VENEMAA/ NÕUKOGUDE LIIT sise- ja välispoliitika majandus kultuur rahvusvaheline poliitika 1900-1914 - isevalitsus Nikolai II - kiire tööstuslik areng Witte - tsensuur sõjalis-poliitiliste blokkide kujunemine - - venestamine eelkõige Poolas, Soomes ja Baltimaades. väliskapitali suur roll ametlik kultuuripoliitika keiser, usk ja liitumine Entente'iga: - võitlus mõjusfääride pärast Kaug-Idas - vastasseis - maaküsimus - kiiresti areneva isamaa 1893 Vene-Prantsuse Jaapaniga - 1904-1905 Vene-Jaapani sõda kap...
NSVL PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA SOTSIALISTLIKU MAAILMASÜSTEEMI LAGUNEMINE NSVL LAGUNEMINE 1. NSVL tippjuhid 1922 1991: 1) J.Stalin 1922 1953 2) N.S. Hrustsov 1953 -1964 3) L.I. Breznev 1964 1982 4) J. Andropov 1982 1984 5) K. Tsernenko 1984 1985 6) M.S. Gorbatsov 1985 1991 Kõik nad olid KP juhid. Mihhail Gorbatsov oli aastatel 1990 1991 ka NSVL president, (esimene ja viimane ). 2. Olukord pärast sõda: Tohutud purustused linnades, 78 000 küla hävitatud, varemetes kivisöebasseinid, vähenenud kariloomade arv, külvipind. Puudus masinatest, tööjõust, toidust, riietest. 20 milj. hukkunut. Võidud sõjas kirjutati Stalini nimele. Stalin võtab endale generalissimuse tiitli (kõrgeim sõjaväeline auaste). 24.juulil Punasel väljakul võiduparaad. 1946 1950 sõjajärgne taastamisperiood. Suurt tähelepanu pööratakse rasketööstusele. 1946 I tuumareaktor Euroopas 1...
HEAOLUÜHISKOND 1. HEAOLUÜHISKOND on ühiskond, mille enamik inimesi tunneb end sotsiaalselt ja majanduslikult turvaliselt, (traditsioonilise Euroopa hukk). a. PLUSSID a.i. Sotsiaalse turvatunde kasv a.ii. Elanikkonna ostujõu kasv ja sellest tulenev tarbimise suurenemine a.iii. Töövaba aja suurenemine a.iv. Meelelahutustööstuse tähtsuse kasv a.v. Sotsiaalse õigluse idee a.vi. Isiklik sõiduauto ja maja äärelinnas nn ideaal (TUNNUS) b. MIINUSED b.i. Tarbimine muutus vajadusest eesmärgiks b.ii. Massikultuuri tähtsuse tõus suunatuna nn keskmisele inimesele b.iii. Kasvas agressiivse reklaami ja massimeedia tähtsus b.iv. Traditsiooniliste väärtuste kadumine b.v. Minakeskne ühiskond b.vi. Mässumeelsuse kasv b.vii. Põlvkondade konflikt b.vii...
heaoluühiskond- mis see on /tunnused/, Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus. Seda iseloomustas kõrge elatustase, mille kindlustasid inimeste pidevalt suurenevad sissetulekud, ning sotsiaalse turvalisuse kasv. miks sai üles ehitada USA Great Society- pärast Kennedy surma astus tema kohale asepresident L.B.Johnson, kes osutus väga võimukaks ja lõi uue eesmärgi `' suur ühiskond'' ehk kõikide rasside, ja eri klasside vahel hõlmata ühtsesse ühiskonda. põlvkondade konflikt- Noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, rõivamoed, viisakusreglid jms. Osa noori uskus NSV Liit on õigel teel ning kommunism on õige tee. Uus põlvkond oli kasvanud heaolu ühiskonnas ning ei mõistnud oma vanemaid, kes olid näinud sõda, varem elasid kokkuhoidlikult ning nüüd raiskasid raha. Vastandumine tekkis vanemate ja konservatiivse eluviisiga mustanahalised M.L.King- mustanahaliste li...
Kommunistliku süsteemi kujunemine 1) 1922 – moodustati NSVL 2) 1924 – liitus Mongoolia 3) 1940. lõpp – liitusid Kesk- ja Ida-Euroopa riigid (Ungari, Poola, Jugoslaavia, Tšehhoslovakkia, Rumeenia, Albaania) 4) 1945 – liitus Vietnami DV 5) liitus P.-Korea Demokraatlik Vabariik 6) 1949 – Liitus Hiina Rahvademokraatlik Vabariik 7) 1960. algul liitus Kuuba Poliitiline süsteem kommunistlikes riikides: o Diktatuur o Üheparteisüsteem (kas siis NLKP või Sotsialistlik Ühtsuspartei Saksa DV-s) o Õiguste, vabaduste puudumine o Juhikultus o Julgeolekuorganid, mis kontrollisid kõike yo (NKVD ehk NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat, KGB ehk Riikliku Julgeoleku Komitee) o Suure ulatusega propaganda Majanduselu kommunistlikes riikides: o Tööstus oli natsionaliseeritud o Põllumajandus oli kollektivis...
1. Kes olid, mida tegid: Truman USA president, jätkas uut kurssi, sisepoliitikas toimus makartism (kommunistide ja juutide vastane poliitika). Eisenhower USA president, vähendas maksusid, sotsiaalne turumajandus. Kennedy USA president, kosmoseprogrammi edendamine, sajandi mõrv Dallases. Nixon USA president, Watergate'i pealtkuulamisskandaal, mille tõttu astus ennetähtaegselt tagasi Reagan USA president, suund konservatiivse majanduspoliitika poole. King Rassilise võrdõiguslikkuse eest võitleja, pooldas vägivallatut võitlust Adenauer kogenud poliitik, kellest sai 75-aastaselt I Saksa LV kantsler. Brandt (Neljas) Saksamaa Liitvabariigi kantsler, kelle uueks idapoliitikaks oli suhete normaliseerimine Ida-Euroopaga. Kohl Saksamaa liidukantsler, tema ajal ühinesid Lääne- ja Ida-Saksamaa ühtseks Saksamaa Liitvabariigiks. Thatcher "raudne leedi", I naispeaminister Euroopa ajaloos, oli peaministriks kauem kui ükski teine XX ...
