist) ja psühhiaatria (arstiteaduse haru, mis käsitleb psüühika haiguse v

Üldpsühholoogia

docx

Psühholoogia koolieksami materjal

tunnete väljendamiseks ja olukorra selgitamiseks. Teine inimene tuleb ära kuulata. Kolmas samm. Kui mõlemad on saanud rääkida, tuleks sõlmida kokkulepe olukorra lahendamiseks. Konflikti lahendamine on raske ja nõuab kõigilt osalistelt pingutust. Kõik inimesed püüavad elada oma vajadustest lähtudes, inimesed ja nende vajadused on erinevad ja seetõttu on vastuolude tekkimine paratamatu. PSÜHHOLOOGIA PÕHIKURSUS Psühholoogia o Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. o Psühholoogia on teadus, mis uurib psüühilisi protsesse ja käitumist ning nende omavahelisi seoseid. Psüühika o Psühholoogia keskne mõiste on psüühika. o Psüühika on tegelikkuse peegeldus ajus. o Psüühiline tegelikkuse peegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel inimese meeleorganeile.

Psühholoogia

docx

Psühholoogia kordamisküsimused eksamiks

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 1. Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimus. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja eelkõige selle domineeriva juhtosa (AJU) tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühika eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika funktsioonid on: taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, tegevuse juhtimine.

Ülevaade psühholoogiast

docx

Psühholoogia 10-es klass kuni kevadeni

Psühholoogia Psühholoogia - ...on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. - ...on teadus, mis uurib psüühilisi protsesse ja käitumist ning nende omavahelisi seoseid. - mõiste pärineb kreekakeelsetest sõnadest psyhe (hing) ja logos (õpetus,teadus) - Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika - Psühholoogia keskne mõiste on psüühika. - ...on tegelikkuse peegeldus ajus. - Psüühiline tegelikkuse peegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel inimese meeleorganeile. - ...all võib mõista ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühilised nähtused - Psüühilised nähtused jagunevad kolme suurde rühma: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused 1

Psühholoogia

docx

Psühholoogia ja loogika

PSÜHHOLOOGIA AINE Psühholoogia on teadus inimese ja loomade käitumisest süstematiseeritud info ja teadmised, teoreetilised seisukohad, terminioloogia, eksperimendid. Loob teooriad selle kohta, kuidas käitub. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avadusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. Uurib midagi sisemist. Ajalugu: 1) eelteaduslik psühholoogia (arvamuspsühholoogia) 2) filosoofia 3) teaduslik psühholoogia (W.Wundt) jaguneb filosoofiaks ja loodusteadusteks. PSÜHHOLOOGIA HARUD (TEOREETILISED JA RAKENDUSLIKUD) Psühholoogia struktuur: 1) Teoreetilised psühholoogia harud - Üldpsühholoogia terminoloogia, teooriad, kontseptsioonid, teadmised - Eksperimentaalpsühholoogia uurimismeetodid (sh testis), uuringute tulemused 2) Rakenduspsühholoogia harud

Psühholoogia

docx

Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt

Sissejuhatus psühholoogiasse Lektor: Prof. Talis Bachmann Sissejuhatus Psyche + logos = Psühholoogia (hing + õpetus = hingeteadus) Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Seega on lühidalt öeldes psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton.

Sissejuhatus psühholoogiasse

pdf

Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused

1. Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded. Seosed naaberteadustega, eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha);

Eripedagoogika

docx

Erivajadustega laste psühholoogia alused

Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded, erivajaduste liigid Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbinud- kõrvalekalle tavalisest (keskmisest) arengust, võib olla nii positiivses kui ka negatiivses suunas Kursuse käigus pööratakse rohkem tähelepanu lastele (0-puberteediiga), kuna mida väiksemad on lapsed, seda suuremad muutused arengus aset leiavad ja seda olulisem on nende muutustega kursis olla. Erivajaduste psühholoogia näol on tegemist teadusharuga, teadmised sellest on

Eripedagoogika

Rohkem sarnaseid