Paradigma on eelkõige teooria, millest lähtutakse teatud valdkonna nähtuste käsitlemisel ning ettekujutus ka sellest, milles seisneb teaduslik tegevus (milliseid väärtusi tunnistatakse, kuidas organiseeritakse teadustegevus jne). Selliseid paradigmasid on olnud mitmeid: nt Ptolemaiose astronoomia, Koperniku astronoomia, Aristotelese füüsika, Newtoni füüsika, korpuskulaarne optika, laineoptika. Teadlased, kes pooldavad teatud paradigmat, moodustavad teadlaskonna (ingl scientific community). Kui teadlased on omaks võtnud teatud paradigma, siis seda etappi teaduse arengus võib Kuhni arvates nimetada normaalteaduse (ingl normal science) perioodiks. Teadlaste ülesandeks on siis töö tunnustatud paradigma raames: faktilise materjali süstematiseerimine, eksperimentide läbiviimine jne. Jälgides seda tööd, võiks Kuhni arvates öelda, et teadlased püüavad loodust n-ö suruda sellesse paradigmasse kui varem valmis tehtud karpi. Kõik eksperimendid mui...
määratlev spetsialist Veidi mõistetest II Karjääriplaneerimine kirjeldab pidevat analüüsile ja otsustele keskenduvat protsessi inimene on ise oma elu aktiivne kujundaja hõlmab nii kutsevalikut kui selle aluseks olevat mitmekülgset enesetundmist Karjäärinõustamine Karjääriplaneerimine koos vastava spetsialisti abiga Nõustatav aktiivne, nõustaja toetav ja informatsiooni jagav Karjääriplaneerimise paradigmad Joonfaktor (traitandfactor) lähenemine ehk matching´u paradigma Humanistlik ehk arengu paradigma Konstruktivistlik paradigma Karjäärinõustamise sünnilugu Karjäärinõustamise (kutsenõustamise) algus 20. sajandi esimestel kümnenditel Tööstuse ja masstootmise areng tekitas vajaduse efektiivsuse tagamiseks sobivate omadustega tööjõu järele Esimesed testid töö jaoks sobivate omadustega inimeste määratlemiseks Joonfaktor (traitandfactor)
Karjääri kujundamise paradigmad Piret Jamnes 2.12.2017 Paradigmad 1. Kokkusobitamine (matching) 2. Humanistlik (developmental) 3. Konstruktivistlik 4. Life Design Matchingu paradigma 1. Eesmärk viia kokku töö nõuded ja töötaja omadused. 2. Iga töö nõuab inimeselt teatud omaduste kogumit, mis tagab parima soorituse. 3. Tööalase sobivuse määratlemine testide abil. 4. Efektiivsuse taotlus. 5. Elukutsevalik on teadlik, ühekordne otsus. 1909 Frank Parsons “Choosing a Vocation” I MS-II MS IQ testimine, isiksuse joonte
Kasvatusteadus ja tema valdkonnad. Kasvatusteaduslikud paradigmad. Iga inimese elu kujundab see, kuidas on teda kasvatatud. Sellest kujunevad välja tema väärtushinnangud, käitumisstiilid, suhtlemisoskused ning veel palju muid eluks vajalikke omadusi. Kui kasvatusel on tehtud aga palju vigu, võib see hakata tulevikus valusalt kätte maksma. Kuid kuidas peaksid siis vanemad teadma millised on õiged meetodid, kuidas oma last kasvatada? Kasvatusteadus koosneb kolmest erinevast valdkonnast. Esimeseks on kasvatuse eesmärke ja
Kasvatusteadus ja tema valdkonnad. Kasvatusteaduslikud paradigmad Kasvatusteadus uurib kasvatust ning sellega seonduvaid ilminguid ning loob ise kasvatustegelikkust. Siinkohal proovin arutleda teemal: "Millist rolli mängib kasvatus ja võim." Läbi aegade öeldakse ikka ja jälle, et „noorus on hukas“. Mida see õigupoolest tähendab? See tähendab eelkõige seda, et ühiskonnas ja kasvatuses on toimunud muutused. Muutused, millega lapsevanemad pole harjunud, mis pole nende eakohane, mida nad ei mõista
Manifestatsioonide paljusus – on miski, mis on sees ja mida me märkame ja suudame jälgida tema reaktsioonides ja käitumises. Ehk isiksuse omased omadused väljenduvad väga erineval moel. Nende tunnustega on isiksus kirjeldav. Isiksus - dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline süsteem,mis määrab ära indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi. Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist. 5. ISIKSUSE TEOORIAD EHK PARADIGMAD. PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA (kokkuleppelised viisid kuidas seletatakse teatud nähtust): Sigmund Freud, Alfred Adler, Carl Gustav Jung. Kõik, mis inimest juhib on tema kontrolli alt väljas. Alateadvus/teadvus. Instinkt, vajadused. Määravad ära inimese käitumise. Konflikt. Sisekonflikt, mis peegeldab käitumises. Areng, staadiumid. HUMANISTLIK PARADIGMA: Abraham Maslow, Rogers.