Iseloomusta NSVL välispoliitikat 1964 1985 · 1964 tuleb võimule Breznev, pärast teda J. Andropov ning sellesse ajavahemikku mahub ka K. Tsernenko · 1970 pingelõdvendus · Breznevi doktriin - tsehhoslovakkia sündmustest 1968 kuni 1989 aastani · Külma sõja jätk · Võidurelvastumine · Ei suhtle lääneriikidega · Sotsialismileeri tugevdamine · Neostalinism (Breznev oli mõõdukas neostalinist) · Stagnatsioon breznevi ajal seisak majanduses - majandus langes, aga sõjatööstus töötas täisduuril priviligeeritud seisundis · Luure propaganda USA vastu · Andropov surub maha Ungari ülestõusu Iseloomusta NSVL sisepoliitikat ja majandust 1985 1991 · Võimul Gorbatsov · PERESTROIKA maj struktuuri lihtsustamine, tootmine olgu mõistlik · Glasnost avalikustamine (majanduselu, poliitika jm), tsensuuri kaotamine · Esimesed demokraatlikud vali...
AJALUGU Nimed Lyndon Johnson- USA president, kes pooldas sotsiaalse õigluse nõuet väga ja seadis aastal 1964 eesmärgiks rajada suur ühiskond. John Maynard Keynes- Inglise majandusteadlane, kes ütles, et sotsiaalse õigluse jaoks peab riik majandusellu sekkuma.Ta ideed rõhusid võrdsusele ja sotsiaalsete vastuolude leevendamisele. Juri Gagarin- esimene vene kosmonaut. Martin Luther King- mustanahaliste ja üleüldise võrdsuse eest võitleja. Aldo Moro- Itaalia peaminister, kristlik demokraat, mõrvati. Elizabeth II- Inglismaa noor kuninganna. Konrad Adenauer- Saksa Liitvabariigi valitseja. Viis riiki ülesmäkke koos kristlike demokraatidega. Willy Brandt- Saksamaa liidukantsler, kes oli sotsiaaldemokraat. Walter Ulbricht- Saksamaa Demokraatliku Vabariigi juhtiv kommunist. Väga püüdlik Moskva käskude täitja. De Gaulle- Prantsusmaal võimul olnud marssal, nõudis Prantsusmaa vabariigiks muutmist. Francisco Franco- Hispaania diktaator. ...
1.Kanna KK'le kõik sotsialismileeri riigid,too eraldi välja need,mis ei kuulunud sotsialistlikku sõprusühendusse. Sotsialismileer: Euroopa-Albaania,Bulgaaria,Jugoslaavia,Poola,Rumeenia,SDV,Tsehhoslovakkia,Ungari. NSVL Aasia-Mongoolia,P-Korea,Hiina RV,P-Vietnam,Laose RV Ladina-Ameerika-Kuuba Ei kuulunud sotsialistlikku sõprusühendusse-L-Jeemen,Kongo,Somaalia,Benin,Etioopia, Mosambiik, Angola,Afganistan. [Miks on USA majandusabi saadetist kujutatud -topeltpõhjaga?-USA topeltstandard. Mis on karikatuuri autorite arvates Ameerika majandusabi tegelik eesmärk?-USA tahtis panna kõik riigid endast sõltuma ja NSVL'st võõranduma!] 2. Analüüsi sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süsteemi. SOTSIALISTLIKUD RIIGID ------------ ------------ POLIITILINE-------------------------- SÜSTEEM-------------------------- MAJANDUSSÜSTEEM Kommunistlik partei: Parteiline am...
Demokraatiad tänapäeva maailmas Demokratiseerumise lained 1826(?)-1922 Ladina-Ameerikast Mussolini ja NSVL-ni 1945-1960 II ms-st Hrustsovi sula lõpuni 1974 - ? Portugalist autoritaarsete reziimide tugevnemiseni Demokraatiate kaart Freedom House 2006 aasta andmetel Vabadus maailmas 2001/2006 (Freedom House'i andmetel) Allikas: Freedom in the World, Freedom House Annual Report Demokraatia tunnused Mitmeparteisüsteem Täiskasvanud kodanike üldine valimisõigus Regulaarselt toimuvad vabad ja salajased valimsed, millega ei kaasne valimistulemuste võltsimist Suuremate poliitiliste parteide vaba võimalus meedia ja avaliku kampaania kaudu oma vaateid tutvustada Vabaks demokraatiaks ei kvalifitseeru riigid, kus valimised ei vastanud eelmisel slaidil toodud kriteeriumitele mitmed viimased valimised riigis on võitnud pidevalt üks poliitiline jõud (üheparteilised riigid (domin...
Inglismaaa Inglismaa oli võitjariik. Pärast II maailmasõda, inglismaa oma rolli maailmapoliitikas oli kaotanud. Nii nagu Prantsusmaal, leidis ka Inglismaal aset koloniaalimpeeriumi lagunemine. Inglismaal toimus koloniaalimpeeriumi lagunemine suhteliselt rahumeelselt. 1940. aastate teisel poolel algas Inglise koloniaalimpeeriumi lagunemine Aasias. (india jagunes Pakistaniks (isalmiusuline riik, koosnes esialgu kahest osast: lääne ja ida tänapäeval Bangladesh) ja Indiaks) 1950.60 aafrikas. 1960-70 Ladina-Ameerika, Okeaania. Suurim kaotus oli India kaotamine Peamised kaks parteid külma sõja perioodil: Leiboristid riigi osa suurendamine majanduses. Riigistasid olulisi tööstusi raudteed, söe- ja terasetööstus. Konservatiivid riigi osa vähendamine majanduses. Müüsid ettevõtted erakätesse, mis leiboristid olid riigistanud. 1970. I poolel sai Inglismaast Naftat tootev maa põhjamere nafta. Võeti kasutusele, sest OPEC oli tõst...
AJALUGU 1. HEAOLUÜHISKOND Heaolukasv 1950.a keskpaiku hakkasid arenenud lääneriigid nn heoluühiskonnani jõudma. Elatustase ebavõrdne. Heaoluühiskond: a) tähendas sotsiaalse turvatunde b) lihtinimese ostujõu märgatavat kasvu c) inimestel hakkas järjest rohkem tekkima võimalusi ja aega meelelahutuste jaoks Ajastu sümboliks kuj perekondlik väljasõit isikliku autoga, mis muutus nüüd tarbeesemeks. Sotsiaalse õigluse nõue heaolu peaks laienema ka ülejäänutele, mitte vaid rikastele ja keskklassile läbis lääneriikide 1960.a maj- ja sotsiaalpoliitikat. Eriti jõulisel käis selle välja USA president Lyndon Johnson, kes seadis 1964.a eesmärgiks rajada nn suur ühiskond(võrratu ühiskond) Sots.õigluse tagamiseks pidi maj.ellu otsustavalt sekkuma riik John Maynard Keynes, Inglise majandusteadlane, nõudis sama aastakümnete eest. 1960-70 domineerisid maailmas Keynsi ideed, mis rõhusid võrdsusprintsiibile ja seadsid eesmärgiks sotsiaalsete vastuolud...
