POSTSKRIPTUM (0)

POSTSKRIPTUM

Kogukonnad

Kogukonnad hakkasid tekkima alles 19. Sajandi alguses, mis sai alguse matemaatikutest ja filosoofidest. Kitsamad valdkonnad kogunesid hiljem. Kogukondadel on tasandid , kus iga valdkonna isikud asetsevad. Kõrgemal asuvad proffessionaalsed teadlasrühmad, kelle hulka kuuluvad keemikud, füüsikud, astronoomid ja muud kogukonnad. Järgmisesse alarühma kuuluvad orgaanilise keemia spetsialistid ja näiteks energeetika füüsikud. Üksikteadlased kuuluvad tavaliselt sadakonna liikmetega rühma, keda tuntakse teadmiste loojate ja kinnitajatena. Tavaliselt koosnesid kogukonnad kahekümne viiest liikmest.

Paradigmad kui siduvate rühmaseisukohtade kogumid

Kõik rühmaseisukoha kogumid tähistatakse paradigmadena, selle osa või süsteemidena. Need moodustavad terviku ja funktsioneerivad koos. Osade ülesmärkimine selgitab lähenemisviisi ja nende komponente nimetatakse sümbolüldistusteks, millele võib anda loogilise kuju, mida nimetatakse distsiplinaarmaatriksi komponentideks. Selliseid avaldisi on vaja selleks, et rühma liikmed saaksid kasutada loogilisi tehteid mõistatuste lahendamise ülesannetes. Nendes olukordades, kus on vaja rakendada väärtusi, võivad erinevad väärtused avaldada ka erinevaid valikuid . Näiteks üks teooria võib olla täpsem, kuid vähem tõepärane kui teine. Kuigi teadlased aksepteerivad ühiseid väärtusi, võib olla nende rakendamine mõnikord mõjutatud isiksuse loomuomadustest, mis eristab rühma liikmeid.

Paradigmad kui ühised näidised

Paradigma kui ühine näidis on keskne elemest selles, mida peetakse vähim mõistetud aspektiks, mille tõttu nõuavad musternäited rohkem tähelepanu. Teaduslikud teadmised esinevad reeglites ja teooriates, mille puhul aitavad ülesanded omandada paremat tulemust. Musternäidete puudumise korral oleks eelnevalt õpitud teoorias vähem sisu ja teema meeldejäämine oleks sellevõrra raskem. Mida rohkem musternäiteid, seda lihtsamini saab teooriat selgeks saada. Näiteks mõistatuste lahendamisel saab kasutusele võtta varasemate näidete põhjal tehtud järeldusi, mis aitavad kaasa uute lahendamisel.

Vaikiv teadmine ja intuitsioon

Vaikiva teadmise abil õpivad mingi rühma liikmed nägema asju, mida nad on ennist kogenud või näinud. Kogemuste ja reaalse aja situatsioonidest nähtakse ühiseid jooni ja saadakse uus tulemus mingile mõistatusele. On ka juhtumeid, mil vaikiva teadmise esimene etapp tuleb intuitsiooni teel. See tähendab esimese mõtte pähe tulemist näiteks hommikul . Seda võib mingil määral nimetada ka ajurünnakuks.

Musternäited, ühismõõdutus ja revolutsioonid

Vaidluse abivahend on veenmine , mil kaks inimest tajuvad üht situatsiooni erinevalt, kuid rakendavad selle üle arutlemisel ühesugust sõnavara. Sel juhul peavad nad kasutama sõnu erinevalt, mida nimetatakse seda ühismõõduta seisukohaks. Vaidluste käigus saab fakte tõestada musternäidetega, mis on saanud mingi aeg tõestuse. Juhul, kui mõlemal on mingitsorti õigus, tulevad mängu spetsialistid. Vaidlused ja erimeelsused tekivad tavaliselt sarnasussuhete muutumise pärast, mis on revolutsiooni üks kekseid aspekte . Kasutatakse erinevaid, kuid sarnaseid teooriaid, mis pärinevad eri aegadest ja millede puhul kasutati erinevaid sõnavarasid ja seletusi . Sellest tulenebki vaidlused ja erimeelsused.

Revolutsioonid ja relativism

Iga revolutsioonil on oma lugu ja sellest ka erinevad teooriad ja relativismid. Üks teooria tundub tavaliselt parem kui eelmine oma mõistatuste lahenduse poolest ning kirjeldab loodusseadusi paremini. On fakte, et aegade muutumisega lähevad teooriad üha rohkem tõe poole, olgu valdkonnaks füüsika või keemia. Nii täiendatakse teadust ja saadakse jälile uutele mõistatustele, mis tundusid varem ebakindlaks. Sellegi poolest võivad kaks teadlast jõuda erinevatele seisukohtadele ja mõistatuse lahendamine algab otsast peale.