Kogukondadel on tasandid, kus iga valdkonna isikud asetsevad. Kõrgemal asuvad proffessionaalsed teadlasrühmad, kelle hulka kuuluvad keemikud, füüsikud, astronoomid ja muud kogukonnad. Järgmisesse alarühma kuuluvad orgaanilise keemia spetsialistid ja näiteks energeetika füüsikud. Üksikteadlased kuuluvad tavaliselt sadakonna liikmetega rühma, keda tuntakse teadmiste loojate ja kinnitajatena. Tavaliselt koosnesid kogukonnad kahekümne viiest liikmest. Paradigmad kui siduvate rühmaseisukohtade kogumid Kõik rühmaseisukoha kogumid tähistatakse paradigmadena, selle osa või süsteemidena. Need moodustavad terviku ja funktsioneerivad koos. Osade ülesmärkimine selgitab lähenemisviisi ja nende komponente nimetatakse sümbolüldistusteks, millele võib anda loogilise kuju, mida nimetatakse distsiplinaarmaatriksi komponentideks. Selliseid avaldisi on vaja selleks, et rühma liikmed saaksid kasutada loogilisi tehteid mõistatuste lahendamise ülesannetes
selle alusel otsuseid Institutsionalism ja konstruktivism Institutsionalism: Kuidas institutsioonid mõjutavad inimeste toimimist, ühiskondlikke ja poliitilisi protsesse Interpretatiivne lähenemine ehk konstruktivism Kogu sotsiaalne reaalsus on konstrueeritud ja avaldub meile erinevate diskursuste kaudu Puudub objektiivne sotsiaalne reaalsus reaalsusi on mitmeid Praktiline pool paradigmad Biheiviorism: Sinu huvid: tavainimeste poliitiline käitumine, hoiakud, väärtused, arusaamad ... tahad oma tulemusi üldistada Sinu oskused: statistiline andmeanalüüs ja kvantitatiivsed meetodid Võimalik suund ja juhendajad: politoloogia (nt. Toots, Idnurm, Saarts, Vetik), või avalik haldus (org. käitumine Lepik) Ratsionaalne valik: Sinu huvid: kuidas seletada poliitilisi otsuseid ja olulisi kollektiivse toimimise
kontseptuaalsete ja matemaatiliste mõistatuste lahendamist. Kuigi normaalteaduse mõistet käsitleb Kuhn kõige esimesena, on mõiste "paradigma" sellest isegi tähtsam, olles normaalteadusega ka tihedalt seotud. Paradigma Kuhni essees tähendab põhimõtteliselt teooriat, millest lähtutakse teatud valdkonna nähtuste käsitlemisel ning ka ettekujutus teaduslikust tegevusest (näiteks milliseid väärtusi tunnistatakse) Sellised paradigmad on näiteks: Ptolemaiose astronoomia, Koperniku astronoomia, Aristotelese füüsika, Newtoni füüsika jne. (http://www.hot.ee/indrme/kuhn.htm) Teadlased, kes sama teooriat pooldavad, moodustavad teadlaskonna. Normaalteadusest rääkides peavad eksisteerima paradigmad, ilma nendeta ei saa uurimustööd teha, küll aga on Kuhn välja toonud selle, et paradigmad võiksid määrata normaalteaduse, ilma et avastatavad reeglid sekkuksid(lk 69) Seda seetõttu, et teadlased
üle. Või näiteks väitlust islamiusuliste ja kristlaste vahel, kumma usk on parem. Tavaliselt ollakse pikemalt mõtlemata arvamusel, et probleem peitub teiste mõtlemises ja meil on õigus. Aga kas see ikka on alati õige mõtteviis? Tänapäeva tugevat isiksust võiks iseloomustada selliste väljenditega nagu enesekindel ning oma arvamuste ja tõekspidamiste juurde java. Aga vahel oleks ehk kasulikum oma sensed paradigmad hetkekskõrvale heita ja vaadata kõike teise nurga alt. seda eriti probleemsete olukordade puhul. Ei tasuks kohe süüdistama ja oma arvamust peale suruma asuda, arusaamata teise inimese teisiti käitumise või teistsuguse hoiaku põhjustest. Probleemi küüsis vaevlev inimene tihti ei suuda olukorrale muul viisil läheneda. Sellisel juhul oleks tarvis rohkem mõistmist ja kannatlikkust, mitte ei tohi eesmärgiks olla kaasinimese mõttemaailma jõuga muutmine.
Katsete, (keemiliste, meditsiiniliste vm) asjaoludele analüüside tulemused, eeldusel, et kasutatud Viited eksperdi arvamusele (ekspert on oma meetodid on olnud professionaalsed alal eriti kompetentne inimene) Statistilised andmed Viited teistele autoriteetsetele isikutele, Standardid, normid, kehtivad seadused klassikutele (kommenteeritav ainevaldkond Paradigmad (näidised), klassikalised ehk ei pruugi kokku langeda nende isikute üldtuntud teoreetilised ja metodoloogilised erialaga) alused antud ajaetapil; teadmised, meetodid, Demagoogilised võtted tehnoloogiad, andmete hindamise mudelid. Usk, veendumus Aksinoomid ehk tõestust mittevajavad tõed Intuitsioon Argumenteerimine vastavalt loogika Argumendi pealesurumine selle tõesusest või reeglitele ja seadustele väärusest sõltumata
2 päeva * uute ideede genereerimine ja toodete konkurentsivõime Tootearenduskool tõstmine i-tus, loovuskoolitus * uute tehnoloogiatega tutvumine 2 päeva * uued juhtimise paradigmad ja uued teooriad Juhtimise baasteadmised * muutunud käsitlus organisatsioo- nidest ja juhtimisest Meeskonnatreeni * organisatsiooni kujundamine ja ng struktuur kui kapital * isiksuse rolli tähtsuse kasv orga-nisatsioonis
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Antropoloogia on filosoofiline uurimus/õpetus inimesest ja tema loomusest. Uurib, millised on inimesele omased toimemehhanismid, millest ta koosneb jne. Filosoofilise antropoloogia paradigmad: etoloogiline, eksistentsialistlik, kristlik, klassikaline, romantismile omane, konstruktivistlik ja struktualistlik, voluntaristlik, materialistlik, psüholoogiline, psühhoanalüütiline, fenomeloogiline ning analüütilisele filosoofiale omane. 2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: · etoloogiline antropoloogia Lähtutakse küsimusest, milline on inimese eripära muu bioloogiliselt elava loodusega