Üliriigid USA Läänemaailma võimasamaks riigiks tõusis USA. Suutsid kiirelt taastada rahuaegse majanduse ja demobiliseerida armee, selle tulemusel toimus majanduse kiire areng ja elatustaseme tõus, mis tõstis USA positsiooni veelgi kõrgemaks. USA hakkas looma liite teiste riikidega, lootes sel teel peatada kommunismi levikut. 1950 oli kommunismi peatamine USA-s sise-ja välispoliitika peamiseks eesmärgiks. Sisepoliitikas väljendus see nn makartismina- kujutas endast senaator Joseph McCarthy algatatud kampaaniat kommunistide ja nendega seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Peagi kasvas see üle nõiajahiks, mille tagajärjel pidi ebameeldivusi taluma tuhandeid inimesi. 1954. mõistis senat Joseph McCarthy tegevuse hukka ning kommunistide tagakiusamiskampaania lõpetati. Sõjajärgsetel aastatel olid võimul demokraadid. Pärast Roosevelti surma 1945 sai liidriks Harry Truman, osutus võimekaks ja kaugelenägevaks poliitikuks. Loobus kand...
Pingelõdvenduse algus 1970. aastate alguseks oli Lääne välispoliitika jõudnud ummikusse. Sõnades oldi küll kommunismi levikule vastuseistud, aga tegelikult ei oldud midagi tehtud. Lääneriikidel tekkis arusaamine, et nad ei suuda kommunismiga võidelda, vaid tuleb sellega leppida. Majanduslik olukord ei olnud kõige parem. NSVL näis samal ajal aina tugevamalt. Lääs vajas külmas sõjas hingetõmbe aega, see tähendas et vajati parandada suhteid kommunistliku maailmaga.Pandi alus pingelõdvendusele. Esimestena alustasid suhteid parandama NSVLiga Euroopa riigid. Prantsusmaa ja NSLV vahel hakkas arenema majanduslik ja kultuuriline koostöö.Paranesid ka NSVL suhted teise Euroopa suurriigiga Lääne-Saksamaa. 1970. aastal sõlmis Lääne- Saksamaa NSVL ja Poolaga idalepingud, tunnustades Saksamaa idapiirina Oder-Neisse jõge. 1972. tunnustas L-Saksamaa Saksa DV-d. 1973. aastal allkirjastas L-Saksamaa NSVLiga koostöölepingud majanduses ja kultuuris.USA ha...
1. territoriaalsed muutused Saksamaa idapoolsed alad ja osa IdaPreisimaast läksid Poolale ja NSV Liidule, Itaalia pidi loobuma Aafrika kolooniatest, Albaania taasiseseisvus, Ungari ja Bulgaaria suruit tagasi 1938. aasta piiridesse, Rumeena loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades aga alasid juurde Ungarilt, NSV Liit võttis Soomelt olulisi piirkondi, inimesed pidid uute piiride tõttu ümber asuma. 2. raudne eesriie NSV Liidu tegevus liiduriikide poliitiliseks eraldamiseks võõrvõimude eest nt tsensuuri, teabevoolu takistamise jms, külm sõda Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiku eluvaldkondi; otsest sõjategevuse asemel üritati kehtestada ülemvõimu majanduses, poliitikas jne, Trumani doktriin USA välispoliitika eesmärk vabade rahvaste toetamisega nii sise- kui ka välissurve vastu, Marshalli plaan USA majanduslik ja tehniline abi 17 EU riigile 13mlrd USD väärtuses, Berliini blokaad ...
Ajaloo KT 6.Mõisted Sotsialismileer- Sotsialismimaad koos Nõukogude Liitu moodustasid sotsialismileeri. Sotsialistlik sõprusühend-neid riike, kes jäid Nõukogude Liidule kuulekaks hakkas Moskva 1960 aastatel nii nim. VMN-Oluline majandusala koostöö organisatsioon Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. VLO-ida-Euroopa sotsialistlikud riigid moodustasi 1955 aastal lääneriikide sõjalise organisatsiooni. Varssavi Lepingu Organisatsioon. Sulaaeg- Hrustsovi valitsemisaega nimetatakse nii. Stagnatsioon-1970 aasta ilmnes ühiskonnaelu kõigis valdkondades- majanduses, poliitikas, vaimuelus- valitsuse seisak ehk stagnatsioon. Dissidentlus-1960 aasta teisel poolel tekkis nõukogude ühiskonnas vastuseks tagurluse pealetungile teisitimõtlemine ehk dissidentlus. Metsavendlus-1944- 1953 aastal oli see Eesti peamiseks vastupanuvormiks uuele võimule. Suurküüditamine-1949 aasta 26 märtsi alanud operatsiooniga saadeti Eestist Siberisse üle 20 700 inimese. Metsave...
Saksamaa LV 1. SLV kujunemine a) Riikluse loomine- 1949 parlamendivalimised ja põhiseaduse kinnitamine: · parlamentaarne föderatiivne vabariik (pln. Bonn) · 2-kojaline parlament · valitsus eesotsas liidukantsleriga b) Mitmeparteisüsteem: · KDL parempoolne kons. Partei · SDP sotsialistid · VDP liberaalid (koalitsioonipartneriks) c) SLV piiratud suveräänsus okupatsioonireziim 1951.aastani: · kontrolliti riigi välispol., kaubandust ja rahandust d) Lääneriikide võrdväärse partnerina: · 1955 NATO liige · 1957 EMÜ üks asutajaliikmeid 2. Sisepoliitika a) 1949-69 võimul KDL (üksi või koalitsioonis) · I kantsler 75 aastane kogenud poliitik Konrad Adenauer · tegi kõik et mitte lubada revansismi taassündi · 60-tel sisepoliitikas nihe vasakule koal. partneriks SDP b) 1969 1982 sots.-lib. koalitsioon (SDP+VDP): · 1969-74 kantsler ...
USA (1945-1955) NSVL (1945-1955) turumajandus; sõjatootmise II maailmasõda oli NSV Liidu majanduse täielikult ruineerinud; eelisarendati rasketööstust- põhjuseks alanud külm sõda ja vähendamine->tööpuuduse kasv; võidurelvastumine lääneriikidega; riik tegi suuri kulutusi tuumarelva väljatöötamiseks ning armee (8-9 miljonit meest) majanduse ümberkorraldamine rahuaja moderniseerimiseks ning ülalpidamiseks elanike heaolu arvelt; valitses suur korterikriis; kaotajatelt saadi reparatsioonidena mitmesuguseid masinaid ja vabrikute sisseseadeid; valitses defitsiit tarbe- ja toidukaupade osas; kasvasid hinnad; jätkus sõja- ja tingimustele vastavaks; Euroopa poliitvangide kasutamine t...