petroglüüfidel kujutatuga, sest vastavat linki ei näe ilmselt just paljud nii selgelt, kui M. Remmel ise. Seega näib süvenemata vägagi tõenäoline, et kui M. Remmeli teooria üldse antud kriteeriumile allub, osutub ta siiski falsifitseerituks. 3 Thomas S. Kuhni teadusekäsitluse järgi on teadus just parasjagu see, mida teadlased teevad. Normaalteaduses kehtivad paradigmad, mida T. Kuhn defineerib kui üldteoreetilisi eeldusi ja seadusi ning nende rakendusvõimalusi, mida kasutavad vastava teadusringkonna liikmed (Chalmers 1998, 134). Loomulikult peitub siinkohal probleem selles, kes ja kuidas normaalteadust ja selles tegutsevaid teadlasi määratleb (ehk kes siis on teadlane, kes seda nimetatud teadust teeb), ent kuna T. Kuhni teadusteooria jätab määrangud kontekstist
Sissejuhatus psüühikasse PSP6060.LT Käsitletavad teemad: I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid: 1. Nägemine 2. Kuulmine 3. Tasakaal, keha asend ruumis 4. Süva- ja puutetundlikkus 5. Lõhna- ja maitsetundlikkus 6. Muud meeled V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid: 1. Emotsioonid 2. Motivatsioon 3. Taju 4. Mälu 5. Mõtlemine 6. Tegevuse planeerimine 7. Keel ja kõne
Isiksuse kirjeldamiseks võib leida mitmeid eripalgelisi vaatenurki või käsitlusviise ehk isiksuseteooriaid. Peamised isiksuse käsitlemise paradigmad on: Psühhodünaamilise käsitluse järgi mõjutab inimese isiksuse arenemist seesmised psüühilised jõud, mida inimene endale ei teadvusta (impulsid, instinktid, varajased kogemused lapsepõlvest), ehk isiksuse kujundab alateadvus. Humanistlik käsitlus vaatleb inimest kui tevikut, indiviidi, kus isiksuse kujundab inimese vaba tahe. Inimesel on kontroll ja vastutus oma elu eest ning inimene püüdleb arengu ja täiuslikkuse poole
tekkimine ja omaksvõtt uurimistöö paradigma raames (3 faktoloogilise uurimistöö fookust ja normaalteaduse teoreetilised ülesanded) 44. 3 faktioloogilise uurimistöö fookust – 1. faktid, mis paradigma on näidanud asjade olemuse näitamise puhul. 2. need faktid, mida saab võrrelda paradigma ennustustega. 3. faktid, mis on kogutud läbi empiirilise töö, mis lubab edasist paradigma artikulatsiooni. 49. Normaalteaduse teoreetilised ülesanded – paradigma pakub lubaduse edu, sest paradigmad on piiratud oma ulatuse poolest ja täpsuse poolest. Normaalteadus aktualiseerib selle lubaduse, millega paradigma tegeleb. Seda saab saavutada kui laiendada nende faktide teadmist, mida paradigma paljastab; suurendab nende faktide ja paradigma ennustuste kokkusobivust. Esiteks määratleda olulised faktid, teiseks kokkusobitama fakte teooriaga ja kolmandaks täitma detailid. Paradigma sunnivad vaatlema detailsemalt ja tegelema sellega, mis oleks muidu ettekujutamatu. Teoreetiliselt: 1
·süsteemset mõtlemisviisi, mille puhul vastastikuse mõju ja põhjuse tagajärgi uuritakse ja analüüsitakse komplekselt kui eesmärke mõjutavaid tegureid; ·juhtimisfunktsiooni, mis integreerib ja koordineerib olulisi juhtimisfunktsioone (planeerimine, otsustamine, arvestus, kontroll jne.); ·teadusharu, mille ülesandeks on süstematiseerida praktilisi kogemusi ja välja töötada valdkonna teoreetilised alused, mõistete, meetodite ja mudelite süsteem ning põhiprintsiibid ja paradigmad. Logistika on 21.sajandi teadusharu, mis hõlmab järgmisi valdkondi: · Ärilogistika (Business logistics); · Insenerilogistika (Engineering logistics); · Militaarlogistika (Military logistics); · Turunduslogistika (Marketing logistics); · Teeninduslogistika (Service logistics); · Turismilogistika (Tourism logistics); · Perelogistika (Family logistics); · Spordilogistika (Sports logistics);
%20meetodid/uurimist_eesmrk_ja_tp.html (5.11.14) Virkus, S.(2010). Uurimusküsimuste sõnastamine. http://www.tlu.ee/opmat/ts/TSK6055/uurimuse_kavandamine/32_uurimisksimuste _snastamine.html (5.11.14) Virkus, S.(2010). Kehtivus ja usaldusväärsus https://www.tlu.ee/~sirvir/Infootsingu%20teooria/Infokaitumise,%20info %20hankimise%20ja%20%20otsingu%20ning%20infopadevuse%20uurimise %20meetodid/kehtivus_ja_usaldusvrsus.html (5.11.14 Virkus, S.(2010). Uurimis paradigmad. https://www.tlu.ee/~sirvir/Infootsingu%20teooria/Infokaitumise,%20info %20hankimise%20ja%20%20otsingu%20ning%20infopadevuse%20uurimise %20meetodid/lk_32.html (5.11.14) Virkus, S.(2010). Uurimiseetika. https://www.tlu.ee/~sirvir/Infootsingu%20teooria/Infokaitumise,%20info %20hankimise%20ja%20%20otsingu%20ning%20infopadevuse%20uurimise %20meetodid/uurimiseetika.html
väärtussüsteemi, ideoloogia kirjeldusega, mille juurde kuulub nende instutitsioonide analüüs mille kaudu antud süsteem edastatakse ja läbi surutakse.Kuhni teadusteooria põhines teadusliku progressi revolutsioonsusele, mis tähendas mõne kehtiva teoreetilise struktuuri hülgamist ja uuega asendamist, mis eelmisega ei haaku.Kuhni eristab Popperist ja Lakatosist tõhuasetus sotsioloogilistele teguritele.Tema paradigmad koonduvad teoreetilistest eeldustest ja seadustest. Paradigmasid arendatakse kuni selle punktini kus ta satub ületamatute probleemideni.See paradigma hüljatakse ja luuakse uus mis hakkab kohe samamoodi arenema. Kuhni paradigmal on seadused ja teoreetilised eeldused, mis on võrreldatavad lakatosi kõva tuumaga.Paradigmas on palju komponente, nt:töötamise võtted,instrumendid,metafüüsilised printsiibid ja metodoloogilised ettekirjutused