0EESTI LÄHIAJALUGU FLAJ.03.168 a.I Sissejuhatus Eesti lähiajaloo periodiseerimine. (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused. Periodiseerimine generatsioonide kaupa. Kunstiajaloo periodiseering. Poliitiline ajalugu. Eesti polnud pärast 1940. a mingisugust iseseisvat poliitikat. Seepärast saab periodiseeringu põhialus olla Eesti-väline, ehk üleliiduline, sest okupeeritud Eesti oli nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltuv ja tasalülitatud. Need olid põhilised välisimpulsid, mis määrasid siinse arengu, ajalooprotsessi võnkealgused ja -lõpud. Päris Eesti keskset periodiseeringut keeruline üles ehitada, ometi saab arvestada kohalikku eripära, tegureid, mis esinesid ainult siin (kollektiivpsühholoogilised, kultuurilised, osalt majanduslikud tegurid). Tuleb arvestada ajalisi nihkeid ja erinevusi, mis ilmnevad periodiseeringutes muude elualade alusel. Esines ka a...
Eesti NSV = see on Eesti NSV Liidu koosseisus, 1940-41 ja 1944-1991 (1990 muudeti nimi Eesti Vabariigiks). Eesti NSV = Eesti I Sisepoliitika Eesti oli üks NSV Liidu 15 liiduvabariigist. Vormi poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eesti NSVl oma võimu- ja valitsemisorganid, lipp, vapp, hümn jne., tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Oli olemas Eesti NSV Ülemnõukogu, Ministrite Nõukogu. Oli Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP), mis oli osa NLKPst. (Siiski oli tähtis, kes oli EKP juht) Eestis olid üleliiduliste organisatsioonide kohalikud harud komsomol, pioneeri- ja oktoobrilaste organisatsioonid. Peale Teist maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suurt Isamaasõda) oli Eestis kommunistliku partei (EK(b)P) esimeseks sekretäriks (=juhiks) Nikolai Karotamm. Karotamm oli sündinud Eestis, kuid 1920-30. aastatel elas NSV Liidus, 1940 tuli taas Eestise. Üldse oli Eestis kõrgetel...
Eesti NSV = see on Eesti NSV Liidu koosseisus, 1940-41 ja 1944-1991 (1990 muudeti nimi Eesti Vabariigiks). Eesti NSV = Eesti I Sisepoliitika Eesti oli üks NSV Liidu 15 liiduvabariigist. Vormi poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eesti NSVl oma võimu- ja valitsemisorganid, lipp, vapp, hümn jne., tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Oli olemas Eesti NSV Ülemnõukogu, Ministrite Nõukogu. Oli Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP), mis oli osa NLKPst. (Siiski oli tähtis, kes oli EKP juht) Eestis olid üleliiduliste organisatsioonide kohalikud harud komsomol, pioneeri- ja oktoobrilaste organisatsioonid. Peale Teist maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suurt Isamaasõda) oli Eestis kommunistliku partei (EK(b)P) esimeseks sekretäriks (=juhiks) Nikolai Karotamm. Karotamm oli sündinud Eestis, kuid 1920-30. aastatel elas NSV Liidus, 1940 tuli taas Eestise. Üldse oli Eestis kõrgetel...
Linnad, käsitöö ja kaubandus 07.01.09 Linnade arvus muutust ei toimunud (10 linna). Linnu tabas aeglane allakäik. Vene Läänemaailma kaubandus läks Eesti aladest mööda. Ainuke linn, mis tulu sai oli Narva. See tõi linnale suured sissetulekud ja Narva sai raha kasutada oma linnaehituseks. Narva ehitati barokkhooneid. Säilinud tänaseks ei ole eriti midagi peale endise Narva raehoone. (*II ms pommitati puruks*). Oli aruteluks, et Narvast võiks saada Rootsi riigi teine pealinn. Selleni reaalselt ei jõutud. Rakvere ja Paide läänistati > eraomand. Pärnu, Haapsalu ja Tallinn olid teravilja väljaveo sadamatena veidi paremas olukorras. Läbi Narva veeti lina, kanepit. Sisse veeti: sool (hispaania, Portugal), metall, luksuskaubad (vürtsid, paber, puuviljad ja ka tubaka...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Milles seisnes sovetiseerimine NSV Liidu mõju alla jäänud või okupeeritud riikides? 1. NSV Liit asus võimule seadma endale meelepäraseid valitsusi ning allutas okupeeritud alad kommunistlikule diktatuurile; ettevõtted ja kogu tööstus natsionaliseeriti ning põllumjandus kollektiviseeriti; riik sekkus nii tööstusesse, ettevõtete töösse kui ka põllumajandusse. 2. Idabloki ehk sotsialismileeri riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustasid mitmed ühised jooned. Mis olid sotsialismileeri riikidele iseloomulikud tunnused? Selgita. 2. Majanduse riigistamine, plaanimajandus (viisaastakuplaan, ehk toodet ei toodetud mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid riigi kehtestatud plaanile), kommunistlik kultuuripoliitika, tsensuur, suur sõjaväe osakaal 3. Nimeta sotsialismileeri kuulunud riike. 3. Euroopa: NSVL, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Poola, Rumeenia, Jugoslaavia Aasia: Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia, alates 1970 L...
1. Pärast II MS'i muutusid paljude riikide piirid, mistõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma. Samuti muutis II MS jõudude vahekorda maailmas. Üliriigiks muutus USA, teiseks suureks jõuks sai Nõukogude Liit. Juba II MS'i käigus jahenesid NSVL'i ja läänebloki riikide suhted. 1946 a. pidas Stalin kõne, kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Stalini kõne andis märku, et NSVL on valmis konfliktiks Läänega. Kuu aega hiljem pidas kõnne Churchill, kus kutsus liitlasti kommunismile vastu seisma. Läänes Churchilli ei toetatud, ei tahetud konflikti NSVL'iga. Stalin sai sellistest järeleandmistest aina hoogu juurde. Unistades maailmavalitsemisest, tugevdas ta kommunistlikku kihutustööd ning likvideeris viimased demokraatia jäljed Kesk- ja Ida-Euroopas, valmistudes ka intensiivselt sõjaks. Pikkamööda hakkasid lääneriigid neile nähtustele reageerima (Trumani doktriin, Marshalli plaan) 2. Trumani doktriin...