Strukturalism mõistus koosneb kolmest baasilisest elemendist (oli nõus et neid saab mõõta): o Tajud need tekitavad kombineerudes o tunded kogemuse o kujutlused Funktsionalism - Mõistuses ei saa eristada komponente. Keskendus käitumise ja teadliku kogemuse vahelisele seosele W. James "Principles of Psychology" 1890 tsiteeritakse siiani. PARADIGMAD Paradigma - orientatsioon, milles teatavad seisukohad, mille kaudu uuritakse käitumist. = uurimuse orientatsioon Paradigmasid: o Bioloogiline paradigma käitumise bioloogiline determineeritus o Kognitiivne paradigma vaimsete protsesside uurimine (vaimsete protsesside ülesehitus) o Humanistlik paradigma inimese võime ennast teostada. Teadvus on isiksuse ainusuunav jõud. Motivatsioon ennast teostada. (self-actualization). Inimene ise valib, midaa teeb
teaduskogukondade arvamus. Küps teadus – rutiinne töö, pildi kokku panemine, mille juures põhiprintsiipe ei vaidlustata, see tegevus on omamoodi elu vorm, kultuuriline tervik, mille tegevuse aluseks paradigma. Paradigma kui näidis, teaduse kui tegevuse mudel, mis hõlmab seadusi, teooriat, rakendusi ja aparatuuri. See on TRADITSIOON (Ptolemaiose astronoomia, Newtoni dünaamika) 2) kui väärtuste, hoiakute ja maailmapildi kompleks. Paradigmad ühendavad mingit (teadlaste) kogukonda!!1 alati kellegi paradigma Teaduse arenguskeem: eelteadus – normaalteadus – kriis – paradigma raames ei ole võimalik anomaaliaid seletada. revolutsioon – paradigma vahetus Teadusrevolutsioonist me ei saa tagasi minna. „meil on paradigma“, järelikult teeme teadust? Seda Kuhn ise siiski silmas ei pidanud, see on siiski ainult loodusteadustele rakenduv teoreetiline mudel – normaalteadus. Paradigmad on ühis mõõduta
Konflikt ja vägivald ühiskond sisaldab omavahel konfliktis olevaid gruppe; stabiilsuse tagab see, et võimul olev grupp hoiab teisi oma kontrolli all. 10. Kuidas ühiskond areneb? Evolutsiooniline vs revolutsiooniline areng. Evolutsiooniline arenguteooria ühiskond areneb ühtlaselt ilma järskude üleminekuteta. Revolutsiooniline arenguteooria ühiskonna arengus esineb radikaalsete muutuste perioode kõrvuti suhteliselt muutumatute aegadega. Sotsioloogilised paradigmad Teadusfilosoof Thomas Kuhn on raamatus "Teaduslike revolutsioonide struktuur" (1962) kirjutanud, et teadus koosneb omavahel võistlevatest paradigmadest. Paradigma on grupi teadlaste arusaam sellest, milline on nende poolt uuritav maailm ja kuidas tuleks seda maailma uurida. Tavaliselt on üks paradigma teaduses mingi perioodi jooksul domineeriv. Kui üks domineeriv paradigma vahetub teisega, siis toimub teaduslik revolutsioon. Revolutsioonide vahelisel ajal tegelevad teadlased
vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Karjääri juhtimine - erinevad tegevused organisatsioonis, mis on seotud töötajate hindamise, arendamise, edutamise ja organisatsioonist väljajuhtimisega. Karjäärinõustaja - toetab inimest karjääri planeerimisel, aidates tal suurendada teadlikkust iseendast, hariduse ja tööturu võimalustest, püstitada eesmärke ja kavandada tegevusi nende eesmärkide saavutamiseks. 2. Karjääri teooriate paradigmad · matching'u paradigma (kokkusobitamine): Eesmärk viia kokku töö nõuded ja töötaja omadused. Iga töö nõuab inimeselt teatud omaduste kogumit, mis tagab parima soorituse. Tööalase sobivuse määratlemine testide abil. Efektiivsuse taotlus. Elukutsevalik on teadlik, ühekordne otsus. Oluline on testimine · humanistlik ehk arenguparadigma: Seostub kliinilisest psühholoogiast ja teraapiatest ülevõetud aspektidega.
1 Iseseisvus 1 Avar silmaring Erinevused teistel: 1 Stressivaba elu 1 Looduslähedust 3.loeng Kasvatusteadus laiemas plaanis - vaatleb inimest kasvatuslikust aspektist (kuidas nad kujunevad, kasvavad, arenevad; mis moodi toimuvad kasvatuse nimel loodud institutsioonid; jne Paradigma - teadusliku mõtlemise ajalooliselt väljakujunenud viis, mille aluseks on ühiskonnas tavaks saanud maailmast arusaamise alused · Loodusteaduslikku mõtteviisi esindavad paradigmad: lähtekohaks on aistingute ulatuses olev kindlatele seadustele alluv tegelikkus. Empirism, positivism, pragmatism, behaviorism Vaimuteaduslikud paradigmad: lähtekohaks tegelikkuse inimesepoolne läbielamine inimelu terviklikkuse kontekstis Fenomeniloogia, hermeneutika, eksistentsialism, kriitlis-emantsipatoorne paradigma. Kasvatusteadus · Uurib kasvatust ning sellega seonduvaid ilminguid · Loob ise kasvatustegelikkust Kasvatusteaduse valdkonnad:
Sissejuhatus psüühikasse PSP 6060 1 Käsitletavad teemad I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid IV.1. Nägemine IV.2. Kuulmine IV.3. Tasakaal, keha asend ruumis IV.4. Süva- ja puutetundlikkus IV.5. Lõhna- ja maitsetundlikkus IV.6. Muud meeled 2 V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid VII.1. Emotsioonid VII.2. Motivatsioon VII.3. Taju VII.4. Mälu VII.5. Mõtlemine VII.6
· sisuliste vigade parandamine (silumine, debugging) · programmi testimine (testid peavad olema ENNE välja mõeldud; parem veel, kui testib keegi teine) · programmi dokumenteerimine (Java keele korral genereeritakse html-vormingus dokumentatsioon javadoc abil) · programmi viimine tegeliku kasutajani ja kõik see, mis on seotud tarkvaratehnika aspektidega - big picture Programmeerimise paradigmad, imperatiivne vs. deklaratiivne lähenemine: · imperatiivne · funktsionaalne · loogiline · objekt-orienteeritud · ... Ajalooliselt esimesed kõrgtaseme keeled toetavad imperatiivset lähenemist. · FORTRAN, kirjeldus 1954, realisatsioon 1956. J. Backus. FORmula TRANslator · ALGOL, 1958, P. Naur. ALGOrithmic Language - Euroopa projekt · COBOL, 1959, COmmon Business Oriented Language - USA · BASIC, 1965, Beginners All-purpose Symbolic Instruction Code - USA
•süsteemset mõtlemisviisi, mille puhul vastastikuse mõju ja põhjuse tagajärgi uuritakse ja analüüsitakse komplekselt kui eesmärke mõjutavaid tegureid; •juhtimisfunktsiooni, mis integreerib ja koordineerib olulisi juhtimisfunktsioone (planeerimine, otsustamine, arvestus, kontroll jne.); •teadusharu, mille ülesandeks on süstematiseerida praktilisi kogemusi ja välja töötada valdkonna teoreetilised alused, mõistete, meetodite ja mudelite süsteem ning põhiprintsiibid ja paradigmad. LOGISTIKA ON 21.SAJANDI TEADUSHARU,MIS HÕLMAB JÄRGMISI VALDKONDI: •Ärilogistika (Business logistics); •Insenerilogistika (Engineering logistics); •Militaarlogistika (Military logistics); •Turunduslogistika (Marketing logistics); •Teeninduslogistika (Service logistics); •Turismilogistika (Tourism logistics); •Perelogistika (Family logistics); •Spordilogistika (Sports logistics); •Meditsiinilogistika (Medicine logistics) MIS ON LOGISTIKA
ja faktidel, milles teaduslikud hüpoteesid pannakse kriitiliselt proovile. Eestisse jõudis esimest korda isiksusepsühholoogia maailmakaardile tänu osalemisele suurtes kultuure võrdlevates uurimisprojektides. Maailm sai teada, et emotsioonide tajumise ja partneri valimise poolest ei erine eestlased teistest rahvustest (Allik, Realo ja Konstabel 2003). 2.5. UURIMISPROGRAMMID Isiksusepsühholoogias lähtutakse sellest, et on olemas erinevad isiksuse uurimise paradigmad. Thomas Kuhn defineeris, et paradigma on mingi grupi uurijate omaks võetud uurimistraditsioon, mis lähtub kindlatest põhjapanevatest oletustest selle kohta, mida uuritav nähtus endast kujutab, millised on mõtekad uurimisküsimused ja vastuvõetavad uurimismeetodid, mille abil nähtut uurida. David Funder, isiksuse uurimise liider, eristab nelja klassikalist paradigmat. 1
education aga nii haridust kui kasvatust, mida eestlased paraku ainult hariduseks tõlgivad. ,,Kasvatusteadus avastab nimetuid, aga toimivaid ilminguid, nimetades need siis näiteks variõppeks, indoktrinatsiooniks koolitunnis, kooli aura purenemiseks jne. Kasvatusteaduste sihiks on senisest enam valgustatud pedagoogika." ,,Kaob mitmekesisus, dialoogivõimalus, valitsema jäävad monopoolses seisundis paradigmad ning teiselaadsete mõttesuundade esindajail jääb üle minna siit ära." Soomes on 8 ülikooli, kus õpetatakse õpetajaks eri õppekavadega sarnaste baastekstidega. Ehk on inimene magav jumal? Psühhoterapeudid räägivad, et tuleb saada kontakti iseendaga, aga millesega? Sellega, kelleks ühiskond on mu kujundanud? ,,Tõde on jätkuv küsimine tõe järele, ja siin läheb vaja tõesti enesetunnetust, mis aitaks neist müradest mitte hoolida."
POSTKOMMUNISTLIK KUNST POSTMODERNISTLIKUS OLUKORRAS Referaat Õppeaines: Kunstiõpetus Klass: 11 Õpilane: Juhendaja: Keila 2005 Täpselt nii nagu kogu meie ühiskond, elab ka kunst läbi küllaltki unikaalset ajaloolist hetke, kus vanad paradigmad kaovad, uued aga pole veel formeerunud. See kehtib mitte ainult kunsti enda, vaid ka tema institutsionaalse ja materiaalse baasi kohta. Siin võib leida palju analoogiaid Moskva, Baltikumi ja Ida- ning Kesk Euroopa maade situatsiooni vahel. Teiselt poolt on ka erinevusi, mis on tingitud ajaloolisest taustast, traditsioonidest ja erinevate maade erinevast staatusest kommunistliku impeeriumi raames. Seepärast alustaksin ajaloost. Kui 1950ndate aastate keskel algas nn sotsialistliku realismi
vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud karjääri juhtimine erinevad tegevused organisatsioonis, mis on seotud töötajate hindamise, arendamise, edutamise ja organisatsioonise välja juhtimisega karjäärinõustaja vastava väljaõppe ja kogemustega nõustaja, kes aitab inimestel teha karjäärialaseid otsuseid ja neid ellu viia ning karjääri planeerida 2. Karjääri teooriate paradigmad: matching'u paradigma eesmärk on kokku viia töö nõuded ja töötaja omadused. Iga töö nõuab inimeselt teatud omaduste kogumit, mis tagab parima soorituse. Tööalase sobivuse määratlemine testide abil. Elukutse valik on teadlik, ühekordne otsus humanistlik ehk arenguparadigma seostub kliinilisest psühholoogiast ja teraapiatest üle võetud aspektidega. Inimese kutse-eelistused ja mina- kontseptsioon muutuvad elu jooksul
Samuti tuleb araabia naistel vastuvaidlematult kannatada traditsioonidest tulenevaid käitumispiiranguid, mis meie mõistes tunduvad brutaalsed ja inimõiguse piire ületavad. Valgustusajastul 18.saj. Euroopas vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse. Hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Heideti kõrvale inimese teoloogiline mudel ent püsima jäid kehtinud paradigmad ( Raska 2002) Ajastu suur mõtleja Charles de Montesquieu (1685- 1755) leidis, et inimese allumatuse põhjused peituvad inimliku olemise piiratuses ja egoismis, mis tõukavad teda iseenese loomu vastastele tegudele. Cesare Beccaria (1738-1794) seletas inimese kriminaalset aktiivsust sisemiste algete abil, mis võivad suunata nii heale kui halvale. Sääraste algetena tõi ta esile naudingu ja kannatuse, mis mõlemad ühtviisi võivad tõugata inimest nii
struktuuri rolli kogemustes. Walter Doyle esitas 1977 a. paradigma, mille järgi kognitiivsed ehk tunnetuslikud protsessid on õpetamise vahendajaks õpetaja ja õpilase vahel. Seega kasutatakse spordipedagoogikas nii psühholoogia teoreetilisi kui praktilisi seisukohti. Viimastel aastatel on hakatud uurima kuidas õpilased tajuvad õpikeskkonda ja õpetaja tegevust, sest viimane mõjutab suuresti õpitulemust. 2. Spordipedagoogikas kasutatavad uurimismeetodid ja kasutatavad paradigmad Kvalitatiivne uurimismeetod hakkas levima 1980. a alguses. Tunnused: 1. loomulik olukord otsene andmete kogumise allikas ja uurija on võtmeisik. Nt. uurija läheb kooli, võimlasse, mänguväljakule... ja kogub andmeid ning vestleb loomulikes tingimustes. 2. kvalitatiivne uuring on kirjeldav kirjeldab osavõtjaid, uuritavat tegevust, osavõtjate vahelist tegevust ja suhtlemist, kasutades nende sõnavara. Kasutatakse ka helisalvestusi. 3