§ 42. ELUOLU JA KULTUUR 1. Nihked maailmapildis 1.1 70ndad kui pettekujutelmadest vabanemise ajajärk. Ebapopulaarne Vietnami sõda. Heaoluillusiooni murendus naftahindade järsu tõusu tõttu.. 1.2 eitustel põhinev kultuuriline liikumine e kontrakultuur. Akadeemilist meditsiini eitavad teraapiad, nn vabakliinikute ja vabaülikoolide levik. Zen-budismi kui moeröögatus. Bioenergeetikasse ja karma saladustesse süvenemine. 1.3 Uusvasakpoole mõttesuund, juhtkujudeks M. Foucault, J. Derrida, R. Barthes, J-P Sartre jt. Postmodernism. 1.4 Rohelise liikumise võidukäik(60ndad). Rachel Carson "Hääletu kevad"(1962) - "väike on ilus". Säästlikkusenõue. Jaapanlased elasid 70ndatel majandussurutise suuremate probleemideta üle. 2. Uusi andmeid inimestest 2.1 Geenitehnoloogia võidukäik. Huvi populaarteadusliku kirjanduse vastu. 2.2 Richard Dawkinski "Isekas geen" (1976) inimene kui sotsiaalne...
NSVL ajalugu 28.04.09 N. Hrustsovi ainuvõimu kindlustumine I etapp L.Beria likvideerimine (märts-juuni 1953) II etapp G. Malenkovi kõrvaldamine (juuni 1953-veeburar 1955) III etapp Nn parteivastase grupi likvideerimine (veebruar 1955-märts 1958) 1958. aasta märtsis koondas Hrustsov enda kätte nii partei- kui ka valitsusjuhi ametikohad H ühendab enda kätte taas nii parteijuhi kui ka valitsusjuhi ametikohad. Isikukultuse kriitika ja selle piirid · Isikukultuse mõiste kasutuselevõtmise põhjused · Kremli võimuladviku suhtumine J. Stalini kriitikasse · Isikukultuse kriitika ärakasutamine N. Hrustsovi poolt. · N. Hrustsovi ,,salajane kõne" NLKP XX kongressil (veebruar 1956) · 30.06.1956 NLKP KK otsus isikukultusest -> isikukultuse kriitika raamistamine Isikukultuse sisuline analüüs oleks tähendanud seda, et nad oleksid pidanud ka ise peeglisse vaatama. Tollastes oludes arvati, et on võimalik s...
Ajalugu 12.klassile (XX sajandi ajalugu) 20. sajandi ajalugu · Saksamaa konstitutsiooniline monarhia (keisri võim põhiseadusega piiratud, kuulutati välja 1871 enne seda killustunud.), keisriks oli Wilhelm II. Poliitiliselt oli mitmeparteisüsteem (rohkem kui kaks parteid), see tingis selle, et tegemist oli koalitsioonivalitsustega (need pole enamasti kuigi püsivad). Euroopa juhtiv tööstusmaa, maailmas teine. Majanduses olid levinud monopolid. Oma kapitali paigutasid riikidesse, kus nähti arenevat turgu (nt. Venemaale tööstuse rajamiseks). 20. sajandi alguses tundsid huvi BBB raudtee ehitamisest (Berliin- Bosporus-Bagdad). Ehk Türgilt oli vaja luba, saidki loakese. Sellel lausa oma nimi: kontsessioon (juriidiline leping, milles üks riik annab teisele kokkulepitud tingimuste...
Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal. 1. Milles väljendus Stalini-aegne vägivallapoliitika NSV Liidus. Sõnasta vähemalt neli näidet stalinistlikest repressioonide rakendamise kohta. Vastus: 1. Massilised arreteerimised 2. Küüditamised 3. Ideoloogiline surutis - Võitlus läänestamise vastu - Paljud teadlased ja kultuuritegelased sunniti vaikima, osa sooritas nö vaimse enesetapu asudes ülaltpoolt ettekirjutatud “õigetele” ideoloogiliselt põhjendatud seisukohtadele. 4. Puhastused parteis Võimuvõitlus kommunistlikus parteis - Vana kaardivägi (nt V. Molotov), kes olid poliitikasse tulnud juba Lenini ajal - Keskmine põlvkond (nt A. Ždanov, L. Beria), keda Stalin oli hakanud edutama 1930. Aastatel - Noorem põlvkond, kelle tõus võimu püramiidi tippu oli alanud sõja ajal 2. Miks eelisarendati Nõukogude Liidu rasketööstust? Vastus: Et...
Maailm pärast Teist maailmasõda Ida ning Lääs Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ning majanduslikku vastasseisu idabloki (NSLV ja liitlased)ning lääneriikide vahel aastatel 1945-1990. Põhilised vormid olid võidurelvastumine, ideoloogiline võitlus propagandat kasutades, võitlus mõjusfääride eest, majanduslik võitlus, dipolmaatiline võitlus ning ka salateenistuste tegevus. 1945. Moodustati ÜRO, et kindlustada organisatoorne sõjavastane tegevus. USA persident Harry Truman esitas doktriini, et võidelda NSL Liidu mõjusfääri laienemise eest maailmasõjast kurnatud Euroopa ja ka kogu ülejäänud maailma eest. Loodi Marshalli plaan, mille järgselt osutati majanduslikku abi sõjategevuses kahju saanud riikidele. 1948. Aastal lõhestati Saksamaa neljaks okupatsioonitsooniks Prantsusmaa, Inglismaa, USA ning NSV Liidu vahel. Seda sündmust peetakse külma sõja alguseks, kuna oiga riik tahtis tegelikult oma tsoonis mõj...
AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 ÜLDAJALUGU 20. SAJANDIL MIHKEL HEINMAA | RÜG | APRILL 2009 UUE SAJANDI ALGUS Suurriikide huvid Suurbritannia soov säilitada liidri roll kõiges Euroopas. Venemaa soov saada ülemvõim Balkanil ning Mustal merel. Samuti kontroll Konstantinoopoli ja Dardanellide üle. Prantsusmaa soov vähendada Saksamaa kasvavat mõjuvõimu ning saada tagasi väärtuslik Elsass-Lotringi piirkond. Samuti huvide kokkupõrge Saksamaaga Aafrikas. Saksamaa soov saavutada võim mandri Euroopas ja soov kolooniaid ümber jagada Austria-Ungari vajadus tugevdada huve Balkanil, ning võidelda siseriikliku rahvuslusega. Itaalia Huvid Aafrikas Liibüa. Türgi seista vastu Itaalia ja Venemaa survele Jaapan soov võtta üle Saksamaa kolooniad Aasias. USA soov saavutada mõjuvõim Lõuna-Ameerikas, ning majanduslikud huvid seal samas. Panama riik ja kanal. Säilitada tihedad kaubandussuhted Suurbritanniaga. Liidublokkide kujunemine 1879 ...
Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017 1. NSV Liidu kujunemine (veebruarirevolutsioon 1917) Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda. Riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi revolutsioneerus, tsaarivalitsusega olid rahulolematud nii ala-, kui ka ülemkihid. Aktiviseerusid kodanlikud ja vasakpoolsed parteid, kes võtsid eesmärgiks senise valitsemissüsteemi kukutamise. Kasvasid ka vähemusrahvuste iseseisvumispüüded, kellele sõda andis võimaluse relvastumiseks ning rahvusväeosade moodustamiseks. Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril (8.märts-naistepäev) ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus ning 3.märtsil loobus tsaar Nikolai II troonist. Tsaarivõimu kukutamise järel toimis esialgu omapä...
Lk 46 1.Milles seisnes põlvkondade konflikt 1950.aastate lõpul ja 1960.aastate algul? Kuidas muutused noorema põlvkonna väärtushinnangud sel ajal? Noored mässasid vanemate vastu. Heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, rõivamoed, viisakusreeglid, sündsustunde jne. Tudengid nõudsid sõjaliste kulutuste kärpimist ja hariduskulude suurendamist. Oli ka vägivaldseid meeleavaldusi. Pariisis toimusid ulatuslikud noorterahutused, milles olid juhtivad tudengid. 2.Millised ühiskondlikud muutused võimaldasid üles ehitada heaoluühiskonna? Turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatav kasv. Inimestel tekkis rohkem võimalusi meelelahutuse jaoks. Soetati isiklike autosid. Keynesi idee 1960. ja 1970. mis rõhus võrdsusprintsiibile ja seadsid eesmärgiks sotsiaalsete vastuolude leevendamise. Suur tähelepanu vaestele, töötutele, mustanahalistele ja ressursside ümberjagamine toimus. Vaesust jäi vähemaks. 3.Loetlege ühiskondlikke probleeme, mis k...
Kordamine: kommunistlikud riigid 1. Kommunistlikud riigid 2. Nõukogude Liit ja tema lagunemine a) Sotsialismileeri kujunemine: a) Stalini surm ja Beria uus kurss: Breria asus taastama ja parandama suhteid lääneriikidega. Kommunismi mõjuvõimu laienemise Soovitas Saksa DV-l loobud sotsialistlikust kursist. Hakkas liiduvabariikides edutama rahvuskaadrit tulemuseks oli sotsialismileeri kujunemine. (kohaliku rahvuse esindajaid edutati juhtivatele kohtadele).Leevendas vägivallapoliitikat. Karistusaluseid Moskva toel aidati kommunistid võimule vabastati vangilaagritest.Beria populaarsus tõusis – see ohustas konkurente. Organiseeriti Beria-vastane algul Ida-Euroopa riikides: Hiljem laiendati vandenõu, teda süüdistati riigivastases tegevuses ning kõigis Stalini-aegsetes kuritegudes. Beria hukati mõju Ida- ...
39. Eesti NSV valitsemine. Nõukogude võimustruktuur. NSVL võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee sissetungiga. Nendega tulid ka operatiivgrupid, kes olid uue võimu esimesed taastajad. ENSV kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur. ENSV partei ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskekorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. 1950 pidid kohalikud loovutama senised positsioonid. Sõjajärgsel aastal oli EKP eelkõige muulaste partei. Ligi pooled eestlastest parteiliikmetest olid tollal Venemaa eestlased. EKP iseloomustas madal haridustase. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuuri nimekiri. Nomenklatuuris olid oma sisemised kihistused, kus domineerisid kõikvõimalikud par...
42. Majandus ja rahvastik. ENSV äärmuslikuks venestajaks. Ajas kogu oma valitsemisaja suhteliselt mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning samal ajal arvestada ka Plaani e. käsumajandus: Eesti oludega. Ta suutis edukalt mugandada stalinismi, sula- kui ka stagnatsiooniaegsete · Riiklik plaanimajanduse juurutamine poliitiliste oludega ning säilitada oma ametikohta. Oluline oli ka Käbini hea läbisaamine · Eraomandit puudumine ...
24. ENSV sõajärgsed aastad: poliitilised olud ja massirepressioonid Stalin 1928-1953 (1944-1953) *Stalini isikukultus süvenes, teda hakati ülistama kui ,,sõja võitjat" *5.märts1953 Stalin suri, Stalin maeti Kremlisse Lenini kõrvale * Punaarmee sissetung 1944. aasta suvel, Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse NSV tagalas moodustatud operatiivgrupid e. uue võimu esimesed taastajad kohtadel. *ENSV kõrgeimad võimuorganid koondusid Võrru, sest Tallinn oli veel sakslaste käes. 1944 sügisel viidi need üle Tallinnasse ja uus võim kehtestati kogu Mandri-Eesti üle. *ENSV võimustruktuur oli sama, mis NSVLs juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis allus Moskvale. Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP, aastani 1952 EK(b)P) liikmeskonna mood. sõja lõpul suures osas eri tasandite parteifunktsionäärid ning riigi- ja kohalike võimuorganite ametnikud. 1945. a. alguses oli EK(b)Ps 2400 liiget, sõjajärgsetel aastatel järjest kasvas. 1951. a. oli juba...
AJALUGU Maailm 20. Sajandi algul Moesõnaks oli „progress“- tulevikku suhtuti optimistlikult. Maailma valitses Euroopa Tähtsaim majandusharu- tööstus Kasvas turg kontrollivate suurettevõtete- monopolide- tähtsus Tööstuse areng tõi kaasa linnaelanikkonna kasvu Inglismaal elas linnades 80% elanikest Saksamaal 60, prantsusmaal ja USAs 40 Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku ooli Euroopas 135, sajand oli neid olnud 23 Teaduse ja tehnika areng Sajandivahetuse paiku sündissid aatomi- ja relatiivsusteooria Õpiti analüüsima inimese alateadvust Ehitati üha kõrgemaid maju ja pikemaid sildu Valmisid üha suuremad laevad (Titanic) Valmis lennuk (vennad Wrightid) Autotööstuses võeti kasutusele konveier Rassism Rassism oli 20. Aastasaaja algul loomulik nähtus, sest Euroopa valitses maailma. Valge inimese missiooniks oli laiskade ja primitiivsete metslaste harimine Suured koloniaalvaldus...