oskused ja hoiakud karjääri juhtimine – erinevad tegevused organisatsioonis, mis on seotud töötajate hindamise, arendamise, edutamise ja organisatsioonist väljajuhtimisega karjäärinõustaja – toetab inimest karjääri planeerimisel, aidates tal suurendada teadlikkust iseendast, hariduse ja tööturu võimalustest, püstitada eesmärke ja kavandada tegevusi nende eesmärkide saavutamiseks 2. Karjääri teooriate paradigmad: matching’u paradigma – eesmärk on kokku viia töö nõuded ja töötaja omadused. Iga töö nõuab inimeselt teatud omaduste kogumit, mis tagab parima soorituse. Tööalase sobivuse määratlemine testide abil. Elukutse valik on teadlik, ühekordne otsus. (J. Holland) humanistlik ehk arenguparadigma – seostub kliinilisest psühholoogiast ja teraapiatest üle võetud aspektidega. Inimese kutse-eelistused ja mina-kontseptsioon muutuvad elu jooksul. Elu etapid ja etappide plesanded
· situatsioonidesse · toodetesse · teenustesse püsiv valmisolek · teatud reageeringuks · hinnanguks Väärtused, arusaamad ja tegelikkuse võrdlemine oma väärtustega kujundavad hoiaku, mis avaldub tundena ja väljendub käitumises. MÕJUSTAMINE MOTIVEERIMISOSKUS ON KUNST Enne läbirääkimisi küsi endalt, mis · mõjustab individuaalselt konkreetset klienti · vallandab tema loovad jõud ja otsused · paneb teda liikuma ja eelarvamusi muutma UUED PARADIGMAD ÄRISUHTLUSES · Elamine ja töötamine info-, elamus ja osalemisühiskonnas tähendab, et nimestel on enam mõjuvõimu toodetele ja teenustele (Schulze 1992) · Elamusmajandus (Experience economy, Pine &Gilmore 1999) · Loovmajandus (Florida 2002) · Designmajandus (klient ostab emotsoone, suhteid , elamusi, muutust, erilisust, mugavust, osalemist, probleemilahendust, kaasamist (Leppiman 2010)) TUNDED ÄRIKOMMUNIKATSIOONIS:
Selle asemel, et püüda uurida olukordi ilma neid mõjutamata, mis paljude uurijate arvates on ebapraktiline ja ebarealistlik eesmärk, võtavad aktsioonuuringute teostajad omaks, et nende uurimus avaldab teatud mõju, ja töötavad selles raamistuses, uurides nii mõjude olemust kui ka muid parasjagu kulgevaid sotsiaalseid protsesse. Uuritav pole lihtsalt objekt, teda mõjutab ka sotsiaalne keskkond, kust ta tuleb. 10) Milles seisnevad sotsiaalsete uuringute uued paradigmad? Sotsiaalsete uuringute uued paradigmad ei ole nii piiratud kui varasemad rangelt biheivioristlik metodoloogia (õpetus teadusliku uurimuse meetodeist) ja rõhutab iseloomulike joontena aruannete analüüsi ning osalusuuringuid. See võtab ka väga erineva seisukoha oma uurimisobjekti suhtes: KÄSITLETAKSE NII: ,,Osaleja" psühholoogilistest uurimustest osa võtvad inimesed. ,,Katseisikud" vähem manipuleeritava käitumisega inimesed
Välismajandusteoorias on ühendatud riigi välismajandusliku tasakaalu käsitlus maksebilansi kaudu väliskaubandustingimuste ja piirangute mõju hindamisega üksikute kaupade turutasakaalu kujunemisele. Uus majandus tähtsaimaks teguriks informatsiooni levik ja võrkstruktuurid. Majanduses toimub areng spiraali mööda, kus paljudel juhtudel selgub et uuena välja pakutud ideed on täielikult ära unustatud vana. Mida lähemale tänapäevale seda kiiremini paradigmad vahetuvad. Mikroökonoomika lähtepunktiks on üksik majandussubjekt oma kõikvõimalike otsustega. Mikroökonoomika keskseks probleemiks on valiku- ja jaotusprobleem. Nappide ressursside jaotamine parimal viisil alternatiivsete võimaluste vahel. Mikroökonoomilise majandusmudeli püstitamisel tehtavad ranged eeldused võimaldavad mudeli analüüsil kasutada täpseid matemaatilisi seoseid. Makroökonoomikas analüüsitakse rahvamajanduslikke agregaate vastastikuseid
Kuigi ÖT vastu on huvi nii teaduslikul, majanduslikul kui poliitilisel tasandil, on siiani avaldatud vaid mõned juhtumiuuringud. Antud töös uuritakse Lapimaa metsa häireid ÖTde ning maastikuplaneerimise vahel. Inimese ning keskkonna vahelised süsteemid on alati keerukad. ÜRO poolt toetatud Milleniumi Ökosüsteemi Hinnangu (2005)(Millenium Ecosystem Assessment) kohaselt on praeguseks 60% maailma ÖTdest kahjustunud. ÖTde lähenemine ühendab erinevad paradigmad ning uurimistraditsioonid sotsiaal-, majandus- ning keskkonnateadustest. Ökosüsteemide haldamine on tavaliselt keskendunud ulukite, kalade ning eluslooduse, eritimetsasaaduste säästvale arengule. Mure bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ning elupaikade killustumise üle on olnud motivatsiooniks säästva majanduse eeskirjade loomisel. Äriettevõtted, näiteks metsatööstuse ettevõtjad, on välja töötanud oma jätkusuutliku arengu
vastastikmõjudest. Klassifitseerimine. Loodus on nr 1 tegur, mis mõjutab inimest. Paul Vidal de la Blanche: otsis regioone ühendavat universaaltunnust. Leidis, et elulaad on inimtegevuse eripära. Sellise suhtumisega, et tee kiirelt veidi laisk ja lohakas töö ja las teised kunagi parandavad. Carl Sauer: nagu la Blanche uskus, et regioonikirjelduse kese on inimtegevus, mida loodusolud vaid raamistavad. Maastik kui krunt, kuhu rajada kultuur. Tolle ajastu paradigmad (reeglid, tõereziimid): Geograafia on Maa kirjeldus, regioonide (ja nende mosaiigi) kirjeldus Regioon on loodusnähtuste ja inimtegevuse vastastikmõju Regioon on kui geograafia klass Huvi üldgeograafiliste regioonide vastu. Regioon ühtne, piiritletud, eripäraga, allub taksonoomiale, vastasmõjude põimik. Arenes välja geopoliitika (looduskeskkonna eripära mõju riigi välispoliitikale nt Eestil on Venemaaga piir mõõda jõge).