Külm sõda Külma sõja mõiste · Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises, propaganda- ja prestiizivõitluses. See oli poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik vastasseis kommunistliku idabloki (Nõukogude Liidu ja tema liitlaste) ning lääneriikide vahel aastail 1945-1990. · Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. · Vahenditeks vastastikune luuretegevus, üksteiselt liitlaste ületrumpamine, konfliktide ja kriiside vallapäästmine, pingekollete tekitamine ning neis pingete õhutamine, võidurelvastumine ning ähvardused, nii avalikud kui ka varjatud. Ajastu relvaks tõusis tuumarelv, mis ühest küljest pidi vastaseid hirmutama, kuid teisest küljest takistas külm...
PERIOOD: 19 sajandi viimane veerand Iseloomustus: Eesti lastekirjanduse areng on tugevate saksa kirjanduse mõjutustega. Oluline osa on tõlkekirjandu ne ja lasteraamatute väljaandmine (vaimulik ja ilmalik). Iseloomulikud jooned: puhtõpetusliku eesmärgiasetusega luule ja proosa, kuid hakkas tugevnema Esmakordselt tunnistati lastekirjandust, kui omaette nähtust, mida püüti lahti mõtestada, teoreetilis Kirjanikud Tegevus Olulisus / iseloomulikkus Juhan Liiv Luuletaja ja jutukirjanik. "Sakala" -lastele peaks kirjutama küpses eas kirjani- 1864-1913 kud. Rõhutas lastepärasust, tegelaste ja keelekasutu- se lihtsust, luulelisust ja vooruslikkust. Romaanid ja luulet...
Ajalugu 26.09.2017 KODUSÕDA VENEMAAL Vene impeeriumi lagunemisele järgnenud sündmused: Vene impeeriumi varemetele tekkinud riigid: ● 6.detsember 1917 Soome ● 16.veebruar 1918 Leedu ● 24.veebruar 1918 Eesti ● 11.november 1918 Poola ● 18.november 1918 Läti Lühikeseks ajaks suutsid oma riigi luua Ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia. 1917.a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu. Sellega häälestati suur osa elanikest enda vastu. Kodusõda algas mais 1918. Samal kevadel algas välisriikide sekkumine Venemaal toimuvasse- interventsioon. VENEMAA JAGUNES KAHEKS: PUNASED Bolševikud Juhid: Lenin, Trotski Relvajõud: Punaarmee VALGED Väga erinev seltskond, keda ühendas vastuseis punastele. Juhid: Koltšak jt Sõjajõude nimetati valgekaartlasteks. Kodusõda-julm sõda Punane terror- arveteõiendamine bolševike vastast...
SOTSIALISM + EESTI 1 Sotsialistlik/kommunistlik maailmasüsteem Tekkeaeg 1945-... Ida-Euroopa riigid: kuni elbe jõeni; kuni Balkanini; Poola, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Tsehhoslov, Jugoslaavia, Albaania, Ida-saks. 1949 Hiina Rahva Vabariik 1953 Põhja-Korea Sotsialistlik sõprusühendus: Albaania, Jugoslaavia. Probleemid: · Pärast Stalini surma NL-i ja Hiina suhted halvenesid. Albaania hoidis end Hiina poole. Jugoslaavia diktaator Tito ei tahtnud alluda, ta tahtis luua föderatsiooni, eiras Marshalli plaani. Astub välja ka VLO-st. · HRV 1953-1969(Amuuri jõgi oli piiriks) - Mao Zedong; ja Jugoslaavia probleem: Põhjus- Hiina liider Mao Zedong nägi, et pärast Stalini surma võiks Hiina taotleda liidripositsiooni. NL polnud sellega mitte mingil juhul nõus. Konflikt hea lääne jaoks, nä...
PILET 1 Eesti esiajalugu jääaja lõpp, muinasaeg, keraamikavaba kiviaeg (Pulli, Kunda), esimene pronks, esimene raud, matusekombestik (erinevad kalmed), Muistne vabadusvõitlus (olukord enne ja pärast ning muutuste põhjused). Õpik: Eesti ajalugu I, ptk-d 2-7, õp lk 12-50, Atlas lk 4-10 -Jääaja lõpp Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed. Jääaega põhjustasid kliimamuutused kogu maal. Umbes 2000 eKr. -Muinasaeg Jaotatakse: Kiviaeg(9000-1800 eKr) Pronksiaeg(1800-500 eKr), Rauaaeg (500-1200 pKr). Noorema kiviaja ehk neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu (u5000eKr). Kammkeraamika- paremini valmistatud savinõud mille välispinda ilustati lohukeste ja väikesemate täketega ridadega. Nöörkeraamika(3000 eKr) savinõusid ilustati nöörijäljendtega. Eesti territoorium oli jagatud maakondadeks ja igal maakonnal oma just. Peeti orjasid. Usk-üldiselt olid paganad, austasid esivanemaid. Surnuid põletati, mõningad mat...
Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal. 1. Milles väljendus Stalini-aegne vägivallapoliitika NSV Liidus. Sõnasta vähemalt neli näidet stalinistlikest repressioonide rakendamise kohta. Vastus: 1. Massilised arreteerimised 2. Küüditamised 3. Ideoloogiline surutis - Võitlus läänestamise vastu - Paljud teadlased ja kultuuritegelased sunniti vaikima, osa sooritas nö vaimse enesetapu asudes ülaltpoolt ettekirjutatud “õigetele” ideoloogiliselt põhjendatud seisukohtadele. 4. Puhastused parteis Võimuvõitlus kommunistlikus parteis - Vana kaardivägi (nt V. Molotov), kes olid poliitikasse tulnud juba Lenini ajal - Keskmine põlvkond (nt A. Ždanov, L. Beria), keda Stalin oli hakanud edutama 1930. Aastatel - Noorem põlvkond, kelle tõus võimu püramiidi tippu oli alanud sõja ajal 2. Miks eelisarendati Nõukogude Liidu rasketööstust? Vastus: Et...
Referaat. 1950-60. aastad. Sisukord. Poliitika Haridus Noorteorganisatsioonid Mood Toitumine Mänguasjad Poliitika. Eesti NSV juhiks ja EKP esimeseks sekretäriks sai 1950. aastal Johannes Käbin (ametis kuni 1978. aastani). Käbin ajas kogu oma valitsemisaja jooksul mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning üheaegselt arvestada ka Eesti NSV ,,isikupäras" oludega. Head kontaktid olid Käbinil just Hrustsoviga, kes arvestas ka eriarvamustega. Stalini surma järel alanud sisepoliitilise sula-aja üheks oluliseks tunnusjooneks oli senise vägivalla osaline heastamine rehabiliteerimine nii üleliidulisel kui ka kohalikul tasandil. Eesti NSV-s tähendas rehabiliteerimine eelkõige nn kodanlikeks natsionalistideks tembeldatud inimeste hea nime taastamist. Stalini surm tõi kaasa ka senise vägivallapoliitika seiskumise, millele järgnes aegapidi represseeritute õigeksmõistmine ja nende va...
Referaat NSVL Nikita Hrustsovi ajal Koostas: 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Hrustsovi elulugu..................................................................................................................... 4 Majandus................................................................................................................................ 5 Hrustsovi kampaania uudismaade ülesharimisest Kasahstanis ja Lääne-Siberis................5 Sisepoliitika..................................................................................................................
Sissejuhatus: EESTI LÄHIAJALOO PERIODISEERIMINE: (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused: Enn Tarvel on loonud puhtalt poliitilise periodiseeringu: Teine maailmasõda: 1939-40 Baaside aeg, 1940-41 esimene Nõukogude aasta, 1941- 44 Saksa okupatsiooni aeg Stalinismiajastu: esimene periood 1944-50, teine 1950-56/58 Võimu stabiliseerumise ajastu 1956/58-64/68 Stagnatsiooniajastu: esimene periood 1964/68-78, teine 1978-86 Taasiseseisvumine 1987-91 Rein Taagepera on loonud enam-vähem puhta mentaliteediajaloolise periodiseeringu: 1944-53 Genotsiidiaastad 1953-64/68 Lootuseaastad 1964/68-80 Lämmatamisaastad 1980-81 Valestart 1981-86 Stagnatsiooni haripunkt 1987-91 Iseseisvumine Lauri Vahtre on seevastu püüdnud luua segasüsteemi: 1944-45/49 Kehtestumisaastad 1945/49-50.-te keskpaik- Klassikaline stalinism 1950.-te keskpaik-1968- Lootuse...
Eesti ajalugu: eksami teemad 20122013 1. Esimene Vene revolutsioon (19051907). Peamised sündmused ja tähtsus. Parteid. 1.1 Esimene Vene revolutsioon (1905-1907). Peamised sündmused ja tähtsus · 1905. aastaks olid sotsiaalsed ja rahvuslikud vastuolud Vene impeeriumis teravnenud äärmuseni. Olulist osa etendas seal Venemaa lüüasaamine Vene-Jaapani sõjas. · 9. Jaanuaril 1905toimus Peterburis Verine pühapäev, millele Tallinnas järgnes üldstreik. Rahutused levisid ka teistesse linnadesse. · Tõnissoni juhtimisel toimus Tallinnas töölisesindajate koosolek. Tema soovitas rohkem hoolitseda Eesti edenemise eest ning mitte toppida oma nina suure Venemaa asjadesse. Revolutsiooniline rahutus kasvas, jätkusid streigid nii linnas kui maal. · 14. oktoobril 1905 ühines Eesti ülevenemaalise üldstreigiga ja Tallinnas läks võim praktiliselt tööliste kätte. · 16. oktoobril 1905 avas sõjavägi kuberneri käs...
Sammud Eesti iseseisvuse taastamise suunas SISSEJUHATUS: *eesti vabariigi tekkimine + taust *iseseisvuse kaotus, MRP, II MS, okupatsioon + taust *lühidalt nõukogude võimust *Gorbatsov Detailsemalt alates Eesti 1987: *sammud, mida tehti ja miks oluline *fosforiit iseseisvuse väljakuulutamine + areng iseseisva riigina. ISIKUD Eesti sai esimest korda iseseisvaks I maailmasõja lõppedes. ,,Manifest kõigile Eesimaa rahvastele" ja Eesti Demokraatlik Vabariik kuulutati välja 24. Veebruaril Tallinnas. Moodustati Eesti ajutine valitus, peaministriks sai K. Päts. Pärast Tartu rahulepingu allakirjutamist 2. Veebruaril 1920 tunnustas Venemaa esimesena de jure Eesti Vabariiki. Eesti iseseisvus jäi aga lühikeseks. 1930ndate aastate lõpus valmistusid suurriigid uueks maailmasõjaks. 23. augustil 1939 sõlmisid Saksa välisminister J. von Ribbentrop ja NSV Liidu välisasjade rahvakomissari V. Molotoviga alla mittekallaletungipaktile ja selle salajasele lisa...
Nõukogude Liit pärast II maailmasõda (Fjodorov lk 48-50, 110-115, 140-145; Adamson lk 120-121, 128-133, 168-172, 191-194) 1. Hilisstalinism 1945-1953 Võimsus ja jõuetus · Sõjast väljus Nõukogude Liit poliitilises mõttes võimsama ja autoriteetsemana kui ta seda kunagi varem oli olnud · Samal ajal valitses riigis kohutav sotsiaalmajanduslik kaos · NSV Liit kontrollis suurt territooriumi Euroopas ja Aasias · 1948. aastal oli Nõukogude armees 2, 9 miljonit meest sama palju kui USA, Inglismaa ja Prantsusmaa relvajõududes kokku · peaeesmärk aatomirelva loomine ja kasutuselevõtt Sisepoliitika · Stalini kontroll ühiskonna üle oli sõja ajal nõrgenenud, kuid ta ei kavatsenud sellega leppida. Kommunistliku diktatuuri kindlustamiseks tuli hoida ühiskonda pidevas hirmuseisundis, mistõttu repressioonid mitte ainult ei jätkunud, v...
LÄHIAJALUGU II I OSA: KÜLM SÕDA 1. Külma sõja algus II MS muutis mitmel pool maailmas riigipiire ning tekkisid uued riigid: o SM idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule (NSVL-le ka osa Ida-Preisimaast Köningsbergiga ja mitu olulist piirkonda Soomelt). o Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad o Albaania sai taas iseseisvaks o Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. a. piiridesse o Rumeenia loovutas Bessaraabia NSVLle, sai aga juurde alasid Ungarilt Uute piiride tõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma, nende vastu kasutati vägivalda: sakslased kihutati välja, asustati Smle jäetud aladele. Stalin oli juba enne sõja lõppu kuulutanud, e riik, kelle armee maa okupeerib, määrab ära selle edaspidise ühiskonna korralduse. Muutus jõudude vahekorras: üliriigiks muutus USA (demokraaliku Lääne eesotsas), IM ja PM...
annaabi.ee 