vastastikmõjudest. Klassifitseerimine. Loodus on nr 1 tegur, mis mõjutab inimest. Paul Vidal de la Blanche: otsis regioone ühendavat universaaltunnust. Leidis, et elulaad on inimtegevuse eripära. Sellise suhtumisega, et tee kiirelt veidi laisk ja lohakas töö ja las teised kunagi parandavad. Carl Sauer: nagu la Blanche uskus, et regioonikirjelduse kese on inimtegevus, mida loodusolud vaid raamistavad. Maastik kui krunt, kuhu rajada kultuur. Tolle ajastu paradigmad (reeglid, tõereziimid): Geograafia on Maa kirjeldus, regioonide (ja nende mosaiigi) kirjeldus Regioon on loodusnähtuste ja inimtegevuse vastastikmõju Regioon on kui geograafia klass Huvi üldgeograafiliste regioonide vastu. Regioon ühtne, piiritletud, eripäraga, allub taksonoomiale, vastasmõjude põimik. Arenes välja geopoliitika (looduskeskkonna eripära mõju riigi välispoliitikale nt Eestil on Venemaaga piir mõõda jõge).
· protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline süsteem, mis määrab ära indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi. Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist. Kontseptsioon peab kirjeldama isiksuse käitumise: · püsivust (ajas,situatsioonis) · unikaalsust · universaalsust 5. Isiksuse teooriad ehk paradigmad Psühhodünaamiline paradigma · alateadvus/teadvus · instinkt, vajadused · konflikt · areng, staadiumid Humanistlik paradigma · eneseteostus · vabadus, eksistentsiaalsus · terviklikkus · irratsionaalsus, spontaansus Kognitiiv-käitumuslik paradigma · õppimine · mudel, mudeldamine · atributsioonid, ootused · sotsiaalne keskkond Klassifitseeriv paradigma · isiksuse jooned · vajadused
· protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline süsteem, mis määrab ära indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi. Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist. Kontseptsioon peab kirjeldama isiksuse käitumise: · püsivust (ajas,situatsioonis) · unikaalsust · universaalsust 5. Isiksuse teooriad ehk paradigmad Psühhodünaamiline paradigma · alateadvus/teadvus · instinkt, vajadused · konflikt · areng, staadiumid Humanistlik paradigma · eneseteostus · vabadus, eksistentsiaalsus · terviklikkus · irratsionaalsus, spontaansus Kognitiiv-käitumuslik paradigma · õppimine · mudel, mudeldamine · atributsioonid, ootused · sotsiaalne keskkond Klassifitseeriv paradigma · isiksuse jooned · vajadused
seda on argumenteerimine. 2 1. Argument Argument on mis tahes suuline või kirjalik tekst või tegu, millega kedagi milleski veenda püütakse, seda eelkõige veenmiskunstis, loogikas nimetatakse argumendiks propositsioonide või väidete süsteemi, milles on eristatud eeldus või eeldused ja järeldus. Argumendid jaotuvad kaheks: empiirilised argumendid ehk faktid, statistilised andmed, aksioomid, paradigmad ja standardid, aprioorsed argumendid on aga intuitsioon, usk, demagoogilised võtted ja varem tõestatud või tõeseks peetud asjaoludele. Empirism tunnistab usaldatava tunnetuse ainsaks vahendiks kogemuse ehk meelelise taju. Sellise filosoofilise õpetuse järgi pärinevad kõik teadmised tegelik maailma kohta kogemusest. Ratsionalism peab omakorda ainsaks tõese teadmise allikaks mõistust.1 Empirismis toimub argumenteerimine vastavalt loogika reeglitele ja seadustele
· Suhtlemine ei ole täiuslik. Ebatäiuslikkus on tihedalt seotud müraga, mille hulka kuulub ka sõnumi tähenduse mõju; · Suhtlemine on pöördumatu ning kordumatu, sest toimub alati teatud tingimustes ja teatuid ajahetkel, mida pole võimalik peatada. Isegi mingist hetkest tehtud videosalvestuse vaatamine ei muuda suhtlemist korratavaks, sest aja möödudes saavad inimesed uut teavet ja koos sellega muutub ka nende suhtumine. Uued paradigmad ärisuhtluses: Elamine ja töötamine info- ja elamus ja osalemisühiskonnas tähendab, et inimestel on enam mõjuvõimu toodetele ja teenustele. Tänane klient ostab: emotsoone, suhteid , elamusi, muutust, erilisust, mugavust, osalemist, probleemilahendust. x Elamusmajandus (Pine&Gilmore) x Loovmajandus (Florida) x Disainimajandus (Hamel; Breen) Edukas ärisuhtlemine: · Küsimine - saamaks informatsiooni ja selgitamaks partneri vajadusi ja soove
87. In-grupp ja out-grupp. In-group- tendents pidada oma gruppi paremaks kui teiste oma Out-group- homogeensus: hinnata inimesi teistest gruppidest omavahel sarnasemaks kui oma grupi inimesi (eurooplased vs asiaadid) 88. Grupi arengu staadiumid. 1.Moodustumine. Eesmärgid, koosseis, juhtimine. Roll 2.Konflikti staadium 3.Normaliseerumine 4.Tomimise staadium. 89. Uued arusaamad arengupsühholoogias. Areng alates viljastamisest surmani Arengu paradigmad e millisena arnegut nähakse: 1.Looduslik areng, nt seeme 2.Kujundamine, ühiskonna mõju, sotsiaalsus 3.Kultuur, kultuurne inimene. Tuleb omastada, pole kaasasündinud 4.Tunnetus, intellektuaalne tasakaal loodusega, peab kohanema 5.Teoloogiline, pühendumine ja teenimine 90. Longituudsete uuringute teostajad. Schaie, Seattleis al 1956 91. Ego-kaitsed. Freud. Eitus ebaedu kohta, regressioon primitiivsemasse seisundisse, muutud
E.Esquirol(1772-1840), kes oli haigetesse humaanselt suhtumise propageerija ja uuris eelkõige meelepetteid. C. Wernikce(1848-1905)tõestas, et psüühika häired on seostatud kindlate anatoomiliste struktuuridega ajus.E.Kraepelin tõi psühhaatriasse selguse sümptomite, sündroomide ja haiguste diferentseerimise osas. 1930. aastatel võeti kasutusele 3uut ravimeetodit: insuliiniravi, elektrikrampravi, kirurgiline ravi. 1950 aastatel võeti kasutusele psühhofarmakonid 2.KAASAEGSED PARADIGMAD PSÜHHOPATOLOOGIAS. FÜSIOLOOGILINE paradigma- ebanormaalne e. Patoloogiline käitumine on esitatud meditsiinilise e haigusliku mudelina, kus esiplaanil on füsioloogilised defektid. PSÜHHOANALÜÜTILINE paradigma- rõhutab isiksuse arengut läbi erinevate psühhosex staadiumite, teadvuse ja alateadvuse osatähtsust ning kaitsemehhanismide mõju kohanemises ümbritsevaga normaalsel või ebanormaalsel tasemel.
standartid ja trajektoor kujuneb välja. Algab periood, kus kasvab konkurents seoses sellega, et suurendatakse inkrementaalset innovatsiooni ning ka tooteimitatsiooni. Selle ajal kasvab tootlikkus ning esineb positiivne mastaabisääst. Peale selle tuleb elutsükli hääbumine, kui toode aeguneb ning selle potentsiaal on ära kasutatud. Peatub innovatsioon, uusi lahendusi ei leita ning tekkib võimalus standardite ja trajektoori muutumiseks. Tehnoloogilis-majanduslikud paradigmad Analüüsi ja võrdle tehnoloogilise paradigma ja tehnoloogilis-majandusliku paradigma erinevatest elutsüklitest tulenevaid võimalusi ja piiranguid ettevõtete innovatsiooni-strateegiatele, too näiteid. Esimeses faasis suudavad teadmiste piiratud leviku tõttu oluliselt paremaid tehnoloogiaid kasutada ja tekkinud uutele turgudele lahendusi pakkuda väga vähesed ettevõtted -> asümmeetrilised turud, kus tooted on unikaalsed, lahendused kaitstud patentidega, toote hind väga kõrge
-17.sajand spetsiaalsed varjupaigad 5) Humanistlik paradigma (18. saj) Pinel, Tuke: normaalsed inimesed, kellel vaja kaastunnet ja mõistvust 1824. esimene varjupaik Riias 1880. psühhiaatria TÜ-s 6) Kaasaegse mõtlemise algus (19.saj lõpp) Emil Kraepelin 1883. psühhiaatria käsiraamat, dementia ja maniakaal-depressiivne psühhoos Mesmer ja Charcot psühhogeenne oluline, hüsteeria ravimine Breuer vaimsete häirete psüh. Ravi ja teooria nurgakivi Kaasaegsed paradigmad: Analüütilis-dünaamilised Freud, Fromm, Jung; Psühhoptatoloogia põhjus teadvustamata tungide mahasurumine, omavahelised konfliktid Ravi: teadvustada konflikt ja see lahendada, muuta saab vaid teadvuses, vastupanu analüüs Kognitiiv-käitumuslikud Bandura, Goldfried & Davidson, Wolpe põhinevad tingimisel ja sotsiaalsel õppimisel Kelly 1955 personaalsete konstruktide teooria Beck 1976 kognitiivne teraapia Ellis 1962 ratsionaal.emotiivne teraapia
SOTSIAALTEADUSED: INIMESE JA ÜHISKONNA UURIMINE Inimese ja ühiskonna uurimise iseärasused: – Osalus ja vaatepunkt. Uurija on uuritavas osaline – Nähtuste mõõdetavus. Kui täpselt saab mõõta väärtuseid, organisatsioonikultuuri, eelarvamusi, hirme … – Kultuurispetsiifilisus. Individualism Hollandis ja Iraanis? – Poliitiline tundlikkus – Palju tõdesid? SOTSIAALTEADUSLIKUD PARADIGMAD • ajalooline (N.Elias! - tsivliseerumine) • positivistlik (loodusteaduslik mõõtmine) • funktsionalistlik (E.Durkheim – ühiskonna stabiilsus = struktureerumine + funktsioonide jaotus • sümbolistlik (objektide, sündmustel tähendused, mis asuvad omavahelistesse suhetesse) • etnometodoloogiline (tavainimese positsioon – kuidas näeb ja interpreteerib) • feministlik (naise positsioonilt asjad teisiti!) KONSTRUKTID
annaabi.ee 
